Esenghaly Raushanovtyng súhbatynan keyin tughan oilar

Bir maqaly bir hissagha jýk bolghan qazekemnin: «Elu jylda el –jana, jýz jylda – qazan», degenin jigit shaqtaghy miyma salyp kórmegen ekenmin, sony shal shaghymdaghy miyma salugha tiyis bolyp, songhy bes-on jyldaghy maqala ataulymdy sol ynghayda mazmúndap, qauzap, taqyrybyn tapqan bolyp, hal-qadarimishe jazyp jýrmin. Ókinishim joq siyaqty. Tek bir tandanysym bar. Ol - alys-jaqyndaghy qarapayym oqyrmandardyng birazy tipti telefon shalyp, sәlem berip, qay maqalamdy oqyghanyn atap, qay oiyma razy bolghanyn, qay oiymdy qalaysha tolyqtyra týsu jón bolaryn aityp jýrse, Almatynyng ys-auasyn birge jútysushy jazushy, jurnalshy aghayyndar, tipti kezdese qalghanda da, lәm demeydi. Álde oqymay ma, nemese, oqysa da, ishindegi qyzghanysh degen qyzyl iytin ýrgizip túra ma, әlde nemkettilik degen pәleket oghan da jaydaq minip alghan ba?..

Desem de, qoghamdyq tolqynystaghy qazaq tili mәselelerine qatysty maqalalarymdy ong baghalap, jýrek sózin aitqan bir adam barshagha ayan tilshi ghalym, akademik Syzdyqova Rәbigha apayymyz boldy!

Jә, mynau saualdaryma keyinirek jauapty da ózim qaytaryp kórermin, oghan deyin әngimemning әlipbiyindegi maqalgha toqtalu sebebimdi pash eteyin. Meninshe, búnyng auanyna bizding býgingi tirlik qighash. «Tәuelsizdik» degen tәtti sózdi kepken qúrttyng maltasynsha eki úrtymyzgha kezek jýgirtumen elu jyldyng jartysyn ótkizdik, al el janardy ma? «Janaru» jaqsylyqqa aitylady desek, óz basym qazaqtyng kóne «Aqmola» qalasy jana «Astana» qalasy bolyp janardy dep qana aitar edim. Sonyng ózinde, kólemi qanshama ósken, әli de óspek onyng úlanasyr qúrylysynda ejelgi Shyghys sәuleti menmúndalap túrghan ghimarat joq. Tender deytinde asyghy alshy týsken sheteldik qúrylys kompaniyalary ózderindegi ghimarattardyng bir-ekeuining kóshirmesin әkelip qondyra salady. Bәrin tizbey-aq, Parijden kelgen Luvr shatyrshasy men Arkanyng aiqaylap týrghanyn aitsam, «Arkamyzdyn» mandayyna «Mәngi el» degen sózdi japsyryp mәz boldyq. Qúran Kәrimde: «Qúday ghana – mәngilik» degen qaghida bar. Qyp-qyzyl ateizmnen (qúdaydy joqqa shygharushylyqtan) appaq músylmandyqqa kóshken shiyrek ghasyrda preziydentten etikshige deyin bәrimiz qúdaydy haq tútpay sóilemeytin bolyp alsaq ta, «mәngilik el» degen sózdi jelqomgha ainaldyryp jiberdik. Yaghny Qazaq Respublikasyn onyng bayyrghy túrghyny – qazaqtyng eli etip janartugha Astanadan úzamaytyn qazirgi syqpytymyzben elu jyl emes, jýz jyl da jetpey me dep qauiptenemin. Bir sәtki kónil júbanyshym: búl «mәngilik eldegi» býgingi nemketti biylik jýiesi mәngilik bola almas, aldymen halyqtyng mýddesin oilar, elding dizgin-shylbyryn «qúdaydyng bir aty – halyq» ekenin biletin Túlghalar ústar deymin.

Maqaldaghy «qazangha» kelsek, ol jýz jylda emes, jiyrma tórt jylda «janaryp» shygha keldi. Respublikalyq resmy esep-qisap mekememizding maghlúmatynsha, Qazaqstan 2014-2015 marketing (bazarlyq qajettilikti esepteu) jylynda Reseyden 700 myng tonna biday satyp alypty. Belorussiya bastaghan on shaqty shet elden biz jylda satyp alyp jýrgen etting salmaq mólsheri biz satatynnan eki jýz ese kóp eken. Dýkenimiz ben bazarymyzda shet elderding uday qymbat azyq-týlikteri lyqa toly. Qazanymyzdyng «janarghany» sol emes pe?!.

Sonda bizding baspasózde: Qazaqstan pәlen elge pәlen tonna biday satty, týglen elge týglen tonna et-sýt sattylap, әrqaysysynda on tonnanyng manayyn mayqandap jýrgenimiz júrtshylyghymyzgha «ózimizding bay ekenimizdi» kózboyaushylyqpen jarnamalau emey nemene? Songhy on jylda ýkimet auyl sharuashylyghymyzdy qalpyna keltiruge jýzdegen milliard tenge bólip, parlament arqyly zandastyrdy, al sol qyruar qarjynyng qanshasy auylgha jetti, qanshasy qúlqyngha ketti? Kórkeygen auyl joq, jýzden biri bolmasa. Budjetinen bólgen somany týgender ýkimet te joq.

Jarnamalau degennen shyghady, biylikting jarshysyna ainalghan gәzetterding qúlash-qúlash maqalalarynyng taqyryptaryna kóz jýgirtsen, Qazaqstannyng qazirde-aq anau da mynau jetistigimen kýlli әlemge ýlgi el ekenin sýiinshilep aityp jatqanyn kóresin. Olargha sensen, Qazaqstan dýniyejýzilik: ekonomika, mәdeniyet, din, sayasy damu, demokratiya, beybitshilik, birlik, dostyq ortalyghyna ainalyp qalypty. Aytpaqshy, búl kýndelikti gәzetterding alghashqy 2-3, keyde 4-5 beti preziydentimiz N.Á.Nazarbaev myrzanyng ayaq-qolyn jerge tiygizbey maqtaghan maqalagha, onyng foto-suretine toly bolady. «Myng jylda bir qaytalanatyn Túlgha», «Álem bizding Elbasymyzdyng kóregendigin moyyndap otyr», «Álemde N.Á.Nazarbaevsyz sheshiletin mәsele joq», «Qazaqtyng baqytyna tughan», «Alty alashtyng asyly», «Álemdik Túlgha»... dep kete beredi. Talpyna bastaghan balagha oiynshyq kórsetip qyzyqtaghanday ma, әlde osy teneuim qúlaghyna jetse, Núrekeng esine ala jýrer degen baqayesep pe, әiteuir, mening kýlkimdi keltiredi. Kýlemin de: «Yapyr-ay, Núrekeng búlardy kórip-bilip jýr me eken, joq pa eken? Kórip-bilip jýrse, búl jelkóbik maqtaudan nege jiyirkenbeydi? Álde ózine únay ma eken?» dep oilap qoyamyn. Áy, únaytyn bolghany-au

IYә, bizding «mәngilik el»: mipalau maqtannyn, jylmaghay jalghan mәlimettin, jansyz jaghympazdyqtyng eline ainaldy-aq. Osy qym-quyt qúbylystargha qalam týirep kele jatqanyma jiyrma jyl bolypty. Jazghanymnyng jiyrmadan birin atasam: «Jaghympazdyqtyng jelkenin jel kerip túr» («Aq jol» gәzeti, 2004-jyl), «Qashanghy jem bola bermek?» («Qazaqstan», 2007-jyl), «Jóni týzu jýie joq, jýieni týzete alar ie joq» («Jas alash», 2012-jyl), «Astanada kýnde jiyn, kýnde toy» («DAT –OP», 2015-jyl), t.b. Olardyng bәrinde de bizding qogham mayy kýiip bitken aghash arbagha úqsap barady degen aqiqat aityldy. Apyrym-au, býgingi qoghamda búl janayqayymdy oqyr kóz, estir qúlaq qashan bolar eken, Jazushylar odaghymyzdyng mýshelerinen Sofy Smataev pen Qabesh Júmadilovke, Iran Ghayyp pen Túrsyn Júrtbaygha, Talghat Aytbayúlyna qosyla kim ýn kóterer eken dep ekiday bola jazdap jýrgenimde kórnekti aqyn inimiz Raushanov Esenghalidyng «Ótirik aitpaugha, aqiqatyn aitugha bel budym...» degen súhbatyn oqyp («DAT-OP», 25.06.2015), ayyzym qanyp, serpilip qaldym. «...Qogham ózgeristi kýtip túr. Irip-shirip, iyisi shyghyp, mýnkip túrghan qogham. Ol ózgermey, eshtene ózgermeydi... Alpysqa az qaldy. Onyng arghy jaghynda payghambar jasy tiyip túr. Sondyqtan men endi ótirik aitpau kerek, tek shyndyqty aitu kerek dep sheshtim. Ólende ótirik aitpaytyn edim. Endi ómirde de ótirik aitpaugha, aqiqatyn aitugha bel budym» depti. Bәrekeldi! Azamattyng jýrek sózi!

Óz basym Esenghalidyng súhbatynan birde-bir pikirdi alyp tastaugha bolmaydy, qayta ýsteuimiz kerek deymin. Óz tarapymnan qosarym – әdebiyet auylynyn, әdebiyetshilerding tirligine qatysty birer sóz.

Ádebiyet salasyndaghy Memlekettik silyghymyz әu bastan saudaly bolghan. Silyqty úigharar komissiyanyng bastyghy qay jýzding adamy bolsa, iyegerler de kóbinese sol jýzding aqyn-jazushylary bolyp jýrgenine kózim jetken son, eger janylyspasam, 1988-jyly respublika Ministrler Kenesine hat jazyp: komissiya qúramy ýsh jýzding jәne úighyr, orys, nemis, korey qalamgerlerining kópshilikke belgili ókilderinen qúralyp, sany jeteu bolsa, sol jetedi, odan kóbeytuding keregi shamaly. Bastyghy solardyng ózara úigharymymen saylansa jón bolar edi. Ýsh jýzden, mysaly: Sәken Jýnisov, Qadyr Myrzaliyev, Túmanbay Moldaghaliyevty úsynar edim. «Ýsh jýz» degennen sekemdenu jaramas, ol qazaqtyng tarihy qúrylymy. Al komissiya mýshelerining qúramy ýsh jyl sayyn janartylyp túruy kerek» dedim. Ol әreketime «Egemen Qazaqstan» gәzetining býgingi egesi Ábdirahmanov Sauytbek myrza kuә. Hatyma jauap ekeuimizding әngimelesuimiz bolghan. Ol Ministrler Kenesinde agha referent, ishki sayasat bólimi mengerushisining orynbasary edi.

Bir kýni inirde maghan Quandyq agha Shanghytbaev telefon shalyp: «Áy, «Tahauiy», biraz әngimelesuge uaqyt tap ta, maghan kel!» dedi, әdetinshe kýle búiryq berip. Kórshi túratynbyz. Bardym. Sonda aitqan әngimesi mynau:

-Baghana jazushy inimiz (pәlenbay) kelip ketti. Onyng Abay turaly kitaby memsilyqqa úsynylghanyn, al mening búl joly komissiya mýshesi bolghanymdy bilesin. Ol ózin jaqtap dauys beruimdi ótinip býlkildep sóilegende, qúday-ay, mening kónilim bosap ketti. «Aynalayyn, boldy, bara ghoy, kitabyndy oqiyn, kóreyin, bara ghoy», dep әreng qútyldym. Sodan on-onbes miynótten song bólmesinen shyqqan jengenning kuhnyagha kirip sham jaghyp: «Quan, mynau ne? Kimdiki? Sen әkelding be?» dep birtýrli dauystaghanyna tandana barsam, jengeng qonyr kleenko sómkege ýdireye qarap túr. «Búl ne? Mening de kórip túrghanym osy» dep, sómkening auzyn ashyp qalsam: dóngelengen qazy, bir koniyak, bir shampan!.. Álgi kelip shyqqannyng maghan bergen parasy ekenin seze qoydym. Jengene aittym. «Qúrysyn, qútyl mynadan!» dep ol yrshyp týsti. Ózime de jiyirkenishti bolyp edi, astynghy etajdaghy inimizdi dereu shaqyryp alyp: «Mynau - elden kelgen sәlem-sauqattan sarqyt» dep qúshaqtatyp jiberdim.

-Týuh, Quan agha-ay, ol qazyny bylqytyp , koniyakty ashyp qoysanyz ghoy, ekeuimizding әngimemiz jarasar-aq edi! - dep әzildedim.

-Áy, «Tahuiy», úmyt ony! - dep qolyn siltey kýldi.

-Qap, beker óitkensiz, oghan bәribir dauys beresiz ghoy...

-Joq, bermeymin! Osy joldan keyin komissiyalarynan shyghamyn. Baghanaghyday kezbeler almay qoymaydy dep estigen edim, ras bolar, ketsin ary!

Quan agha aty-jónin ataghan , al men «pәlenbay» dep otyrghan jazushy osydan eki jyl búryn ómirden ozdy, aty-jónin aitpaghanym - jambasyn qozghaghym kelmegeni. Al Quan aghanyng bizdi keyde «Áy,Tahauiy» dep atauy qúrdas dosy, anqyldap jýretin Tahauy Ahtanov aghamyzdy әzilmen ilip-shalyp jýruinen tughan sóz syralghysy edi.

Sol jazushy Memsilyqty aldy. Quan agha komissiyadan bezdi. Al arada eki ay óte bere meni Abaydyng Almatyda túratyn shóberesi Ishaghy apay shaqyryp telefon shaldy. Maghan dayyndaghan sózining toq eteri:

-Abay atam turaly myna kitapty shygharghan, osy ýshin silyq alghan jazushylaryng úyatsyz eken! Menen rúhsat súrap kelip, mayda qonyr dauyspen sypayy sóilep, kitabyn silap ketken son, kózim auyryp mazam ketip jýrse de, eki kýnde oqyp bitirdim. Oi, alla-ay, jazghanynyng jartysy ótirik! Men atamnyng ómirin jaqsy bilem ghoy, bauyrynda óstim. Oi. alla-ay, ótirik toly kitabyn maghan silaghanyn aitsanshy, «shirkinde es bolsashy sezed degen»! Mine, qarashy, ótirikti aitqan jerlerin qaryndashpen belgilep qoydym, sen al da, jaz, jazu kerek, tipti úyat, úyat!.. Ózim jazar edim, qiystyra almaymyn.

-Apay, renishiniz oryndy, iyә, jazu kerek, ótirigin әshkereleu kerek, biraq men arghy kýni Kókshetaugha jol jýremin, onda eki apta bolamyn. Sizge, apay, qazir bir-eki jurnalshy-jazushy jigitterding aty-jónderin, telefondaryn jazyp bereyin, habarlasyp, shaqyryp alyp әngimelesiniz, týsindiriniz, jaray ma? - dedim. Apay kelisti. Alayda nәtiyjesi bolmady. Jolsaparymnan kelisimen IYshekenmen habarlasyp edim: «Jazatyn jigit kelgen... men oilanyp jýrmin... ózim habarlasarmyn » dedi, birtýrli selqos sóilep. Habarlaspady.

Memlekettik silyq komissiyasynyng júmysyndaghy ala-qúlalyqtan jәne bir derek.

«Móldir túma» jyr jinaghynan bastap onnan astam kitapting avtory bolghan, poeziyamyzgha, әdeby synymyzgha, prozamyzgha, audarmamyzgha, әdebiyet ghylymymyzgha asa mol enbek sinirgen Asqar Qúrmashúly Egeubaevtyng kim bolghanyn ertengi tanympaz da әdil әdebiyetshi, talghampaz oqyrman úrpaq aitar. Ony býgingi biz tanymadyq, tanyghymyz kelmedi. Onyng shygharmalaryn býgingi biz oqymadyq, oqyghymyz kelmedi.

2002-jyldyng respublikalyq Memlekettik silyghyna Asqardyng jana ólender kitaby úsynyldy. Ol bir ghana jinaq emes edi, onyng qaptalynda úly babamyz Jýsip Balasaghúnnyng «Qútty bilik» dastany túrghan. 600 bettik kitap! Kóne týrik tilinen qazaqshalaghan –Asqar. Eskerilmedi. Silyq berilmedi.

2004-jylghy silyqqa kelesi jana jyrlar jinaghy úsynyldy. Ol da bir ghana kitap emes edi, onyng qaptalynda úly babamyz Mahmúd Qashqaridyng «Týrik tili sózdigi» túrghan. 3 tom. Jiyny 900 bet! Kóne týrik tilinen qazaqshalaghan –Asqar. Eskerilmedi. Silyq berilmedi.

Asqardyng aqyndyq, audarmashylyq ghajap enbegine Memlekettik silyq jónindegi komissiyanyng birde-bir mýshesi birinshi joly da, ekinshi joly da nazar audarmady. «Kýbirlegendi qúday estimey me?», silyqtan janym sadagha dep jantalasqan pysyqaylar nazar audarugha múrshalaryn keltirmegen de shyghar. Sóitip, mәrtebeli silyq komissiyasynyng aituly mýsheleri Asqargha qiyanat jasady. Sol әdiletsizdikke shyday almadym da, komissiyanyng akademik mýshesi Zeynolla Qabdolov aghamyzgha telefon shalyp: «Ádebiyetti qashangha deyin jalpaqshesheylikke jem etesizder?" dep qatqyl sóiledim. Zekeng qalayda sharshanqy ýnmen: «Ghabbas-jan, týsindim... qayteyin, úsynylghandar shәkirtterim bolady da, eshqaysysyn syzbaymyn» dedi. Men: «Osy narazylyghymdy qaghazgha týsirip, poshtamen joldaymyn, mýmkin jauap berersiz?» dedim. «Jolday ghoy» dedi. Sol kýni jiberdim. Eger saqtasa, múraghatynda jatqan bolar.

2006-jyldyng silyghyna Asqardyng songhy jana ólender jinaghyn úsynu úigharyldy. Ol da jalghyz kitap emes-ti, onyng qaptalynda jauynger jyrshymyz Mahambet Ótemisúly shygharmalarynyng 4 tomy túr edi. Akademiyalyq basylym talabyna say etip, tútas bir ghylymiy-zertteu ortalyghynyng mindetin bastan-ayaq jalghyz ózi atqarghan – Asqar!.. Sirә, «arbanyng aldynghy dóngelegi qayda jýrse, songhy dóngelegi sonda jýredi», ol joly Jazushylar odaghynyng poeziya seksiyasy anau komissiyadan kem týspeuge qúmartsa kerek, Asqardyng kitabyn ózderinen jogharghy talqygha jibermey qoydy.

Qashan, qayda bolsyn, ishtarlyq ta – em qonuy ekitalay dert.

Úsqynsyzdyqtyng sol bir kórinisterinen song bizde әdebiyetti silau, aqyn-jazushylarymyzdyng enbegin adal baghalau joqtyghyn týsindim...

Súhbatynda Esenghaly aitqan «Dýrmende» men búdan 25 jyl búryn bir ay jatqanmyn. Shygharmashylyq ýiding sol kezdegi qalpy әli saqtauly ekenin estip, óte razy boldym. Ózbek aghayyndardyng Islam Karimovty әspetteui oryndy. Ol – halqynyng maqsat-mýddesin qadirlep jýrgen basshy. «Óz kýnindi ózing kór!» degen núsqauy joq. Bizding keybir jalbaqaylar Islam akany, Ózbekstandy kemsite sóilep, bosqa aramter bolyp jýr.

«Dýrmene» demekshi, osydan bir apta búryn ózimizding Shygharmashylyq ýige bardym. Ádeyilep emes, sol manda túratyn Serik agha Qirabaevtyng ýiinde bolyp, shyqqan song jolay soqtym. «Ali Farabi. Hotel» dep túr. Esigi kózinde qytay ma, korey me, - bireu óz tilinde shýldirlep: «kapiynet, kapiynet» dep, sausaqtarymen әldebir sifrdy kórsetip baqty. «E, búlarmen sóilesip qaryq bolmaspyn» dep jónime kete bardym. Au, Shygharmashylyq ýiimiz qashannan beri jәne kimderding meymanhanasy? Kimderge, neshe jylgha jalgha berildi? Álde Jazushylar odaghynyng qúzyrynda emes pe? Júmbaq.

Esenghalidyng súhbatynda: «...Mening bir tanghalatynym – «meniki dúrys bolmady-au» degen týsinik joq bizde. Halyqtan keshirim súrau joq» degen jәne Múhtar Shahanov jayynda: «Al Múhana kelsek, ol kisi sharshanqyrap jýr ghoy deymin. Joq, dúrysy, ol kisini sharshatyp jýrgen boluymyz kerek» degen pikirler bar eken. Olaryn dúrys-búrys demey, ózimning «keyin bir aitarmyn» dep jýrgen sózime jol bereyin.

Ókinishke qaray, bizde alay da bylay ynghaymen ataghy dýrkiregen aqyn-jazushylardyng qaysybirinde basqalar kózin ashqan búlaqty iyemdenip jýre beretin, týglenshekeng ashyp edi degisi kelmeytin arzan әdet bar. Ondaydy, mәselen, Oljas Sýleymenovten bayqaghanmyn.

Kesapattyghymen әigili Semey atom poligonyn japtyrudy kózdegen janpidalyqpen 1989-jyly 20-aqpanda Kremlige, M.Gorbachevke hat jazyp, poligonnyng týtini óshuine zor enbek sinirgen Azamattyng – Semey oblystyq partiya komiytetining 1-hatshysy Keshirim Boztaevtyng qajyr-qayratyn preziydent N. Nazarbaev 1963-jyly ony jasynyng alpysqa toluymen qúttyqtauynda bylay baghalady (týpnúsqasynan ýzindi):

«...Prinsipialinosti, trebovatelinosti k sebe y drugiym, zabota o ludyah, chutkosti y vnimanie k nim sniskaly Vam zaslujennyy avtoriytet y uvajenie v respubliyke. Neosenim Vash vklad v reshenie problem, svyazannyh s zakrytiyem Semipalatinskogo yadernogo poligona, s sozdaniyem sistemy sosialinoy zashity naseleniya, postradavshego ot ispytaniy atomnogo orujiya...».

«Nevada-Semey» qoghamdyq qozghalysynyng jetekshisi O. Sýleymenov te qúttyqtady (týpnúsqasynan):

«... Vsya Vasha jizni – eto dobryy y nazidatelinyy priymer dlya molodogo pokoleniya... V te nelegkie gody boriby za prekrasheniya yadernyh ispytaniy na Semipalatinskom poligone Vy proyavily stoykosti boysa za interesy naroda y mudrosti istinnogo narodnogo liydera..».

Preziydentting sol pikirin ózgertken-ózgerpegeninen deregim joq, al Semeyge, K.Boztaevqa preziydentting aituymen kómekke barghan Oljastyng keyin, Keshirim marqúm bolghan son, jalyn kýdireytip shygha kelgenine birinshi kuәmin.

Keshirimning erligi aitylmaytynyna tandanyp jýrdim de, 2005-jyly tek derekti arqau etken maqala jazdym. «Jas alash» jәne «Sentral Aziya monitor» gәzetterinde shyqty. Sol-aq eken, Oljastyng qarsy úsha maqala jazyp («Kazahstanskaya pravda» gәzetinde): «Da, on byl pervym sekretarem obkoma, no ne bolee togo. Y uj vo vsyakom sluchae, sredy pervyh borsov za zakrytie poligona ego ne viydeliy» dep, Keshirimning aruaghynan attap ketkeni ghoy! Músylmandyqqa, jalpy adamgershilikke jat sol sózi ýshin K.Boztaevtyng aruaghynan keshirim súraghan da, súraytyn da Oljas joq.

Sonday-aq, «Adamgha tabyn, Jer, endi!» dep, Jer-Anany balasyna bas iydirmek bolghan sayasy boyauly astamshyldyq jyrymen ataghy shyqqan aqyn keyinde ózi qúrghan «Nevada-Semey» qozghalysyn aksionerlik qoghamgha ainaldyryp, Semey poligonynan tauqymet tartqandargha jәrdem jasau qoryn ashty. Qor ainalasy ýsh jylda milliardtaghan dollar qarjy jinap alyp, tauqymet tartqandargha 1 dollar da bermesten ózara bóliske saldy. Býgingi anau milliarderler - Mashkevich, Shodiyev, Ibragimovting sol «jyly úyadan týlep úshqandary» barshagha belgili. Sol jemqorlyq ýshin halyqtan keshirim súraghan da, súraytyn da Oljas joq. Ony shashbaulap jýrgender: «Aqyn ghoy, sengish bolyp, bilmey qalghan» desedi. Olay emes. Oljas bәrin de kórip-bilip, top ortasynda jýrdi. Júrtshylyqtyng dabylymen Qarjy ministrliginen tekserushi komissiya barysymen N. Nazarbaev myrzagha júmys isteulerine bóget bolar komissiyadan qútqarudy ótinip jazghan haty bar.

Al Múhtar Shahanovtyng 1986-jylghy Jeltoqsan tarihynda jekebatyr bolyp qalghysy keletini jarasymdy emes. M. Gorbachevting lanymen bolghan ol qandy oqighanyng sebep-saldaryn tekserudi alghash talap etken adam – Mihail Ivanovich (Hakim Tilegenúly) Esenәliyev.

1988-jylghy 4-mausymda Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining plenumy boldy. Kýntәrtibinde: SOKP Ortalyq komiytetining Almatydaghy Jeltoqsan oqighasy turaly sheshimin talqylau. Áriyne, aldyn ala berilgen baghyt boyynsha, ol sheshim birauyzdan maqúldanuy kerek. Bayandamashy da, sóileushiler de qiya baspady. Ol basshúlghushylyqqa kóngisi kelmegen Esenәliyev – OK mýsheligine kandidat, Syrtqy ister ministri – prezidiumgha jazba jiberip, sóz súrady. Bermedi. Sәlden song ornynan atyp túryp, barshanyng kóz aldynda dauystap sóz súrady. Prezidium iyeleri búltalaqtap, sóz bermeuge tyrysty: «Jaryssózdi toqtatu turaly úsynys týsti» desti. Sol әredikte Qyzylorda oblystyq partiya komiytetining 1-hatshysy, OK mýshesi Erkin Áuelbekov týregelip: «Ortalyq komiytetting mýsheligine kandidat, Syrtqy ister ministri Esenәliyev joldasqa sóz bermeu degen netken jónsizdik?! Beybastaqtyq bolmasyn, Esenәliyev joldasqa sóz berilsin!» dep batyl talap etti. Sóitip, Mihail Ivanovich minberge kóterildi. Qysqasy, ol SOKP Ortalyq komiytetining sheshimin sol kýiinde qoldamaytynyn aitty. «Mәskeuding ókilderi eki kýn boldy da ketti. Oqighanyng mәn-jayyn bilmegendikten ýstirt qorytyndy jasady. Al sizderge ne boldy? Tyng iygeru bastalghannan bergi 34 jyl ishinde qatardaghy agronom men injenerden Ortalyq komiytetting mýshesi dәrejesine jetip otyrsyzdar ghoy? Mәselening mәn-jayyn bilip, aq sóileuding ornyna, mine, birjarym jyl boldy, auyz ashpay jýrsizder» dedi.

Bizding partiyalyq qojayyndarymyz jylansha jiyryldy.

Partiya kenselerining tym-tyrys boluy tózimin tauysqan son, Mәkeng 1989-jylghy 25-kókekte Qazaq KSR Jogharghy Kenesining sessiyasynda jasaghan deputattyq saualnamasynda bylay dedi (týpnúsqasy):

«Proshu na ocherednoy sessiy Verhovnogo Soveta dolojiti deputatam o fizicheskih y moralinyh posledstviyah po rezulitatam «navedeniya obshestvennogo poryadka» posle izvestnyh dekabriskih sobytiy 1986 g. Proshlo bolee dvuh let, no ne toliko obshestvennosti, daje chleny SK Kompartiy Kazahstana y deputaty Verhovnogo Soveta respubliky v nevedenii: skoliko chelovek isklucheny y nakazany v partiynom y komsomoliskom poryadke, skoliko otchisleny iz uchebnyh zavedeniy y osvobojdeny ot zanimaemoy doljnosti, skoliko osujdeno, ne govorya uje o tochnom kolichestve pogibshiyh. Vyyavlyaya «belye pyatna» 30-h godov, ne sleduet sozdavati novye v 80-h godah. Na segodnya je o posledstviyah dekabriskih sobytiy informirovany toliko: G.V.Kolbiyn, V.M.Miroshniyk, N.G.Knyazev, V.IY.Efimov i, vozmojno, kto-to iz byvshih ily nastoyashih chlenov Buro SK Kompartiy respubliki. Poetomu vnoshu predlojenie sozdati avtoriytetnuiy deputatskuiy komissii, v sostave kotoroy budut predstaviytely obshestvennosti. Ey predstaviti neobhodimye dokumenty y obiyasneniya tovariyshey, soprichastnyh k ukazannym sobytiyam, zatem ob ih zaklucheniy dolojiti sessiy Verhovnogo Soveta respubliky y Plenum SK Kompartiy Kazahstana. Dlya chego eto nujno? Delo v tom, chto pervye ofisialinye soobsheniya vosprinimaitsya s bolishim somneniyem seychas, po istecheniy vremeni. Sredy intelliygensiy y molodejy vuzov narastaet volna nedoveriya k prejney informasii. Eto mojet priyvesty k nepredskazuemym posledstviyam. Polagai, chto luchshe razobratisya snachala samiym, chem delati eto pod davleniyem obshestvennogo mneniya. Togda uje lubye chestnye, spravedlivye zaklucheniya y vyvody budut podvergatisya eshe bolishim somneniyam, t.e. nado prinyati mery y snyati boli, ne prevrashaya ee v naryv.

Proshu tekst dannogo deputatskogo zaprosa srochno peredati chlenam Prezidiuma Verhovnogo Soveta respubliki, postaviti v izvestnosti Gosudarstvenno-pravovoy otdel SK KPSS».

Azamat, Batyr ghana aita alar sóz ghoy búl?!.

Álbette, saualnama tura biydi kerek etpeytin biylikke jaqpady da, eki aptadan keyin M. Esenәliyevten zeynetke shyghudy talap etti.

Komissiya bolsa, ol ýsh aidan keyin, 27-shildede, Jogharghy Kenesting sessiyasynda bәribir qúryldy. Áueli Qadyr Myrzaliyev, sodan keyin Qadyr men Múhtar teng tóragha bolghan komissiya.

Ol komissiyany qúru jónindegi úigharymnyng negizinde Esenәliyevting partiya plenumyndaghy sózi, myna saualyndaghy talaby jatqany dausyz, biraq ony sol tústaghy sheneunikter aitpady. Býginde de aitpaydy. «Árkimning bir esebi bar».

M. Esenәliyevting syrlasy bolghan memleket qayratkeri Kenjebaev Saghyndyq aqsaqal Mәkenning myna deputattyq saualnamasyn kenite maqala jazyp, «Pravda» gәzetine jibergenin, biraq aqiqatty kerek etpegen ondaghylar jariyalamay qoyghanyn «Sayasat shynyrauyndaghy shyndyq» dep atalghan estelik-maqalasynda pash etti.

Al Múhtardyng KSRO halyq deputattar qúryltayynda Kremliding minberinen qasqayyp aitqan sózining de bastauy joq emes. M. Esenәliyevting myna sózi jadymda: «Bizdegi әsiresaq jaghympazdardyng Jeltoqsan turaly jaq ashpasy belgili boldy. Sonsong Erkin Áuelbekov basqasha qimyldaugha kóshti. KSRO halyq deputattarynyng alda bolatyn qúryltayynda delegat jigitterimizding birin Kremliding minberine shygharyp, Jeltoqsan turaly sóiletu qajettigin aitty. Ol «Alash» partiyasynyng bir liyderi Rashid Nútyshevty qart qalamger Kәrishal Asanovqa júmsaydy. Sayasy ótkelekting talayyn kórgen kisimen aqyldasyp, sóilener sózdi әzirlender deydi. Ádildik izdey Qonaevpen de shayqasqan, dize býkpegen Kәrishaldy biletin shygharsyn. Ol: - Men teziysin jazayyn, alyp-qosudy ózdering bilinder. Ony Odaqqa mәlim adamdarymyzdyng biri oqysa jarar edi, - deydi. Erkin ol sózdi qúryltay da deputat Oljas Sýleymenovting oquyn qalaydy, biraq Oljas at-tonyn ala qashady. Odan keyin deputat Múhtar Shahanovpen sóilesken eken, ol tәuekelge bel buypty. Erkin ekeui dize qosyp, aitylar sózdi әbden pisiredi. Al sezde sóz sóileu ýshin Gorbachevten rúhsat kerek. Ony Erkin moynyna alady. Búrynyraqta Gorbachev ekeui Mәskeude, partiyalyq kursta birge oqyghan haqsy tanystar edi. Joldas satiriyk, arghy jaghyn ózing de bilesin».

Meninshe, Jeltoqsan haqyndaghy alghashqy janayqay sózdi Esenәliyev aitqanyn, oiynda joqta Kremli minberine shygharyp, sózin shartarapqa jetkizgen Áuelbekov ekenin aqiqat tilimen aita jýrse, Múhtardyng bedeli ortaya qoymas edi. Al shyntuaytynda Almatydaghy Jeltoqsan kóterilisi jayynda dýniyege sol kýni-aq birinshi bolyp birneshe tilde habar taratqan Azamat – halyqaralyq «Azattyq radiosynyn» bir basshysy Hasan Oraltay.

Múhtar tarihy Nauryz merekemizben qaytadan tabysuymyz turaly sózdi de «men» dep bastaudy jaqsy kóredi. Olay bolsa, qazaq mәdeniyetining ýlken qamqorshysy bolghan Iliyas Omarovtyng izbasary Ózbekәli Jәnibekovting «Taghdyr taghlymy» kitabyn alyp, «Terennen qozghap syr shertsegine» kóz salalyq:

«Ortalyq komiytetke hatshy bolyp saylana salysymen, on shaqty kýn ótpey jatyp, maghan Jazushylar odaghy basqarmasynyng plenumynda sóz sóileuge tura kelgen edi. Qalamgerler úiymynyng qyzmetimen tikeley tanystyghym shamaly bolghandyqtan jәne mezetting jay-japsary jazushy qauymgha belgili ekenin eskerip, bir-aq mәselege – elding ruhany ómirinde keng óris alghan biregeyshilikke úmtyludyng arqasynda jyldar boyy qazaqtyng últtyq qasiyetterine, ómir saltyna, әdet-ghúrpyna, әsirese tiline mәn berilmey kelgendikten respublikada qalyptasqan hal-ahualgha toqtalghan edim...

Tarihy mәngýrttikke qarsy ghylym, mәdeniyet pen óner salalarynda jýrgiziletin júmysqa toqtala kelip, Ortalyq komiytettin... búrynghy Ólkelik partiya komiyteti qabyldaghan qauly-qararlargha qaytyp oralatynyn aittym. Zalda otyrghandardyng arasynan belgili әdebiyetshi-ghalym Rahmanqúl Berdibaevtyn: - Respublikada nauryz meyramyn ótkizuge rúhsat bola ma? degen súraghyna: - Ótkizeyik, onda túrghan ne bar? - dep jauap berdim. Múnyng aldynda ol mәseleni Múhtar Shahanov ta gәzet betinde kótergen bolatyn...

Nauryzdy elden, eldi Nauryzdan ajyratugha bolmaydy! Búl bizge úlarynan airylghan Úlytaudyng qazirgi túrpatyn eske salatyn».

Ózbekәlining búl aitqanynan nendey týiin týige bolady? Býkil kýsh-quatyn, sezimin, bilimin halqynyng ruhyn kóteruge júmsap ótken Ózekenning Nauryzdy da qaytyp oraltudy oilap, sәt saghatyn jaqyndatudyng qamynda bolghanyn, mýmkindik tua qalghanda: «Ótkizeyik, onda túrghan ne bar?» dep ózi de sergip, rahandardy da sergitkenin kóremiz. «Nauryzdy elden, eldi Nauryzdan ajyratugha bolmaydy!» degeni Múhtar hatynyng yqpaly emes, últyn sýigen jýrekting bir týkpirinde úzaq jatqan sezim-armany ekeni anyq. Sol sezim-armany, Ózekenning ózinshe aitqanda, «Ortalyq komiytetke hatshy bolyp saylana salysymen» erkindikke shyghyp, jer-jerge: «Nauryz keldi! Toylayyq!» degen quanysh jarshysy bolyp jete bastady. Almatyda qalay toylau qala atqaru komiytetinde (tóragha - Zamanbek Núrqadilev, mәdeniyet mәseleleri jónindegi orynbasar - Jibek Ámirhanova) qolgha alyndy da, halyqaralyq «Shalqar» gәzetining bas redaktory, qazaqtyng kóne salty men әdet-ghúrpynyng bilgiri jazushy Uahap Qydyrhanúlynyng ssenariy boyynsha Ortalyq mәdeniyet jәne demalys parkinde ótkizildi. Ol jyly Almaty oblysynda jol alghan Jana Kýn - Nauryz kelesi jyly respublikanyng barlyq oblystarynda toylandy. Ol - kemel oily, últjandy Ózbekәlining úlaghatty pәrmenining nәtiyjesi. Ózekenning qarapayymdylyq iltipatpen: «Múnyng aldynda ol mәseleni Múhtar Shahanov ta gәzet betinde kótergen bolatyn» degenindey, Múhtar da: «Nauryzdy bizge 62 jyldan keyin qayta oraltyp, halyq merekesine ainaldyrudy bastaghan, biylik kýshin júmsaghan adam - Ózbekәli Jәnibekov aghamyz edi!» dey jýrse, Ózekenning aruaghy da, biz de, ertengi ýrpaqtarymyz da razy bolar edik.

Jәne bir jәit. Osydan eki ay shamasy búryn Múhtar Mahmúd Qashqary medalimen marapattalypty. Ghúlama babamyzdyng tarihi, ghylymy múrasyn qazaghyna jetkizude Asqar Egeubaev atqaryp ketken asa zor júmystyng (jogharyda keltirilgen derekke taghy bir ýnilinizder) eng bolmasa shiyregin istey alghan qazaq joq. Múhtar Asqardyng sol jankeshtilik enbegin әlde bilmedi me? Bilmeui mýmkin emes. Ol audarma haqynda kezinde baspasózimizde rizashylyq pikirler aitylghan. Endeshe, eger Múhtar marapattaushylar újymyna: «Ghafu etinizder, men qabylday almaymyn. Búl marapattyng birden-bir iyesi tanymal aqynymyz, audarmashy bolghan Asqar Egeubaev marqúm edi» dep ghalym Asqardyng ghajap enbegin aityp berse, onday maghlúmattan habarsyz marapattaushylar – týrik aghayyndar Múhtargha renjimes edi, aqiqat ýshin alghys aitar edi dep oilaymyn. Al ol izgi әreketi Múhtardyng azamattyq abyroyyn ósire týsetin edi.

Mening Múhtar inime basa aitqan búl aghalyq bazynamdy keybir jelpildek oqyrman keri joryp, «qúrmetti aqyngha orynsyz soqtyqty» deui mýmkin. Joq, Múhtargha soqtyghatynday men baqtalas aqyn emespin jәne ekeuimizding sәlemimiz týzu.

Kimning de bolsa, ishine simay jýrgen oi-pikiri bolady jәne qashanda búrysy syrtqa tez shyghyp, dúrysy irkile beredi. Esenghalidaghy irkilis «Alpysqa da az qaldy. Onyng arghy jaghynda payghambar jasy tiyip túr» deumen endi ghana syrtqa shyqqan bolsa, oqasy joq. Auyzdan shyqpay, jýrekten shyqqan sóz ghana – aqiqat; sol ghana jýrekke jetedi. Jýrekting taza bolghany kerek. Taza jýrek neghúrlym kóp bolsa, el de, qogham da solghúrlym taza bolmaq. Bizde býgin әdebiyette ghana emes, tirligimizding qay salasyndaghy bolsyn basshylyghyqta osy tazalyq kemshin. Sóz jýzinde kósem kóp, is jýzinde kóseu kóp. Sol kóseulerding Mәdeniyet ministrligimizde galstugyn týske deyin on týzep, týsten keyin on bes týzep, ózine ózi razy bolyp qoyqiyp otyrghandarynyng bireui kórnekti jazushymyz bolghan, ókinishke qaray, búdan bes jyl búryn 72 jasynda ómirden ozghan aghamyzdyng qyzy aldyna baryp, әkesining tandamaly әngimeler jinaghyn shygharu turaly ótinishin úsynghanda, anau, galstugyn taghy bir týzep qoyyp: «Qay tandamalysyn shygharudy men qaydan bilem, ózi kelip týsindirsin» depti. Kóseuler tóstendegen qogham «mýnkip túrmaghanda» she?!

Ghabbas QABYShÚLY

 Abai.kz