Mynjylqy men Kelinshek taudyng eteginde ornalasqan Taukentte jeti mynnan asa túrghyn bar. Olardyng 90 payyzy «Qazatomprom» AQ-na qarasty óndiris oryndarynda qyzmet etedi. Auylda júmyssyzdyq mәselesi sheshilgen. Búl jóninde kent әkimi Marat Ospanov aitty. Taukentte auruhana, balabaqsha, eki mektep pen mәdeniy-sporttyq keshen bar. Nysandardyng barlyghy «Qazatomprom-Demeu» óndiris ornyna tiyesili bolyp kelgen. Júmysshylary ýshin bar jaghdaydy jasaghan uran óndirushiler eldimekendi kóshten keyin qaldyrmaghan. Zamanauy ýlgide jabdyqtalghan balabaqshadan bastap, qonaqýige deyin memleketting menshigine beripti.
Sapar barysynda shaghyn bolsa da, tiyanaqty әri taza kentti jayau araladyq. Birinshi bolyp, «Tau samaly» qonaqýiine bas súqtyq. Búghan deyin «Qazatomprom-Demeu» óndiris ornyna tiyesili bolyp kelgen qonaqjay ýsh qabatty. Ár bólme zamanauy ýlgide jabdyqtalghan. Memleketting menshigine berilse de, týnep shyghu qúny ózgermepti. Qonaqýide kóp emes, 5-6 ghana adam qyzmet etedi. Qysy-jazy kentke kelushi qonaqtardy úyalmay qarsy alugha qauqary da jetedi. Nysannyng mengerushisi menshik ózgergenimen, kelushilerge kórsetiletin qyzmet sol kýii qalghanyn aitady. Ári kelushi qatar ýzilmeydi. «Tau samaly» qonaq ýiine týnep shyghu aqysy – 7-15 myng tenge aralyghynda eken. Ár bólmesin jeke-jeke tanystyrudan jalyqpaghan kent basshysy qyzmetkerlerding qysqarmaytynyn jetkizdi. Bes júldyzdy qonaq ýy bolmasa da, kentte qonaqjaydyng bolghanyn maqtan tútty.
Memleketting menshigine berilgen ekinshi nysan – eki ghimarattan túratyn «Taukent – gýlder» baqshasy. Biri 280 balagha arnalsa, ekinshisinde 140 býldirshin tәrbiyelenedi. Bayqaghanymyz, múnda baldyrghandargha ýsh tilde bilim beriledi eken. Ásirese, ana tiline asa nazar audarylghan. Árbir bólme balanyng tanymyn arttyratyn qúrylghylarmen jabdyqtalghan. Óndiris orny mulitiymedialyq jabdyqtardy da kóptep qoyyp bergen. Ózge baqshalarmen salystyrghanda tәlim-tәjiriybesining tynghylyqty ekeni birden bayqalady. Jetken jetistikterine baylanysty toqsan sayyn syiaqy alatyn tәrbiyeshiler ózgeristen qoryqpaytyndaryn aitady. Qayta memlekettik qyzmetker atanghandaryna quanyshty. 1 qarashadan bastap memlekettik kommunaldyq kәsiporyn bolyp qayta qúrylghan bóbekjaygha Qarlyghash Jamiyeva mengerushi bolyp taghayyndalypty. Mektepke deyingi shaghyn ortalyqty basqaratyn ol menshik ózgergeli qyzmetkerlerining sany artqanyn aitty. Búryn múnda 101 qyzmetker enbek etken. Endi taukenttik baldyrghandardy 126 maman tәrbiyeleytin bolady.
– Biz búryn da bilim ministrligining qaulysymen júmys istegenbiz. Balabaqsha 2007 jyly ashylghan bolatyn. Ol kezde 160 balany mektepke deyingi ortalyqpen qamtydyq. Odan keyin halyqtyng súranysy boyynsha ekinshi ghimaratty ashyp berdi. Qyzmetkerler osy jergilikti jalaqymen tenestirilgen ailyq alatyn. Qazir de sol ailyqtar qaldy. Qysqarmady. Onyng barlyghyn bilim bólimining ekonomisteri eseptep shyghardy.
Taukentte ýsh qabatty mәdeniy-sport kesheni bar. Ony jergilikti túrghyndar «KSK» dep ataydy. Múnda kent túrghyndarynyng bos uaqytyn tiyimdi paydalanuy ýshin barlyq jaghday jasalghan. Jiyrmagha juyq ýiirme júmys isteydi. Keshke deyin jasóspirimder sportpen shúghyldansa, keshki saghat jetiden keyin eresekter kelip jattyghady. Búl nysan da «Demeu-Taukent» kәsipornynyng menshiginde bolyp kelgen. Barlyq qyzmetkerler óndiris ornynan arnayy jalaqy alyp, jastardyng bos uaqytyn tiyimdi ótkizu ýshin qyzmet etken. Búl memleketke berilgen ýshinshi әleumettik nysan. Múnda futbol, dzu-do, erkin kýres pen voleybolgha qatty kónil bólinedi. Bir emes, birneshe jattyqtyrushylary da bar. Oghan songhy ýlgide jabdyqtalghan fitnes klubyn taghy qosynyz. Aytpaqshy, boks zaldary da bar. Árbir qatysushygha jeke-jeke jattyqtyrushy berilgen. Tek auyl eresekteri ýshin bir jetekshi qarastyrylghan. Menshigi ózgerse de, júmys isteu kestesi bәz bayaghy qalpynda saqtalghan keshende qyzmetkerler qysqarypty. Qolynda diplomy joq jattyqtyrushylar júmystan bosatylghan. Budjettik mekeme bolghandyqtan, talap joghary boldy, – deydi múndaghylar. Al ornynda qalghandar, biliktiligin arttyru kurstarynan ótuge mindettelgen.
Múnday ózgeris, mәdeny bóliminde de oryn alghan. Qyzmetkerler iriktelip, biliktileri ghana ornynda qalghan. Dombyra, bi, suret, qolóneri, drama, vokal ýiirmelerine keletin jetkinshekterge jetekshilik etu ekining birine búiyrmapty. Dombyra ýiirmesining jetekshisi Gýlzira Altynbekovanyng aituynsha, búryn jaghday jaqsy bolghan. Toqsan sayyn syiaqy alyp, jalaqylary uaqytyly berilip túrghan. Endi memleketting menshigine ótkeli ýrey payda bolghanyn jasyrmaydy. Birinshi «júmysynan airylyp qalam ba?» dep qorqypty. Ornynda qalghan son, jalaqysy ýshin alandaghan. Biraq, basshylar birde-bir tiynnyng qysqarmaytynyn aityp quantypty. Esesine, toqsandyq syiaqy kelmeske ketkenin jasyrmaydy. Dese de, memlekettik qyzmetker atanghanyna dәn riza.
– Budjetke ótu mәselesi óte oryndy, der kezinde qolgha alynghan iygi shara dep oilaymyn. Búryn «Qazatomprom» AQ-na qaraghan esebinen halyqqa ýlken aiyrmashylyqpen qyzmet kórsetken. Ásirese, auruhana mәselesi kýrdeli edi. Adamdardyng ol jerge kórinu mәselesi qiyndau edi. Endi ol budjetke ótkennen keyin ong sheshimin tabady. Al odan bólek, budjetke ótken mekemelerge halyqtyng qoljetimdiligi artty. Kent túrghyndaryna eshqanday problema joq. Bizde balabaqsha kezegi degen atymen joq. Biraq, baqshada artyq oryndar kóp. Búl degeniniz auylda tuu kórsetkishi tómen. Ayta keterligi, jastar da júmyspen qamtylyp, júmyssyzdyq óz sheshimin tapqan.
Áleumettik nysandar ózine qaraghan kent әkimining quanyshynda shek joq. Halyqtyng qoljetimdiligi artty dep otyr. Yaghni, kez-kelgen jan emin-erkin kirip shyghatyn boldy dep shynyn aitty. Endigi mindeti nysandardyng tólqújatyn auystyryp, resmy is-sharalar ótkizu. Olardy kýtip ústau ýshin, budjetten qarjy bólgizu. Búl mәselege kelgende, bizde bir saual tudy. Memleketke berilgen nysandardy kim, qalay tekserip aldy? – «Óndiris orny basshylary oblys әkimderimen kelisti. Audan basshylyghymen kelisimshartqa qol qoyysty. Sheshim shyqqan son, әrbir nysan jiti tekserilip, tartu esh komissiyasyz qabyldandy. Sebebi, olardyng barlyghy júmys istep túr. Toqyrap túrghan nysan emes, sondyqtan da tartudy jyldam qabyldap aldyq» – deydi Taukentting әkimi Marat Ospanov. Aldaghy bes jylda kýrdeli jóndeudi qajet etpeydi, ózderiniz kórip túrghanday su jana ghimarattar dep qosty. Tek kýtip ústasaq bolghany, – deydi.
Al, osydan eki jyl búryn boy kótergen auruhana ghana jergilikti әkimdikke ótip ýlgermepti. Qújattaryn rәsimdeu sozbalyqqa salyp ketken. Sebebin әkimning ózi de aita almady. Tek joghary jaqqa silteumen qútyldy. Biraq, «dәl osy emhana birinshi bolyp, ótui kerek edi» degen tilegin aityp qaldy. Sózine qaraghanda, týsinbeushilik osy salada kóptep tuyndauda eken. Ashyp aitpasa da, halyqty alalap qabyldaytynyn sezdik. Em izdep kelgen auyldyqtargha birden kómek kórsetile de qoymaytyn kórinedi. Al resmy emes mәlimetterge sýiensek, emhanany jeke kәsipker satyp alghysy kelip otyrghan kórinedi. Onyng qanshalyqty ras ekenin uaqyt kórsetedi.
«Qazatomprom» AQ-y búdan ózge aqyly avtotúraqtary men tazalyq mekemesin memleketting menshigine berip otyr. Qyzemshek pen Taukent eldimekenindegi jylu mekemesi de budjetten qarjylandyratyn bolyp kelisilipti. Kenttegi auruhana men mәdeniyet ýileri de jergilikti әkimdikke berilgen. Osylaysha, әleumettik nysandar tolyq jabdyghymen audan әkimdigine ótipti.
Ardaq JAQSYLYQOVA
Abai.kz
