Bir aqyn jigitke búrynghy jýrgen qyzynyn (tipa muzasynyn) jazghan haty eken.

«Ediyk, sәlem. Qalaysyn? Ólenderindi oqyp jýrmin. «Ghajap әdebiyet» gazetining songhy sanyna shyqqan toptamandy oqyghannan keyin, ózine hat jazayyn dep sheshtim.

Ana bir óleninde «sen de meni oilaysyng ba?» dep jazypsyn. Qalay men seni oilaymyn? Y tak problema kóp. Sadikting aqshasy, kvartplata, krdeit degender sen týgili tughan әkem men sheshemdi oilatpaydy. Sen qúsap sәtsiz mahabbatqa ishim ashyp jýrse arman joq eken-au, lombardta kýiip ketken altyndarymdy oilasam, jylaghym keledi. Y vashe problema joq bolsa da men seni ne ýshin oilauym kerek? Jaraydy, oiladym deyin, sodan saghan udovno bola ma? Ne sóz ol?. 
Sodan keyin әrtýrli gýlderge tenegenindi qoyshy. Oqyp otyryp qaraptan-qarap qysylam. Jalpy meni angha, qúsqa tenegenindi qoyshy a, Qúday ýshin. Qúralayym, kógershinim degen teneulering maghan týk te kelmeydi. Men bayaghy «әbshyaganyn» artyndaghy qyzyl qayynnyng týbinde syzylyp túratyn taldyrmash qyz emespin. Men eki bala tughan әielmin. Y saghan aitayyn, ekinshi baladan keyin qarnym tartylmay qaldy. Aytpayyn desem de aitqyzasyn, jalpy dene-bitimim búrynghyday emes. Kórseng lirikandy jyiyp qoyyp, satira jazyp keter edin. Jaraydy ony da qoyshy, búrynghy kezimdi elestetip jazyp jýrgen shygharsyn. Al ana «jat qúshaqta jatyrsyng ba» degening ne sóz? Aynalayyn-au, ol mening nekeli jarym. Qalay ol jat qúshaq bolady? Sonda mening qúshaghym – sening qúshaghyng ba ne? Sening qúshaghynda jatsam 

óz qúshaghymda jatqan bolamyn ba? Qoy, ainalayyn. Jәne «ózge oshaqtyng otyn jaqtyn» degenindi de týsinbedim. Búl mening óz oshaghym, ózimning otanym. Búryn sening oshaghynnyng otyn jaqsam bir jón eken-au. Gazyna shәy da qoyyp kórgen joqpyn ghoy. 
Taghy da qaytalap aitamyn, «mәngilik mahabbatym ózing ghana» degenindi de qoy. Jalpy mәngilik mahabbat degen sózdi aitpandarshy. Osy aqyn, jazushy degender ótirik aitqandaryndy qoysandarshy. Jas balalar shyn eken dep qalady ghoy. Sodan keyin «bir ghana mahabbat» degendi de aitushy bolmandar. Senderding kesirlerinnen birinshi mahabbatyna qoly jetpegenderding barlyghy da ózderin baqytsyz sanap, sorlap jýredi. Kóptegen jastardyng ýilenbey jýruine sender – aqyn, jazushylar kinәlisinder. Eger bir ghana mahabbat bolatyn bolsa, sen qaydan shyqtyn, men qaydan tudym? Álde myna júrttyng barlyghy klastastaryna ýilendi deymisin? Joq, ainalayyn, barlyghy da ekinshi, ýshinshi mahabbattaryna ýilenip, úrpaq órbitip otyr. Tipti tórtinshi mahabbatyna ýilenip, kýlip-oynap jýrgender kóp. Besinshi mahabbatynan bes bala sýiip, altynshy mahabbatymen altyn toygha jetkender bar. Sender osyny nege nasihattamaysyndar? Bayaghyda mamam «kitap oqy, kitap oqy» dep qaqsaushy edi. Oqymaghanym qanday jaqsy bolghan. Oqysam Ospanova Aygýl qúsap jýrer edim qiyaldanyp, qashan boyynda bir mini joq jigit kelip, óle sýiip, ertegidey ghúmyr kesher ekenbiz dep.
Búnyng bәri әsheyin oilasu ghoy.

Endi tikeley ózime qatystylaryn aitayyn. «Sen de meni sýigen edin» degendi qaydan shyghardyn? Men saghan qashan sýiemin dep edim?. Ras, únattym, jaqsy kórdim. Ásirese kózindi syghyraytyp kýnge qarap túrushy eding ghoy. Sol sәting únaytyn. Biraq, endi soghan bola ýilene salmaymyn ghoy. Ekeumiz qosylyp alyp, sen kýnge qarap syghyrayyp, men aigha qarap alaryp otyrsaq, tirshilikti kim isteydi? IYә, saghan sol kezder ýshin eshqanday ókpem joq. «Shyq» deding shyqtym, «kir» deding kirdim. Teatrgha bardyq, kinoagha bardyq. Bәri-bәri únaytyn. Biraq ómir boyy Esentaydyng jaghasynda jýre bermeytin shygharmyz. Ómir boyy student bolyp jýre beretin bolsaq, men de jýre berer edim. Eng qúrymasa magistraturagha da týse almadyq. Taghy da eki jyl jýre túrar edik. Jataqhanadan aidap shyqqannan keyin qayda baruym kerek?. Auyl degen anau Atyrauda. Bir barsang qayta kelu degen әngime joq. Al, mening Almatyda qalghym keldi. Sening ala qoyatyn týring kórinbedi. Sol kezderde Almas jolyqty. Almatyda ýii bar eken, astyna mashinasy bar eken... Solay...
Sen de endi aqyn bolyp jýre bermey biruaq adam bol. Qazaq poeziyasynyng saghan ókpesi joq shyghar, ólendi qoya túr da ómirindi oila. Jan-jaghyna qarashy, qanshama qyzdar jýr. Shetterinen әdemi, sýikimdi, aqyldy, bilimdi. Solardyng ishinen maghan úqsaytyn bireuin tauyp al da, ýilen. Bópelering bolady. Sodan keyin bala turaly, otbasy turaly, sýigen jar turaly, otan turaly jaz. Taqyryp ayang da keniytin edi. Men týgili ólendi de oilaugha shamang kelmeytin kezder bolar edi, ýilensen. Al sening jýrising mynau. «O, mening jýregim, jýregim...» deysing de jýresin. Sening jýreging auyrmaghanda, mening jýregim auyra ma? 
Jýreging eshtene emes, araqty qoymasang bauyryng auyrady, syrany qoymasang býireging auyrady, temekini qoymasang ókpeng shiriydi. Sodan keyin... Jaman aitpay jaqsy joq. Qoy, ainalayyn. Bәrin de qoy. 
Saghan bayaghyda aittym, dombyra ýirenip alsanshy dep. Býitip óleng jazyp jýre bergenshe, júrttar qúsap aitysqa qatys dedim. Aytysqa qatyssang ghoy jaghdayyndy týzep alar edin. Oryn almaghan aityskerler de 100 myng tengeden, 200 myng tengeden alyp qaytady eken. Oryn alsang tipti jaqsy. Mashina útyp alsang tipti keremet emes pe? Júrttyng balalarynan sening bir jering kem be? Olar mingen mashinany sen minsen, dóngelegi týsip qalar deymisin. Bilem, osy joldardy oqyp otyryp, bayaghy qyrsyq minezine salyp, kóshe onsyzda propka dep otyrghan shygharsyn. Aytysker bolmasang da bet ashyp jýrer eding ghoy. Toylargha barghan sayyn, betashargha myng tenge, eki myng tenge salghan sayyn, sen esime týsesin. Qúday-au, oilamaymyn dep otyryp, esime týsesing degenim ne taghy? IYә, key-keyde esime týsesin. Aytyskerlerding senen bir jeri artyq deymisin. Sening aitqan ólenindi aitady da song jaghyn «әrәidim, dәrәidim, dәrәidim, dәy dey» salady boldy. Jaraydy qoyshy, saghan aqyl aitamyn dep qolym da talyp ketti. Búnyng barlyghy ózinning probleman. Mening eshtenem ketpeydi. 
Sózding sonynda aitarym, qolynnan keledi ghoy, birdi-ekili hit bolatyn әnderge sóz jazshy. Abysyndarmen otyra qalyp әngime aitqanda, maqtana qoyayyn dep, maghan bayaghyda aqyn jigit ghashyq bolghan desem, «qoyshy, qay әnderding sózin jazghan?» dep súraydy. 
Al, sau bol, saghan jynym kelip otyrghanyn da janym ashyp otyrghanyn da bilmeymin. Aytpaqshy, «saghynyp sen de meni jýr me ekensin?» degenine aitarym. Saghynbaymyn. Biraq, keyde sening tistep sýietining esime týsip kete beredi. Ernim isip ketushi edi ghoy, jyndybas". 
P.S. Hatty oqyghan aqyn jigit jauap jazbaqqa niyetti kórinedi...

Beybit Sarybay

Facebook-tegi paraqshasynan