Kórnekti qogham qayratkeri, kórkemsóz sheberi, aqyn, jazushy Mirjaqyp Dulatovtyng tughanyna  130 jyl

 

1.  ÚLTYN OYaTYP, JIYRMA JASYNDA ÚRANDAGhAN

                                   «Alystan alash dese, attanamyn,

                                   Qazaqty qazaq dese maqtanamyn.

                                   Bolghanda atam qazaq, sheshem qazaq,

                                   Men nege qazaqtyqtan saqtanamyn».

                                                                    M.Dulatov

 

 «Alash» qozghalysynyng kósemderining biri, kórnekti qogham qayratkeri, jalyndy aqyn, jazushy Mirjaqyp Dulatovtyng últy ýshin jasaghan qyzmetteri, shygharmashylyghy býgingi qazaq әlemine jaqsy ayan. Onyng ótken ghasyrdyng bas kezinde jaryq kórgen «Oyan, qazaq!»(1909 j) kitaby últ qozghalysy dәuirining basynda túrghany da belgili. Al, «Baqytsyz Jamal»(1910j) romany qazaq prozasynyng bastauy bolsa, «Esep qúralyda»(1911j) matematikalyq oqulyqtyng eng alghashqysy edi. «Oyan, qazaq!» kitaby Ufadan basylyp shyghyp, býkil qazaq eline aty shyqqanda Mirjaqyp Dulatov nebәri jiyrma tórt jasta edi. Múnyng bәri býgingi qazaq tarihynda jaqsy mәlim derekter.

Mening búl maqalada kenirek aitayyn degenim mýldem basqa. Yaghni, mening atalmysh maqalam bolashaq qayratker, aqynnyng HH- ghasyrdyng bas kezinde nebәri   19 jasqa tolghan jas ta, qayratty oqyghan jigitting otarshylardyng ezgisin kórip, qinalghan el júrtynyng azattyghy ýshin, bostandyghy ýshin kýresuge bel sheship, jedel kirisip ketkeni, jastyq jalyny men bar qayratyn últ bolashaghy ýshin júmsap, sol úly jolda kórgen qughyndary men azaptary turaly bolmaq.

Torghayda orys qazaq uchiliyshesin aiyaqtap, eki ýsh jyl múghalim bolghan kezde erjetip, azamattyq jәne sayasy tanymy qalyptasyp qalghan Mirjaqyp Dulatov 1904- jyly  Omby qalasyna esimin erteden estip jýrgen aghasy Ahmet Baytúrsynovty izdep kelip, tanysqanda Ahang on toghyz jasar jigitting kózqarasyna, sóz saptasyna tanghalghan edi. A.Baytúrsynov M.Dulatovtyng ólenshildikke beyim ekenin birden angharghan. Ekeui sol kýnnen aghaly inili bauyrday tabysyp ketken.

 

 

 

 

 

Olardy әsirese jaqyndastyrghan elshildik oilary edi. Sodan Ahmet Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatov Qarqaralygha keledi. Ahang Qarqaralyda, Mirjaqyp Zaysan jaqta múghalimdik qyzmet atqarady. Degenmen, ózara jii kezdesip túrady. Ahang men Jahannyng sayasy belsendiligi kýsheygeni osy kez. Ahang men Jahang Qarqaraly bazary kezinde, basqa uaqytta da qalyng otyrghan auyldardyng arasynda otarshylardyng qarashekpendilerdi qazaq jerine zansyz qonystandyryp jatqany, jayylymdyq jәne qystaulyq jerderdi tartyp alyp jatqany, qazaqtyng olardyng tarapynan ezgi kórip jatqany jayly belsendi nasihat jýrgizedi.  Sodan qazaq ziyalylary qostay kele, 1905-jyly Qarqaralyda Ahmet Baytúrsynov, Álihan Bókeyhanov, Jaqyp Aqbaev, Mirjaqyp Dulatov qosylyp,   patshalyq jergilikti ókimetke petisiya jazady.(Petisiyagha bir derekte  42 adam qoyghan dese, basqa derekterde 14 myng adam qol qoyghan dep jazyp jýr). Búl talap aryzda orys sharualaryn qazaq jerine qonystandyrudy toqtatu, qazaq jerlerin zansyz tartyp aludy toqtatu, jer mәselesin sheshu ýshin zemstvo ashu, qazaq balalary ýshin mektepter ashu, qazaq músylmandaryn mýftiyatqa qaratu  jәne t.b.mәseleler talap etilgen. Petisiya boyynsha jergilikti gubernator qylmystyq is qozghatyp, jandarmeriya tynshylyqty jolgha qoyady. Sonyng nәtiyjesinde  osy petisiya isimen әueli Jaqyp Aqbaev (soghan deyin, patsha ókimetimen qughyndalghan, belgili zangar) týrmege jabylady. (M.Qúlmúhanbetting jazuynsha J.Aqbaev 1906- jyly týrmege jabylghan.) Al, keybir jazbalarda «A.Baytúrsynov pen J.Aqbaev petisiya isi boyynsha týrmege birge jabylghan» dep jazylyp edi, onyng avtory qazir esimde joq. Odan keyin, osy is boyynsha  1909-qyrkýiekte Ahmet Baytúrsynov týrmege qamalady. Ahang búl týrmeden toghyz aidan keyin ghana shyghyp, Orynborgha jer audarylady. Al, M.Dulatovtyng da petisiya úiymdastyrugha qatysqanyn , onyng aldynda Semeydegi qazaqtyng oqyghandarymen, kózi ashyq belsendilermen, baylarymen kezdesip, patsha otarshylarynyng qazaq eli men jerine tizesi batyp bara jatqanyn jii әngime etip, el arasynda nasihattyq qyzmet istegenin eshkim joqqa shyghara almaydy. Mening oiymsha, patsha jandarmeriyasynyng búl jolghy jazasynan «qúday saqtap qalghan» dep qana aitugha bolady.  Aymaqtyq ýkimetke petisiya jazylghanda onda M.Dulatovtyng da enbegi bolghanyn M.Dulatov turaly jazghandardyng biri J.Ysmaghúlov ta atap ketedi.Olay bolsa, keleshekte jazylatyn «Alash qayratkerleri», nemese, «Alash qozghalysynyng tarihynda» «Mirjaqyp Dulatovtyn  últy ýshin jasaghan sayasy belsendi qyzmeti qazaq ziyalylary men qayratkerlerining 1905-jyly aimaqtyq ýkimetke jazghan petisiyasynan bastaldy» dep jazylsa jón bolar edi. Óitkeni, M.Dulatovtyng ómiri men shygharmashylyghyn býgingi zertteushiler M.Dulatov sayasy úshtalyp kelgen kezin 1906- jyl dep kórsetedi. Óitkeni, osy jyly kadet

 

 

 

 

partiyasynyng , anyghyn aitqanda Bókeyhanovtyng tapsyrmasymen Peterborgha barady. Onda M.Shoqay jәne basqada qazaq ziyalylarymen kezdesip, sayasy kózqarasynyng ayasy keneye týsedi. Osynda tatarlardyng «Ulifat» gazetining qazaqsha qosymshasy «Serke» gazetine M.Dulatovtyng «Bizding maqsatymyz» atty maqalasy men «Jastargha» degen óleni basylyp shyghady. Gazettegi maqala men óleng  Mirjaqyptyng býrkenish esimmen jariyalanghan. Óleng men maqala basylghan «Serke» gazetin qala jandarmeriyasy sol kýni kәmpeskeleydi jәne gazetting әri qaray shyghuyna tiym salghan. Ólenning avtoryn izdep, әurege týsedi. Biraq, búl kezde Mirjaqyp Dulatov elge jýrip ketken edi. «Serkedegi» óleni qanattandyrghan  M.Dulatov elge kele shygharmashylyqpen ainalysty. Qazaqtyng otarshylardan kórip jýrgen qorlyghy, ezgisi, jas aqynnyng kókireginde birge qayghy, kýiik bolyp, bite qaynady. Mirjaqyptyng ólenderi janyndaghy dostarynan, әsirese, ústazy әri aghasy Ahannan  ruhany qoldau tapty. Aqyry, M.Dulatovtyng osy aralyqta ólenderi Ufadaghy Karimov  baspasynan «Oyan, qazaq!» degen atpen kitap bolyp basylyp shyqty. Dәl osy uaqytta A.Baytúrsynovtyn  «Qyryq mysal» atty kitaby da jaryq kórgen. Eki kitap ta qazaq arasyna qazirde tez tarap ketti. Auyl arasyndaghy sauaty barlar keshke qaray býkil auyldy jinap alyp, «Oyan, qazaq!» pen «Qyryq mysaldy» oqyp berudi әdetke ainaldyrghan. Onynshy jyldary Ahmet Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatovtyng esimderin bilmeytin qazaq bolmady. Key eske alushylar «Auyldarda«Oyan, qazaq!» pen «Baqytsyz Jamaldy» oqyghanda kózderinen jastary par parlap aghyp, jylap otyrushy edi» deytin. Osy sózderden keyin maghan «Oyan, qazaqtaghy!»

«Kózindi ash, oyan qazaq, kóter basty,

Ótkizbey qaranghyda beker jasty.

Jer ketip, din nasharlap, hal haram bop,

Qazaghym, endi jatu jaramasty..» degen joldaryn qúlaghymen estip kókiregine toqyp, namysyn qayrap otyrghan jan elestese,

«Baqytsyz Jamal» romanyn kózi qaraqtylardyn  әsirese, myna joldardy

«Qyz bayghús qolgha týske sandughashtay,

Torynda ómiri óter kiltin ashpay.

Satady mal kóp bergen kisi bolsa,

Ketedi jylap sorly qarsylaspay...» degen joldardy oqyghanynan  estip,

 

 

 

 

 

 

egilip, jylap otyrghan, qazaqtyng nebir súlu qyzdarynyng kýiikti beynesi kóz aldyma kele qalady.

Mirjaqyp Dulatovtyng 1909-jyly kitap bolyp shyqqan «Oyan,qazaghy» men AhmetBaytúrsynovtyn

«Qyryq mysaly»  qazaq júrtyna ýlken serpilis әkeldi. Otarshyldyqqa qarsy últtyq kýres dәuirining ekinshi tolqyny boldy desek te, qatelespeymiz.

Endeshe osynyng aldynda aitqan sózimizdi  eske týsire ketsek, HH ghasyrdyng bas kezindegi, tap basyp aitsaq , 1905-jylghy A.Baytúrsynovtyn, Á.Bókeyhanovtyn, M.Dulatovtyn, J.Aqbaevtyng jәne t.b. qazaq ziyalylarynyng úiymdastyruymen jazylghan jәne aimaqtyq patsha ókimetine joldanghan PETISIYaSY qazaq tarihyndaghy jalpy qazaq últynyng otarshyldyqqa qarsy bildirgen alghashqy sayasy qozghalysynyng bastauy boldy desek, artyq emes.

Sheshendigimen, shyghamashyldyghymen, elshildigimen qazaq arasynda zor edelgi ie bolghan Mirjaqyp .Dulatovty sonau  petisiya jazylghan 1905-jyly aq «el arasyna iritki salushylar» tizimine qosyp, patsha jandarmeriyasy qudalaudy bastaghanyn qadap aitqym keledi.

2.  M.DULATOVTYNG TÝRMEGE ALGhASh QAMALUY

Bizding әngimemizding negizgi týbiri- M.Dulatovty patsha ókimetining qughyngha saluy turaly edi.  Mirjaqyp Dulatov patsha jandarmeriyasy tynshylarynyng nazaryna   

1905-  jyly ilikkenin jogharyda aityp kettim. Aymaqtyq ókimetke petisiya jazudy úiymdastyrghandardyng bәri jandarmeriyanyng baqylauynda bolghan. Sol sebepti jәne tynshylardyng derekterine oray, J.Aqbaev, odan keyin A.Baytúrsynov týrmege qamalghan. Al, Á.Bókeyhanov pen M.Dulatovtyng sol kezde jauapqa alynbauy dәlelderding azdyghy nemese atalghan kisilerding Semeyden shalghayda boluynan dep oilaymyn. (M.Dulatov ol kezde Zaysanda, auyldyq jerde múghalim bolghan.)1906- jyly M.Dulatov Á.Bókeyhanovtyng úsynysymen Peterborgha barady. Onda Mústafa Shoqay tәrizdi qazaq biraz oqyghan ziyalylarymen kezdesken. 1907-osy qalada shyghyp túratyn «Serke» atty gazetke óleng men maqalasy (jogharyda aityp kettim) jariyalanyp, sol ýshin patshanyng bas jandarmeriyasynyn  «iritki salushylar» tizimine iligip, izdeu, naqty esimin anyqtau jәne tútqyndau tapsyrylghan. Biraq, Peterbor jandarmeriyasy óleng avtoryn izdegende, M.Dulatov Omby poezyna otyryp, jol tartyp ketken.

1909- jyly Ufada Karimov degen baspagerding baspasynan « Oyan,qazaq!» atty kitaby shyqqannan keyin, M.Dulatovtyng ataghy qalyng qazaqqa keninen jayylyp ketedi.

 

 

 

 

 

 

 

 

1910-jyly Mirjaqyp Dulatovtyng «Baqytsyz Jamal» atty romany Orynbordan basylyp, el arasyna tez taraydy. Mirjaqyptyng esimi halyq arasynda anyzgha ainalady. Búl aimaqtyq jandarmeriyany qatty alandatady. Tynshylary arqyly el ishinen Mirjaqyptyng ýstinen neshetýrli jala úiymdastyrady. Sonyng negizinde  1911-jyly Mirjaqyp Dulatovqa aiyp taghyp, Semey týrmesine jabady. Jalpy, M.Dulatovtyng osy jyly týrmede otyrghany turaly derekter zertteushi 

J.Ysmaghúlovtyng jәne Mirjaqyptyng aghasy Asqar Dulatovtyng qyzy Botagózding estelikterinde  bar. Sol joly M.Dulatov týrmeden birjarym jyldan keyin ghana bosap shyqqan. Shette jýrgen Mirjaqyptan kóp uaqyt habar bolmay, auyldaghy tuystary M.Dulatovtyng tútqyndalghanyn «Ayqap» jurnalynyng toghyzynshy nómirinde jariyalanghan habardan bilgen. Onda M.Dulatovtyng Qyzyljardan Semeyge barghanyn, sonynda poliyseyler qalmay jýrip, sol jerde tútqyndap, ýiin tintip, ondaghy «Oyan, qazaq!», «Baqytsyz Jamal» kitaptaryn kәmpeskelep, týrmege

japqanyn jazghan eken. Sol qamalghannan M.Dulatov týrmeden bir jarym jyldan keyin ghana shyghypty.    

 Ol turaly M.Dulatov Asqar aghasyna Orynbordan joldaghan hatynda «...Semeymen hosh aitysyp, izimdi bildirmeuge tyrysyp, Týrkistan qalasyna jettim.Jasyryn kýnkóriste bolghandyqtan sizderge uaqytynda habar bere almadym...» dep jazypty.

Mirjaqyp Dulatov patsha jandarmeriyasynyng qughyndauynan qashyp,  Týrkstandaghy  qazaq oqyghandarynyng biri Sadyq Ótegenúlynyng ýiinde tórt bes ay túrady. Miryakub (býrkenish aty) osy az uaqyttyng ishinde Týrkistandaghy ózbek, dúnghan aghayyndarynyng arasyna óz zamandastarynday sinisip ketedi. Olardy Miraghamyz ólenderimen, aitqyshtyghymen, әzil qaljyndarymen, ónerimen tәnti etken. Solar Mirjaqyp Dulatov Orynborgha qaray jolgha shygharynda Sadyqtyng ýiinde shygharyp salu dastarhanynda otyrghan kezde dostasyp ketken ózbek saudagerleri Mirjaqyptyng aldyna bir buma aqsha tastaydy, Mirjaqyp ony sypayylyqpen alghysy kelmese de, Sadyq bolmay alghyzypty. Ol kezde ýsh tórt somgha iri qara, ne jylqy alatyn kez.

Sonymen, biraz qarjymen M.Dulatov Orynborgha keledi.Sonda Mirjaqyp Dulatovtyng ózining jazghan hatynda

« 1913-jyldyng bas kezinde Orynborgha keldim. Sondaghy jazushy ghalym, ózimning ústazym, әri agham Ahmet Baytúrsynovqa baryp, sәlem berdim. Úzaq kenesip, qazaq halqyna arnap, gazet shygharmaq boldyq. Búl pikirimizdi Álihan Bókeyhanov qoldady. «Iske sәt» dep júmysqa kiristik. Ókimet oryndaryn jaghalap jýrip, әren

degende rúqsat aldyq. Týrkistanda jinalghan mol aqshany, «Ufadaghy «Ghaliya» medresesining shәkirtteri qosqandaryn osy iske baghyshtadyq...» deydi.

Últtyq gazet shygharudy Ahmet Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatov sonau 1904-jyly Ombyda kezdesken kezde armandaghan.  Sol armandaghan «Qazaq»gazetining birinshi sany 1913-jyly 2-aqpan kýni Orynborda basylyp shyqqan joly, Ahang men Jahannyng osydan toghyz jyl búryn sóz qylghan qiyaldarynyng jýzege asqanyna óz kózderine ózderi senbey, keremet halde bolghanyna tanghalughada bolmas. A.Baytúrsynov pen M.Dulatov osy «Qazaq» gazeti arqyly elin oyatu ýshin, sanasyn janghyrtyp, kózin ashu ýshin, el, últ bolyp, birigui ýshin bar erik qayrattaryn

 

 

 

 

 

 

 

 

 

júmsady. Ekeui de qazaq basyna baylanysty kez kelgen maqalany erek qúlshynyspen, «elim»degen erekshe mahabbatpen jazdy. Gazet avtorlarynyng sol

jaqyndyghyn, janashyrlyghyn qazaq eli birden aq sezdi. Sodan «Qazaq» gazeti el arasynda bedeli ósip, halyqtyq gazet bolyp ketti ghoy. «Qazaq» gazetine alghashqy shyqqan kezinen bastap, Á.Bókeyhanov, E.Omarov, T.Shonanov, H.Domúhanbetov jәne t.b qazaq oqyghandary ózekti maqalalar jazsa, M.Júmabaevtyn, BMaylinnin, S.Torayghyrovtyng ólenderi de jariyalanyp túrghan.

Patshalyq ókimetting baqylaushy ókilderi «Qazaq» gazetining shyghuyn qatang baqylauda ústap otyrdy. Senzor boldy. Gazetke talay shtraf salynyp, bir ret Ahmet Baytúrsynov týrmege jabyldy. Ol jerden el bolyp, Ahandy bosatyp aldy. Gazetke salynghan shtrafty tólesti.

«Elim» degen qazaq oqyghandarynyng barlyghyn  patsha ókimeti ýnemi qatan

baqylauda ústap otyrdy. Sol baqylaudyng ishindegi eng qataly A.Baytúrsynov pen M.Dulatovtyng ýstinde boldy. Qazaq últshyldaryn jandarmeriyanyng arnauly tynshylarynyng baqylauy sonau jyly patsha biyligi joyylghangha deyin toqtaghan joq. Patsha biyligining ornyna Uaqytsha ókimet kelip, patshalyq biylik jýieleri bet -betine tarap ketkennen keyin ghana qughynda bolghan qazaq ziyalylarynyng biraz tynystary keneyip, últ mәselesin kenirek qozghaugha mýmkinshilik alghan kez edi.

Qazaq  jeri 1917-jyldan 1920- jylgha deyin alasapyran oqighalargha toly kezeng boldy. Eldi birde Uaqytsha ókimet, sosyn aqgvardiyashylar, bolishevikter biylegen shaqtar boldy. Soghan qaramastan Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov bastaghan qazaq oqyghandary  Qazaq elining memlekettigin qúru ýshin kýresti. Qazaq júrtynyng alghashqy siyezin jәne ekinshi siyezin ótkizdi, Alash partiyasyn qúrdy. Bolisheviktermen qoldaryna qaru alyp, shayqasty. Osy ótpeli kezeng 1919-jylgha deyin sozyldy. Búl jyly Kenes ókimeti osy kýngi kenistikte biylikti tegis qoldaryna alghan uaqyt edi. Soghan baylanysty Á.Jangeldin men A.Baytúrsynov Mәskeuge baryp, Leninmen, Últtar kenes komissiyasynyng basshysy IY.Stalinmen Qazaq elining avtonomiyasy men shekarasy jóninde kelissóz jýrgizilgen. Onyng nәtiyjesi 1920- jyly qol qoyghan  Qazaq avtonomiyasynyng qúrylu jónindegi Qaulysy edi. Sol kezdegi Qazaq avtonomiyasynyng shekarasy osy kýngi tәuelsiz Qazaqstan shekarasymen eptep sәikes keledi. (Zaman talabyna sәikes, kezinde sәl pәl shekaralyq ózgerister bolghan). Odan keyin, A.Baytúrsynov bolishevikterding kósemi Leninge hat jazyp, Alash partiyasynyng  qayratkelerine keshirim jasaudy ótingen edi. A.Baytúrsynovtyng búl ótinishi de eskerilip, býkil el aldynda  resmy keshirim jariyalanghan. Biraq, 1920-jyly Qazaq avtonomiyasy qúrylghannan keyin, bay- kedey bolyp bólinu, tap- tap bolyp ózara kýresu  kýsheyip ketti. Jinalystarda Alash qayratkerlerin ashyq tildeu, ýsterinen jalaly aryz jazu kóbeygen.  Bolishevikterding resmy keshiruinen keyin Alash azamattarynyng jay- kýii birshama

jenildegendey bolghanmen, 1921-jyldan keyin Kenes qyzmetindegilerding jaghdayy,bedeli birshama tómendey bastady.Qyzmetten shygharyp tastau, jauapqa tartu kóbeydi. Aqyrynda, sol jyly Á.Bókeyhanov pen M.Dulatovty  Semeyde tútqyndaydy. Odan әri eki tútqyndy Orynborgha jibergen. Olar týrmede bir jylgha juyq otyrghan. M. Dulatovtyng jary Ghaynijamal  1922-jyly elge jazghan hatynda Á.Bókeyhanov pen M.Dulatovtyn  «1919-jylghy Lenin men Kalinin qol qoyghan últshyl partiyalardyng mýshelerine keshirim jariyalanghan qaulysyna sәikes bosatylghanyn jәne Kenes ýkimetine adal qyzmet etuge mýmkindik berilgeni» aitylypty.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3. SONGhY TÝRME, SONGhY AZAP

 

Alash qayratkerlerine keshirim jasalghany jәne memlekettik qyzmet atqarugha mýmkindik berilgeni» turaly anyqtama M.Dulatov pen aghayyn tuystarynyng kónil kýiin birshama jaylandyrghan. Jaqang (Mirjaqyp) bosanghannan keyin Orynborda, Qazaq avtonomiyasynyng jana ortalyghy Qyzylordada, odan keyin Tashkende, Semeyde týrli qyzmetter atqardy. Jogharghy oqu oryndarynda sabaq berdi. Biraq, jan tynyshtyghyn taba almady.

Birneshe jylgha sozylghan alasapyran azamat soghysy 1921-1922-jyldary asharshylyqqa әkelip, eldi kýizeltip jiberdi.  El endi ensesin kótere bergende, tap kýresi, dinge qarsy kýres kýsheye týsti. Qazaq eline kelgen eng ýlken auyrtpalyq Qazaq ýkimetining basyna Goloshekin kelgennen keyin bastaldy.  Eng әueli ol A.Baytúrsynov negizin qalaghan tótenshe gharipti latynshagha kóshiru mәselesin kóterdi. Odan keyin baylardy kәmpeskeleu nauqanyn bastap ketti. Goloshekinnin  osy әngýdik sayasatynan keyin statistikalyq derekterge qaraghanda, qazaqtyng jalpy sany eki esege juyq kemigen. Mal basy eng tómengi kórsetkishke jetip, nәtiyjesi el 1932-1933-jyldary taghy da ashtyqqa úshyraghan. Goloshekin alqaly jiyndarda tap kýresin ushyqtyra týsti. Ásirese, Alashtyng oqyghan azamattaryna qysym kórsetudi, qughyndaudy kýsheytti.

Aqyrynda 1928-jyly M.Dulatovty  Qyzyordada qyzmet istep jrgen jerinen tútqyndady. Birer kýnning ishinde A.Baytúrsynov, H.Dosmúhanbetov, M.Áuezov, J.Aqbaev  jәne basqada kóptegen Alash qayratkerleride týrmege jabylghan. A.Baytúrsynov bastaghan bir topty sosyn  Almaty týrmesine jóneltken. M.Dulatov, Yusupov, J.Aymauytovty Mәskeuding Butyrka týrmesine aparyp, M.Dulatovty jalghyz kisilik kameragha qamaghan. Ayauly Jahana (Mirjaqyp) qaghaz qalam bermegen, hat jazugha rúqsat etpegen. M.Dulatovtyng Alash partiyasynyng beldi kósemderining biri bolghanyn, Qazaq avtonomiyasyn basqaryp túrghan Goloshekinde, NKVDnyng komissary Dzerjinskiyde jaqsy bilgen. Butyrkada M.Dulatovtyn  óte qatang jaghdayda ústaluyda osylardyng tikeley búiryghymen istelgen deuge bolady. Tek, eki jyldan keyin, 1931-jyly  Mәskeude ýshtik sot bolyp,

M.Dulatovty Aqtenizdegi Sosnoves aralyna aidaugha jiberedi. Taghdyrdyng qataldyghy -ay, Jahang sol jerde aidauda jýrgen tughan aghasy Asqarmen kezdesedi, jýdep, әbden qaljyrap ketken. Ahannyng aghasyna kómekteser qolynda qayrany  joq edi. Ózi Butyrkada jatqanda astma auruyna úshyraghan, Sosnoveskining ylghaldy auasy auruyn asqyndata týsken.Sodan M.Dulatovty lazaretke júmysqa qoyyp, aghasy Asqardy Kotlas degen jerge aidap jibergen. Sodan A.Dulatovtan habar bolmaghan eken.

Ghaynijamal Jahannyng sýiip qosylghan jary. Ghaynijamal (Dosymbekova, búrynghy tegi) qyzyljarlyq Syzdyq Ótegenúly degen oqyghan kisining qyzy. Ghaynijamalda oqyghan, qatarynyng aldy, súlu qyz bolghan. Mirjaqyp Dulatov Gorikiyding әieli E.Peshkovagha hat jazyp jary Ghaynijamalmen kezdesuge rúqsat alyp beruge kómektesuin súraydy. Eki aidan keyin kezdesuge rúqsat qaghaz kelipti. 1934-JYLY  

 

 

 

Ghaynijamal Sosnoves aralyna ýlken qiyndyqpen jetedi. Qasynda úly Álibek bolghan. Jahang ózining auyr jaghdayyn sezgennen be, Ghaynijamalgha elge qaytugha kenes beredi. 1935-jyl qayghy ýstine qayghy jamaghan jyl boldy.  Jahannyng úly  Álibek aurudan qaytys bolady.  Sonau Alash zamanynan beri Ahmet pen Mirjaqypty  múqym qazaq «Ahang men Jahan» dep qúrmetpen ataghan.  Ahang men Jahannyng shygharmashylyqtary da ýndes, iydeyalary da ýndes, elshildik úrandary da ýndes últynyng bolashaghy ýshin kýresken túlghalar edi. Jahannyng úly Álibek qaytqanda (Almatyda) Ahang (ózi de Arhangelskiden aidaudan oralghan kezi)  Ghaynijamalgha kelip, qatty tolqyp otyryp«Gaya, shyraghym,qayghyna ortaqpyn. Mezgilsiz solghan gýl ýzilip  týsti...Arty tek qayyrly bolsyn.Qalghandardyn, Mirjaqyptyng amandyghyn tileyik. Aqyryn súra. Álibekting qaytys bolghanyn Mirjaqypqa estirtip, hat jazbandar. Ózi auyryp jýrgende qinalyp qalar. Artymda úl- qyzym bar dep ýmiti ýzilmey jýrsin» dep jýregi qaq airylyp, kónil aitqan eken. Kóp úzamay 1935- qarasha  ayynda M.Dulatov turaly NKVDdan qaraly habar kelgende Ahang « Aynalayyn, Ghaynijamal, ne aitarymdy da bilmey otyrmyn!» dep egilgen eken.Eki kózi jasqa tolyp, enkildepti. ( G.Dulatova «Shyndyq shyraghy"»kitabynan). NKVD habarlamasynda «M.Dulatov lazarette aurudan kózjúmdy» delingen.

Qayran Jahan! Elu jasyna tolmay, ókinishte ómiri ýzildi. Nebiri jiyrma jasynda qaynaghan qanymen, jalyndaghan janymen A.Baytúrsynovpen tize qosa otyryp, Qazaq elining keleshegi ýshin qolynan kelgenning bәrin jasady, kýresti!

 Jiyrma jasynan bastap, últyna jasaghan qyzmeti ýshin patsha jandarmeriyasynyng qughynyna úshyrady. M.Dulatov nebәri elu jasynyng otyz jylyn qughyn sýrginde ótkizgen. Ómirining songhy jeti jylyn týrmede, sosyn Sosnoves aralynda  ótkizgen Mirjaqyp Dulatov úzaq azapty kýnderden keyin  1935-jyly bú dýniyeden ótken.

Mirjaqyptyng sýikti jary Ghaynijamalda kóp úzamay, qaytys bolghan. Artynda Gýlnar atty qyzy qaldy. Sol Gýlnar Dulatova  HH-ghasyrdyng  bas kezindegi Alash tarihy men qazaq  ómirin beynelegen tamasha «Shyndyq shyraghy», «Alashtyng sónbes ottary»atty estelik kitaptar jazyp qaldyrdy.

Mirjaqyp Dulatovtyng ústazy, aghasy, últ ústazy Ahmet Baytúrsynov 1935-jyly Almatyda NKVD ghimaratynda atylyp, Almatynyng shet jaghyna belgi qoyylmay jerlengen. Últ shyraghdany Jahannyng mýrdesi Sosnovkadan tughan jerine әkelinip, qayta jerlendi. Torghayda eskertkishi qoyylyp, múrajay ashylghan.

 Alash qozghalysynyng kórnekti qayratkeri,qogham qayratkeri , halqyna mәngilik múra qaldyrghan kórkemsóz sheberi, aqyn, jazushy Mirjaqyp Dulatovtyng jalyn men qayratqa toly beynesi úrpaqtan úrpaqqa ýlgi bolmaq. Maghan:

«Arghy atam er týrik,

Biz qazaq elimiz.

At minsek erlenip,

Duyldap shabamyz.

Lap desek, erlenip,

Lapyldap janamyz!...»dep Jahannyng ólenimen jigerlenip úrandatyp bara jatqan keleshekting jastary kóz aldyma keledi.

 

Júmat ÁNESÚLY , jurnalist, jazushy.

Abai.kz