Júma, 22 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 5882 0 pikir 27 Qarasha, 2015 saghat 19:43

ROSKOSMOS QAZAQSTANDYQ QYZMETKERLERDI QYSQARTYP JATYR

2015  jyldyng basynan beri qaray Bayqonyr gharysh ailaghy men qalasynda 600-den astam maman jappay qysqartulardan keyin júmyssyz qalghan.  Búl turaly «regtv.kz» portaly  «Almaty» arnasyna silteme jasay otyryp habarlaghan.

Bayqonyrdaghy jappay qysqartular turaly әngimening auany payda bolghanda, qazaqstandyq BAQ mәselening mәn-jayyn bilmek bolyp,  Qyzylorda oblysy әkimdigine habarlasqan. Al Qyrymbek Kósherbaev myrza jetekshilik etetin  әkimdik ókilderi  jyl basynan beri qaray 641 adamnyng júmystan bosatylghanyn rastap otyr. Olardyng ishinde (Resey jaldap otyrghan Bayqonyr gharysh ailaghyndaghy júmystan quylghandardyn) 409-y Qazaqstan azamaty eken (http://regtv.kz/kyzylordinskaya-oblast/sotszashchita/item/5828-na-bajkonure-idut-massovye-uvolneniya-sluzhashchikh.html?_utl_t=fb).

Al Kósherbaev kabiynetindegi mamandar Qazaqstan azamattarynyng qysqartyluyn, reseylik gharysh agenttigining qarjylandyrudy toqtatuymen baylanystyrady. Ákimdik qyzmetkerlerining aqparatyna sýiensek, «Roskosmos» agenttigi Bayqonyrdy jaldap otyrghan jyldardan beri qaray, qalany kórkeytuget (abattandyrugha) «bir tiyn» da bólmegenin aitady. Sonymen qatar, qaladaghy perinatalidi ortalyqtyng 240 qyzmetkeri birneshe jyl qatarynan júmyssyz, ýide otyrugha mәjbýr bolghan. Sebebi, taghy sol «aylyqty» jalgha alyp alyp otyrghan «arendatorymyz» týrli syltaumen 2008 jyly ashylghan ortalyqty óz ballansyna aludan bas tartyp kelgen.

Al ónir basshysy Qyrymbek myrza Kósherbaev, Astanagha arnayy baryp, «Roskosmos» ýstinen shaghym týsirgen. Sondaghy uәji, Bayqonyr qalasyn jalgha berilip otyrghan «aylaq» obiektisinen shygharyp, oblys aktiyvine qosyp alu bolsa kerek. Degenmen, Kósherbaev uәjine qúlaq asqan Astana joq.

Ákimdiktegilerding aituynsha, osydan keyin oblystyq әkimshilikting selektorlyq otyrysynda gharysh agenttiginen quylghan qyzmetkerlerdi ózge júmys oryndaryna ornalastyru mәselesi talqylanghan. Qazirgi tanda júmyssyz qalghan Qazaqstan azamattarynyng 75-ine Kósherbaev myrza qyzmetke alypty. Degenmen, taghy 350-dey adam eki qolgha bir kýrek taba almay otyrghany jasyryn emes. IYә, deymiz-au, Kósherbaev myrza óz elinde, óz jerinen, óz qyzmetinen quylghan qyzmetkerlerding barlyghyn júmyssyz qaldyrmaugha uәde beripti. «Kerek bolsa, keler jyly taghy 1,5 myng adamdy «birjagha» alamyn. Men jaghdaydy baqylauda ústap otyrmyn»,-dep ant-su ishken әkimdi aiyptau oiymyzda joq. Tek Resey biyligi taghy da uәdesinen tayqyp, jalgha alghan jerdi  (yaghni, «Roskosmos» aktiyvine tiyesili jerdi) aqsha bólip, abattandyrudyng ornyna, qazaqstandyq qyzmetkerlerdi qysqartyp jatqany qanymyzdy qaynatady. Ákelerimiz aitatyn, «әi, deytin әje, qoy deytin qoja joq» degen osy ghoy. Áy, biraq, Reseyding «Roskosmosy» Bayqonyrdy eski-qúsqy  pratondaryn qúlatyp, uly «geptilmen» halyqty ulap jatqanda ýndemegen ýkimet (әlgi aityp otyrghan Astana) Kósherbaevtyng sózine pysqyryp qarasyn ba?!

Onyng ýstine, QR Statistika komiyteti taratqan aqparattargha sýiensek,  Qazaqstanda 2015 jyldyng qantar-qazan ailary aralyghynda júmyssyzdar sany 441 myng adamnan asyp jyghylghan.  Ras, komiytetting osy jylghy on aidaghy mәlimetteri boyynsha, júmyssyzdyq dengeyi enbekke jaramdy halyq sanynyng 4,9 payyzy bolghan eken (DAT gazetining deregi).

Osy rette, taqyrypqa túzdyq retinde taghy bir derekke nazar audarghanynyz jón. 015 jyldyng ýsh toqsanynda júmystan qysqarghan azamattar sany byltyrghy osy merzimmen salystyrghanda ýsh ese kóp (http://www.azattyq.org/content/kazakhstan_reducing/27313910.html). 

Týiin: Eger Astanadaghy aq jaghalylar Kósherbaev zaryna qúlaq týrip,  qysqartugha úshyraghan qazaqstandyqtargha kómek qolyn sozbasa,  «arenda» aqysyn tóleuden jaltaryp otyrghan alayaq Reseyden esh bir qayyr joq ekeni anyq.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270