JENILDIKPEN BERILETIN PÁTERDING KILTI KIMDERDE?
Býgingi kýnning eng ótkir taqyryby – baspana mәselesi. Naghyz baspanasyz halyq әli ýkimetten qayyr kýtip jýr me, joq әlde ýmitin ýzdi me? Shyntuaytynda halyq әldeqashan ýmitsiz ómir sýrip keledi. Olardyng qoly jetuge tiyis baspanalar baquat júrttyng ýlesine tiyip, al halyq baspanany solardan jalgha alyp túrugha mәjbýr.
Halyqtyng әl-auqatyn jaqsartu maqsatynda Ýkimetimiz әrtýrli baghdarlamalardy bekitip, elimizding ekpindep ósuine yqpal etip baghuda. Osy qarqynmen damyghan elu elding qataryna qosylu el bolyp kózdelgen úly maqsat. Eng bir auyz toltyryp aitarlyq Memlekettik baghdarlamalardyng biri – baspanasyz azamattardy túrghyn ýilermen qamtamasyz etu.
Osy baghdarlama ayasynda elimizding týkpir-týkpirinde pәter kiltine qol jetkizgen myndaghan adamdar bar. Degenmen, osy pәterlerge shynymen baspanagha múqtaj adamdar jayghasty ma, ol ýlken basy ashyq dau bolyp túr. Baghdarlamanyng erejesi boyynsha osy pәterlerge tek pәter iyelerining ózi ghana túrugha tiyis.
Ózge qalalardy qoyghannyng ózinde Ýkimet ýiining túmsyghynyng týbindegi Astana qalasynda pәterge qol jetkize salyp aqyly týrde jalgha berip qoyghan derekterge qalay kóz júma qaraymyz. Ál-auqaty әldeqayda jaqsy adamdar shyn mәninde pәterge zәru túlghalardyng aldyn orap, qaghazyn qattap, aryzyn jattap, ebin tauyp eki asaumen su jana pәterlerge ie boluda. Sóitedi de kóp úzamay dәl sol pәterge zәru túlghalardyng ózine uday aqygha jalgha berip qyp-qyzyl tabys kózine ainaldyrady. Netken qarama-qayshylyq dersiz?! Álde jaghdaydy kersinshe dep sendirginiz kele me? Eshkimdi qolynan ústap alatynday derekterdi tappaghannan emes, bayaghy kózjúmbaylyqtyng kesirinen óz nesibemizden ózimiz qaghylyp jatqanymyzdy sezbeymiz au. Endeshe, salghyrttyqty silkip tastap, shynayy faktilerge nazar audaralyq. Mәselen, juyrda ghana qoldanysqa berilgen Astana q., R.Qoshqarbaev kóshesi 45 jәne 45/1 ýige, Aynakól kóshesindegi 56 jәne 56/1 ýiding pәterine týgel tekseru jýrgize qalsanyz, pәter jaldap túrushylarmen tildese alasyz. Pәter iyeleri ózderining jalgha beru әreketterin qaghazgha týsirip, kelisim jasaudan da ayaqtaryn tartpaydy. Sirә, memlekettik baqylaushylar osynday faktilerding ózine kózin júma beredi dep sense kerek.
Gýljan Iztay
Abai.kz