G-Global – ghalamdyq әlemdik qúrylghy mәseleleri turaly ózara súhbattyng qosymsha qúraly. Sayasi, әleumettik, ekonomikalyq prosesteri payda bolatyn qazirgi әlem ýlken syrtqy әrtýrliligi men qarama-qayshylyghymen sipattalady. Ilgerushilike ne kómektesetini jәne  ne bóget bolatyny, qazirgi qogham men memleket qanday shaqyru men qauip-qaterge tap bola alatyny – búl әlem órkeniyetining damu maqsattary men mindetterin týsinu qajettigin tughyzady.

Ómirding barlyq salasynda oryn alghan  әlemde qúrylghan geosayasy jaghday, mәndi týrlendiruler qauipsizdik jәne senim shamasy súraqtary boyynsha jana tәsilderdi talap etedi. Qazaqstannyng qauipsizdik mәselelerin әlemdegi jalpy geosayasy jaghdaylardan jәne olarda bolatyn ózgeristerden bólek qarastyrugha bolmaytyny ghalamdyq shaqyrtular sharttarynda barlyq әlemning qoghamyna belgili. Orta Aziya elderi, sonyng ishinde Qazaqstan óz baghdaryn qalay anyqtaghanyna Batys Europa men Ontýstik batys Aziya arasyndaghy qauipsizdik mәseleleri jәne ózara әreketteri baylanysty boldy. HHI ghasyrda ghalamdyq kez-kelgen mәseleler boyynsha súhbat pen barlyq qatysushylargha tiyimdi sheshu joldary qajet.Jana ghalamdyq qarjylyq-ekonomikalyq jýie jәne qauipsizdiktin,  sonyng ishinde yadrolyq qauipsizdikting nәtiyjeli ghalamdyq qúrylymdary, kerek. Qazirgi aqparattyq tehnologiyalardyng ýstemshilik dәuiri әlem turaly adam úghymynyng kókjiyekterin keneytedi. Osyghan baylanysty 1992 jyly 16 mamyrda últtyq qauipsizdikting negizgi qaghidattary  anyqtalghan «Egemendi memleket retinde Qazaqstannyng qúrylu jәne damu strategiyasy» qabyldandy. Sol strategiyada bylay dep aitylghan: «Respublikada últtyq qauipsizdik jýiesining ortalyq bólimi – әskery qauip-qaterdi boldyrmau jәne qarsylyq kórsetu mehanizmimen әskery doktrinasy. Eng aldymen, biz óz sayasatymyzdyng beybitshil baghytyn saltanatty týrde jariyalaymyz jәne әlemdegi eshbir memleketke aumaqtyq dәmemiz joq  ekenin habarlaymyz» [1].   Bizding Tәuelsizdikting birinshi kýnderinen bastap Preziydent N.A. Nazarbaev әlemdik qoghamnyng isine qatysugha dәiekti týrde jәne maqsatty týrde úmtylady, konstruktivtik halyqaralyq baghdarlaryn kótermeleydi. Tómende atalghan qysqa tizbesi qazaqstandyq tәsilderding kendigin kórsetedi. 1992 jyly Qazaqstan Preziydenti Aziyadaghy ózara yqpaldastyq pen senim sharalary jóninde Kenesti (AÓSShK)  shaqyru boyynsha bastamasyn, sonymen qatar әskery budjetten alynatyn  qarajattardyng bir payyzyn audaru arqyly qalyptasa alatyn BÚÚ bitimgerlik Qory turaly iydesyayn úsyndy.  1994 jyly memleketterding Euraziyalyq odaghyn qúru bastamasyn úsyndy; 1999 jyly – «Shanhay bestigi» qyzmetin jalghastyru úsynysy; 2000 jyly – Euraziyalyq ekonomikalyq qoghamnyng jobasy; 2001 jyly – әlemdik jәne últtyq dinder kóshbasshylarynyng Qúryltay iydeyasy; 2002 jyly – әlemdik ekologiyalyq mәselelerding Tizilimin qúrugha úsynu; 2003 jyly – BEK qúru turaly jәne EYQÚ-da Qazaqstannyng tóraghalyghy turaly bastamalary; 2004 jyly – BÚÚ qauipsizdik Kenesin keneytu turaly jәne BÚÚ Generaldyq hatshysy janynda aimaqtyq úiymdardyng kenesin qúru turaly úsynys; 2008 jyly – BÚÚ dengeyinde yadrolyq synaulargha qarsy Halyqaralyq kýndi úiymdastyru iydeyasy; 2009 jyly – Astanada EQYÚ Sammiytin ótkizu úsynysy; 2010 jyly – Euraziyalyq qauipsizdik kenistigi turaly bastamasy, EQYÚ jәne AÓSShK arasynda ózara әreketi turaly úsynys. Osymen Qazaqstannyng bastamalary ayaqtalmaydy. 2011 jyly shygharghan innovasiyalyq jobasy ghalamdyq tengerimin keneytu bastamasy -  G-GLOBAL iydeyasy bolyp tabylady. Memleket basshysy sanauy boyynsha, manyzdy әlemdik sheshimderdi qabyldaghan kezde damyp kele jatqan elderdi esepke almaytyny manyzdy mәseleler biri bolyp tabylady. Barlyq damyghan jәne damyp kele jatqan elderding mýddelerin saqtaghanda ghana reformalardyng evolisiyalyq joldary tiyimdi. Búl N.A.Nazarbaev bastamasynyng eng manyzdy bóligining biri bolyp sanalady, Qazaqstan jatatyn osynday elderdi basqalary tanysyn dep memleket basshysy aitqan bolatyn. G-GLOBAL jobasy G-8 jәne G-20 balamasy emes, al aqparattyq-kommunikativtik alany retinde jýzege asatyn ghalamdyq súhbattyng qosymsha qúraly. Kóptegen jaghdaylarda qarapayym adamdar ghana emes, sonymen birge jetekshi sayasy qyzmetteri de kelip týsken aqparatty zerdelep, dúrys sheshimderdi qabyldaugha uaqyttary bolmaydy. «Álem ýshin daghdarysqa qarsy sheshimderdi izdeuge qatysushylar sanyn týp negizinen úlghaytudy úsynamyn. Jana kommunikativtik alandy «G-GLOBAL jobasy» dep ataugha úsynys beremin. Ol elektrondyq jýielik Bretton Vud siyaqty ómir sýre alady. Ol ýshin júmys alany retinde Astanalyq ekonomikalyq forumy bola alady» - dep, Qazaqstan Preziydenti atap ótken.  [2]. 2012 jyly halyqaralyq qoghamy Aziyadaghy ózara yqpaldastyq pen senim sharalary jóninde Kenesti qúru turaly Preziydent N.A. Nazarbaev iri bastamasynyng 20 jyldyghyn atap ótti. Búl bastama 1992 jyly BÚÚ tribunasynan úsyndy. Qazaqstan óz memleketi men halyqtyng bolashaghy ýshin jauapkershilikten bas tartpaydy jәne әlemdik mәselelerdi keneytuge óz ýlesin engizuge úmtylady. Qazaqstan ghalamdyq әlem qúrylysyna jana ómirdi jandandyru, әlem ýshin damudyng jana shekterin ashatyn jana iydeyalar men sheshimderding generatory bolugha batyl mindetin alghan el boldy.  Búl Ortalyq Aziyagha qatysty barlyq mәseleler jiyntyghyn qarastyrghan «AQSh strategiyasy men operativtik josparlaudaghy Ortalyq Aziya» syrtqy sayasat analiyzining amerikalyq Instituty dayyndaghan qújatynda kóbinese rastalady. Sol qújatta balamaly seriktestikting núsqasyn úsynghan, «qúqyqtyq memleketke әldebir jaqyn ortasha merzimdik keleshegin qúrugha eng jaqsy boljamymen» ony Ortalyq Aziya memleketi bolyp jasaghan Qazaqstangha kónildi audarugha úsynys berilgen [3]. Birinshi Preziydent bastamasynyng arqasynda Euraziya ortalyghynda jana, belsendi memleketi aimaqtyq jәne ghalamdyq sayasattyng belsendi qatysushysy boldy. 2012 jyly tamyzda Kembridj Uniyversiytetinde studentter jәne oqytushylarmen kezdesuinde sóz sóiley otyryp, Memleket Basshysy halyqaralyq ekonomikalyq sayasatty jәne ghalamdyq daghdarysqa qarsy sheshimderdi izdeudi qúrastyru maqsatynda G-20 mehanizmine qosymsha retinde  G-GLOBAL elderining tobyn qúru úsynysy turaly aitqan. Býgingi kýni G-GLOBAL  - búl «Ghalymdardyng Euraziyalyq ekonomikalyq kluby» Assosiasiyasy qúrghan, Astanalyq ekonomikalyq forumy janynda halyqaralyq virtualdyq alany. «Bizding aldymyzda túrghan auyr mindetterding sheshimderin izdeui sarapshylardyng ýlken sany qatysuyn qajet etedi. Sonymen birge Kembridj uniyversiyteti osy proseste manyzdy róldi oina alar edi», - dep Qazaqstan Preziydenti atap ótken [4]. KSRO qúlaghannan keyin Qazaqstan  reformalar qarqyny jәne ekonomikalyq damudyng dinamikasy boyynsha aldynghy qatargha shygha aldy. Eki onjyldyq ishinde  halyq taghdyryna JIÓ – 700-den 11 myng dollargha deyin 14 ese ósti. Qazaqstan 2017-2018 jyldargha BÚÚ Qauipsizdik Kenesining túraqsyz mýshesine óz qandidatyn úsyndy. Búl әlemdik qogham jaghynan Qazaqstangha degen senimdilik bar bolghanyn kuәlandyrady, Preziydent N.A.Nazarbaevta ghalamdyq mәselelerdi kóterip, sol mәselelermen barlyq әlemdik qoghamgha joldauymen shyghugha mýmkindik beretin mandaty bar. Ýlken mәselelerdi tek jergilikti dengeyde sheshu mýmkin emes, sondyqtan Qazaqstan óz bastamalary turaly habarlap, belsendi baghdaryna ie boldy. Tәuelsiz damu tarihynyng 20 jyly ishinde elimiz senushilik, ashyq boludyng jәne tiyimdi әreketining ghalamdyq auqymyndaghy qajet strategiyasyn ústanatynyn býkil әlemge kórsetti. Preziydent N.A.Nazarbaev úsynghan osy dәl osy auqym G-GLOBAL  innovasiyalyq týsinik retinde belgilenedi. Preziydent N.A.Nazarbaev yntalyq bildirgen aluan-týrli tәsildemeleri әlemdik ekonomikalyq jәne sayasy kenistikte elding әrkelki aimaqtary men birigu formattarynyng aiyrmashylyqtaryn anyqtaydy. Uaqyt óte kele barlyq osy bastamalar búrynghy KSRO sheginen tys shyghatyn jәne óz ainalasyna euraziyalyq órkeniyetting ýlken kenistikti qosatyn, keng memleketaralyq birigudi qúrastyratyn eng tiyimdi qúraly bolyp tabylady. Qazaqstandyq bastamasy jәne Generaldyq Assambleya, BÚÚ qoldauy boyynsha Astana qalasynda 104 elding ekonomikalyq vedomstvolardyng jetekshilerining qatysuymen Býkil әlemdik daghdarysqa qarsy konferensiya ótti. Osy innovasiyalyq ghalamdyq súhbattyq formattargha óz kónilin audaryp, Núrsúltan Nazarbaev asa ózekti mәselelerdi sheshuge ózining kórushiligin úsyndy. Barlyq elderding mýddelerin saqtaugha әlemdik valuta-qarjy arhiytekturasy evolusiyalyq jolmen kelu kerek ekeni turaly úsynysy olardyng biri bolyp tabylady. 21-24 qazan aralyghynda Kanada qalasynyng Kvebeginde Parlamentaralyq Odaqtyng 127-shi Assambleyasy ótti. Yadrolyq qarusyzdanu salasyndaghy jana bastamalaryn, ghalamdyq әlemdegi últaralyq jәne konfessiyaaralyq súraqtaryn, adamnyng qúqyqtary men bostandyghyn qamtamasyz etuin talqylau ýshin әlemning 120 elderinen 2000-day delegattary ókildik forumynda jinaldy. Áygili әlemdik sayasatkerler, deputattar Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng auqymdyq halyqaralyq bastamalaryn talqylady. G-GLOBAL ghalamdyq ekonomikanyng jobasy sheteldik parlamentariyelerding ýlken mýddesine ie boldy. Osynday týrde búl kommunikatviytik alang әlem ýshin daghdarysqa qarsy sheshimderdi izdeude qatysushylar sanyn ýlkeytedi.  Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng ghalamdyq bastamalaryna sheteldik parlamentariyler ýlken mýddesin kórsetkeni turaly, Kanada eks-premieri Jan Kretien  aitqan bolatyn: «Men Qazaqstandy jaqsy bilemin, Preziydent Núrsúltan Nazarbaevpen dostyghymdy maqtan tútamyn. Býgingi kýni barlyq әlemge Sizding el әigili, osynyng bәri Sizding Prezdiyentinizding kýsh salghany men halyqaralyq bedelining arqasynda. Onyng bastamalary, әsirese G-GLOBAL әlemdik ekonomika ýshin ýlken manyzy bar» [5].   Túraqty jәne qauipsiz әlemdi qúru isinde ótken forum Qazaqstan Preziydenti N.A.Nazarbaev sayasatynyng negizgi aspektilerin barlyq kontiynetterding parlamentariylerine biregey mýmkindikti jetkizu mýmkinshiligi bolyp tabylady. Halyqaralyq parlament qoghamynyng ókilderi qazaq Kóshbasshysynyng auqymdyq bastamasyna ýlken mýddesin bildirdi. 19 sәuirden 19 mamyr aralyghynda 160 elding ókilderi qatysqan  G-GLOBAL  aqparattyq-kommunikativtik platformasynda «Virtualdy VI AEF jәne BDK (Býkilәlemdik daghdarysqa qarsy konferensiya)»  jobasy iske asyryldy. BÚÚ Generaldyq Assambleyasy jәne G20 reseylik ókildikting qoldauymen forum ýshin 68 onlayn-konferensiyalar ótkizildi, 110 úsynys, 693 bayandama, 79 úsynym jәne BDK ýshin 37 úsynys alyndy. 2013 jyly Býkil әlemdik daghdarysqa qarsy konferensiyanyng taqyryby – «Ghalamdyq túrlausyzdyq jәne ekonomikalyq qúldyraugha qarsy әreketterding tiyimdi sharalary». BÚÚ-gha  qatysushy –104 elderding ishinen ortalyq bankterding jetekshileri, qarjy jәne ekonomika ministrleri, halyqaralyq sarapshylary talqylaugha qatysty. Konferensiya nәtiyjeleri boyynsha saraptau qoghamy ókilderining toby -  Astana deklarasiyasy men Álemik daghdarysqa qarsy jospary qúryldy. G-GLOBAL iydeyasy әlemdik qoghamnan sayasi, sarapshylyq jәne is óristerinde keng qoldaudy aldy. Birneshe ay ishinde Astana forumynyng kommunikativtik G-GLOBAL Internet-alany resmy saytynda qúrylghan kýn sayynghy kelushiler sany 40 ese ósti. 140 elding 30 myng paydalanushylary onyng túraqty qatysushylary boldy. Jana әlemdik ekonomikalyq tәrtipting qalyptasu joldarynyng qarqyndy jelilik izdenimi bastaldy. G-GLOBAL alanynda talqylanatyn súraqtar interaktivtik pikirtalastarda әlemdik ekonomikalyq reformalaudan jәne valuta-qarjylyq jýieden ekpindep ósip jatady. Olarmen birge innovasiyalyq damudyn, yadrolyq jәne ekologiyalyq qauipsizdiktin, etnikaaralyq, dinaralyq  tózimdilik, geosayasy jәne basqa apektilerding keng mәselelerin talqylaydy. Qazaqstan Preziydenti bastamasynyng nәtiyjesi býgingi kýni G-GLOBAL kóp kereghar әlemning әleuetti biriktirushi iydeyasy retinde shyghatyny boldy. Az merzim ishinde búl iydeya qjettilikti kórsetti, sebebi geosayasatta jәne geoekonomikada memleket emes subektiler – halyqaralyq GhÓB, jeke qúrylymdar, últaralyq kompaniyalar, sayasattar jәne әlemning әr týrli elder azamattarynyng ósken dengeyin esepteydi. G-GLOBAL – búl әlemdi reformalau jәne әdil, qauipsiz әlemdik tәrtipti qúrugha mýddeli barlyq elder, barlyq Internet-kenistik aimaqtary, Álemdik jelining milliondaghan paydalanushylaryna baghdarlanghan, aqparattyq dәuirding órkeniyetti iydeyasy. Ol әlemdik qoghamgha HHI ghasyrdaghy dýniyejýzilik ózara qarym-qatynastyng qyzyqty jәne tiyimdi modelin úsynady. «Ghalamdyq jaghdayda әlemdik ekonomikany resessiondyq toqyraudan últtardyng birikken barlyq qoghamy kómegimen shygharugha ghana bolatyny belgili. Múny bәri moyyndaydy. Sondyqtan bir apta búryn Astanalyq ekonomikalyq forumynda HHI ghasyrda әlemdik ózara qarym-qatynastardyng tiyimdi modelin әzirlep, jýzege asyrugha úsynys jasadym. Men ony  «G-GLOBAL – Úly әlemi» dep atadym [6]. Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev Sankt-Peterburg qalasynda G20 Sammiytining sessiyasynda sóz sóiley otyryp, ghalamdyq mәseleleri damu sebepterining biri, ekonomikanyng naqty sektorymen baylanyspaghan jәne «bos qiyaldy» kórsetetin qarjy qúrylysynyng shalqyp damuy bolady. Kóptegen damyp kele jatqan elder manyzdy әlemdik sheshimderdi qabyldaghan kezde is jýzinde kóniline almaytynyn memleket Basshysy atap ótken bolatyn. «Qazaqstan da jatatyn elderge basqalary kónil audaru ýshin eki jyl búryn  G-GLOBAL  jobasyn jasalyndy. Búl G8 jәne G20 balamasy emes, al infokommunikativti alang siyaqty jýzege asatyn ghalamdyq súhbattyng qosymsha qúraly» [7]. G-GLOBAL kommunikativtik Internet-alany ayasynda býgingi kýni  onyng milliondaghan paydalanushylary HHI ghasyrda jana әdil әlem qúrylghysyn qalyptastyru súraqtary boyynsha súhbattardy jýrgizedi. Ortalyq Aziyadaghy túraqtylyq kókeykesti súraqtardyng biri bolyp tabylady. Kele jatqan  dәuirding talaptaryn jekeley jenu mýmkin emes. G-GLOBAL  boyynsha N.A. Nazarbaev bastamasynyng mәni - әdil jәne qauipsiz әlem qúrylghysyn qúru isinde barlyq kýshterdi biriktiru. Qazaqstan tanylghan, dinamikalyq memleket retinde jana jýz jyldyqta tiyimdi әlem qúrylghysyn óz kóregendigin qalyptastyrdy. G-GLOBAL – búl eng aldymen, HHI ghasyrdyn  barlyq әlemge úsynylatyn, ghalamdyq súhbattyng jana formaty, joghary «geosayasy matematikasy». N.A. Nazarbaev pikiri boyynsha G-GLOBAL – búl kóp jaqty sharttarda әlem qúrylghysynyng bes qaghidaty: Evolusiya jәne sayasatta tónkeristik ózgeristerden bas tartu; Ádilettilik, tendik, bәtualastyq; Ghalamdyq tózimdilik pen senimdilik; Ghalamdyq ashyqtyq; Konstruktivti  kóp jaqtylyq HHI ghasyrda kóptegen ghalamdyq mәseleler boyynsha sheshimderding sәtti izdenimi mýmkin. G-GLOBAL –búl qauipsiz jәne  HHI gh. damyp kele jatqan әlemning bes qiystyrushysy. Jýieli týrde olar jogharyda atalghan Qazaqstannyng barlyq negizgi halyqaralyq bastamalaryn beyneleydi.  Búlar: Álemdik qarjy-ekonomikalyq jýieni reformalaudyng keshendi jobasy; Yadrolyq qarusyz әlem; Álemdik jәne dәstýrlik dinderding qúryltayy; EuroAtlantikalyq jәne EuroAziattyq qauipsizdikting birynghay aimaqtyq platformasy; Ghalamdyq energetikalyq strategiya men «Jasyl kópir». Barlyq osy bastamalar BÚÚ-da jәne basqa halyqaralyq úiymdarda talqylanady, basqa eldermen bizding jan-jaqty jәne eki jaqty kelissózder jalpy әlemdik súhbattyng bir bóligi boldy. Olardyng kóbi tәjiriybede jýzege asady. Nobeli laureattary, ghalamdyq sayasattyng ardagerleri, sarapshylar Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.A. Nazarbaev bastamasyn qoldau turaly habarlady. Ol turaly kóptegen sayasy kóshbasshylar pozotivti  týrde aitady. Milliondaghan paydalanushylar G-GLOBAL saytyn qarady. Tolyghymen alghanda G-GLOBAL – búl әlemning damu joldaryn ghalamdyq izdeuge Qazaqstannyng qosqan ýlesi [8]. Qazaqstan Respublikasy egemendi memleketin qalyptastyrghan jәne damytqan uaqyt ishinde, sonymen birge 2010 jyly EQYÚ-da tóreshildiginen keyin de әigili әlemdik súhbattyq alang bolyp qalyptasty. Sol uaqytta Astana dnestr boyy janjaly men basqa mәseleler qataryn sheshude manyzdy ózgeristerge jete aldy. Basqa belgili jaghdaylar arasynda – islamdyq yntymaqtastyqty úiymdastyruda Qazaqstannyng sammit pen tóreshildikti ótkizui (2011 jyl) jәne «5+1» formatynda iran yadrolyq baghdarlamasy boyynsha Alma-Atyda kelissózderdi ótkizu bastamasy. Birinshi kelissóz osy jyldyng aqpan aiynda boldy, al ekinshisi qyrkýiekte  bolu mýmkin [9]. Qazaqstan bastamasy boyynsha qúrylghan G-GLOBAL kommunikativtik alany ózinshe jariyalyq diplomaty boldy. G-GLOBAL bir jaqty aqparatty jiberu emes, al barlyq әlemmen sheshudi talap etetin adamzattyng asa manyzdy ghalamdyq mәseleleri boyynsha súhbatty jýrgizu. Kóp ghasyrlyq tarihy bar memlekettik damu ýlgisi retinde aldaghy býkilәlemdikEKSPO-2017 kórmesi bolady – búl últtardyng tehnologiyalyq-innovasiyalyq jәne tarihiy-mәdeniyettik damudyng erekshe apofeozy. Qazaqstannyng jana tarihy ózine ýsh tranzitting barlyq qiynshylyqtary men qarama-qayshylyqtaryn aldy: qazirgi naryqtyq eknomikany qúrastyru, demokratiyalyq reformalardy ótkizu jәne adamdardyng sanasyn ózgertu. Sayasi, ekonomikalyq damudyng negizgi kezenderining taldauy jәne últtardyng ruhany jandanuy HHI ghasyrdaghy Qazaqstannyng ekinshi dekadasy HH ghasyrdyng songhy jyldaryndaghy  eline úqsas emestigin kórsetedi.

M.L. Anafinova, f.gh.k.,

MTY b.gh.q

Abai.kz