Núrperzent Dombaydyng «Ana tili» basylymyndaghy  (№15,  2.04.2015j.) 1727 jylghy Búlanty shayqasyna qatysty maqalasyna qarsy óz oiymyzdy bildirudi jón sanap otyrmyz.

Qazaq jasaghynyng 1727 jyly Búlanty ózeni boyyndaghy alghashqy iri shayqas – Euraziya dalasyndaghy naghyz qandy qasap. Jongharlargha qarsy alghashqy iri shabuyl әueli Úlytau aumaghynda bolyp, búghan  ýsh jýzding barlyq әskeri qatysty. Búl derekte Úly jýzden 7 myn, Orta jýzden 10 myn, Kishi jýzden 10 myng әsker qatysqany aitylady. Endi bir derekte qyryq tórt myng qazaq jasaghy shayqasqany sóz bolady. I.Esenberlinning «Kóshpendilerinde» Orta jýzden jiyrma myn, Kishi jýzden on bes myn, Úly jýzden Sauryq-Súranshy batyr bastaghan ýsh mynday qol qosylghan. Ol kezde Úly jýz tegis jongharlardyng qol astynda bodan edi, al Tóle by Shashta jonghardyng úlys begi, amanatqa úldaryn berip, qúryp ketpeuding amalymen,  el júrty malyn baghyp, qúldyq búghaudyng qúrsauynda jýrdi. «El men jer  taghdyry qyl ýstinde túrghanda, qan tógiste barlyq әigili ýsh biyimiz Tóle, Qazbek, Áyteke, handarymyz – Sәmeke, Ábilmәmbet (Bolat), bas qolbasshy – Ábilqayyr,  batyrlar – Bógenbay, Qabanbay, Shaqshaq Jәnibek, Shapyrashty Nauryzbay, Eset, Bókenbay, Malaysary,  Bayan, basqa da  el esindegi biregey batyrlar alghash ret Sarysudyng batysynda, Shúbartenizde jongharlargha kýreste soqqy berdi» deydi jazbada. Eskertu – «әigili ýsh by boldy» degeni jansaq. Ábish Kekilbaev: «Áyteke by ol soghystan kóp jyl búryn, 1709 jyly 56 jasynda qaytys bolghan. Al  tarihta,  el  auzynda  Áytekening 1644  jyly  tuyp,  1700 jyly  qaytys  bolghany aitylady»  deydi.  

Soghys 1727 jyly boldy. Tóle by de boldy deu  kýmәn tughyzady, sebebi ol jyldary Tóle by – Shashta jonghardyn  úlys begi, ony bilse Jonghardyn  hany Qalden Seren basyn  alady. Tóle biy  biylikke  Abylay uaqytynda  Anyraqaydan  keyingi soghystarda,  Jetisudyng basym bóligi azat etilgen son  baryp qana aralasty. Tóle by óz ajalymen  ólgen joq, ony  Shashta  jongharlar óltirgen boluy  mýmkin. Shash (Tashkent) Abylaydyn  túsynda,  1748-1752 jyldary qaytaryldy.

Búlanty soghysyn jongharlargha  qarsy alghashqy soqqy deu jansaq. Jaumen alghashqy qyrghyn shayqas 1725 jyly  Múghaljar  tauynyn,  Bógeli-Bórteli  shatqalynda  Qarasiyr  jazyghynda boldy.  Múnda Qarasaqal Taylaq batyr 6 myn  Álim – Shekti  qolymen, Oshaqty Sauryq batyr ýsh myng qolmen qosylyp, Bógeli Bórteli men  Qarasiyr jazyghynda  5 mynday  jonghardy  jer jastandyrdy.  Eki jyl boyy esterin jinay almaghan   jongharlarmen 1727 jyly Búlanty men  Bileutide qayta  shayqasyp,  1731 jyly Anyraqayda túralatyp, Jetisudyng biraz bóligin  qaytaryp, jau  soghysty toqtatugha kelisimge keldi. Sebebi búl kezde Bolathan  ólip,  ornyna  bozókpe  balasy Ábilmәmbet  han saylandy. Osyghan renjigen Ábilqayyr men Sәmeke әskerin keri búryp, óz úlystaryna  ketti, Núrperzent Dombay myrza! Osy tarihiy  dramany  nege  ainalyp  ótesin?   Taylaq  batyrdyng tarihta  alghash  ret jongharlargha  soqqy  berip, jaudy  kýirete  jenuine  úiytqy bolghanyn  aitugha nege qolyng jýrmedi?  Osyndaghy Taylaq batyr bastaghan  Álim  qolynyn  negizin  shektiler  qúraghanymen,  tek Kishi  Shektiden qosylghan  jan  bolmady.  Quandariyanyn  boyynda qalpaq  jerinde  kirme,  diqanshylyqpen  ainalysqan, baqqany bes eshki, bir siyr, qorazdyn  bir bútyn auyl  bop  talghajau  etken júrt  edi.  Taylaq  batyrdy keyin satqyndyqpen  qorshauda  qaldyryp,  kezinde  kómekke  kelmey,  mert  bolghanyna  da  sebepshi  bolghan  Kishi-Shektiler degen  anyz  el  arasynda  aitylyp  keledi. Z.Shýkirov.  «Syr  boyy»  kitabynda  ashyp  jazbay  týrtip  ótedi.  Ashsa  arty  ashylady ghoy  Kishilerdin...

Búlanty boyynda auyr shayqastan  song esin  jiya  almay  jatqan  jongharlargha  tótennen shabuyl jasap, qarsylasugha shamalaryn keltirmey qyryp tastady. Aman qalghandary  Bileutige qaray shegingen.  Núrperzent Dombaydyng «Ana tilindegi» maqalasynda  osy kezde Kishi jýzding bii – Bayjannyn  15 jastaghy úly  Sartay bastaghan myng bala jau shebine qaray atqan oqtay úmtylghanyn jazady. Búl  Sartay – kәdimgi «Jaujýrek myng bala» filimindegi Sartay batyr. Osy shayqasta  talay  qyrshyn  qaza tapty, ókinishke oray ózgeleri  jóninde qazirgi kýni naqty mәlimet bolmay túr deydi N.Dombay maqalasynda. Múnysy beker. Mәlimet bar, mәlimet – halyqtyng inju-marjany dastanda.  Ony  bilesin,  tek   qalpaq-sart  qulyghyna  basyp,  elemeysin. Syr  shektisi  Jaqayym  qabylandary  Jylqyaydar,  Jylqyaman,  Sartay  deuge  qolyn  barmay,  qyzghanyshpen  ainalyp  ótesin.

Áruaqtary riza bolsyn, jaujýrek bozbalalardy bastaghan Sartay batyrgha toqtala keteyin.  Sartay turaly qolymyzda qúndy dýnie N.Qosjanúlynyng «Sartay batyr» dastanyn oqyp otyrghanda, ol tolyq emes, jalghasy barday kóringen. Sartay jaugha attanarda әkesi Bayjan biyden  rúqsat súraydy. Ákesi:

Kózimning núry Sartay jan,

Qúlynshaghym sen edin.

Jastayynnan shyraghym,

Aqylmen topty bógedin.

Qayyrly bolsyn qadamyn!

Osy joly jaugha attan,

Qamdan-daghy  asygha.

Jaudy jalghyz jenbesen,

Myng bala al qasyna.

Ghúmyr boyy sol dostar,

Qorghan bolar basyna.

Ákesinen bata alyp, elden izine erem degen myng balany jinap Ábilqayyr hannyng jasaghyn izdep sapargha shyqqan on bes jasar Sartaydyng dastanda  qandy kóilek dostary –  Jylqaydar men Jylqaman, týgeldey mynyn  jau jýrek qylyp jattyqtyrghan Býkirek batyr,  aqylshylary – Babyi, Syrlybay, Mynbay  úly  biylerdin  atyn  atamay  ainalyp  ótesin  nege?! Sartaydyng әkesi Bayjan by osy biylerding aitqanyna jýgin, aqylyn tynda degen dastandaghy joldardy nege kózge elemeysin, Núrperzent! Bilmedi dep aita almaymyn. Ábilqayyr jasaghyna qosylugha attanghan myn  balanyng ishinde  Kishi Shektiden bir jan bolmaghan, sebebi ol zamanda Kishi Shektiler týgelimen Quandariya boyyndaghy  qaraqalpaq  arasynda kirme, sarttardyng bodany  bolyp jýrdi.  Sol myng balanyng jeti jýzden astamy Syr Shektisi Jaqayym atalyghynyng jau jýrek jas órkenderi edi.

Balasy Sartaygha:

Býkirektey batyryn,

Qalmaqqa jalghyz attanghan.

Qorashora Qarmys biy,

Kem emes edi  kemeden.

Syrlybay, Baby ekeui,

Taysalmas әdil tóreden.

Bayjan, Aqsha, Asannan

Ári saqa, әri biy,

Atymtaydan beregen,

Syrlybay, Babyi, Mynbay –

Tar jerden ótkizer jyghylmay,

Osylargha qyzmet et

Satyp alghan qúlynday

Bәrin ait ta birin ait,

Babiy  ghoy sonyng kókesi.

Eske saqta múnymdy-ay,

Býkirek, Jaqau, Bәiimbet –

Kishi jýzding jyrynday.

Kemshilik bolmas shyraghym,

Solardyng jýrseng sonynda-ay.

Býginde qazaq  basylymdary birinen song biri  batyr da, by de – Shapyrashty Nauryzbay, Tausarúly  Qazybek by dep jalang úrangha kóshti.  Erligi Nauryzbaydy on orap alatyn Alban Rayymbek batyrdy nege jazbaysyndar? Áruaqqa qiyanat jasap jatqandaryndy nege kórmeysinder? Úly shayqastarda erlik kórsetse de esimderi úmtylghan batyrlaryn nege  zerttemeysinder? Aqtaban  shúbyryndy  da  Nauryzbay men Rayymbek  qol  bastady  degen derek joq. Olar partizandyq, Jetisu ólkesinin  azattyq  soghysynyn  batyry  ekeni  ras.  Has  batyr  Tórtaghanyn  biri  Shaqshaq  Jәnibekti  Alashtyn  úranynan  alyp  tastap,  Jetisudyn  ólke  azattyq  partizandyq  soghysynyn  batyry  Nauryzbaydy  úrandatqandaryn  tariyh,  Qúday  aldyndaghy  keshirilmes  qiyanat.  

Búlantydaghy tarihy soghysta Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shaqshaq Jәnibekpen  qatar qoyyp Nauryzbaydy qaharman  qylasyn, Núrperzent. Sol uaqytta jau  qol  astynda qalghan  júrtpen habar tasushy  (jaushy)  ornynda jýrgen.  Qazybekke 2000 myng Dulat  qolyn  basqartyp, qolbasshy  dep aspandatqansyn. Qazybek biyding Tóle biyding orynbasary bolghany  kóp keyin... Sebebi,  1727 jyldary úly jýz týgelimen  jongharlar basyp alghan jer edi. Tóle by úly jýzding úlys begi, jonghardyng ong qoly, amanatqa úlyn berip, Shashty (Tashkent) basqarghan shaghy. Nauryzbaydyn  aty Abylay  keyin Orta Jýzge   han bolghanda sharyqtady. 1752 jyldary shýrshitter (Qytay) jongharlardy qyryp saldy  (3mln. Halyqtyng 1.5 millionyn qyrdy).  Al Qazybek by Tauasarúly degendi minajaty  Qaldarbek Balghynbaev jarnamalap, esimi ýsh ghasyr ótken song shyqty. Tauasar úly  tarihta bolghan túlgha, biraq minajaty jazghanday ýsh jýzge tanymal, ýsh biymen qatar jýrip biylik aitty deu jalghan әserleu,  ony  qaharman etken Qaldarbek degeni.

Tarihtaghy Qalmaqqyrylghan atanghan jer qay jer? Bir derekte  Sarysu  boyynda  qyryq mynnan astam qazaq jasaqtary  qatysqan soghys ótken jer delinedi. Meninshe,  jongharmen aradaghy qandy shayqas – Múghaljar  tauyndaghy  shatqalda,  Bógeli Bórteli men Qarasiyr jazyghy. Búl jerde  Qarasaqal Taylaq pen  Oshaqty Sauryq batyrdyn  birlesken qolymen  ýsh kýndik úrysta jonghar jasaghy kýirey jenilgen. Jekpe-jekte Taylaq Dabu noyandy jer jastandyrdy.

Bógeli Bórtelidegi jenis qazaq elining ensesin kóterip,  arty Búlanty, Anyraqay jenisine jalghasqan  últ-azattyq qozghalysynyng bastamasy.  Búlanty men Anyraqaydaghy jenis bolmasa qazaq  ordasy sol kezden 100 jyl búryn ghana toz-toz bop qúryghan Noghay ordasynyng kebin kiyeri anyq edi. Kedergisiz qazaq jerining kindigine jetken jonghar  qoly endi bir sekirse  Edil qalmaqtarymen biriger edi.  Jonghar men qalmaq  tili bir, nәsili bir halyq.  Edil qalmaqtary  әr sebeptermen Edil boyyna túraqtap qalghan kóshpendi halyq. Óte jauynger últ. Bir zamanda ózinen jýz ese kóp shýrshitter olargha salyq tólep, qontayshylaryna qyzdaryn berip qúda-jekjat bolyp qorghanghan.

Orys memleketining taghdyry ýshin Poltava, Kulikovo, Borodino týbindegi shayqastary qanday manyzdy bolsa, qazaq halqy men memleketi ýshin Búlanty men Bileuti týbindegi jenis  te sonday manyzdy.

Búlanty, Anyraqay shayqastaryna dem bergen Bógeli Bórteli, Qarasiyr jazyghyndaghy birinshi ret jongharlargha kýsheyte soqqy bergen qoldy bastaghan Taylaq pen Sauryq batyrlar tarihta layyqty oryndaryn aluy tiyis!  Búlanty, Anyraqaydaghy  jenisti Kishi jýz hany Ábilqayyrdyng kemenger  qolbasshylyghymen kelgenin moyyndaugha tiyispiz.

Bala Sartay keyinnen jasy kelgende Álim taypasynyng bii el qorghaghan qolbasshysy bolyp, 40 jyl qyrghynda talay aiqasty bastan ótkizdi. Edil qalmaqtarymen, týrkimen, bashqúrt, Hiua, Ýrgenish sarttarymen, orys basqynshylarymen  soghysyp, óle ólgenshe Syr boyyn qorghap ketti. Sartay – orystyng otarlau sayasatyna, Ábilqayyrdyn  bodan bolu sayasatyna qarsy túrghandardyng biri. Sartay esimi A.Levshinnin  «Opisanie kirgiyz-kazachi ily kirgiyz-kaysaskih orda stepiy» atty enbeginde, Tevkelevting kýndeliginde, M.Vyatkinning «Syrym batyr» kitabynda, t.b. kóptegen qújattarda kezdesedi.  Ol 1732 jyly 6 nauryzda Tevkelevpen kezdesip әngimelesken.

Á.Kekilbaevtyng «Ýrker», «Elen-alanynda» Bayjan, Babi, Syrlybay biyler, batyr Aqsha, Sartay  turaly  ashyp jazylghan. Orys elshilerinin  atqan oghynan  qaza tapqan Baby biyding inisi – Bayghara batyrdyng qúnyn daulaushylardyng biri.

Sartay Qazalygha tayau Qyzyldyng qúmyndaghy Qasym qoja  qorymyna jerlengen deydi. Ol  qate pikir. Sartay atamyz qys qystau, jaz jaylauy, Jaqayym asandarynyng qonysy –  Rayym  eldimekenine tayau orynda jatyr. Kesenesi janartyldy.

Birde Ómirzaq Jolymbetov aghamyz Gruziyagha barghanda, múrajaygha ainalghan patsha sarayynyng eteginde aghyp jatqan Kura ózeni jaghalauyndaghy tas qúlpytastargha kózi týsedi. 1744 jyly Irannyng Nәdir shaqy  Gýrjistangha  shabuyl jasaghanda, patsha sarayyn qorghap, qaqpa aldynda qaza tapqan Gýrjining (gruzinnin) jýz balasynyng әrqaysysyna qúlpytas qoyyp, esimderin tasqa oighan. Biz shahid ketken 500 balanyng әr qaysysyna qoymasaq ta,  jau jýrek myng balagha ortaq belgi nege qoymaymyz? Tasqa qyrshyn ketken bozbalalardyn  qolbasshysy Sartaydy, batyrlar Jylqaydar, Jylqamandy, ústazy Býkirek batyrdy oiyp  jazsaq, úrpaqty otansýigishtikke tәrbiyeleuge bolar edi.

1998 jyly Jezqazghan qalasynyng әkimshiligi Búlanty shayqasyn zertteuge ekspedisiya úiymdastyryp, Betpaqtyng dalasymen 1500 shaqyrym jýrip, Búlanty shayqasy ótken – Qalmaqqyrylghan jotasynan bastap 6 jerge belgi  qoydy.  60-70 shaqyrymgha sozylyp jatqan Búlanty boyyndaghy qalyng qorymda qalmaqpen shayqasta qaza tapqan jauyngerler jatyr.

Syr boyynda eljandy azamattar bar, Qorqyt ata pedagogikalyq instituty ekspedisiya úiymdastyryp, jau jýrek myng balagha arnap qomaqty eskertkish belgi qoyar. Qazaq handyghynyng 550 jyldyghy qarsanynda Sartay bastaghan qoldyng erligi layyqty atalghany jón. Búlanty jenisining 290 jyldyghyna  da az uaqyt qaldy.

Janat – seri, Baby by tegi, Aqtóbe oblysy.

Abai.kz