Qazaq últy qauipti jaghdayda. Últtyq daghdarys qazaqtyng tәuelsizdik  jәne últtyq órleu jolyna týsuine mýmkindik tughan shaqta tuyndap otyr.  Búl jaghdaygha qazaq últynyng myndaghan jyldar boyy jinaqtaghan passionarlyq quatynyng jarqyrap kýshine enetin kezeninde tap bolyp otyrmyz. Yaghny búl daghdarys qogham damuynyng obektivti zandaryna say emes, subektivtik tosqauyldardyng kesirinen ornap otyr.

Qazaq qoghamyndaghy daghdarystyng belgileri retinde qazaqtardyng ana tilin biletinder men bilmeytinderge bólinui; qazaqtyng ýshten birinde últtyq maqtanysh sezimi mýldem joyylghandyqtan, olar últynyng aldynda ózderin jauapty sezinuden qaldy; biylikting barlyq bútaqtaryn úrlyq pen jemqorlyq jaylady, qazaqtyng memlekettik jәne últtyq mýddelerine satqyndyq jasaldy (tipti, «Qazaq SS Respublikasy» deytin memleketting atauyn da esh negizsiz, halyqpen kelispey - «Qazaqstan Respublikasy» degen geografiyalyq әri orasholaq atqa tәuelsizdik alghannan keyin ózgertip jiberdi); qazaq últynyng ghana emes, kýlli әlemdik órkeniyet pen mәdeniyetting damuyn talay jyldargha tejep, orasan-zor ruhany әri psiholgiyalyq núqsan keltirgen orys otarshyldyghynyng jaghymsyz jarqynshaqtary әli kýnge deyin qazaqtardyng basym bóligining óz balalaryn otarshyldardyng tilinde oqytyp-tәrbiyeleude mәjbýr etude. Yaghni, orys imperiyasy zamanynan bastalghan qazaqtyng últtyq erekshelikterin jong júmystary kýni býginge deyin jalghasyn tabuda.

Qazaq últy qauipti jaghdayda. Últtyq daghdarys qazaqtyng tәuelsizdik  jәne últtyq órleu jolyna týsuine mýmkindik tughan shaqta tuyndap otyr.  Búl jaghdaygha qazaq últynyng myndaghan jyldar boyy jinaqtaghan passionarlyq quatynyng jarqyrap kýshine enetin kezeninde tap bolyp otyrmyz. Yaghny búl daghdarys qogham damuynyng obektivti zandaryna say emes, subektivtik tosqauyldardyng kesirinen ornap otyr.

Qazaq qoghamyndaghy daghdarystyng belgileri retinde qazaqtardyng ana tilin biletinder men bilmeytinderge bólinui; qazaqtyng ýshten birinde últtyq maqtanysh sezimi mýldem joyylghandyqtan, olar últynyng aldynda ózderin jauapty sezinuden qaldy; biylikting barlyq bútaqtaryn úrlyq pen jemqorlyq jaylady, qazaqtyng memlekettik jәne últtyq mýddelerine satqyndyq jasaldy (tipti, «Qazaq SS Respublikasy» deytin memleketting atauyn da esh negizsiz, halyqpen kelispey - «Qazaqstan Respublikasy» degen geografiyalyq әri orasholaq atqa tәuelsizdik alghannan keyin ózgertip jiberdi); qazaq últynyng ghana emes, kýlli әlemdik órkeniyet pen mәdeniyetting damuyn talay jyldargha tejep, orasan-zor ruhany әri psiholgiyalyq núqsan keltirgen orys otarshyldyghynyng jaghymsyz jarqynshaqtary әli kýnge deyin qazaqtardyng basym bóligining óz balalaryn otarshyldardyng tilinde oqytyp-tәrbiyeleude mәjbýr etude. Yaghni, orys imperiyasy zamanynan bastalghan qazaqtyng últtyq erekshelikterin jong júmystary kýni býginge deyin jalghasyn tabuda.

Ay terisin jamylghan ekijýzdi Resey ózderining basqa últtargha jasaghan zorlyq-zombylyqtary ýshin Germaniya eli siyaqty keshirim súraudy qaperine de almady. Ol-ol ma, býgingi tandaghy Resey, qazaq memleketining satqyndyqqa belshesinen batqan biyligi men «besinshi baghananyn» kómegi arqyly búrynghy otarshyldyq sayasatynyng shoghyn qayta ýrleude. Qazaq eli ýshin jana qauipting súlbasy kórindi. Múnyng ózi otarshyl Reseyding qazaq últyn últ-azattyq revolusiya jasamay uysynan bosatpaytyndyghyn aiqyn aighaqtaydy. Otarshyldardyng armany - qazaq memleketin shiykizat óndirushi ghana el kýiinde qaldyryp, qazaq últyn tolyq orystandyru bolyp otyr.

Sóitip, qazaqqa qazirding ózinde qaytadan otar elge ainalu qaupi tónip keledi. Qay-qay biylik te qazaqtardyng Reseyge de, basqagha da óz erkimen eshqashan qosylmaytyn qaysarlyghyn esten shygharyp otyr. Eshbir ekonomikalyq nemese qarjylay biriguler men yntymaqtasular - qazaqtyng eng nәzik, eng qasterli últtyq tәuelsizdik mýddelerine qayshy kelmeuge tiyis.

Biylik ókilderi ózderining jymqyryp-tyqqan kapitaldaryn qorghau maqsatymen qazaq últy men memleketining mýddelerin satatyn bolsa, múnyng aqyry orny tolmas ókinishter men qasiretti qayghylargha әkelip soghuy mýmkin.

Múnday pighyldardyng alghashqy belgileri de boy kórsetude. Aytalyq, biylik pen baylyq ókilderi óz balalaryn tek shetelderde oqytyp, ózge de bas kótergen aqyldy jastardy sheteldegi oqumen qyzyqtyrugha kóshti. Basty maqsat - qazaqtardyng últtyq maqtanysh sezimderine su býrkip, mýldem sóndirip tastau.

Sondyqtan, jastardy shetelderde jappay oqytu ýrdisine shekteu qoy kerek. «Tek shetelderde oqyghan jastar aqyldy da bilimdi» degen týsinikting tamyryna balta shabylyp, osynday ústanymgha úrynghandardy zang jýzinde jazalau qajet. Óitkeni, órkeniyetti atalghan shetel jastarynyng bilim-biligining qazaq jastarynan anaghúrlym kemshin ekendigin ómir dәleldedi. Kerisinshe, nashaqorlyq, maskýnemdik, qylmystyng basqa da auyr týrleri boyynsha shetel jastary aldaryna jan salmaydy.

Jalpy, balalaryn shetelde oqytyp jatqan biyliktegiler men baylyqtaghylardyng tizimi jasalyp, túraqty monitoring-taldau jýrgizilui kerek. Eng aldymen, oqugha tólengen qyruar qarjylardyng shyghu kózderi anyqtalghany jón. Biylik pen baylyq ókilderi óz balalaryn nege birynghay shetelde oqytady? Yaghni, olar ózderin asyrap otyrghan elding bilim jýiesine senimsizdik tanytuda. Memleketi men últyn mansúq etken múnday biyshigishter qyzmetterinen shúghyl bosatylugha tiyis.

Sayasiy-últtyq mәsele qazaq elinde túiyqqa tireldi. Últ-azattyq dýmpu tútanyp ketpey túrghanda, barlyq qazaqtar: qazaq tilin biletinder de, bilmeytinder de; ózge de úlystardyng ishindegi salauatty azamattar ózderining últtyq jәne diny erekshelikterine qaramay, qazaq últynyng ózining últtyghy men memlekettigin saqtap qaluyna ayanbay kómektesui kerek. Konstitusiyalyq, demokratiyalyq joldarmen jýrgiziletin sayasy kýreste elimizde túratyn barlyq últtyq diasporalardyng qúqyqtary әlemdik adam qúqyqtary ústanymdaryna sәikes jәne úmytylyp bara jatqan dәstýrli qazaq demokratiyasyna say saqtalatyn bolady.

Qazaqtardyng dala demokratiyasynyng syndarly salty boyynsha qazaq rularynan qúralghan «Biyler alqasynyn» ókilderi el parlamantinde tiyisti oryndaryn aluy kerek. Basqasha aitsaq, elimizding qazirgi qos palataly parlamentining biri, yaghni, senat - qazaqtyng barlyq rularyn qamtityn ókilderden jasaqtaluy kerek. (múnda qúramy 100 myng adamnan kem bolmaytyn basqa da diaspora ókilderi enui mýmkin). Al, mәjilis býkilhalyqtyq dauys beru arqyly saylanady. Ru qúryltaylarynyng delegattary bastauysh, audandyq, qalalyq jәne oblystyq úiymdardyng jinalystarynda internet mýmkindikterin birmezgilde paydalana otyryp saylanuy mýmkin. Búl jaghdayda halyq óz deputatyna úsynystar aityp, onyng oryndaluyn talap ete alady. Kerek deseniz, kónilden shyqpaghan ókildi keri shaqyrtyp, qayta saylau ótkizuge qúqyly.

Qazaq rularynyng sayasat subektisine ainaluyna qarsy uәj aitatyndargha ózimizding tómendegidey dәlelderimizdi kóldeneng tartqymyz keledi. Birinshiden, tarihtan belgili bolghanynday, kóshpendiler (nomadtar) rulyq jýieni býkil halyqty basqarugha paydalandy.

Árbir rudyng qogham aldynda jәne jekelegen mýshesi aldynda  újymdyq, materialdyq jauapkershilikteri boldy, al, әrbir rudyng balasy óz ruy aldynda da sonshalyqty jauapker sanaldy. Bәlkim, osynday ashyq ta әdil ústanym qazaq dalasynda abaqtylardyng bolmauyna jәne qazaq ýiining esigine qúlyp salynbauyna sebepker bolghan shyghar?! Al, «Tura biyde - tughan joq» qaghidasy qazaq azamattaryn tek óz ruynyng ghana ókili emes, tútas qazaq últynyng azamaty retinde tәrbiyeledi.

Býginde jaghday  birshama ózgergenimen, qazaqtardyng kóbinde óz ruy men tuystarynyng aldyndaghy jauapkershilikting belgileri, yaki, rulyq patriotizm saqtalynyp qalghan. Eger qazaqtyng rulyq patriotizm siyaqty quatty ereksheligin býgingi qoghamnyng arsyzdyq pen qylmystyq qadetterine qarsy qoldana alsaq, múnyng ózi meylinshe útymdy bolar edi.

Ekinshiden, kezkelgen qazaq ózin tughan ruynsyz elestete almaydy. Tamyrsyz tal bolmaydy. Sondyqtan, songhy 90 jyldyng shamasynda jýrgizilgen «qazaqtyng rushyldyghymen kýres» eshqanday nәtiyje bermedi. Kelesi 100 jyl taghy da osy baghyttaghy kýreske ainalsa da, eshkim qazaqtyng rulyq patriotizmining tamyryna balta shaba almaydy. «Jeti atasyn bilmegen - jetesizdikting belgisi» deytin qazaqtyng bolmysymen kýrespey, onyng bolashaghy ýshin kýresu kerek. Sayyp kelgende, qazaq últyn ózine ghana tәn  erekshe bolmysymen qabyldaytyn kez jetti.

Áriyne, rular biyligin janghyrtu - qazaq últyn mәdeny jәne órkeny damudan tejemeydi. Sondyqtan, biz qazaq qoghamyndaghy «bólip al da - biyley ber jәne ózing bayy týs» degen prinsippen elimizdegi sayasy jaghdaydy tyghyryqqa tiregen, «psevdodemokratiya» dep ataghyng kelip túratyn, demokratiyalyq damu degen syltaumen, últtyq jәne tildik belgilerine qaray halyqtyng bólshektenip tastalynghanyn moyyndauymyz kerek. Sol jaghdaydy moyynday túra halqymyzdyng shynayy biriguining strategiyalyq sara joly últtyq diasporalardyng rulargha ainaluy nemese búrynghy rulardyng qúramdas bóligine ainalyp, qazaq bolyp tanyluy.

Ýshinshiden, rulyq erekshelik - qazaqtyng ajyrauyna emes, qashanda biriguine qyzmet etip keledi. Qazaqta: «Jigitting ýsh júrty: óz júrty, naghashy júrty, qayyn júrty bolady» deydi. Sonda osy júrttyng qay-qaysysy da jaqyn әri janashyr, degen sóz. Taghy birde últymyz: «Jigitting jaqsy bolmaghy - naghashydan» deydi. Osydan keyin anannyng bauyrlaryn qalay bótensiysin?!. Múnday aiqyn aiyrmashylyq - bólinuge emes, birigip-tuys bolugha ýndep túr emes pe?!.

Atalarymyz: «Jeti atasyn bilgen jigit - jeti júrttyng qamyn jer» dep tújyrymdaydy. Yaghni, jeti atasyn sanamalaytyn azamat sonyng barlyghynyng abyroyyn oilap, qasiyetin qorghaydy. Endi «qúda -myng jyldyq» bolsa, júraghat ta jat emes. Sayyp kelgende, múqym qazaq tuysqan bolyp shyghady. Sondyqtan babalarymyz ózderin: «Qargha tamyrly qazaqpyz» dep tanyghan.

Qazaq jerinde túratyn ózge úlystargha qaytpek kerek?

Olar óz qalauynsha aty-jónderin ózgertpey, óz erikterimen qazaq rularynyng birine kirige alady nemese qazaq últynyng jana bir ruyn qúra alady. Tek osynday kirigu men birigu ghana ózge úlystardyng qazaq elining tolyqqandy tamyry bolyp qalyptasuyna jol ashady. Atap aitsaq, búl qazaq ýshin janalyq emes. Últymyzdyng úzaq tarihynda bizge kirigip, sinisip ketken úlystar jeterlik. Ayryqsha mәsele - múnday kirigu әrbir úlystyng jeke qúqy men erkining tandauy, oghan eshkim qol súqpauy kerek.

Kelesi bir manyzdy túspal - qazaq elining әrbir azamatynyng diny senimi kózding qarashyghynday saqtaluy tiyis. Búl jaghday qazaq rularyna janadan kirikken úlys ókilderine de tikeley qatysty. Osynau atalghan qaghidattar qatang saqtalghanda ghana, qazaq rularyna ózge úlystardyng kirigu ýrdisi bastalyp, qazaq topyraghynda bos sóz ben qújat jýzindegi emes, naghyz shynayy últtyq birlik pen yntymaqtastyq ornap, qoghamnyng kýlli kelensizdikterin naqty jenuge qol jetkizemiz.

Qazaqtardyng últtyq biriguine onyng qadym zamandardan beri ýsh jýzge bólinui de kedergi keltirui mýmkin. Ras, HÝ-HÝI ghasyrlarda qazaqtyng jýzderge jaryluy - qazaq handyqtaryn aimaqtarda tiyimdi basqarudyng qúraly bolyp, últtyq bitimgershilikting saqtaluyna belgili bir dәrejede yqpal etti. Al, HIH-HH ghasyrlarda aimaqtyq basqarudyng oblystyq jýiesi  men biylikting sayasy qúrylymy ózgergendikten, qazaqtardyng jýzge bólinui qajetsiz bolyp qaldy. Biraq, halyqtyng sanasynda jýzge bólinu ereksheligi kýni býginge deyin myqty saqtalynyp otyr. HÝI-HÝII ghasyrlarda bizding aqylman ata-babalarymyz rulardyng arasynda alauyzdyq bolmaudy kózdep, qazaqtyng shejiresin sol zamangha say ózgertip jazghan bolatyn. Ol shejire boyynsha QAZAQ degen babamyzdyng Aqarys, Janarys, Bekarys degen ýsh úly bolghan. Olardan Úly jýz, Orta jýz jәne Kishi jýz qazaqtary taraghan. Búl payymdama shyndyqtyng auylynan alshaq bolsa da, qazaq etnosynyng talay tar jol, tayghaq keshulerden aman ótuine jaghday tughyzdy. Biraq,  býgingi zamanda jýzge bólinu - qazaq últynyng biriguine qarsy dúshpandarymyzdyng joyqyn qaruyna ainaldy.

Ol-ol ma, qaysybir biylik qúrylymdaryndaghy pysyqay-pasyqtar jýzge bólinu ýrdisin qylmystyq-mofiozdyq toptar qúrugha tiyimdi paydalanugha mashyqtanyp aldy. Qazirgi Úly jýzding bәzbir ókilderinin, Kerey men Jәnibek súltandardyng basshylyghymen Qazaq handyghyn qúrghan batystyng azamattary Ortaghasyrdaghy Mogolstandaghy rulardyng basyn biriktirip, Úly (alghashqy) jýz retinde toptastyrghanyn bilmegendikten, internettik sayttarda: «Orta jýz ben Kishi jýzding oryny biylikting bosaghasynda. Al, biz úly bolghandyqtan, kýlli qazaqtyng biyligi bizding qolymyzdy boluy kerek» dep, kólgirsip-kókui - dúshpandyq túspal ghana emes, qazaq últyn ishtey ydyratyp, iritip-shirituding bastamasy.

Bizdinshe, últymyzdyng múnday úrdajyq, úyatsyz dúshpandaryn anyqtaudyng esh qiyndyghy joq. Bilim-biligi kemshin nemese qoly men ary lastanghan biyliktegi bireuler ózin qorghap qalu niyetimen óz JÝZining artyna tyghylyp, aman qalu ýshin әlgindey jýzge bólinushilikting shoghyn ýrleui mýmkin. Sondyqtan, әrbir ru óz ishinen shyqqan «shúbar jylandy» nemese «shirik júmyrtqany» qanday joghary lauazymda otyrmasyn, óz betterinshe jazghyryp, olardyng etene jaqyndary arqyly jónge sala alady. Múnday sharalar baghzy zamandardaghy dәstýrimiz boyynsha basqa rulardyng talap etuimen de jýzege asyrylyp otyrghan.

Kim biledi, qazaqtyng osynau әdiletti salt-sanasy qazir әlemning kýlli órkeniyetti elderi auyzdyqtay almay otyrghan jemqorlyqqa túsau saluy da kәdik. Nege deseniz, óz ruynan jemqordyng shyqqany qanday qazaq ýshin de abyroy emes.

Kóptegen órkeniyetti elderde rular joyylyp ketken, al, kóshpendilerding rulyq demokratiyasynyng qaghidalarynan olar beyhabar. Qazaqtarda dala demokratiyasy men újymdyq psihologiya (japondyqtar osy jolmen әlemdik órkeniyetting serkeligine jetti) prinsipterin saqtap qalu mýmkindigi әli de bar. Búl - qazir qazaq últy ýshin ghana emes, óz taghdyryn Qazaq Respublikasymen baylanystyrghan basqa da úlys ókilderining paydalanyp qalugha tiyis mýmkindigi.

Búl tek qana saqtalyp qaludyng mýmkindigi ghana emes, qazaq elining kópghasyrlyq passionarly damuynyng mýmkindigi. Sebebi, etnikalyq әraluandylyqtyng genetikalyq jәne mәdeny erekshelikterding últtyq birynghay arnada toghysuy - elimizding tabighy baylyghy men halqymyzdyng intellektualidyq mýmkindikterimen qosa qazirgi dýniyening eshbir últynda kezdespeytin kumulyatiftik (jiyntyq) nәtiyje beruge tiyis.

Jerjýzindegi Resey men AQSh sekildi elder ózderining passionarlyq gýldenuining shynyna jetip, býginde «qartan» kezenine ayaq basty. Qytay әlemdik ghylym men tehnologiyanyng jetistikterin tiyimdi paydalanyp, ekonomikalyq sayasatyn ýlgili jýrgizuining arqasynda kezekti passionarlyq kýsh-quatynyng satysyna kóterildi. Dәp osy qolayly sәtte, Qytaydyng passionarlyq kýsh-quatynyng sayabyrsyghan mezetinde, Ýndistannan búryn  Qazaq eli passiionarlyq órkendeuding shynyna sharyqtauy kerek. Sol sebepti, elimiz biz jogharyda atap ótken shiyelenisti ishki mәselelerding sheshimin tez arada tabugha tiyis.

Osynday tarihy mýmkindikti paydalana otyryp, Qazaq Respublikasynyng Konstitusiyasyna aitarlyqtay ózgerister engizuge qol jetkizuimiz kerek. Sonyng ishinde:

-  memleketti qúrushy últtyng orys tilindegi «kazak» degen dúrys atauyn qaytaru;

-  «Qazaq Respublikasy» degen memleketting dúrys atauyn qaytaru;

-  memleketti qúrushy qazaq últynyng rulyq qúrylymdary turaly zang әzirlenip, qabyldanuy kerek. Qazaq rularynyng sayasy mәrtebesin qaytaru; Al, últtyq diasporalargha bir úlys - bir ru bolu tәrtibimen qazaq ruy nemese qazaq ruynyng bólimi mәrtebesin alu mýmkindigin qamtamasyz etu jәne osydan tuyndaytyn qazaq últyna jatatyn qúqyqtyq negiz jasau;

-  Konstitusiyamyzdaghy «Orys tilining mәrtebesi turaly» bapty alyp tastau;

-  qazaq tilin - bilim men ghylymnyng basym tili etip qalyptastyru; mektepter men mektepke deyingi mekemelerdi últtyq ereksheligi men tiline qaray bóluge jol bermeu;

-  Parlamentting Senaty rulardyng qúryltaylarynda saylanghan senatorlardan qúraluy kerek;

-  Preziydent pen Ýkimetting qúzyrlary baptar boyynsha qayta qaraluy kerek;

-  jerge jekemenshiktik qúq joyylyp, eng kóp degende 49 jylgha jalgha beru qúqy ornauy kerek;

-  janadan qúrylghan birikken kәsiporyndardaghy shetel kapitalynyng ýlesi 49 payyzdan aspauy kerek;

-  jogharyda atalghan úsynystargha sәikes, Konstitusiyamyzdyng preambulasy «Últtyq, dini, nәsildik jәne jynystyq erekshelikterine qaramay, adamdarynyng teng qúqylylyghy qorghalghan Qazaq Respublikasy - qazaq últynyng últtyq demokratiyalyq memleketi bolyp tanylady» degen ózgeris engizilui kerek.

Sonymen qatar, 16 million ghana halqymen kenbaytaq jerdi alyp jatqan bizding elimiz óz qauipsizdigin saqtauy ýshin Resey men Qytay siyaqty derjavalyq kórshilermen eshqanday odaqtargha kirmeuge tiyis. Al, bizding shynayy strategiyalyq seriktesterimiz Týrkiya, AQSh jәne Europa elderi qúrghan NATO әskery odaghyna kiru - bizding ekonomikalyq jәne qorghanys mәseleleri jónindegi últtyq qauipsizdigimizding kepili bola alady.

Kelesi bir strategiyalyq manyzdy mәsele: - halyqaralyq TÝRKSOY úiymynyng dengeyinde qazirgi týrki tilderining eng kónesi әri eng bayy bolyp tabylatyn qazaq tiline jalpytýrik tili mәrtebesin beruge qol jetkizu jәne bolashaqta qazaq tilin BÚÚ-nyng halyqaralyq tilderining qataryna engizu.

Jogharyda atalghan maqsat-múrattargha qol jetkizgende ghana qazaq últy - júmylghan júdyryqtay yntymaqty da quatty, salauatty da sergek, bәsekeles te berekeli últqa ainalyp, onyng memleketi, tipti, әlemdik kólenkeli ýkimetting ózi sanasugha mәjbýr bolatyn dýniyejýzilik órkeniyetting kóshbasshylyrynyng qataryna shygha alady.

Elimizding Konstitusiyasy men strategiyalyq damu josparyna ózgerister engizu jónindegi úsynystardyng auqymy keneni mýmkin.

QASSAQ konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyasyn qúru jónindegi yntaly top. (QAZAQ atau septigining payda boluynyng ózi, bizge jetken birneshe boljamdardyng biri boyynsha - ejelgi QAS pen SAQ taypalyq odaghynyng birikken ataularynan shyqqan).

SÓZ SONY:

-  Bizding últtyq iydeyamyzdy qoldaushylar halqymyzdyng shynayy birigui  ýshin yntaly toptar qúryp, qalyng búqaranyng arasynda nasihat júmystaryn jýrgize alady, al, qoghamymyzdyng basym kópshiligi osynday últtyq iydeyany qabyldaugha pisip-jetilgende, biz naqty isterge kóshemiz.

-  Bizding alghashqy sózimiz shapyrashty ruyna arnalady: - Shapyrashty ruynyng asa qúrmetti, mәrtebeli ókilderi! Bizding elimizding sayasy biyligi býgingi tanda Sizderding ishterinizden shyqqan adamnyng qolynda bolghandyqtan, bizding bastamamyzdyng ómirshendigi Sizderding bizdi qoldaularynyzgha tikeley baylanysty bolady. Sizderge «Tura biyde - tughan joq!» degen ata-babalarymyzdyng aqyl-parasatyn tileymiz!

Qajymúqan Ghabdolla

87017773540