Qazirgi qazaq qoghamynyng týrli salalarynda týiindi mәselelerding payda boluyna alyp kelgen bir fenomen – ótirik. Kópshilik syrttan keletin jaudy kýtip otyrghan kezde eldi, qoghamdy ishten iritetin, ydyratatyn faktorlardyng biri osy. Ótirikting býgingi týrleri – sandyq kórsetkishterdi búrmalau, jalghan aqpar beru, uәdeni oryndamau, kózboyaushylyq, jaghympazdyq jәne osylargha sýienuden tuyndaytyn sybaylas jemqorlyq.

Jalpy ótirik degen ne? Aytalyq, «Qazaq әdeby tilining sózdiginde»: «Ótirik – shyndyqqa qarama-qarsy, shyn emes, jalghan; búrmalanghan, jala sóz aitu; shyn mәnindegi jaghdaydy әdeyi búrmalaugha sayatyn qarym-qatynas fenomeni» delinedi. Al, «Jantanu ataularynyng týsindirme sózdigi» boyynsha ótirik, әdette, naqty bir jaghdayattarda jekeley ne әleumettik artyqshylyqtargha ie bolugha tyrysudan tuyndaydy. Yaghni, sózdikterding bәri bir auyzdan ótirikting sanaly týrde aitylatynyn ne jazylatynyn keltiredi.

Al, islam dinining basty kitaby boyynsha «ótirik – bir oqigha turaly bile túryp, ony teris týsindiru». Qasiyetti Qúranda ótirik ýlken kýnәlar qataryna jatady. Ótirik aitu – ekijýzdi adamnyng nemese kәpirding isi. Payghambar Múhammed (s.a.s.): «Ótirikten saqtanyndar! Sebebi ol búzyqtyqqa aparady. Al, búzyqtyq tozaqqa aparady» deydi. Islam dininde jalghan sóileu ruhany qylmys sanalady deydi islam oishyldary. Ótirikting bastauy ibilisting ózi, ibiliste shyndyq joq. Ótirik aitu, jalghan sóileu imansyz, keri ketken qoghamda bel alady. Qasiyetti hadisterde «Ótirik aitu rizyqty, nesibeni azaytady» delinedi. Yaghni, ótirik sóilegeni ýshin adamnyng ózinin, kәsipkerding kәsibining berekesi ketedi, yrysy azayady.

IYә, ótirik degenimiz shyndyqqa әdeyi say kelmeytin jәne sanaly týrde aitylghan tújyrym. Kýndelikti ómirde ótirik dep faktilik jәne sezimdik aqparatty berushi adamnyng ózi shyndyqqa say kelmeydi dep esepteytin tújyrymdy basqa adamgha әdeyi berudi ataydy. Jalpy ótirik turaly aitqanda eresekter birden balanyng ótirigin auyzgha alady. Degenmen, búl kishkentay sәbiylerding jas ereksheligine baylanysty óz qiyalyn shyn dep berui, shyndyq pen qiyaldyng ara-jigin ajyrata almauynan oryn alatyn, adam damuyndaghy kәdimgi bir ótpeli kezeng (7 jasqa deyin). Al, eresekterding ótirikti jii aitatyny sonshalyq, búl әdetke ainalyp ketken jәne ony kópshilik eley bermeydi. Ony aqtap alugha iytermeleytin mәn-jaylar da bar. Adam balasy tirshilikte qalaghan nәrsening bәrine qol jetkizui onay emes. Adamdy jeteleytin armany men ýmiti, ýmitsiz shaytan ghana. Tirlikting bitpeytin kýibeninen sharshaghan kezde adam ózin-ózi aldaugha jýginedi – ishki dýniyesi seze túra, jalghan tújyrymdy shynayy dep senuge tyrysady. Qol jetpeske ainalghan armanyn aqiqatqa balau ózine berilgen ómirdi sýruding birden bir joly boluy da mýmkin. Al, ótirik aitu ýshin ótirik aitatyn nemese patologiyalyq ótirikshilikke dushar bolghan adamdar búryn-sondy bolghan jәne bola beredi. Qazaq olardy suayt dep senbeydi. «Ótirikshining shyn sózi zaya ketedi» deydi qazaq.

Ótirik sonau adamzattyng alghashqy dәuirlerinen beri bar qúbylys, oghan әigili Platon men Sokrattan bastap talay oishyl bas qatyrdy. Sokrat ótirikti zúlymdyq konteksinde qarastyrdy, – yaghni, ótirik bilimsizdiktin, nadandyqtyng saldary, sol sebepti ol zúlymdyq tudyrady, әleumettik qúldyraugha әkep soghady. Platon bolsa izgi, ziyansyz ótirik aitudy jaqtaydy, ol «Memleket» atty shygharmasynda minsiz memlekette patsha-filosoftar jalpynyng iygiligi ýshin ótirikti paydalanady deydi. Biylik dengeyindegi izgi ótirik qogham mýshelerinin, el túrghyndarynyng boyynda belgili bir pikirdi qalyptastyrugha qyzmet etedi. Mysaly, Preziydent N.Nazarbaev tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda elge investisiya tartu ýshin ózining ótirik aitugha mәjbýr bolghanyn moyyndaydy. Áriyne, keyde búl tabysqa jetkizui de mýmkin, aitalyq, sol kezde Elbasy jetektep jýrip, bizneske tartqan azamattar býgingi kýni oligarhtargha ainalghany mәlim. Biylik qoldanatyn ótirik negizinen memleketti damytugha qyzmet etetin, qoghamdaghy tynyshtyqty saqtaudan tughan, sanaly týrde tandalghan strategiya mindetin atqaruy da yqtimal. Búl zamanauy demokratiyalyq memleketterding bәrine derlik tәn qúbylys. Biraq, múnday «izgi ótirik» te shekten asyp, patologiyalyq sipat alyp ketken jaghdayda tәrtip pen qoghamdyq moralige núqsan keltiretin óte auyr әleumettik nauqastargha (qylmys, maskýnemdik, nashaqorlyq, búzaqylyq jәne t.b.) әkep soghady. Búl izgi ótirikting saldary.

Olay bolsa, ótirikting ýlken-kishisi bar ma? Túrmystyq dengeydegi ótirikti úsaq-týiekke jatqyzsaq, al, újymdyq, qoghamdyq dengeydegi ótirikting de ziyandysy men ziyansyzy bar. Ghalymdardyng zertteuinshe, erli-zayyptylar bir-birine kýnine ýsh-tórt ret ótirik aitady eken. Úsaq-týiekting ózi keyde ýlken janjalgha әkep soghady. Demek, ziyansyz ótirik bolmaydy. Ótirikting saldarynan qanshama erli-zayyptynyng sezimderine selkeu týsip, shanyraqtar shayqaldy.
Jalpy ótirikting týri kóp ekendigi anyq, әsirese, qazirgi kýni sanaly týrde aqparattyng sapasyn ózgertu, yaghny ótirik aqparat beru nemese ony búrmalau kóp kezdesedi. Ótirikting búl týri – jalghan mәlimet habarlau, fabrikasiya – kýndelikti tirshilikte, adamy qarym-qatynasta, ýlkendi-kishili mekemelerde barshylyq. Sonday-aq, beriletin aqparattyng kólemin sanaly týrde ózgertu – aldau nemese jasyrugha jatady. Statistika derekteri, týrli sandyq kórsetkishter, memlekettik mekemelerdegi merzim sayyn beriletin sandyq esepter osynday jalghan aqparatqa toly. Mysaly, Statistika agenttigi Qazaqstan boyynsha júmyssyzdyq dengeyin 5% dep kórsetedi, alayda, auyl túrghyndarynyng basym kópshiligi júmyssyz ekenin, Almaty qalasynyng Seyfullin kóshesinde eki qolgha bir kýrek izdegen er-azamattardyng әli túrghanyn eskersek, búl mәlimet shyndyqtyng aulynan әldeqayda alys jatyr.

Újymdyq dengeyde kezdesetin óte bir jaghymsyz ótirik – jala jabu, yaghni, bireu turaly әdeyi ony qaralaytyn jalghan mәlimet taratu da belgili bir maqsattan tuady. Keybir jaghdayda basshylar tarapynan ózine jaqpaytyn adamdy qyzmetinen ketiru ýshin týrli syltaular oilap tabu, basqan izin andu, sýrindiru jala jabumen astasyp jatady.

Shaghyn újymnan memlekettik apparat dengeyine deyin jaylap alghan býgingi ótirikting óte túrpayy týri – jaghympazdyq.  Ótirik pen jaghympazdyqtyng arasy alys emes, ekeui tuys, sebebi, jaghympaz, jaghynghysh adam bireumen jaqsy qarym-qatynas ornatu, óz maqsatyn jýzege asyru ýshin onyng boyynda joq qasiyetterdi tanyp, úlghaytyp kórsetuge úmtylady. Ol óz mýddesi ýshin kerekti adamyna jalghan maqtau aityp, asyra dәripteuden, kópshik qoidan kórinedi. Ózi jaghympazdyqqa jaqyn, ainalasyna da ózine úqsastardy jinaytyn basshylar qatary az emes. Tipti, qazir jaghympazdyq qalypty nәrse, solay boluy tiyis sipat alyp ketken synayly. Ótirik fenomenining taghy bir týri – mistifikasiya (әdeyi adastyrushylyq) nemese faktige negizdelmegen, shyn da, ótirik te boluy mýmkin, shynayylyghyna senimsiz sóz. Mistifikasiya, әsirese, ghylym salasy ýshin asa ziyan, – tәjiriybemen, faktilermen bekitilmegen boljamdar men teoriyalar úsynu ghylymnyng damuyna kedergi.

Tarihy ótirik, tarihty búrmalau memleket dengeyindegi ýlken ótirik, sayasy tәsil sanatynda kóptegen elde bar. Búl sayasy mýddeden tughan qajettilik jәne ol qay kezde de súranysqa ie (Big Lie). Óitkeni, tarih – kez-kelgen memlekettik iydeologiyanyng qúramdas bóligi jәne ótken shaqty býgingi ómirding talabyna say qyzmet etuge iykemdeushi qúral. Ýlken ótirik A.Gitlerding býkil is-әreketining basty tәsili, nasihat qúraly bolghan. Reseyding de dәstýrli ruhany ústanymyna ainalghan sayasy dengeydegi ótirik «orys әlemi», «orys órkeniyeti» ispetti jasandy iydeyalardan kórinis tapty. Olar osy jalghan «orys әlemimen» әli de halyqty aldap, zúlym pighylyn aqtaugha tyrysyp otyr («Ótirik – beysanalyq agressiyanyng kórinisi» Freyd). Orys sayasaty Rusi tarihyndaghy Shynghys han, Altyn Orda kezenin mýlde búrmalap kórsetui tegin emes. Tipti, «orda» sózin teris, jaghymsyz maghynada qoldanuynyng ózinen (mysaly, «fashistskaya orda») orys memleketining qalyptasuyna birden bir yqpal etken Orda dәuirin óz tarihynan mýlde syzyp tastaghysy keletini anyq bayqalady. Reseylik últtyq sana ýshin ótirik, aldau kәdimgi tiptik әleumettik-mәdeny fenomen bolsa («pravdu govoriti – nikomu ne ugoditi», «nepravdoi jiti – ne hochetsya, pravdoi jiti – ne mojetsya», «sladkaya loji luchshe gorikoy pravdy» jәne t.b.), batystyq mәdeniyette ótirik adam qúqyghyn búzudyng bir týri retinde qarastyrylady, búl batystyq qoghamdyq moralidyng zandylyghy, búghan jol beruge bolmaydy, ol ziyandy.

Al, dәstýrli qazaq qoghamynda ótirik, jalghan sóileu әzil-qaljynmen qatar qoldanylghanyn ertegi, anyzdar, ótirik ólender arqyly bilemiz. Ótirik ólender balanyng qiyalyn qanattandyryp, qyzyghushylyghyn oyatady, bilmekke qúmarlyghyn arttyrady, qiyalyn shyndyqqa ainaldyrugha ertedi. «Aldar kóse» fenomenining ózi ótirikti shyndyq ýshin kýreste paydalanatyn qúral, әdilettilikti ornatudyng bir tәsili, sarang әri qayyrymsyz baylardan kek aludyng joly retinde qoldanudan tughan. Ár auylda kezdesetin Sudyr Ahmetter men sujúqpas suayttargha kózqaras ótirikshilikting jalpygha tәn emestigin dәleldeydi. «Búrynghy qazaqta «qyryq ótirik» ertegide ghana aitylatyn, biraq әleumet júmysyna iynedey ótirik qatystyrylmaushy edi. Hýkimet kózderi aq joldan adasqan son, shyn jolmen jýrip, talay japa shegip, zapys bolghandyqtan, qazaqtyng kópshiligi ótirikting ordasy bolyp aldy» (Qoshke Kemengerúly, 1924 j.).

Qazaqtyng basy bodandyq qamytyn kiygen sәtten bastap, qiyaly qyryq ótirik jayyna qaldy. Tek qazaq halqy emes, HH ghasyrgha deyin  kóptegen halyqtardyng dýniyetanymynda, diny qaghidalarda ótirik etikagha qayshy, jat qúbylys sanalyp kelse, búdan bylay ol biylik dengeyinde qoghamdyq sanany aldap-arbaudyng naqty qúraly, ýstem qúndylyq, sayasy qúral retinde jana rólderge ie boldy. HIH ghasyrdaghy orys qoghamynyng halin sipattaghan tarihiy-әdeby derekkózderde ótirikting jolyndaghynyng bәrin jalmaghan júqpaly dert dengeyine jetkeni ashyq jazylghan. Osylaysha, patshalyq Reseydi apatqa úshyratqan orys ótirigi (Berdyaev N. «Pravda y loji v obshestvennoy jizniy», 1917 j.) bolisheviktik qoghamgha da dendep endi. «Europany kezgen kommunizm elesi»  Kenes Odaghyna kelip túraqtap qaldy, – Kenes halqy jetpis jyl osy ertegige aldanyp, ómir sýrdi. Sayasy biylik kýnde qaytalay beretin kommunizm rahatyn ózderi kórip jýrgendikten sengen bolar. Al, qarapayym halyq shyn jýregimen býkil enbegi men kýsh-quatyn kommunizm ornatugha arnady. Túrmystyng býkil auyrtpalyghyn kommunizm kelgende enseretinine senip, jalghan qiyalmen kýn keshti. Tipti N.Hrushevting 1960 jyldary tughan úrpaq kommunizm túsynda ómir sýretinin mәlimdegeni de bar. Osylaysha jalghan әlem qúryp bergen sayasatkerlerding ótirigi saldarynan qúdaysyz, eshbir qasiyet tútar ruhany qúndylyghy joq qogham qúlap tyndy.

Ár dәuirding ózine tәn ótirigi bar, – óte kýrdeli, kópqyrly qúbylys retinde qiratushy kýshke ie búl fenomen qúddy әzәzildey týri men sipatyn ózgertip otyrady. Egemendikting alghashqy jyldary jetpis jylghy josparly ekonomikadan naryqtyq qatynastargha birden qoyyp ketken elimiz jana ekonomikalyq sayasatqa psihologiyalyq túrghydan dayyn emes edi. Barlyghy jogharydan núsqalatyn josparly ekonomika qaghidalary derbes oilaugha, óz betimen әreket etuge ýiretpedi. Naryqqa qajetti tetikterding jetkiliksizdigi sebepti,  basym kópshilik oghan kiriguding ózge, onay da búralang joldaryn izdestire bastady, ol – para beru, jaghympazdanu, nepotizm, tamyr-tanystyq. Birte-birte búl kópshilik ýshin qangha singen әdetke ainaldy, – «bara bergenshe para ber», – zandardy ayaqasty etken qúqyqtyq nigilizm eng aldymen biylikting kóptegen tarmaqtarynyng óz mindetterine jauapsyz qarauynan, memleket mýddesin mansúq etip, jeke qúlqynyn aldynghy oryngha qonynan jappay etek aldy. Postkenestik elderge tәn baylyqqa kýmәnmen qarau kózqarasy osy tústa payda boldy jәne kәsipkerlik qyzmetti aqsha tabudyng las, zansyz joly retinde qabyldaugha әser etti, bir jaghynan búghan kәsipkerlerding jeke minez-qúlqy, ózin ózgelerden joghary ústauy, halyqtan alshaqtauy da yqpal etkeni sózsiz.

Qay kezde de ótirikting barlyq týri belgili bir maqsatty kózdeuden tuatyny, әiteuir bir nәtiyjege qaray baghyttalatyny bayqalady. Ótirikti qoldanushylar arnayy aitylghan әleumettik-psihologiyalyq sózdik aktining kómegimen sanaly týrde aqiqatqa qayshy nәrseni ornyqtyrugha, adastyrugha tyrysady. Býgingi kýni aluan týrli BAQ qúraldarynda jariyalanyp jatqan aqparattyng shynayylyghy men jalghandyghyn aiyru qiyn, – ótirik pen shyndyqtyng ara-jigi bitisip, shekarasy joyylyp ketti. Ádette jurnalister qauymyn shyndyqty asyra siltep, boyamalap, әsirelep beruge qúmar kәsip iyeleri sanaytyndar osyghan sýienedi. Al, kórermen, tyndaushy, oqyrman ótirikke sýttey úiyp, ýnsiz júta berude. Búl kórinis negizinen BAQ-tyng kommersiyalanuynan, aqparat ataulynyng satylatyndyghynan bolsa kerek. Arnayy tapsyryspen oryndalatyn aqparat, habarlama belgili bir mýddeni kózdeytini anyq. Osydan kelip, ekrandaghy, efirdegi, basylym betterindegi ótirik keng taraluda, tipti, jarnamadaghy kýnine jýz qaytalanatyn shylghy ótirikke kózimiz de, qúlaghymyz da ýiir bop ketti. Búl endi әrkimning ózine qajetti degen derekterdi taldap, kózin jetkizuine baylanysty oryn alatyn jayt.

Paydaly nәrseni ghana shyn dep sanaytyn pragmatistik kózqaraspen qaraghanda, әleumettik ótirik qoghamdy, órkeniyetti apattan, joyyludan saqtaydy-mys. Áleumettik qatynastardy saqtap qalu ýshin ótirik aitu, halyqty aldap-sulap ústau, oryndaluy kýmәndi iydeyalarmen aldarqatu ispetti jartykesh shyndyq fenomeni búryn da, qazir de bar. Múnday ótirik negizinen biylik dengeyinde aitylady. Memlekettik dengeydegi ótirikter arasynda úlghaytyp (azaytyp) kórsetu әdisi keng taraghan. Berilgen aqparat shyn bolghanmen de, keltirilgen sandyq sipattamalar shyndyqqa say kelmeydi. Resmy statistikalyq mәlimetterge júrttyng mýlde senbeui de osydan.

Ótirik aituda aldyna jan salmaytyn lauazymdy bir top – әkimder. Jyl sayynghy esep beru jinalystarynda (ol jinalysqa kimder qatysatynyn, súraq beruding mәn-jayyn kópshilik biledi) beriletin aqparlardyng tek birynghay pozitivti sipaty men jasandylyghy halyq pen biylik arasyn odan әri alshaqtatugha qyzmet etude. 2014 jyly Manghystauda bir auyldyng әkimi bergen eseptegi «júmyssyz adam mýlde joq» degen sóz júmys tappay sendelip jýrgen auyl túrghyndarynyng narazylyghyn tughyzyp, әkimning jaghasynan alugha deyin aparghan.  Al, elimizdegi ýlken bir qalanyng ýlken әkimi bir jinalysta jasaghan bayandamasyn ýsh jerde oqyp bergeni bizding әkimderding dengeyining dәleli.
Memlekettik qyzmet salasyndaghy ýrdis boyynsha lauazymdy oryngha qabyldanghan qyzmetker arnayy ant beredi. Alayda, lauazym iyelerining halyq qyzmetshisine jat tirlikpen ainalysyp, bergen antynan ainityny songhy kezde jiyilep ketti. Búl da ótirikting bir týri, – ant búzu. Saltanatty týrde berilgen antty búzu halyqty aldaumen ten, búl ol adamnyng ar-namysynan aiyryluy, eng úyat ótirik. Biylik dengeyindegi ótirikter әsirese saylau nauqandary kezinde qyza týsedi. Saylaugha týsetin ýmitkerlerdi týrli mәlimdemeler men ýgit materialdarynda, jarnamalarda asyra dәripteuding nanymdylyghy sonday, olar óz ótirigine ózderi senip qalatyn tәrizdi. «Ótirikti shyn qylghan, ol – adamnyng qyzylkózdi pәlesi!» dep, búrynghy jyraular osyndayda aitqan bolsa kerek.

Biylik dengeyinde faktiler men resmy aqparat shynayy mәlimetterden asyryp kórsetiluining bir mysaly: 2014 jyl qorytyndysynda Industriya jәne jana tehnologiyalar ministri Á.IYsekeshov Qazaqstanda ÝIIDMB shenberinde 1-besjyldyq boyynsha 700-den astam kәsiporyn iske qosyldy dep esep berdi. Al, 2015 jyldyng mamyr aiynda QR Parlamentining mәjilisinde Esep komiyteti bergen aqparda paydalanugha berilgen osy 770 jobanyng jartysy (42%) nemese 322 kәsiporyn tolyq quatymen júmys isteude, al qalghandary jartylay júmys isteydi nemese mýldem toqtap túr delindi. Sóitip, 2 myngha juyq júmys orny qúrylmaghan. Alayda, osy ótirik esebi ýshin ministr de, kәsiporynnyng basshylary da jazalanbady, jauap ta bergen joq, tipti, ol turaly sóz qozghalghan joq. Sonda lauazymdy túlghanyng jauapkershiligi, jelge úshqan halyq qarajatynyng súrauy qayda?

Naqty shyndyqty býrkemelep, oghan balama úsynyp otyrghan biylik dengeyindegi ótirikting jazalanbauynyng taghy bir sebebi, – búl sol ótirikti kópshilik qauymnyng moyyndauy nemese soghan senushilerding kemshiligi. Búdan әleumettik nigilizmning de iysi shyghady. Alayda, búl onyng saldarynan tuyndaytyn bir jaghdayatqa da baylanysty boluy yqtimal – ótirikke senbey, oghan moyynúsynbaghandardyng qanday kýige týskenine kuә bolghan kópshilik amalsyz sengen keyip tanytady. Osylaysha, ótirikshilerding aiy onynan tuyp túr. Osy ispetti ótirikting neshe aluan týrining býgingi qazaq qoghamynyng barlyq salasyn jaylap aluyna sep bolyp otyrghan faktorlar:
– qazaqtyng dәstýrli adamgershilik mәdeniyetining qoldanystan tys qaluy (ar-úyat, tyiym jәne t.b.);

– aqparattyq kenistikting shekten tys úlghangy nәtiyjesinde jat eldik jalghan mәdeniyet ekspansiyasynyng bel aluy, qazaqy dýniyetanymgha mýlde syimaytyn minez-qúlyq ýlgilerining keng taraluy;

– balanyng әleumettenui ýderisinde otbasynyng eng basty tәrbiyeleushi qúral mindetinen ishinara airylyp, internetting negizgi әleumettendirushi agent qyzmetine ie boluy;

– qoghamda kez kelgen dengeydegi ótirik pen jalghan sózge toytarys berilmeui, adamgershilikke jat kórinisterding aiyptalmauy, jazalanbauy, – makiavellizmge jol ashyluy (para beru-alu, ashynalyq, jaghympazdyq, tamyr-tanystyq, t.s.s.);

– әleumettik tensizdikting – bay men kedey ara-jigining terendey týsui, materialdyq baylyqtyng BAQ arqyly shamadan tys nasihattaluy;

–  tútynu qoghamynda tek tútynushygha ainalghan túrghyndar әr nәrsege syn kózimen qaraudan góri kýnkóris, bәsekelestik, paydakýnemdikke shekten tys berilui.

Mine, osynyng bәri býgingi bizding qoghamda ótirikting legitimdilikke ie boluyna әkep soqty, ótirik pen jalghan sóz ómirimizding bir bólshegine ainaldy. IYә, ótirikti bәrimiz jek kóremiz, bireuden aldanyp qaludy esh qalamaymyz. Biraq, sonda da kýn sayyn ýlkendi-kishili, ziyandy-ziyansyz ótirik aitudy jalghastyramyz. Eger de, osylay ózimizdi ózimiz aldap jýre beretin bolsaq, onda nadandyq jappay sipat alady jәne birte-birte býkil qoghamdy jaylap, ony tyghyryqqa tireydi. Jogharyda aitylghan imansyz jәne keri ketken qogham óz ótirigining batpaghyna batyp, odan shygha almay, memlekettin, últtyng týbine jetetinin tarih dәleldep berdi.

Ótirikke degen nemqúraydylyqtyng bir sebebi, shyndyqty aitudyng qauiptiligi. Eger, qoghamda әdilettilikke, aqiqatqa aparatyn jol jabylyp, shyndyq qysym kórse, adamdar arasyndaghy senim әlsireydi. Senim joq jerde ótirik aitu bastalady. Týrli mekemelerde, tipti memlekettik qyzmette de shyndyqty betke aitatyn, jaghympazdyqqa jany qas, óz qúqyghyn qorghaugha úmtylatyn adamdar basshylyq tarapynan qughyn-sýrginge úshyrap, qoghamnan alastaluy, jekkórinishti kórsetilui, júmysynan airyluy jii kezdesedi. Qanshama adam jalghan jalamen naqaq kýiip ketti. Osylaysha, adamdardy qorqynysh pen ýreyde ústau jalghandyq jaylaghan qoghamnyng әdis-tәsili. 
Qazirgi qogham adamy ótirikke qalay qaraydy? Múnda birneshe ýrdis anyq angharylady, olar – ótirikpen ómir sýretinder, oghan nemqúraydy, kóz júma qaraytyndar jәne qoghamnyn, elding bolashaghyna alandaytyndar. Paydakýnemdik maqsatpen ótirik aitatyndar ýshin búl ómir sýruding bir әdisi, qangha singen әdet. Al, basym kópshilik jalghan aitudyng saldary jayly bas auyrtqansha, ótirik jaylaghan qoghamda typ-tynysh jýre bergendi dúrys kóredi.

Ótirikting joyylmauyna mýddeli ekijýzdi tipter, ókinishke oray, biylikte de bar, olar jaqsy sózder aitady, elge jaqsy kórinedi. Adamgha tabynu, shekten tys dәripteu ýrdisterin taratyp otyrghan da solar, – búl olardyng ómir sýruining basty sharty. Alayda, ekijýzdige senim joq, býgin bireuge bas iygen búl tipterding erteng kelesining ayaghyna jyghylmauyna eshkim kepil emes. «Ótirikting qúiryghy bir-aq tútam», – ótirik aitu jeke adamnyng qylyghynan tútas últtyng minezine ainalyp ketu qaupi tónip túrghanyn jasyryp-jabatyn uaqyt ótti. «Aurudy ólim әshkereleydi». Eger halyqtyng sanasyn, jan-dýniyesin ótirik jaylap alsa, onday qogham odan әri irip-shiry bermek.

Ótirik tamyr jayghan qoghamda ótirik aitu adamdardyng ózin-ózi saqtau instinktine ainalady. Ásirese ainaladaghy ótirikke kýnde kuә bolatyn jastardyn, óskeleng úrpaqtyng ótirikting qúly bolyp ketuining aldyn alu mindet. Júqpaly aurugha qarsy ekpe egilgen jas bala tәrizdi, ótirikke qarsy immuniytet te besikten bastalady. Búl ata-baba dәstýrimen, últtyq tәrbiyemen, otbasy ýlgi-ónegesimen keletin nәrse. «Ne eksen, sony orasyn».

Ótirikke qarsy kýresti úrandatyp, nauqandatyp jýrgizu qajetsiz. Bireu syrttan kelip týzetip beruge de mindetti emes. «Búl dýniyening eng bir jiyirkenishti kesapatyn әshkereleu, ótirikshilerding bet perdesin asha synau» (Abay) biylik dengeyinde tiyimdi. Al adamy qatynasta әr adam ózinen bastasa, ótirikke ýnsiz baghynyshtylyqtan bas tartsa, ótirik aralasqan isterge qatyspasa, eng aldymen ózimizdi ózimiz aldaudy toqtatsaq, – búl da ótirikke degen narazylyq, qarsylyq. Ar-úyatymyzben tolyq ýilesimde ómir sýrip kete qoymasaq ta, eng bolmasa soghan úmtylayyq. Týptep kelgende, ótirikke kózqaras –  adamy qadir-qasiyet, ar-ojdan mәselesi.

Qatal naryq zany jaybaraqat, tanghy asyn tәnirinen kýtken qazaqtyng qazirgi  eng qiyn mәselesi túrmys-tirshilik qamy, bala-shaghany asyrau, oqytu etip qoydy. Jalghan atqaminerlerding ontayyna kelip-aq túr. Bolmashy jalaqy basyna tartsa ayaghyna jetpey jatqanyna qaramastan, otyz elding elesi qol búlghaydy. Áleumettik ózara qarym-qatynastan memlekettik apparat dengeyine deyin ótirik jaylap bara jatqan qazaq qoghamynyng aldynda dәl qazir últty, qazaq últyn ótirikten qútqaru mәselesi túr. Qazaq ótirigining qúny – qazaq qoghamynyng taghdyry, bolashaghy!!! Ony saqtap qalu – qazaq qauymynyng ruhany tazaruyna, janghyruyna tikeley baylanysty.

Dina Imambaeva, әleumettanushy

Abai.kz