Resey 5-6 qarashada halyqtar birligi kýnin atap ótti. Resey preziydenti Putin osy jiynda «Álemning týkpir týkpirindegi orys әlemi damyghan ýstine damy beredi. Maqsatty týrde orys tilin túnshyqtyru, әdeyilep orys teatrlary men mәdeniyet ýilerin jabu әreketteri jasaluda. Alayda, Resey qay elde bolmasyn orys diasporasynyng mýddesin oilaydy. Ásirese orys tildi mektepterdin, qarqyndy júmys isteuin qadaghalaydy. Ár týrli sebeptermen Resey aumaghynan tys jerde ómir sýrip jatqan orys tildilerding mýddesin әrdayym qorghaymyz. Qay búryshta jýrsenizder de sizderding jýrekterinizde otanym Resey dep soghatynyna senemin» dedi.

Bayqaghan adam Putinning «orys halqy» dep emes «orys әlemi» dep sóileuining ózinde ýlken sayasy astar jatqanyn biledi. Búdan keyin óz Reseyinde 140 mln, al әlem boyynsha shamamen 250 mln adam orys tilinde sóiley túryp, orystyng tili juyq arada qoldanystan shyghyp qalady degenge senesiz be?! 

Qazaq bop tughan jýregim dәl osylay mening de Elbasym «qazaq әlemi damyghan ýstine damy beredi, әlemning әr týkpirindegi milliondaghan qazaq әlemi Qazaq eline senip arqasýiep otyra bersin, sizderding mýddelerinizdi әrdayym qorghaymyz, oghan seninizder» dey týsse shirkin dep armandaghanymdy jasyra almaymyn. Álemning әr týkpirinde qazaq óneri sharyqtalyp, qazaq tildi qauym myng san bolyp kóbeyse... Qazirgi 11 mln adamgha jeteghabyl qazaghym 110 mln bop ósip órbisek shirkin!..

Búl armanymnyng qay uaqytta oryndalaryn kim bilsin. Dese de arman adamdy jeteleytini ras. Úly dalanyng úlany – búl qazaq qaytip qúldyq sanadan arylamyz, qalay ghana óz elimizde, sodan keyin әlemning týkpir-týkpirinde óz tilimizde sayray alamyz?

Elimizden ózge tilde sóileytinderdi shyqpyrtyp quyp shyghalyq. Ne útamyz?! Medisina salasyndaghy bilgir mamandardyng birshamasy ózge tildiler. Olardan airylyp qalsaq sorlamaymyz ba? Dihanshylyqta, sәulet ónerinde, ekonomika salasynda, taghysyn taghy tolyp jatqan memleketimizding túraqty damuyna yqpal etip otyrghan mamandardyng kópshilgi ózge tildiler. Olardy kýndelikti ómirimizde jii kezdestiremiz. Týzu sәlemdesemiz. Endeshe qarapayym adamdardyng qarym qatynasynda túrghan eshteme joq. Kókeyimizdegi «óz tilimiz qazaqshamyzben solarmen sóilessek» degen armannyng da sókettigi joq.

Múnday armangha jetu ýshin aldymen elding óz túlghalaryn qalyptastyra bilui óte kerek. Til mәselesinde әlemning kerekti degen oqu-әdistemelik әdebiyetterining bәrin qazaqshalandyrugha tyrysu qajet. Múndayda audarma tili negizgi qúralymyz bolmaq. Ásirese, kino, animasiya, hit shygharmashylyq ónimder men әlem shedervlerining qazaqsha sayraghany óte dúrys. Birtindep ózge tilde sóileytin súranysqa ie mamandar auditoriya qazaq tildi bolghandyqtan qazaq tilinde sóiley bastaydy. Qazaq tiline degen súranysty qalyptastyrmayynsha qazaq tilinde qyzmet kórsetu úsynylmaydy. Búl ekonomikalyq zandylyq. Súranysty ózimiz – qazaq tildi qauym qalyptastyrugha tiyispiz. Búl orayda sypayy bola túryp, qazaq tildi qauymnyng talap ete alardyq ýdesi bar ekendigin ózgelerge sezdiru de manyzdy. «Ózgeni syilaghan ózin de syilata biledi». Qúldyq úru men syilastyq bildiru – eki týrli dýniye. Jylap otyryp aidaugha kónuge de bolady, jymiya otyryp mýddemizde kózdelmegen jayttardan bas tartugha da bolady. Últ mýddesi degende úrpaq órbitu mәselesimen medisina jәne әleumettik salanyng mamandary qol qusyryp otyra almaydy. Bala sanyn kóbeytu ýshin әleumettik hal-ahualdyng tómen boluynan góri, densaulyghy mýmkindik bermeytin faktorlar jii kezdesetini ashy shyndyq. Qazaqstandyq adam úrpaghyn órbitu emhanasynyng mәlimetine sýiensek, býgingi tanda otau qúrghandardyng 30 payyzynda bedeulik bar. Búl qorqynyshty kórsetkish. Aynalyp kelgende, sayasi-ekonomikalyq, әleumettik-iydeologiyalyq jaghdaydy ontayly qalyptastyrugha ózimizden bastap dúrys qadamdar jasasaq ghana yqpal etemiz. Búghan әr adam orason zor ýles qosa alady. Balany ómirge әkeluden bastap, túlgha etip qalyptastyryp tәlim-tәrbie beru, paraqorlyqtan alys bolu, últyn sýi, salt-sanasyn qalyptastyru siyaqty amaldardy jasau qolymyzdan nege kelmeske...

Parany almaugha, bermeuge, ústazdardy syilaugha, zangha baghynugha, adamdardyng jeke basyna qúrmetpen qaraugha, taghysyn taghy moralidyq qúndylyqtardy algha qong kerek.

Qazaq halqy ejelden últtyq qúndylyqtardy baghalay bilgen el. Jana ghasyrda da últyn sýigen, ózgeni de syilaytyn, ózi de qúrmetke iye, otanyna qyzmet etushi jana túlghalardy ómirge әkeledi dep senemin. Biz de auyz toltyryp aitarlyq qazaq әlemin qalyptastyramyz әli-aq.

Gýljan Iztay

Abai.kz