MARAT QABDEShÚLY. NOQAT
Myna sózderdi oqyp otyryp, mening esime sen týstin: "Ya nikogda ne dumala, chto ty mne nastoliko ponravishisya. Y ya nikogda ne dumala, chto budu tak chasto o tebe dumati..."
Dina Ospanova.
Kýnde sening janynda jýrgenimmen,
kýnde birge ózinmen kýlgenimmen,
kýlkisi mol kónildi kýnderimmen,
jýregimde tútanghan "birdenenin",
bar ekenin ol kezde bilmedim men.
Kýnde sening janynda jýrgenimmen,
kýndelikti sәulennen núrly edim men.
Sol sәulening jyluyn alarymdy,
sol sәulesiz sonan song qalarymdy,
songhy kezge deyin ras, bilmedim men.
Kýnde sening janynda jýrgenimmen,
kýnde birge ózinmen kýlgenimmen,
tandy birge atyrghan týnderimnen,
bir-aq sәtte aiyrylyp qalarymdy,
songhy kezge deyin ras, bilmedim men.
Kýnde sening janynda jýrgenimmen,
kýnde birge ózinmen kýlgenimmen,
kýnderimning bir sәtte
týn bolaryn -
týnderime úiqysyz múng qonaryn -
songhy kezge deyin ras, bilmedim men.
Kýnde sening janynda jýrgenimmen,
kýndelikti sәulennen núrly edim men.
Kýn núryna shomylghan kýnderimnen,
bir-aq sәtte aiyrylyp qalarymdy,
songhy kezge deyin ras, bilmedim men.
Kóp nәrseni janym ras,
bilmedim men -
biluge de úmtylyp jýrmedim men.
"Sabaqty iyne - sәtimen" dedin-daghy,
kóz jasyndy kózine búlap túryp,
etegine enirep jylap túryp,
"men kýieuge shygham" dep aitqan kezde -
bәrin sonda týsingen "jyndy edim" men..!
Al ne payda - bәrin kesh bilgenimnen..?
KEShE
Mahabbat bayghús erte óldi,
tynys aludyng ózi mún.
Jýregim mening órtendi,
kýl bolyp ketti sezimim.
Baqytsyz kýnder bastalsa,
baqytty týnder ne demek?
Mahabbatsyz dýnie bos bolsa,
mәngilik ómir ne kerek?
Minuttyq lәzzat nalasy,
moyyngha múng bop iliner.
Baqyttyng sonda baghasy,
baqytsyzdyqtan biliner.
Jeling bolmasa ýrleytin,
jelkening qúlau - erte ólu.
Dýnie - kezek: kýn men týn:
sýi men kýi - órtenu.
Qalsam da "adal aldanyp",
qasiretim mening "arayly..."
Tәnirimning ózi tang qalyp,
tylsymnan maghan qaraydy.
Kózindi salmaysyng kónege,
bilesing - bәrine kónemin:
jýgirip shyghatyn tóbege,
enbektep shyghyp kelemin.
Biyikke qoyasyng ózindi,
jýregim sýidi - ne desin?
grammdap jighan sezimdi,
tonnalap tógip kelesin.
Mahabbat bayghús erte óldi,
órtendi bәri - órtendi:
quys keude bop kýlgenshe,
quystanyp ómir sýrgenshe,
mazany da basyp mendegi,
dúrys ta shyghar-au, ólgeni..?!
QAZAQ QYZYNA
Seni kórdim -
sap basyldy tonghanym,
saghan qaray tarta berdi joldarym.
Ghashyq bolmau mýmkin emes,
óitkeni -
sening kinәng - qazaq qyzy bolghanyn.
Kap-qara kóz -
tóniregi teniz-kók,
teniz-kókten túnghiyq syr sezilmek.
Jana taptym -
jyldar boyy jýrgen-em,
mahabbattyng kartasynan seni izdep.
Taptym. Battym.
Qayta shyqtym úmtylyp,
Jaqtyn. Attyng - kýlip túryp kýrsinip.
Baqytymnyng búl da sekund sәti me,
batyp shyghu - túnghiyqqa túnshyghyp.
Qap-qara shash -
tómen qaray tógilgen,
qaray-qaray órt sezildi ónimnen.
Baqytynnyng búl da sekund sәti me,
bolashaqqa búrym bolyp órilgen.
Seni kórdim -
sap basyldy tonghanym,
sap basyldy,
sezdim - taghy "sorladym..."
Saghan ghashyq bolmau kýnә, óitkeni -
sening kinәng - qazaq qyzy bolghanyn..!
TANGhY TEREZE
Kóterilip-basyldy sening keuden,
kýiip-janyp barady mening keudem.
Sen qashpaysyng yp-ystyq tegin demnen,
men qashpaymyn minuttyq jenildeuden.
Bәri-bәri bastaldy endi ghana,
men duana múndayda,
sen duana.
Kindiginning túsynda qarauytqan,
sýie berdim men-zeng bop mendi ghana.
Bir jymiyp,
sonan song myng múndanyp,
jalghan jayly jatty ghoy jyr jyrlanyp.
Jantalasqan bizderge
terezeden,
kýn syghalap qaraydy qylmyng qaghyp.
Sezim myqty,
sezimmen sendel bala,
samal - demal, jelpinsin jelmen dala.
Ótkinshi ómir ókinsin -
osy qazir,
jer betinde eshkim joq: sen-men ghana.
Sende-mende keremet kórkem kónil,
kórkem kónil -
dәl qazir órteng kónil.
Maghjan aitqan minuttyq lәzzat ýshin,
qúryp ketsin qyzyqsyz ertengi ómir..!
Sen bilmeysing -
júbandyng ózing neden,
men bilmeymin - quandym ózim neden?!
Sen shynghyryp jyladyng sezimmenen,
men myng kirip,
qúladym ózinmenen.
Sosyn... sosyn elegizip
tosyn ýnge,
"tәuba, - dedik kýbirlep, - osy kýnge..."
"Biz bitken son..." -
taghdyr da terbetilip,
úiyqtap jatty baqyttyng besiginde.
ÚIQYDAGhY ARU
Kórmegen shygharmyn – ýnilem,
kórgen de shygharmyn múny men.
Esikti qaqpay – eppenen,
bólmene kenet kirip-em:
Tompaq keudeng jatyr – asyghyp,
kóterilip - qayta basylyp.
Kórpenning sheti qalypty,
qyryq milliymetrdey ashylyp.
Bilerim sosyn, bilerim –
dýrsildey soqty jýregim.
Sezimge sýieu bop túrghan,
tayghanap ketti tiregim.
Taghdyrdyng synaq - tezi me?
Kýn qúiylyp ketti kózime.
Jautanday qarap esikke,
úrlana qarasam ózine:
erkeley qalghan erinin,
qalypty әntek býrilip.
Sergeldenge týsken sezimim,
kete almay qaldy búrylyp.
Olay da qaraymyn birese,
bylay da qaraymyn birese.
Qúday-au, Vinchy «Madonnasynan» -
myna qyz súlu myng ese..!
Tompaq keudeng jatyr – asyghyp,
kóterilip – qayta basylyp.
Kórpenning sheti qalypty,
qyryq milliymetrdey ashylyp.
Jýrmegen ekem tegin men,
kirmegen ekem tegin men.
Baghynbay maghan – «birdene»,
býlkildey soqty belimnen.
Aytayyn ashyq - senimmen:
әlemning býkil aruyn,
qazaqtyng mynau qyzyna –
aiyrbastamaytyn edim men..!
ShATTYQ ShAYQASY
Alqyn da júlqyn "ayqastyn",
alapatymen "shayqastym..."
"Shayqap ta shayqap" bolghasyn,
shattyqqa kónilim tolghasyn:
"Boldyng ba?" desem - tóndirip,
"aldadym..." deysing sen kýlip.
"Tondyng ba?" desem taghy da,
"Jauradym...." deysing sendirip.
Beu, mahabbat-ay, mahabbat,
mazalay berding sen meni,
sózine sol sәt sengim kep,
"Jaurasang -
taghy jeymin..." dep,
demimdi basyp - demdegi,
kóterem birden keudeni.
Keremet sәtter -
keremet,
sezimning suyn sebelep,
"Anyraqaydyng aiqasy",
alqyn da júlqyn shayqasy,
bastalady qayta -
ne kerek!
Qúnyqtyryp osylay -
qúnyqtyryp,
sózi joq sózben syr úqtyryp,
Shattyq shynyna jetkesin,
jylaysyng -
mәz bop kýlip túryp.
Jyndanyp qalam - jylasan,
núrlanyp qalam -
kýlgende.
Kerilip baryp "qúlasan",
batyr bop ketem bir demde.
Baqytqa ýnsiz batasyn,
sezimning sarqyp syryn-ap.
Entigip sosyn jatasyn,
eki kózindi júmyp-ap.
Men bayghús -
eriksiz enbektep,
týnning týrilgenin kórmek bop -
balkongha shyghyp ketemin,
batyrlyq mening ne tenim..!
Balkonda... oi-hoy,
balkonda,
tamyljyp tang da atady:
sýmireyip qalghan "batyrdy",
qútqarugha kele jatady.
Pa shirkin..!
Aq tang - ang tanym,
basymdy qútqarghan baq tanym.
"Shattyq shayqasy" bitkesin,
shynymen men de qalaymyn,
tannyng da tezirek atqanyn.
Ey-y, mahabbat-ay, mahabbat,
mazasyz shattyq - shyrqau shyn.
kónilding kózsiz qúrty-au, shyn..!
Bәri de bәri bitken son,
móliyip qalghan mylqausyn,
Osynyng bәri -
bilmeymin,
kýshi edi nening - kýshi edi?
Kózsiz de sózsiz mahabbat,
kórinbey ózi-aq aspannan,
aqyryn ghana týsedi.
Ózgertse de mahabbat
týsin myn,
osyny býgin týsindim..!
QYZYL KÓILEK
Qyzyl kóilek -
kiyip apsyng qyp-qyzyl úzyn kóilek.
Tobyghyna tógilgen qyzyl kóilek,
"syilap jatyr" basyma býgin "beynet..."
Tekke mening -
mazamdy aldyng - men taghy ókpeledim,
shertpe kýiin sherimning shertken edim...
Qaydaghyny qoparyp, eske salyp -
jalt etting ghoy,
joq bolyp ketken edin?!
Qyzyl kóilek -
syiladyng sen taghy da býgin "beynet..."
Bilem-bilem,
men býgin anyq bilem,
kýnirenip shyghasyng - kýlimdey kep..!
Oralmaymyn -
ómir boyy ókinish bolar qayghym.
Kele jatyr edi ghoy
sóne týskim,
qyp-qyzyl bop kózime nege týstin?
Qiqy-jiqy kónilmen endi saghan,
qyzyl kórgen qyranday
bola almaymyn.
Qyzyl kóilek -
mening endi býgingi kýnim "beynet..."
Jyrym-jyrym jýrekti "jyrtyp" edin,
býgin taghy ayama - tilimdey ket.
Mәz emes te oy -
júbanyshtyng endigi jazy eles qoy.
Týni boyy taghy da búlqynarmyn,
búlqynarmyn - búralyp bir tynarmyn,
qyzyl kóilek kózime taghy elestey.
Taghy eleste sen býgin,
taghy eleste -
atpay jýrgen taghy bir tang emes pe?
Kýn emes qoy, kýnim búl
mening de osy -
qyzyl kóilek, ótinem, kórinbeshi,
meni kýtken... Qúdaydyng kók kóilegi,
bilem-sezem
bir jerde bar emes pe?!
Qyzyl kóilek, Qúday-au, taghy eles pe?
QAZAQ QYZY
Súlular-ay, súlular,
syzylyp túr,
syzylyp túr - jýzimdey ýzilip túr.
Ádemilik әlemdi qútqarady,
an-tang bolyp qaradym
qyzyghyp qúr.
Ala almadym, oipyrmay,
azanghy asty,
osy bolar býgingi jaza alghashqy.
Qaydaghy men jaydaghy eske týsip,
"on segizge" oralyp -
mazam qashty.
Súlular-ay, súlular, sóz sýisingen,
sóz bitkesin tamsanyp
kóz sýisingen.
Jana ghana "vahtadan" kelgen edi,
júlyp alyp shyqtyndar kórshimdi ýiden.
Jýregimning dәpterin jyly jayyp,
jyr jazbasam -
tartarmyn býgin aiyp.
Súlulargha sýisinip tang keledi,
týn týrilip barady tymyrayyp,
Súlular-ay, súlular,
syzylyp túr,
syzylyp túr - jýzimdey ýzilip túr.
Temekisin tartpaq bop tysqa shyqqan,
orys kempir oilandy sýzilip bir.
Ol da esine birdene aldy ma eken?
On segizge ol da oimen
bardy ma eken?
Qaydaghy men jaydaghy eske týsip,
ol da ózinshe jasaryp qaldy ma eken?
Týn kórpesin erterek týrip qatty,
tang da býgin jymiyp,
kýlip qapty.
Baghdarshamnyng jasylyn bayqamaghan,
menireyip "mersedes"
túryp qapty.
Súlular-ay, súlular, tandy oyatqan,
tanmen birge estelik-әndi oyatqan.
Taramystay tartylyp -
bayaghyda,
"ólip qalghan" kәp-kәri tәndi oyatqan.
Kelbetin-ay,
jaralghan qysqy aq núrdan,
oidan-qyrdan,
jinalghan qystaq-qyrdan -
oimaq auyz, kýlim kóz qazaq qyzy-au,
qara jerdi qúlatpay
ústap túrghan.
Súlular-ay, súlular,
tannan núrly -
jýrekterdi taghy da jandandyrdy.
Tabighattan jaralghan qazaq qyzy,
tabighatty taghy da tang qaldyrdy.
Qazaq qyzy..!
Abai.kz