Qolyna qalam ústaghan әr azamattyng «moynyna ilingen» qyl arqan bar. Ol qyl arqan qay kýni, qay mezette Sizdi buyndyryp, túyaq serippey qatyratynyn boljay almaysyz. Mәselen, óz elinde teperish kórip, tilin memlekettik ete almay otyrghan, qayyrshynyng kýiin keship, ýisiz-kýisiz, panasyz jýrgen, geptilding uyna bógip, Kedendik Odaqtyn, dúrysy Kógendik Odaqtyng shiderine túsaulanghan qazaqtyng jayyn aitsan, últtyng esesi ketip bara jatqanyn jyr etsen, últtar arasyndaghy arazdyqty qozdyrushy qylmysker atanuyng әbden mýmkin. Nege?

Men Almaty qalasynyng irgesindegi shaghyn ghana bir auylda túramyn. IYә, ózgeler siyaqty emes, bizding kóshe – «kópúltty» kóshe. «Kópúltty» dep aidarlaghanym dúrys emes shyghar, biraq mening kóshemde úighyrym, kýrdim, orysym, tәjigim, týrigim, «qazaghym» bar, biraz halyq kýneltip jatyr. Jayshylyq kýnderi olarmen tildesip, syrlasugha uaqyt joq. Tek qana senbi, jeksenbide atalghan qúdayy kórshilerimizben tolerantty týrde qarym-qatynas jasaymyz.

Senbining mamyrajay keshi bolatyn. Úighyr kórshimning ýiinen әldebir zatty súray bardym. Tórt-bes jigit birlesip alyp, aqannan siltep otyr eken. «Men keldi, qazaq keldi» degen oy eshqaysysynyng qaperine kirip shyghar emes. Úighyr últynyng joghyn joqtap, Qytaydaghy kóterilis batyrlarynyng esimin úlyqtap, gói-góilep jatyr eken. Áriyne, olar ne aitsa da haqyly. Biraq, tughandarymynng bir auyz sózi meni basymnan taspen úryp kep jibergendey esengiretip tastady. «Úighyrlargha Qytay tәuelsizdik bermese, Qazaqstan beredi» deydi olar alkeudelenip. Búl ne sóz? Al kep, qyzylkenirdek bolyp, aiqasayyq. Unitarly memlekette Ahmet akalardyng «býirekten siraq» shygharugha tarihy hәm zandyq túrghyda qúqyghy joq ekenin aityp-aq jatyrmyn. Sóitsem, bireui: «Bauyrym, sender aldymen Reseyden tәuelsizdikterindi alyp alyndar» deydi. Osylaysha Ahmet akamen arazdastyq.

Kóshede qannen qapersiz oilanyp túr edim, tәjik kórshim shyqty. Qasyma keldi. Kórshim deuim beker-au, búl jigit әldebir bay ýiining kýzetshisi. Ne balasy, ne otbasy joq adam. Ishi pysqan-au deymin, «assalauyn» sayasattan bastady. Shalasauatymen qazirgi ekonomikalyq qiyndyqtardy aityp, KSRO kezin kókseytinin jetkizdi. Taghy da qarap túra almadyq. Ol bilimdik túrghydan jenile bastaghan sәtte «qazaq qyryq s...kten payda bolghan» dep qarap túr. Túmsyqtan bir shertuge bolar edi, ayaqasty toleranttyghym ústap, qolymdy bir siltedim de ýige kirip kettim. Sodan keyin Tәkenmen de «salqyn qabaqtanyp» kettik.

Vasya kórshimmen tatu edik. Bir kýni ol da, bolmaytyn jerden shy shygharyp, qazaq tilin eshqashan ýirenbeytinin, ýirengisi kelmeytinin jayyp saldy. «Sening balalaryng nege mening balalaryma qazaqsha sóileydi. Oryssha ýiretpeysing be?» degeni taghy bar... Aqyry onymen de «tonmoyyndanyp» kettik...

Qazaqstan – kóp últty memleket. Biz – bir anadan tughanday, bir omyraudy tel emgendey tatumyz. Kýnde estiytin sózimiz - osy. Biraq, aqiqatynda solay ma? IYә, biz ózge diaspora ókilderimen dәm-túzymyz jarasar edi, eger olar qazaq últyn memleket qúraushy últ dep tanysa... taghdyrdyng tauqymetimen aryp-ashyp kelgende kenpeyil qazaqtyng qúshaghyna qúlay ketkenin moyyndasa... búl el qazaqtyng eli ekenin sezinip, bir maqsatta, bir iydeyada algha nyq qadam bassa...

Tәuelsiz oily adam tәuelsizdik alghanyna shiyrek ghasyr bolghanda óz-ózine tym qúrysa mynanday súraqtar qoyyna bolady ghoy:

Mәselen... Kók bazarda qos tizesi dirildep, ne sýiener balasy, ne sýikener qyzy joq, bar mahabbatyn iyti men mysyghyna arnaghan, ne qoghamgha, ne qara basyna bereri qalmaghan, ótken ómirinde de iygi is istep kórmegen, sóite túra qazaqty itting etinen jek kóretin, onyng tәuelsizdigin ólip ketse de moyyndamaytyn kempir ketip barady... Shybyn jany shýberekke týyli o gharipten alar óshim joq. Alla ghúmyr berse, «Jasay bersin Júmaghúl»! Dese de, sol gharip kempirmen bes bauyryn ashtyqtyng arandy azuynan arashalay almaghan qayyn atasy 37-shi jyly atylghan myltyqtyng auzyna baylanyp, kýieui jaryqtyq soghystyng qúrbany bolghan, balasy aughanda qyrshyn ketip, nemeresi 86-nyng yzgharynda itke talanghan, sóite túra aghayynnyng balasyn bauyryna basyp, on shaqty úl, monshaqty qyz ósirgen, ýrim-bútaghy kenge qanat jayghan mening әjem ne sebepti qalt-qúl etip qartayghan shaghynda ózge tilde sóileui kerek? Aytynyzshy...

Býginde mynau tirshilikting qamymen kýibendep jýrip, últymyzdyng ayanyshty jayyn úmytqan namyssyz sizdi, qysylghanda qazaqshasyn úmytyp qalatyn arsyz mynau meni jer betinen mәngilikke joyyp jibermek bolghan, moyynymyzgha qyl búrau salyp shynghyrtyp, últymyzdy mansúqtap, esigindegi it qúrly kórmey jәbirlegen, qos iyghymyzgha ýsh jýz jyl boyy esekke mingendey minip alyp, bar iygi jaqsymdy qandy qarudyng ýngisinde ústaghan, atqan, óltirgen, abaqtygha qamaghan, mәdeniyetsizdigimdi (atam zamannan mәdeniyetti ekenimdi bile túra) әrdayym betime basyp, qúlaq kesti qúl etken imperiyanyng talqany tausylghaly qashan? Sóite túra, mening atam, әjem, әkem, sheshem, bauyrlarym (onyng ishinde osyny oqyp otyrghan siz de barsyz), balalarym ózge aghayyndargha ne sebepti qazaqsha sóilemeydi, ya sóilemeymiz? Aytynyzshy...

Ýiding aldyndaghy alanqayda alpysty alqymdaghan kópti kórgen aqsaqal otyr. E, o shalynyz bir kezderi el ýshin atqa qonyp, talay qyzmetting taghyn týgesken. Attan týskeli ermegi balagha qarau. «Bala baldan, nemere jannan tәtti» emes pe? Kenestik kezenning әngir tayaghy qara basyna qatty tiyip mәngýrttenip ketkeni sonshalyq, balasynyng qasynda oinap jýrgen altydaghy Sergeyge «úly orys tilinde» til qatady. Qazaq dep enirep jýrgeni qayda, o beybaqtyn... Altydaghy balanyng tilinde sóileytindey ne basyna kýn tudy? Áne, bizding qariyanyng syiqy. Mine, qúldyq sananyng qamyty. Ol qamytty sol aqsaqal ghana emes, siz de, men de, ol da kiyip jýrgen joqpyz ba? Aytynyzshy...

Aytalyq endi...

Bizding osynday kiriptar boluymyzgha meninshe eki jayt sebep bolyp otyr.

Onyng birinshisi – Putin jýrgizip otyrghan sayasat. Resey kópúltty, federaldy memleket dep jahangha jar salghanymen, etnikalyq orystardyng qúqyghyn qorghaugha kelgende aldyna jan salmay otyr. Qazir «Resey - tek orystar ýshin» dep úrandatqandardy tәit deytin qoja joq. Osynyng әseri bolar artynda arqasýier Putiyni bar etinikalyq orystar jer betinde alshang basa bastady.

Men juyrda sheteldik bir basylymnan Reseyde jýrgizilgen әleumettik saualnamanyng nәtiyjesin kórdim. «Resey - tek orystar ýshin» degen qaghidany orystardyng 50 payyzy qoldaydy-mys. Olar sonday-aq, «Kavkazdy asyraudy qoy qajet» degen ústanymdaryn da ashyq aitqan. Al, sol saualnamagha jauap berushilerding 57 payyzy «Sheshenstan Reseyding territoriyasy emes» degen.

Búl ber jaghy, Mәskeudegi pәter jaldaushylardyng ózi gazetterge jarnama bergende «pәterdi orys últynyng ókilderine ghana jaldaytynyn» badyraytyp jazyp qoyady-mys. 15 mln. músylmany bar, jiyrmadan astam últtyq respublikasy bar Resey osynday sayasat ústanyp, últynyng joghyn joqtap jatqan kezde, biz óz kólenkemizden ózimiz qorqyp, auzyn ashqan qazaqty «tolerantty» jasaugha tyrysyp jýrmiz.

Endi ekinshi jaghdaygha keleyik. Kenestik kezende Qazaqstan – «halyqtar dostyghynyng laboratoriyasy» boldy. Sonyng saldarynan jergilikti halyqtyn, qazaqtyng tilin, dilin, dәstýrin, saltyn, dinin bilu qajettiligi bolmady. Al, tәuelsizdik alghan son, biz osy olqylyqtyng ornyn toltyrugha tiyis edik. Jo-joq, atay kórmeniz... Biz tipti qiys kettik. «Kenestik últ» jasaghysy keletinderding sayasatyn jalghap, «qazaqstandyq últ» bolmaqqa talpyndyq.

Nәtiyjesi anau, kórshiler oiyna kelgenin aitady. Al, biz jaq ashpaugha tiyispiz...

Jasasyn, toleranttyq... Qazaq, auzyndy jaba túr!  

Shәriphan Qaysar

Abai.kz