ALGhYSÓZ

 HH ghasyr basynda qazaq әdebiyeti ozyq ýlgidegi tәrjimalarmen tolygha týsti. Bir ghana Jýsipbek Aymauytúlynyng Dj.Londonnan, R.Tagordan, K.Berkovichtan, Mopassannan audarghan shygharmalaryn oqy otyryp, sol kezdegi qazaq ziyalylarynyng bilimining terendigine, oiynyng úshqyrlyghyna, tilining kórkemdigine, talghamynyng kirpiyazdyghyna tang qalasyn. Býgingi nazarlarynyzgha úsynyp otyrghan tuyndy osy uaqytqa deyin jaryqqa shyqpaghan (tek atalyp qana jýrgen) J.Aymauytúlynyng amerika jazushysy Konrad Berkovichten tәrjimalaghan  «Túqym» atty audarmasy. Rumyn elinde tughanymen, últy evrey bolghandyqtan taghdyrdyng teperishin kóp kórgen Berkovich el men jer, әdilettilik, dәstýr degen úghymdargha erekshe nazar audarghan.

Audarmanyng birinshi bólimi «Jana mektep» jurnalynyng 1926 jylghy 12 sanynda, qalghany 1927 jylghy 1 sanynda  jaryqqa shyqqan eken. Alayda, osy uaqytqa deyin әdeby ainalymgha týspey kelgen.

 «Ádildikting jarshysy» atanghan Berkovichting alty birdey shygharmasyn qazaq tiline tәrjimalaghan Jýsipbek Aymauytúlynyng «Túqym» atty audarmasy býgingi úrpaqtyng kóniline keleli oy salady degen ýmitpen, nazarlarynyzgha úsynamyz!

Arnayy Abai.kz aqparattyq portalynyng oqyrmandary ýshin  әzirlegen

Áubәkirova Qarlyghash.

 

TÚQYM

 Qonyrat Berkóbishten (Konrad Berkovich)

Joldyng neler beynetin tartyp, Dýbirjining teriskeyindegi Ospan Sespening auylyna jettim.  Babatau ormanynan ótkende bir mezette atym qymtyrylyp, pysqyryna bastady, sonsha bolmady, sulyghyn tistep aldy da jóneldi.  Basy boy bermey qoydy, aghashtyng týbirinen asa sekirem dep, ayaghyn syndyrdy da tynysh boldy.  Atymnyng janyn qinamayyn dep, bauyzdadym da, jayau ayanday berdim.  Qyrkýiek mizannyng laysang jauyny, jer bylghanysh, orman ishimen jiyrma shaqyrymday jayau, jalang ayaq maltyghyp, ýsti basymdy órim-órim qyp, alakeuimde әreng degende kelip, Ysmayyldyng esigin qaqtym.  Sabaday sary shalbar, barqyt qynama kiygen, qyzyl bas taqiyasyna jasyl sәlde oraghan, qara saqaldy serkesh esikten shyghyp, eppen ýiine kirgizdi.  

Úzaq kýndi keshting denin úiqymen aldym.  Álden uaqta oyansam, ýiding ishi erkek, әiel, bala-shaghanyng dauysymen azan-qazan eken.  Bәri de jerdegi tapal qaraghay ýsteldi jaghalay otyr, ýstelde buy búrqyraghan palau, quyrghan qoydyng eti, әtir iysi múryndy jaryp, altyn dәni shyp-shyp shyghyp bal túr.  Astyng iysi kózimnen jas shyghardy, meyilinshe ashyghyp kelgem ghoy.

 –  Qonaqqa oryn berinder! – dedi Ysmayyl meni kórip.  Bәri de úshyp týregeldi.  

 –  Qosh keldiniz! – dep, bәri de tәjim etip, qoshemettep jatyr.  

 –  Qosh keppiz! – dep, men de ýy iyesining ong janynan oryn aldym.  

Qojayyn qolynyzdy ju dep, arqama qaptalyn japty.  Sapty ayaqtan men bal alyp tatqanymsha tamaqqa qolyn salmady.  

 –  Bizding әdetimiz sol, qonaqqa aldymen bal beremiz, qonaq ýy iyesimen balday tatu bolugha jaqsy – dep mәnisin týsindirdi.  

 –  Balday bolynyz,  – dep ózgeleri de bas iyzedi.

Qarqynymdy basqan kezde, qojayyn maghan býgin orazanyng aity ekenin bildirdi.  Ayt meyramy býgin keshke bitpek eken.  Jiylghan adamdar óleng aityp, biylep jatyr.  Ol dumangha aralasugha ózim sharshap kelgen kisi múrsham bolmady.  Kózimdi júmyp, kilem qúruly qabyrghagha sýienip otyryp, jan- jaghymda qonyrau syldyrlap, qara tory búrang belder qonyr qazday baypandap jatqanda taghy ilinip ketipti.  

Erteninde Ysmayyl aqsaqal túla boyymdy maylap, jaralarymdy baylap bergen son, qonaq asy kemirek boldy, aiyp ete kórmeniz – dedi de, qyryq jyl búryn babasy qonaq qylghan bir aqyn jayynan әngime sóiledi.  

Bir kýni sәskede aryp-ashyp, dalba-dúlba bop, ýii joq, kýii joq bir aqyn Qaratenizge qaray bara jatyp, bizding auylgha soqty.  Qoshamet qyp qarsy aldyq.  Dastarhangha otyrghyzyp et asyp, bal berip qonaq qyldyq.  

Kóktem kezi edi, jol janbyrmen ezilip kópirler búzylyp jatyr edi, sonymen jýre almay jatty.  Óleng aityp el kezip jýrip kórgen bilgenin sóiledi.  Talay jerding ólenin aitty.  

Auylda bosqa jatyp ishi pysar dep jigitter bizding elding ólenin ýiretti, biykeshter biylep, bozbalalar jaqsy attardy kórsetip, bәige jasap, әielder jibekterin, bәtesterin maqtap, kónilin kóterdi.  Ýitkeni o kezdegi bizding jylqy shirkin jylqy edi, degen arab jylqysynyng naq ózi.  Áyelderding toqityn jibekteri qanday! Maqtanugha túrghanday edi.  

Ózen kemerinen qaytyp, batpaq keuip, jol taqyl bola bastaghan song aqyn jolyna jýruge qamdandy.  Qúrannyng búiryghyn qolymyzdan kelgenshe oryndadyq.  Qonaghymyzdyng qorjynyna qaqtaghan et, nan, bal salyp berdik.  Jolda ashyghyp qalmasyn dep jýrmiz.  Bizben qosh aitysqanda aqsaqaldy aqyn kózine jas aldy.  Eki tuyp bir qalghanymda meni múnday kýtpes.  Qay elge barsam da, kimge jolyqsam da, tenizden teniz ótsem de jýrgen jerimde sizding auyldy maqtarmyn.  Sizderding tәtti et, әtir iyisti baldarynyzdy ólenime qosarmyn, jýirik attarynyzdy, jibek jýndi qoylarynyzdy auzymnan tastamaspyn.  Alyp erkek, súlu әielderinizdi jyrlarmyn.  Bәrinen de kez kelgen qonaqqa dastarhandarynyzdyng múnsha kendigin, esikterinizding jabusyzdyghyn sóilermin.  Jýrekteriniz de sonday keng eken.  Tek tәniri senderge mәngi meyirim etsin! – dep, jýrip ketti.  

Ol aqyn kelgeli qashan, onda mening bala kýnim.  Eginge túqym, aragha úya, qoygha qoshqar, biyege aighyr qanday kerek bolsa, bizding halyqqa o kezde әlgindey әdet te sonday kerekti edi.  Ádet jas edi, biraq jana emes edi.  Endi bizding әdetimizding bәri jana, biraq bәri eski.  Nege deysing ghoy? Nege deseng biz bógde aqyndy qonaq qyldyq, syiladyq, sonymyzdan taptyq.  Ol aqyn jiyn jerde bizding iyisti balymyzdy jyrlap maqtaghan, ony estip qaydaghy – jaydaghy adamdar bizding elge kelip úya-úyasymen aralarymyzdy satyp alyp ketti.

Bizding bir úyamyzgha olar eki-ýsh úyasyn berdi.  Bizding úyalarymyz da, aralarymyz da molaydy.  Biraq balymyzdyng búrynghy tәttiligi boldy ma dep súrasayshy.

Bizding bir saulyghymyzdy, bir qoshqarymyzdy satyp alugha olar eki-ýsh saulyqtan, eki-ýsh qoshqardan әkeldi.  Biraq qoylarymyzdyng jýninde búrynghy úyandyq, búrynghy júmsaqtyq qaldy ma deseyshi.

Qoradan jylqymyzdyn, daladan eginimizding túqymyn әketti.

Biz súray berdik, olar bere berdi.  Kóp alghan sayyn kedey bola berdik.  Ýnemi ózge eldermen aiyrbas saudagha qyzyghyp, enbek, júmys qyludy  úiyp aldyq.  Ayyrbaspen, saudamen kýneltetin boldyq.  Atamyzdyng әdet-ghúrpy attarymyzdyng arqasymen, aralarymyzdyng qanatymen ere ketti.  Onyng ornyna ornaghan әdet jana bolsa da, jas bolmady.  Ashuy jetpegen saumal qymyz tәrizdi boldy.  Óitkeni bir jerden bir jerge tasyghanda eng kóne qymyz da aralasyp ólip qalady ghoy.

Allanyng әmiri – әmir ghoy.  Tentiregen, ýisiz, kýisiz aqyndy qonaq qyp syilaghannan kýnә-súmdyghym artty ma? «Bógde qonaqty syilasan, qúday on ese tóleydi» dep qúranda aitady.  Anyghynda, bergenimizden alghanymyz neshe ese artyq boluyn boldy.  Biraq sany kóp bolghanmen, sapasy bolghan joq.  Nege deysiz ghoy? Bal qorek qylghan aranyng balynda dәm de, tatu da bolmaydy eken.  Qyrman basynda qyzylday aiyrbastaghan túqymmen albarlarymyzdy toltyrdyq.  Bizding jigitter búryn óz qolymen enbek qyp tabatyn búiymdardy endi bazardan tabugha ainaldyq.

Bizding jylqymyz da, qoyymyz da, aramyz da adam súraghysyz boldy.  Ózimiz salmaghan astyq pen albarlarymyz shypyldady.  Eginderimiz túqym sebilmey qanyrady.  Jerimizge, kisilerimizge ýirenbegen jat jylqy at qoramyzdy jaylady.  Bizding kisiler o jylqyny jaqsy kórudi qoyyp aldy.  Tek satarmangha bola ústady.  

Kógildir jýnnen toqylghan shýberek kiygen balalarymyz da býrisip, qúnysyp búrynghy biyleuinen, jýgirisinen, jýrisinen airylyp qaldy.  

Qozghalmaghan qol bostyq pen erinshektikting arty aurugha soqpaq qoy.  Endi biz kedeyding kedeyi boldyq.  

Nelikten desen, jazyghymyz ýisiz qanghyrghan qanghybas aqyngha ýy bolyp, as bolghanymyz.  Onday aqyn auylymyzgha endi kele qaldy bar ghoy, qonaq asymyzdy berip otyryp aitamyz: «Jolyng bolsyn, bizdi óleng qylam deseng qyla ber, biraq ólenindi juan qaltaly baylardyng aldynda aita kórme, ózing tәrizdi ýisiz – kýisiz aqyndardyng aldynda ait» – dep súraymyz.  

Mening atym Ysmayyl Altayly.  Jýz jyldar ótti, doly patsha Qapqazdan jýz myng serkeshti quyp jiberip, solar Dýbirjining dala jazyghymen qopasyna sinip ketken.  Bizding babalarymyz sol jýz myng serkeshten bolady.  Dunay ózeninen bergi sazdauyttardy jaryp ótetin jol boyy sonau Qaratenizden Selistirding baytaq dalasyna sheyin kómilgen ata – babalarymyzdyng sýiegi.  Sodan beri talay soghys ta boldy.  Zenbirekting kýrsilin de talay estidik.  Biraq bizding soghysqan jauymyz Dýbirji qopasynyng bezgegi boldy.  Týptep kelgende biz jendik.  Bizding elimiz, ras, azaydy bir-aq uys qaldy.  Sonda da jengen song ne kerek.  Biz ayazdy úzaq qyspen arpalystyq, onday qysqa búryn ýirenbegen elmiz ghoy.  Búryn adyrly, tauly jerdi meken etken basymyz, topyraghy sary saz, jazyq dalagha da ýirendik.  Adam basqa týsse baspaqshyl bolady eken.  Saudagerlermen ainalys qyludy qoysaq ta, óz qolymyzdan ósirmegen astyq pen malgha ansaudan tyiylsaq ta, qúday dalada qaldyrghan joq, bolysty.  

Osyny aityp Ysmayyl sózin doghardy.

Ábden tynayyp alghan song tórtinshi kýn degende Ysmayylgha jýretinimdi sezdirdim.  Ol jýrem degendi qúlaghyna da almady.  

 –  Meyram bitpey ketuge bolmaydy.  Meyram ótken song taghy bir kýn múnda bolyp, bizding qúdalyqty kórip ket, biylghy bolyp otyrghan qúdalyqtyng aldy osy.  Ketseng renjiymiz.

Kónbeseng әddim bolmaydy.  Jana aqsaqal qúdalyq kýngi at shabystyng ishinde bolghanymdy qalady.  Onyng ýstine aqsaqal úly atasynan qalghan túqymnan ótken bidaydy kórsetpek bolghan.  

 –  Úly atam ólgende osy túqym bir uystay – aq edi, biraq qolymmen dúrystap mәpelep ektim.  Egin piskende bir túqymyn da joghaltpayyn dep, әr bidaydyng basyn alaqanymmen ýikep ýktim.  Odan kelesi jyly mening túqymym jiyrma ese kóbeydi.  Qalpetimen taghy da jerge septim.   Sóitip jyldaghysyn jylda ósire berdim.  

Birneshe jyl ótkende Altaylynyng túqymy auyl aimaghyna egin salugha jetetin bolghan.  Sonymen bayaghy saudagerlerge satyp, aiyrylyp qalghan dәuletin qayta ornatyp alghan.  Eski túqymdy saqtap qalugha qam qylghan jalghyz adam Ysmayyldyng úly atasy bopty.  Búl túqym shynynda badanaday salmaqty әri qatty túqym eken.  Satarmangha aiyrbasqa bola egetin túqym emes, jaqsy tәtti bauyrsaqqa bola ekkendey túqym  eken.

Kýn týske tayanghan kezde ýi-ýiding arasynan Ystambúldyng qyzyl taqiyalaryn kiygen jalang ayaq balalar kórindi.  Olar ýkilegen, túmarlaghan attaryn jetelep, ólendetip, adyrdyng baurayyndaghy jana shabylghan shalghyngha alyp ketti.  Ómiri jylqy kórip jýrip, neshe atasynyng túqymyn bir jerden kórgenim osy, byrtyq ayaq, jalpaq túyaq maldaban (Moldovan?) aty da osynda.  Dýbirjining qatba týieleri beyneles, qabyrghasynan búghy kóringen, súlynyng iyisi men uysty qúlaq sabannan ózge dym jemegen Dýbirji mәstekteri de osynda.  Boyy sereygen, basy shýikedey, kózi syghyrayghan Mәskeu jylqysynyng túqymy da osynda.  Ár túqymnan aralasqan, budan jas aighyrlar da osynda.

Ónsheng әlem baylanghan, qúiryq jaly órilgen, sýzilgen.  Jýni sabyndap juylghan, sary maymen maylanyp jyltyldaghan attar o jerden de, bú jerden de shyqty.  Bastaryn qaqyraytyp, pysqyrynyp, kisinep, qylang úryp, oinaqshyp, aiqaylasqan, dauryqqan, toptanysqan, shúbyrghan jana óspirim jigitterding taqymynda túrmay barady.  Bәri de bәige bolatyn jerge bara jatyr.  

Júrt tegis jinalghan kezde, auyldyng tatar jaghynan bir shuyldaghan dauys shyqty.  Kidirmey attaryna minip, shoqytyp, bәigeli jerge tatarlar da jóneldi.  Maqambet (Múhammed)  dininde bolghandyqtan tatarlar da oraza aityn meyram qylady eken.  On eki aidyng ishinde tatar men serkeshting tatulyqqa kelisetin bir ghana júmasy osy eken.  Jar degennen jerebe salysty.  Bir at tatardiki, bir at serkeshtiki bolyp qos – qosymen qúiyldy.  Anau da, mynau da qos-qos atqa eki jar bolyp, bas salysyp jatyr.  Júrt ii -qii, janyldasqan, daulasqan, boqtasqan dauys.

Men óz qojayynym Ysmayyl aqsaqalmen qatar túrmyn.  Aqsaqal tym-aq túnjyranqy, elen-seleni joq.  Artynda túrghan eki qatyny da qabaqtary týsuli.  Tek qyzy Gýlshet atty qashan jiberedi dep shyday almay jýr.  Gýlshetting jýzi jarqyn, ainaday.  Búl bir boyy symbatty, sopaq betti, torsighan qyzyl erindi, shýnirekteu qara kózdi, qyl shashty, on bes jasar qyz bala.  Taza serkesh qany bar bir ghana ýiding ishi Ysmayyl aqsaqaldiki bolsa kerek.  Auyldyng ózge adamdary, óte-móte jas buyn budan kórinedi.  Bet-auzy appaq, shashy sap-sary әielder bәdәuy tәrizdi qap-qara balany kóterip túrghanyn kóresin.  Kók kózdi, qylang jýzdi jastar, bәdәuiydey qap-qara әkesining qasynda túrghanyn kóresin.  

Jarysatyn attardyng dau-janjaly talay uaqytty ótkizdi.  Qonaqqa kelgen tatarlargha qyshqyl qymyran men ashshy bozany basa berse kerek.  Susyn boygha taraghan sayyn kózderi shatynap, dauystary әkiren-әkireng shyghyp, bolyp berdi. . .

Ayaqtap kelgende, at shabys bastaldy.  Áuelgi shabatyn qos attyng jeri jeti shaqyrymday shamalandy.  Ozghan jaq Gýlshetting qolynan kýmis mәjdie (syi) almaqshy.  At shabatyn alannyng bir jaghynda qatyn, bala – shaghasymen tatarlar, ekinshi jaghynda serkeshter túrysty.  Qúlaqty janghyryqtyrghan aighay-úighay attyng dýrsili birtindep basyla berdi.  Eki at merzimdi jerding ortalyghyna jetken kezde qaraushylar qybyrshyp, jybyrshyp qozghala bastady.  Tatar aty ozyp bara jatyr, serkeshter qiqudy salmasyn ba, ne kerek týk shyqpady.  Jengender jenilgen jaqty mazaq qyldy.  Tatar jigiti Gýlshetting qolynan kýmis mәjdie aldy.  Múnyng artynan taghy eki at jiberilip edi taghy bәigeni tatarlar әketti.  Ýshinshi, tórtinshi jiberilgen attardan da tatardiki ozyp keldi.  Tatar attary ozghan sayyn Ysmayyl aqsaqaldyng óni súrlana berdi.  Serkeshter útyludan kóz ashpady.  Tatarlar kýlip, qanqulap-aq óltirdi.  

 –  Úyat-ay, úyat-ay! Attaryng at siyaqty-aq at qoy! Múnsha tyrbandatyp, qostaghan baqa qyp qoyghandaryng ne? – dep aighaylasty.   Serkeshterding auzyna qúm qúiyldy.  Ábden úyaldy, әbýiiri tógildi, qor boldy.  

Tatardyng aqsaqaly Aqymet kendir kelip, Ysmayyldyng janyna otyrdy.  Eng songhy eki at shauyp jatyr edi.  

 –  Sening attaryna ne boldy? – dedi ótirik jany ashyghan kisimsip.  Ysmayyl ony seze qoydy.  

 – Álde senderding súlylaryng joq pa? Joq, jigittering jyghylam dep qorqyp shappay jýr me? – dep taghy basyp ótti.  Ysmayylda ýn joq.   

 –  Jylqylaryng jaman bolsa, bizden túqymgha birneshe biye, aighyr satyp alarsyn? – dep taghy bir qoydy.  

Songhy attar toqtaghan song Ysmayyl ornynan túrdy da aitty:

 –  Aqymet, endi tandama attar shyqsyn.  Men atymnyng qaq mandayyn shygharamyn, óz tumamnan qosamyn.  Ol qay jylqynyng túqymy deseng bayaghy bizding jylqy, budandargha aralaspaghan taza kýnindegi, bizding jerimiz jattan kelgen jaman túqymmen bylghanbaghan kezindegi jylqynyng túqymy.  Tobynnan tandap shyghar, men de jaqsy atymdy shygharamyn.  Bәigege bes jýz mәjdiyde tigem deseng de dayarmyn – dedi.  

–  Alty jýz! – dep aighaylady Aqymet aqsha qaltasyn qolyna alyp.  

–  Alty jýz elu! – dedi Ysmayyl júlyp alghanday.   

–  Ap kel beri patshany – dedi Gýlshetke qarap.

Serkeshter sergip, kóterilip qaldy.  

 –  Tyrapaydy keltirinder – dedi Aqymet bir jigitine.  Dedi de Ysmayylgha qarap:  – Myna alandy tórt ainalghanda mening atym ozatyndyghyna eki jýz altyn salamyn – dedi.  

Ekeui birining biri qolyn qysty da, kilemge tógip altyndy sanay bastady.  

 –  Bir! – dedi Aqymet, alghashqy aqshany jerge tastap.  

Tatar, serkesh topyrlap, basshylaryn qamalap, aighaylap, olar da qabat sanasty.  

 –  Ýsh, tórt, bes, alty!. . .

Jayylghan kilem ýstine altyn dilda syldyrlap, shómele bolyp ýiilip qaldy.

 –  Ysmayyl Altayly jarty saghattan keyin eki jýz dildaly bolady – dep serkeshter dauystady.  

 –  Odan da óz dildalaryna qosh aityssyn! – dep tatarlar kýlisti.  

 –  Patsha (Ysmayyldyng bәigege shygharghan aty) ozatyndyghyna on dildә tiktim – dep bir serkesh aighay saldy.  

 –  Men de tiktim! – dep bir tatar eki altyndy laqtyryp tastady.  

Eki atty bәigeli jerdegi baghangha әkelgenshe egese-egese jýzden astam adam bәs tigisti.   Erkek bylay túrsyn, qatyn, balagha sheyin  bәs salysty.  Eki jýirikting syrt bitiminde pәlendey aiyrym joq.  Aqymetting ala atynan góri Ysmayyldyng aty әntek sidamyraq, basy da ananikinen kishirek tәrizdi.  Ekeui de arab jylqysynyng túqymy, maral ayaqty, tazyghyr jyltyr jýndi, omyraudyn, aldynghy ayaqtyng sinirleri aiqysh-úiqysh bolyp bileulenip túr.  

Ysmayyl atynyng janyna baryp sylady, sipady, túmsyghynan sýidi, qúlaghyn aqyryn uqalady.  Ne aitqanyndy úqtym, tatargha serkeshting namysyn jiberme dep túrsyng ghoy degendey at ayaghymen jer tarpydy.  

O kezde Aqymet te tyrapayyn erttep jatty.  Patshanyng janynan Aqymet ótip bara jatqanda, patsha oinaqtap, shapshyp, elegizip, kisinep jiberdi.  

 –  Sening atyng nemene? Sen bizdi jek kór dep ýiretip qoydyng ba? – dep Aqymet Ysmayyldan súrady.  

Qalay da patshagha tanyrqamay qaray almady.  Serkeshting myna jýirigine qaraghanda qústyng tyrnaghyna úsaghan jinishke sausaghymen seldir saqalyn sipap, dýrdek ernimen tamsanyp ótti.  

 –  Ysmayyl әpendi, atyng bek әibat eken.  Múnday attan ozghan qanday raqat – dedi.  

 –  Sening atyng da osal kórinbeydi, shamang kelse ozyp kór – dedi serkeshting aqsaqaly.  

 –  Mening atyma balam Abdul minedi.  Abdul, beri kelshi – dep balasyn shaqyrdy.  

On alty jasar qamyt ayaq Abdul atqa syp etip minip, aqyl ýiretken aghayyndaryna jymiyp jauap berdi.  

 –  Gýlshet, Gýlshet! Beri kel! Patshany saghan mingizemin – dep Ysmayyl qyzyn shaqyrdy.  

Aqsaqaly jazatayym is qyp túrghanday, serkeshter basshysyna tanyrqap qarady, Aqymet kendir taghy ashulandy.  

 –  Bú ne, qyljaghyng ba, mazaghyng ba? Mening kisilerimdi qorlaghaly qyz mingizip túrsyng ba? – dep qoly belindegi qanjardyng sabyn izdey bastady.  

Ysmayyl jayymen túryp:

 –  Alla saqtasyn! Búl mening tughan qyzym.  Mende úl joq ekeni ózine ayan, atymdy qyzymnan ózge kisige mingizuge senbeymin, óitkeni patsha Gýlshetten ózge adamdy qasyna jolatpaydy – dedi.  

Eki otaghasy altyn ýiilgen kilemning eki jaq basyna otyrysty.  Dingekke baylauly patsha taghy alasúra bastady, shúlghydy, pysqyrdy, shapshydy, sasyq iyis sezgendey múrnyn tyjyryp iskedi.  On qadamday jer bylay taman aparghanda ghana damyl tapty.  Aqymet doldanghanday Ysmayylgha qarady.  Ysmayyl da kózi jalt etip jauap qayyrdy.  

 –  Dayynsyndar ma? – dep qart at basqarushy dauystady.  

 –  Dayynbyz! – dedi Gýlshet pen Abdul bir dauyspen.  

 –  Toptan! – dep at basqarushy qamshysyn sermedi.  

Atylghan oqtay eki jýirik ata jóneldi.  

–     Shýu! – degende patsha tosansyp, tatar atynan qalynqyrasa da azdan song qatarlasa bastady.  Jek kóruden de kýshti әldebir soqyr sezim boyyn biylegendey patsha moynyn tyrapaydyng moynyna qúshaqtaghanday egese shapty.  Attar alghashqy ret krugty ainalyp Ysmayyl men Aqymetting qasynan ótkende, ekeui de bir eli artyghy joq bastary qaz qatar ótti.  Áldebir eki basty, segiz ayaqty jalghyz maqúlyq shauyp bara jatqan tәrizdendi.  Qaraushylar namazda túrghanday tym-tyrys boldy.  Olar bir dybys shygharmastan júlynday úshyp bara jatqan eki qaragha kózderin qadady.  Ekinshi ret ótkende taghy da әlgidey qaynasyp, qatarlasyp aghyp ótti.

Aqymet:

 –  Ysmayyl, sening atyng keremet eken – dedi.  

Serkesh aqsaqaly:

 –   Aqymet kendir, seniki de osal kórinbeydi – dep jauap qayyrdy.  

Eki jýirikke ýnilip, emeshesi qúryghan eki basshy egesti de úmytyp ketti.  Tatardyng kózi óz atynan da ana atty iship-jep barady.   Ýshinshi oraghytyp óte bergende serkesh jaqtan quanyshty aighay du ete týsti.   Patsha tyrapaydan ozugha ainalyp edi.  Áueli tek túmsyghy ozdy.  Bara-bara basy ozdy.  Abdulgha әrtýrli aqyl ýiretip tatarlar da aighaylady.  Aqymet beyne bir óz atynan jaman patshadan eki kózin aiyrmady.  Patsha ýdey berdi.  Tyrapaydan keudesi týgel ozghan shaqta qymquyt aighay boldy da ketti.  Ysmayyl otaghasynyng jeninen shap etip Aqymet:

 –  Allay-ay, Alla-ay! Atyng ne degen at edi! Qyzyng netken qyz edi! On jigitke tatyghanday qyz eken! – dep bajyldady.  Patsha tyrapaydan esik pen tórdey jer ozghan kezde tatarlar da, serkeshter de eki asaqaldyng qoldaryn qysysqanyn kórip, tang qaldy.  Aqsaqaldaryn kórip olar da birining qolyn biri qysa bastady.  Úpay qayyrma qaytys boldy.  Songhy ozghan at bastapqynyng bәrin juyp ketti.  

Úyalghannan qyzaryp attan týsip jatqan balasyna Aqymet:

 –  Múnday attan qalghanynnyng armany da joq – dedi.

Ysmayyl aqsaqal bir dorba altyndy berip jatyp qyzyn qúshaqtay aldy.  

 –  Bar qaraghym, Gýlshet, әjene – dedi.   

Top-top bolyp tatarlar ýidi-ýiine taray bastady. Bәs tigisken serkeshter bәsin qoldaryna ústasyp, patshany kezek-kezek sýiisip jatyr.  Patshany jetelep Ysmayyldyng atqorasyna әketti; atqora men Ysmayyl ózi jatatyn ýiding  arasynda júqa taqtaydan ghana bólme bolatyn.   Aqymet Ysmayyldyng qasyna túryp qaldy. Ol Ysmayylgha asyq jarynan jaman telmendep qarap túr.   

Túryp-túryp,  Ysmayylgha:

 –  Ayghyryna tórt jýz dildә al! – dep,  keltesinen qoyyp qaldy.   Ysmayyl:

 –  Patsha,  satylmaydy, – dedi.  

 –  Bes jýz.  

 –  Joq!

 –  Alty jýz!

 –  Atym satylmaydy. Sybaylas, qosh bol. Ýiim kýtip otyr – dep,   Ysmayyl ýiine bet qoydy.  

 –  Mine,  tap mening patsham syqyldy attardy shetelge satyp satyp jýrdik; on ese artyq alyp jýrdik; ne kerek: sany kóp bolghanmen,  sapasy joq,    –  dep,  bәigi bitken song Qonaqbay maghan qarap sóiledi.   Onda jylqymyz shetinen osy Patsha tәrizdi edi,  sen kórgen shobyrlardyn,  qayda,  onda biri de joq.   Endi sen úly atamnan qalghan bidaydyng túqymynan pisirgen nandy jep kór; Keler jyldan әri endi nandy sol bidaydan pisiremiz.  

Maghan atqoramen astasqan sarayshagha tósek salyp berdi; atqorada Patshadan ózge de ýsh at túr.   Keshki tamaqtyng ýstinde qymyrandy molyraq iship jibersem kerek: sheshinuge de múrsham kelmey,  tósekke basym tiyisimen qata qappyn.   Attyng elegizip kisinegen,  tyqyrshyghan dauysymen oyana kelsem,  tanda rauandap,  agharyp qalghan eken.   Patshanyng nege kisinegenin baryp bilgim keldi.   Atqoranyng esigine tayanghanda Ysmayyl aqsaqal úshyrady.   Aqsaqal  jýgeri egilgen anyz jaqqa qarap:

 –  Úrymtal jerge tentirep tatar keldi – au deymin.   Patshanyng dәieksizdenip túrghan mәni sol,    –  dedi.   Biz sóilesip túrghanda Gýlshet jalang ayaq bizge kelip,  mening neghyp erte oyanghanymdy súrady.   Aqyryn sóilessek te,  bizding kýbirimizben qonsylarda oyandy: esikter syqyrlap,  tauyq shaqyryp,  erkekter,  әielder tysqa shyghyp,  óriske jiber degendey,  qoy manyrap,  siyr mónirey bastady.   Bitegeneden son,  ústanyng dýkeninen tóske shaqyldaghan balgha dauysy da estildi.   Áueni iyiskelep tónirekti taghy da sholyp qarady da,  Ysmayyl dәret alugha ýige kirdi.   Gýlshet alysqa qadala qarap,  atqoranyng janynda túra berdi.  Ol at ýstinen

 –   Keremet!  –   dep Gýlshet ózinen – ózi dauysyn qattyraq shygharyp jiberdi.   

Men oghan jalt qarap:  –  O kim?  –  dep súradym.  

 –  Abdul.   Abdul.   Abdul!  –  dep  aitqan sayyn dauysyn qatayta berdi.   Jýgerining altyn sabaghynyng arasynan qarayyp bir búira bas kórindi.   Gýlshet kórmegensip túr.   Gýlshet dos adamday qolymnan ústap,  eleusiz ýige qarap,  jetelep:

 –  Qonaq, sen bizdikinde qansha bolasyn? – dep súrady.  

 –  Ýsh – tórt kýndey bolarmyn,   –  dedim.   

 –  Endeshe men saghan bú kýn jýgeri pisirip bereyin,   –  dep,  jýgeri eginge jýgirip ketti.   

Jarty saghattan keyin,  tәtti quyrghan jýgerini aldyma әkep qoyghanda,  qarasam,  qyzdyng óni gýl – gýl jaynaydy,  kózinen núr tógiledi,  әkesimen ekeumizdi ayaghynyng úshymen tik túryp,  kýtip jýr.  

 –  Qalay? Jýgeri únay ma? Men eng jaqsysyn tandap әkeldim,   –  dep, bet–auzy shiqanday bop ketti.  

Ákesi tamaqqa qolyn salyp jatyp,  qyzyna jauap qayyrghan adamday:

 –  Patshagha saq bolu kerek,   –  dedi.   Ayttyng silemi әli bar: júrt jenil – jelpi júmys bolmasa,  sharuagha әli ondy qaraghan joq.   Men aqsaqalmen birge eski auyl jamasyp otyr edim,  oqysta Aqymet kendir kelip,  júmysymyzdy bólip,  ol eng sәndi kiyimin kiyingen, týrli – týsti asyl taspen bezelgen jalpaq bylghary belbeuinen sholaq myltyqpen qanjary salbyrap túr .   Ystambúl taqiyasyn kirshiksiz aq sәlde jauyp túr.   Amandyqtyng ornyna:

 – Ne Habar bar? – dep súrady.   Ysmayyl isin toqtatpay:

– Habar joq, – dedi.  

 – Ysmayyl, men senimen atyng jayynan taghy sóileskeli keldim, – dep, júmysyn aitty.  

 – Aqymet әpendi, onyng ne sóilesetini bar?! Atym satylmaydy dedim ghoy.  

Aqymet qoymady:

 – Ne nәrsening bolsyn, qúny bar ghoy.  Alushy qansha beredi? Ángime sonda ghoy.  

– Jalang onda emes, iyesining satatyn oiy bar ma, joq pa? – әngime sonda ghoy dep, Ysmayyl shegerdi.  Aqymet taqymdap bolmady.  

 – Baghasyz nәrse bolama alty jýz dildә altyn degen oiynyshyq emesqoy.  

 – Joq! Alty jýz elu!

 – Joq!

 – Ekeuide dym qoydy.  Kópke deyin lәm despedi.  Ysmayyl kózin isinen aiyrmady.  Aqymet jep qoyatyn nemedey tikireyip Ysmayyldan kózin almady.  Aqymettin abaysyzda belbeuge taman baryp qalghan qoly Ysmayyldy ornynan úshyp túrghyzdy.  Eki basshy birine –biri qadalyp әltek túryp qaldy.  Aqymet dym kórmegensip júmsaq dauyspen:

 – Jeti jýz dildә bolsa qayter edi? – dep súrady.  

 – Mening patsham satylmaydy! – dep Ysmayyl qatayyp ketti.  

Aqymet basyn enkeytti de ketuge ontaylandy.  Ysmayyl qaqpagha deyin shygharyp saldy.  Tatar ketken song aqsaqal jәimen isine qayta otyrdy.  Bir mezette shoshyghanday atqoragha túra jóneldi.  Janyna teneytin atymen kýbirlesip sóilesti de boyyn jazdyrugha qoragha shyghardy.  Qayta kelip iske otyryp jatyp, patshagha endi búrynghydan beter saq bolu kerek –dedi.  

Maghan dauysy әntek qaltyraghan ispetti kórindi, dereu óni qúp – qu bolyp ketti, renjip ketse Aqymetting qolynan kelmeytini joq –  dedi.  Sol kezde Gýlshet kelip әkesinin qúlaghyna kýbirledi.  Gýlshet aighyrgha tayanyp edi, aighyr әldebir jaman iyis sezgendey osqyryp ýrikti.  

 – Mening qyzym keshe saghan únady ma? – dep Ysmayyl menen súrady.  

 – Atqa múnday myqty әieldi kórgenim osy –  dedim.  

 – Búl qyzym búrynghy túqymnan.  Bidayym men aighyrymnyng túqymy qanday bolsa, Gýlshette sol túqymnan jaralghan bala.  Búda satugha bolatúghún emes, tughan emes.  Múny alsa, Ospan Sespe serkeshteri ghana alady.

Biz týske deyin is istedik.  Týski tamaqtan keyin kóp kisi keldi, kóbi jastar, kýlisti, týrli oiyn oinasty, juyrda toyy bolatyn kýieu men qalyndyqty syqaq qylysty.  Bar oiyngha basshy bop jýrgen Gýlshet.  Aty ozyp kelgennen beri Gýlshet júrttyng kózinde nayza boyy kóterilgendey, ardaqty bop ketken.  Oghan birdene demegen, oghan kónil bólmegen jan joq.  Gýlshet shattanyp, birese onda, birese múnda jýgirip, әbigerlenude.  Qúraq úshuda.  Eki ezui qúlaghynda.

Keshke keshke taman qyz, bozbala bir úzatatyn qyzdyng esik aldynda alqa ottan otyrysyp jar – jar aitysty.  Ár ólenning basyn bireu jeke aityp, ayaghyna bәri qosylyp otyrdy.  Jeke shyrqap aitugha Gýlshetti qoyypty.  Ánshiler bir qalyndyq ýiine aityp bolyp, ekinshi, ýshinshi qalyndyqtardykine qydyrdy.  Dauysy jaqsy kyzdar bolsa da, barghan ýide óleng bastaushy Gýlshet boldy.  

Kýn taudyng tasasyna qalay týsti, solay Gýlshet te jýgerisine jýgirip ketti.  

Týnde taghyda patsha kisinep, meni oyatty.  Atqoranyng artynda sybyrlasqan dauys estildi.  Bir minut ótisimen myltyq dauysy shyqty, janghyryghy kýngirlep, alysqa ketti.  Men saraydyng tesiginen basymdy shygharyp qaradym.  Qolynda úzyn sham ornatqan panary bar Ysmayyl atqorany qarap jýr eken.  

 – Sen týk estigen joqsyng ba? – dep, menen  súrady.  

 – Men tek attyng kisinegening estidim, – dedim.  

 – Qap.  Ne bolsa da kórermiz.  Patshadan kóz aiyrmay kýzetu kerek, – dep, ýige qaray jóneldi.  

Tang aldynda jatatyn ýiine qaytyp kele jatqan, Gýlshetting aqyryn basqan tyqyry estildi.  

Týs kezinde Aqymet kendir Ysmayyldikine taghy keldi.  

 – Ne habar bar? – dep súrady.  

 – Esh habar joq!Týnde myltyq atam dep, jaqsy sybaylasymnyng mazasyn aldym bilem, – dedi Ysmayyl, keshirim súraghan kisishe, Aqymetke qarap.  

 – Joq! Sybaylas, mening úiqym qatty bolatyn.  Nemene? Álde úry keldi me?

 – Atqoragha taman bireu kele jatqan tәrizdendi, –  dedi.  

 – Qúday saqtasyn! – dep Aqymet shyn shoshyp ketkendey boldy.  Ysmayyl, aighyryndy satsayshy.  Bәige bolghannan beri úiqydan da, kýlkiden de qaldym, ishken as tamaghymnan jýrmeydi, esildertim aighyr bolady da túrady.

Tynyshtyghym da, abyroyym da, tirshiligim de osy aighyrda túrghan tәrizdi.  Ysmayyl altyalaly satsayshy maghan, aighyryndy, – dep, jalbarynghan adamsha, Ysmayylgha qolyn sozyp jalyndy.  

 – Satym saghat emesqoy, Aqymet kendir.

 – Men siyaqty kisi saghan kelip, men siyaqtanyp, yrysym da, ómirim de osy aighyrda dep otyrghanda, men siyaqtanyp saghan jeti jýz, segiz jýz som sap altyn, – joq,  myng dildә berem dep otyrghanda, Ysmayyl aqsaqal, neghyp bir qayyspaysyn? – dep, qolyn uqalap, ekilene sóiledi.  

 – Men aittym ghoy.  Satym saghat emes.  Atymdy ómiri satpaymyn.  

 – Tyrapaydy qosa bersem de deme? Sening atynnan әntek keme tómen ekenin ózinde kórdinghoy.  Sonda qayter edin, Symeke?

 – Menikinen әntek qana tómen óz atyng túrghanda,  mening aighyrym saghan nege kerek?

 – Nege desen, men oghan jerik boldym.  Odan artyq ne ait deysin? Atty ózing de jaqsy kóresin, mening qalymdy úqsang kerek qoy

 – Ras! Men Patshamdy jaqsy kóremin.  Ómiri ony kisige bermeymin.  Ol túqym ghoy, halqymnyng abyroyy ghoy.  

 – Endeshe, bilip qoy, Ysmayyl.  At qúiryghyn kesken jerimiz osy, búdan bylay aramyzda soghys bastalady, dedi Aqymet qúshyrlanyp, Patsha mening qolyma tiyse, mening qandas adamdarymdy anadaydan sezip, kisineytin, typyrshityn әdetin qoyghyzarmyn, dedi.  

 – Sening qandastarynyng qolyna patsha ómiri týse qalmas! – dep Ysmayyl ketip bara jatqan Aqymetke aqyrdy.  Sender, siyaqty ónshen alypsatarlar asyl nәrsemizdi qúrttyndarghoy týgel.  Nanymyzdy da, astyghymyzdy, atymyzdy da, әielimizdi de aldyndar, olardyng qarjuyna jalghyz kebekten basqa ne berdinder? – dep aqyrdy.  Sol kýni de, onyng ertenine de Gýlshet aighyrmen búrynghysynan kóp oinady.  Meyramnyng kelesi týni Gýlshet aighyrgha minip, úzatylatyn qyzdardyng ýy aldyndaghy jeti otty shyraq ústap ainalghan kóp kisilerding sauyghyna ketti.  Serkeshterding toyyn kóruge birtalay tatarlar da keldi, olar tayanghanda, búrynghyday emes, patsha pәlen ýrikken joq, keybir ottar sóngen son, Gýlshet aighyryn atqoragha әkelip baylady.

Ýige qaytyp kelgen son, atqora jaqtan qúlaghyma sybyr estildi.  Abduldyng dauysy ekenin tany kettim.  

 – Qarashy maghan ýirenip keledi.  Endi biraz kýnde әbden ýiir bolady.  

 – Áytse de sening ketkening jaqsy Abdul, – dedi Gýlshet.  

 – Aqsaqal tysta jýr ghoy.  Múnda pishenning ishi tipti jyly, jayly, – dedi jas jigit.  

 – Maghan ýige qaytatyn uaqyt bolghanyn bilesing be? Ákem bilip qoysa arty nege shabatynyng bilesing be? Ólim ghoy, Abdul, ólim ghoy!

 – Gýlshet, senin  janyng qalay tәtti edi? Men seni er me dep oilap edim.

Esing joq eken.  

 – Óz janym emes, sening janyna bola aitam!

Osy sózderding artynan saqyldaghan kýlki, solqyldaghan jylau estildi.  Tysqaryda songhy ot sónip, songhy qyz, bozbala ýidi – ýiine taraghan kezde, tóbedegi tesikten Abdul tysqa shyqty.  Gýlshet qaqpadan shyghyp, óz bólmesine ketti.

Azdan son, qasyna tórt jigit eritip, Ysmayyl otaghasy atqoragha kirdi.  Qynamendening sol týni ómiri esimnen ketpes! Jip – jii júldyzdar shashylghan, ainaday kógildir aspan.  Kýmis núryn toghaydyng basyna, saghyltaudyng ýstine tógip túrghan, badalghan, bozghyltym ai.  Shalqar qotandy jaghalay shópshek pen jaghylghan samaladay jýz bir ot.  Ottyng ýstinen aspangha kóterilip budaqtaghan týtin alqa qotannyng qaq ortasynda jana qosylghan jastargha qolyn jayyp bata berip túrghan, aq kiyimdi aqsaqaldy Qoja.  Kýieulerding kiygeni qyzyl men jasyl,  qalyndyqtardyng kiygeni sary men kók.  Erkekter bir sydyrghy qonyr әnge basyp, әielder alaqanyn shapalaqtap, qonyrauyn syldyratuda.  Áuening iyisi quyrdaq, kýigen bal.  Alqa qotannyn syrtynan attaryna әlem – jәlem baylap, bezegen salt atty jigitter lek – legimen ótip, qoldarynda semseri qanjary bar neshe týrli at oiynyn istep ottardan at sekirtip jýr.  

Dumannyng degen qyzu ýstinde, Qojamen sóilesip túrghan, Ysmayyl aqsaqaldyng aldyna býkireygen jalghyz jetip bardy, búl Aqymet kendir edi.  Tóbege úrghanday, júrt tym – tyrys boldy.  Qonyraular dogharyldy.  Tatar Qojagha tәjim etti de Ysmayyldyn qasyna otyrdy.  Ol Ysmayylmen azaq sóilesti, Ysmayyl bolmaydy degendey basyn shayqaghan kezde, qolyn úsynyp, dausy dirildep, jalyna bastady.  Olardyng sózine Qoja da kiristi.  Qojanyng sózin qúlaq qoyyp Ysmayyl tyndap boldy:

 – «Joq, joq, joq» – dep, taghyda basyn shayqady.  Ákesi Aqymetpen sóilesip otyrghan kezde, Gýlshet patshany shaujaylap, mening qasymda túrdy.  Aqymet qasyna Ysmayyldy ertip, alqa qotannan shyqty.  Az kýnning ishinde ol  ap soqqanday jýdepti.  Onyng janyn uly sher jedi ghoy, ol toqtady da, auyr qasiretpen patshagha qarady. Sodan keyin jalynghan, jasauraghan kózi Ysmayylgha týsti.  Ysmayyldyng betinen de jas tamshylap túr edi.  Eki erkek lәm despey, birining kózine biri qarap, qadalyp kóp túrdy.  Sodan keyin Ysmayyl atynyng janyna keldi.  Atyn  sipap, ayalady da, qolyndaghy oramalymen kózin japty.  Myltyq jylt etti, dauysy kýlp etti.  Patsha jerge kýrs etti.  Eki shal ólgen attyng basyn qúshyp jylap jatqanda,  Abduldyng qúshaghynda túryp Gýlshet jylady.   

 – Áke, meni aya! Men ony sýiemin! – dep jylady.  Sol týni serkesh, tatar bas qosyp, taghy bir qúdalyqty toylady.                                   

 Jýsipbek

Abai.kz

2015 jyl, 5-qarasha.