Jazushy, tarihshy, kósemsózshi Beybit Qoyshybaevtyng "Qazaq memleketi tarihyna kózqaras" atty enbegin jalghastyryp berip otyrmyz. Basy myna siltemelerde: http://abai.kz/post/view?id=4553;  http://abai.kz/post/view?id=4554;  http://abai.kz/post/view?id=4579; http://abai.kz/post/view?id=5256.

Taqqa otyrghan bette dushar bolghan jonghar shapqynshylyghynyng betin qaytarghannan keyin, Tәuke han memleketting ishki mәselesine qatty nazar audarghan bolatyn. Ondaghan jyldargha sozylghan «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» tynysh zamanda bosansyp, bytyranqy kýige týsken qazaq qoghamyn qayta tútastyrugha kýsh salghan.

Osy orayda Tәuke han memleketti, memleketting qúrylymyn nyghaytu joldaryn qarastyrdy. Tynysh zamanda úmyt qalghan tәrtipti – Esim han dәuirinde engizilip, bertingi kezende jayyna qalghan reformany – janghyrtty. Handyqtyng jýzderge bólingen memlekettik qúrylymynyng buyndaryn  basqaru isine әr týrli әleumettik toptan shyqqan daryndy, aqyldy adamdardy tartty. Biyler kenesining júmysyn jandandyrdy. Jogharghy ókimet baspaldaghynda ghana emes, jýzderdi basqaru buyndarynda da júmys isteuge tiyis kenesterge júrtshylyq arasynan tanymal biyler men ózge de bas adamdardyng tandauly ókilderi saylanuyn, olardyn  eldegi qalyptasqan ahualdy jiti saralap, әr mәselede әdil sheshim jasauyn talap etti. Esim han reformasynyng mәni osynda – halyq ókilderin biylikke tartuda, olardyng alqalyq sheshimderine basymdyq berude jatqan. Biyler kenesining kelisiminsiz han jeke-dara sheshim jasaugha haqyly emes-tin, yaghny han biyligi zany túrghyda shekteuli keletin. Tәuke han osy qaghidagha nazar audardy. Biyler kenesining el basqaruda, sot tóreligin qúruda sheshim shygharatyn, biylik jasaytyn auqymyn keneytti.

Degenmen, jalpaq elding ontýstik qiyryndaghy astanada – Týrkistan shaharynda shygharylghan sheshimning handyq jayylyp jatqan úlan-ghayyr aumaqtyng bar týkpirine der kezinde jetip, qaltqysyz oryndaluy mýmkin bolmaytyn. Shyndap kelgende, Jonghar handyghynyng Qara Ertis yaky Urga (Qúlja) jaghynan shyghyp lek-legimen tógilgen  әskerlerining shabuyldary ótindegi ónirde otyryp, alys Edildegi Qalmaq handyghymen shektesetin audanda әrәdik búrq ete týsetin  qaqtyghystargha baylanysty jedel sharalardy oilastyru da, jýzege asyrudy basqaru da qiyn edi. Shalghay ólkelerde  jaghdaygha qaray jedel týrde qajet sheshimdi jasaytyn da, ony oryndaytyn da jergilikti ókimet boluy qajettigin uaqyt algha tartyp túrghan. Handyqtyng jergilikti jerlerdegi tolyq ókiletti uәkili bolyp tabylatyn atqarushy biylik buyny jasaluy tiyis. Qazirgi basqynshylyq shabuyldar saldarynan ayaq astynan ornay qalatyn auyr sayasy jaghdaydy tez taldap, qajet sheshimdi jedel qorytyp shyghara alatyn biyler kenesi men ony jýzege asyratyn yqpaldy  atqarushy túlgha boluy óte-móte kerek-aq. Handyqtyng memlekettik qúrylymynda tap osynday buynnyng joqtyghy әbden qartayghan, biraq tiyisinshe danalyghy kemeline kelgen Áz Tәukege qatty sezilip túrghan.

«Qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» dәuirde әr ru-taypa óz tirshiligimen, óz atamekenderinde beybit kýn keship, el arasynda ózara qyzyqty, dumandy qarym-qatynas jasaghan erkindik ahualda baqytty ómir sýrip jatqan edi. Keshegi kýnderi elge jau tiygende, bayyrghy әdetimen, han ordasynan jaushy jetkizgen jarlyqqa oray tez sarbaz shygharyp, ortaq tu astyna birige aldy. Búl solay, әitkenmen, jer shalghaylyghyn eskere qoymaghan ókimet qúrylymyndaghy biylik әlsizdigi syr berip-aq túrghan. Kindik biylikting әmiri jergilikti jerlerge jetkenshe jer shalghaylyghynan eskirui әm әlsireui  qazirgi tolassyz jaugershilik túsynda eriksiz kózge úratyn. Dúshpan shabuyldaghan ólkelerde halyqty  shúghyl qorghanysqa júmyldyra alatynday yqpaldy túlgha jetpeytini anyq edi. Ár ónirde sonday yqpaldy da bedeldi túlghanyng boluy asa tiyimdi, sondaylardy tauyp, jer-jerdegi tiyisti ókimettik biylikke taghayyndau kerek. Búlar әskery iske, qolbasshylyqqa tumysynan beyim súltandar ishinen tabylady, osy jaugershilik kezende kózge týsip jýrgenderding layyqtylaryn biylikke tartugha әbden bolady. Esim han salghan eski jolmen – el qúrmetine bólengenderden tandau jolymen, yaghny meritokratiyalyq tәrtippen alys jatqan aimaqtargha, naqtylap kelgende әr jýzge han saylau – qazirgi ómir talaby bolyp otyr. Olar alyp qazaq eli túrghysynan qaraghanda – ortalyqtaghy úly hangha (qahangha) baghynyshty handar bolugha kerek. Is jýzinde osylay, jýzdik handar institutyn qalyptastyryp, nyghaytu arqyly Qazaq handyghynyng birtútastyghy men quatyn arttyrugha bolady. Qart Tәukening búl oigha bekem toqtauyna jongharlardyng 18-shi ghasyr basyndaghy jana shapqynshylyqtary men el jappay tartyp jatqan qayghy-qasiret, kýizelis sebep boldy. Payymdaryn ordasyndaghy han kenesine jinalghandargha, eng aldymen Tóle, Qaz dauysty Qazybek, Áyteke biylerge bayan etti. Sosyn Shynghys hannyng ýlken imperiyany tórt balasyna bólip berip basqaru tәsilining mәnin, Joshy Úlysy keregesin keneytip Úlygh Úlys (Altyn Orda) bolghan kezde de Qaraqorymgha tәueldiligin moyyndap túrghan tәrtipti ortagha salyp, bәri birge paryqtasqan. Altyn Orda óz memlekettik qúrylymynda kishi úlystar men ordalardy imperiya retindeti túrpaty ydyraghangha deyin-aq boy kótertip, solardyng biyleushileri arqyly býkil eldi  basqaru  әdisin qoldanghan, múny barshasy moyyndaydy. Alys zamandy qoya túrghanda, kýni býgin qazaq elin alasapyrangha týsirgen jongharlardyng ózining memleketi birneshe handyqtan túrady. Teristiktegi kórshi, Edilding tómengi aghysyn iyelenip alghan Qalmaq handyghy da, shyntuaytynda, sol jonghar memleketining qúramyna kiredi. Múny  bәri biletin. Jonghar handyghynyng is jýzinde alys-alys jatqan derbes handyqtar tóbesindegi handyq ekenin, yaghny oirattardyng konfederasiyalyq ókimeti ekenin, sonday qúrylymy boluynyng arqasynda jongharlar jalpaq qazaq elin jan-jaqtan qysudy oilaryndaghyday jýzege asyryp túrghanyn payymgha salyp, terennen oy tolghasqan.

Orasan zor alqapqa jayylghan jer-su tósinde qily elmen shektesip, nebir oqighany bastan keship jatqan Qazaq handyghy basshylyghynyng әr qiyrda kýnbe-kýn tuyp jatqan mәselelerdi jedel sheshe alatynday  mýmkindikke qol jetkizudi qarastyruyn ómirding ózi algha tartty. Qazirgi tanda shyghysy men ontýstiginen shekarany búzyp-jaryp tap-tap berip jýrgen jongharlardyng dýley shapqynshylyghynan da, teristigi men batysynan kýnbe-kýn qauip tóndirip túrghan qalmaq, kazak jәne ózge júrttyng jortuyldarynan da qorghanu mәselesi kýn tәrtibinen týspeytin. Dúshpandyq shabuyldargha  jedel jәne der kezinde qarsylyq kórsetudi úiymdastyra bilu handyqtyng qúrylymynda eskeriluge kerek. Býgingi jaghdayda aishylyq alysqa sozylghan shartarapty Tәuke hannyng Týrkistandaghy ordasynan jedel basqaryp, uaqtyly tiyimdi sheshim qabyldap otyru mýmkin emes.  Osy uaqytqa deyin Tәuke han senim artyp kelgen, kýlli el basyn iyetin osynau ýsh әigili by de, jer-jerdegi ózge bas adamdar da búl sharuany orynday almaydy. Ýsh ólkege handyq mәrtebesi bar ýsh әmirshi qoy qajet. Shúghyl әreket etetin jaghdaylarda eldik mýddeni qorghaugha batyl shygha alulary ýshin...

Ordasynda bas qosyp otyrghan iygi jaqsylargha ayan, Tәuke han ózinen búrynghy handar túsynda, әsirese «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan» mamyrajay beybitshilik kezendegi qamsyzdyq tughyzghan bosbelbeulik pen ishki tartystar saldarynan ydyray bastaghan ýsh jýzdi qayta biriktirdi. Jeke-jeke úlystardy biylegen súltandardyng ortalyqtan bólektenuine tejeu saldy. Qazaq handyghynyng ishki birligin bekemdeuge barlyq sharalardy qoldanyp, ony edәuir kýsheytti. Býgingi tandaghy jaghdayda endi, әr jýzding óz hanyn saylau arqyly, birlikti odan sayyn nyghaytugha bolady. Búl – qajettilik,  múny ómirding ózi talap etip otyr. Qysqasy, kýshti armiyasy bar jonghar konfederasiyasy ýlgisimen qazaq ta handyghyn konfederasiya sipatynda damytugha tiyis. Sonda әr taraptan tiyisetin dúshpandargha qarsy jedel shara jasau mýmkindigi artady. Elding tynys-tirshiligin, túrmysyn jaqsartyp, qorghanys qabiletin, uaqyt talabyna jauap bere alatynday qauqaryn arttyru joly osy. Tәuke hannyng búl úsynysy keneske qatysushylar tarapynan qoldaugha ie boldy. Qazaqtyng ýsh jýzine ýsh han saylau qajettigin moyyndau sol kezdegi el aghalarynyng qoghamdyq-sayasy oiynyng eng biyik shyny, sayasy shygharmashylyqta tanytqan asa kóregen jәne dúrys  qorytyndysy edi. (Bolashaqta onyng handyqtyng bólshektenui retinde qarastyryluy jәne shynymen de is jýzinde sonday kóriniske týsui  sol kezdegi qily pighyldy is adamdarynyng óresi tar is-әreketterinen jәne bertindegi týrli dәrejedegi oishyldardyng jaghdaydy jan-jaqty eskermey oy qorytuynan tuyndaghan mәsele).  Sodan eki ghasyr ilgeride Tәuke hannyng babasy Qasym han kýshti memleket qúra bilgen-tin. Ol syrt elden kelgen qonaqtargha qazaqtardyn, yaghny ózderining keng dalany jaylaghan sahara perzenti ekenin, qoldarynda ne siyrek kezdesetin zattardyn, ne qymbat búiymdardyn, ne qanday da bir tauarlardyng joqtyghyn aitatyn. Júrttyng basty baylyghy jylqy ekenin, jylqynyng eti men terisi әri tandauly as, әri ynghayly kiyim, al sýti, yaghny qymyz – asa sýikimdi de jaghymdy susyn, mal sýtinen jasalatyn qúrt, irimshik, airan syndy  qily ónim tendessiz tagham qyzmetin atqaratynyn, kónil kóteretin oryny – mal men jylqy tabyndarynyng jayylymy, sýisinip qaraytyny – bәige, kókpar kórinisteri ekenin әngimeleytin. Sodan beri qazaqtyng ómir saltyna pәlendey ózgeris engen joq, biraq sony saqtau, qorghau mәselesi kýn tәrtibinen týspey keledi. Tәuke elding ishki birligin jaqsartu maqsatymen  Kishi jýz ben Orta jýzdegi jeke-jeke әlsizdik tanytatyn úsaq rulardy toptastyryp, kýshti birlikter (Jetiru, Uaq-Kerey) qúrdy. Endi, mine, ókimetine әr aimaqta mәseleni jedel qarastyryp, tiyisti sheshimge kele alatyn jәne sot biyligin jýrgize alatyn biyler kenesin meritokratiyalyq tәsilmen saylatudy tapsyrdy.

Az uaqytta Tóle by Úly jýz, Qazybek by Orta jýz, Áyteke by Kishi jýz ishinde layyqty el aghalarynan biyler kenesin jasaqtaudy jýzege asyrdy. Jýzderdegi biyler kenesi el ishindegi ózge de belgili túlghalar qatysqan jiyndarda eldik mýdde jolyndaghy kýresterde kózge ilinip, aimaqtarynda el rizashylyghyna bólenip  jýrgen súltandar arasynan han lauazymyna layyqtardy iriktedi. Osylay, Tәuke han biyleytin Qazaq handyghynda 18-shi ghasyrdyng alghashqy jyldarynda ýsh kishi han – Úly jýzde Abdolla, Orta jýzde Qayyp, Kishi jýzde Ábilqayyr payda boldy. Tarihta búl jaghdaydy birtútas qazaq handyghynyng ómir sýruin toqtatqany, qazaq handyghynyng ýsh jeke handyqqa ydyraghany dep týsindiriledi. Patsha zamanynda da, sovet zamanynda da, qazirgi tәuelsizdik dәuirinde de osy oy jappay ornyqtyrylghan. Áli kýngi sol qalpynda, sol eskirgen jәne janartyluy kýni býginge deyin qolgha alynbaghan ahualda qalyp, qayta qaralmay túr.

Biz búl bólinisti qazaq handyghynyng tútastyghyn, birligi men quatyn arttyrugha baghyttalghan shara dep bilemiz. Jogharyda aitylghan sebepterge baylanysty solay oilaymyz. Shara Tәuke hannyng kózi tirisinde jýzege asyryldy. Ol is jýzinde bas han, úly han, qahan sanaldy, al janadan aimaqtyq taqqa otyrghan ýsh han (Tashkenttegi Abdolla, Arqadaghy Qayyp, Qaraqúmdaghy Ábilqayyr) derbestigi bar, biraq iri mәselelerde jalpyqazaq mýddesin kózdeytin sheshimderdi basshylyqqa alatyn, bas biyleushi Tәuke hangha qarasty әmirshiler bolyp sanaldy. Búl zaman talabynan tughan qajettilik bolatyn. Ony babalarymyzdyng sayasy oy tolghauynyng zamanyna say kemeldene damuy mýmkin etti.

(Jalghasy bar)

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz