«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev – Álihan Bókeyhan turaly «Múrat ýshin maydan» piesasyn sahnalaudy úsyndy.

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev  biylghy qazanynyng 14-i kýni Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri K.Q.Mәsimovke Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghyn layyqty dengeyde ótkizu jónindegi Memlekettik komissiya qúru qajettigi turaly deputattyq saual joldaghany belgili.  Al 2012 jyly Alashtyng 95 jyldyghyn elimiz boyynsha atap ótken  “Aq jol” partiyasy Parlamentte
Álihan Bókeyhan bastaghan Alash arystaryna eskertkish ornatu turaly bastama kóterip, Ýkimetke deputattyq saual joldaghan edi.  Endi  mine, Azat Peruashev Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyq tughan kýnining qarsanynda Alashorda ómirinen jazylghan «Múrat ýshin maydan» piesasyn sahnalaudy úsynady.

«Múrat ýshin maydan» piesasyn, onyng basty keyipkerlerining biri – Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyq tughan kýni qarsanynda, 2016 jyldyng nauryzyna deyin Astana, Almaty qalalarynyng drama teatrlarynda sahnalau, sonday-aq Alashorda ómirinen jazylghan búl dramany oblystardaghy teatrlardyng 2016-2017 jylghy repertuarlaryna engizu turaly úsynys jiberildi. Búl turaly «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, Mәjilis deputaty Azat Peruashev Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlyna joldaghan hatynda mәlimdedi.

2017 jyly – «Alash» últ-azattyq qozghalysynyng 100 jyldyghy, al odan bir jyl búryn, kelesi, 2016 jyly – sol qozghalystyng negizin qalaushy jәne jetekshisi, Alashorda ýkimetining tóraghasy Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghy. Parijdegi YuNESKO Atqarushy kenesining biylghy jyly qarasha aiyna belgilengen osy úiymnyng Bas konferensiyasynda qabyldau ýshin jibergen úsynystarynyng ishinde 2016 jyly qogham jәne memleket qayratkeri Álihan Bókeyhannyng tughanyna 150 jyldyghyn YuNESKO kóleminde atap ótu jayy qarastyrylyp otyr.

Sondyqtan da Azat Peruashev Qazaqstannyng «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng Parlamenttik fraksiyasynyng atynan aghymdaghy jyly qazan aiynyng 14-i kýni Qazaqstan Respublikasynyng Premier-Ministri K.Q.Mәsimovke Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghyn layyqty dengeyde ótkizu jónindegi Memlekettik komissiya qúru qajettigi turaly deputattyq saual joldaghan bolatyn. «Eger búl úsynysqa qoldau bildirilse, atalghan komissiyagha jalpymemlekettik, aimaqtyq jәne halyqaralyq dengeydegi keshendi baghdarlamalar dayarlau isi jýkteluge tiyis dep sanaymyn»,- deydi Partiya kóshbasshysy, – Elbasy jariya etken «Mәngilik el» múraty da Alash jolyn elimizde de, halyqaralyq dengeyde de zerdeley týssek, bayandy bolatyny kýmәnsiz. Qalay bolghanda da osy zamanalyq manyzy bar oqighagha ýn qosyp, tanymdyq, taghylymdyq túrghydan qoghamdyq sanagha silkinis tughyzatyn mazmúndy sharalardy iske asyrudy qamtamasyz etu qajet», - dedi «Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy.

Onyng bir joly – Alash múraty men túlghalarynyng beynesin kórkemóner kýshimen týsindiru, úqtyru arqyly memleketimizdin,  últymyzdyn, әsirese jas úrpaqtyng ruhyn oyatatyn is-әreketter jasau. Osyghan oray, izdegenge súraghan degendey, Alashorda ómirinen jazylyp, biraq ayaqtalyp ýlgermegen, «Múrat ýshin maydan» atty 4 perdeli, 6 suretti dep josparlanghan drama-piesa tabylyp otyr. Onyng avtory Múqtyzar Titaqov – 1937 jylghy sayasy qughyn-sýrginning qúrbany. Biz ýshin piesanyng tabyluy bir janalyq bolsa, ekinshiden piesa avtory Alash qozghalysyndaghy tyng esim dep atap kórsetilgen hatta. Piesa avtory turaly az ghana derekter, sonday-aq búl tuyndynyng týpnúsqasy QR Últtyq Qauipsizdik komiyteti Shyghys Qazaqstan oblysy boyynsha departamenti Semey qalasy basqarmasynyng múraghatynda saqtalghan. M.Titaqovtyng sonau 1935-1936 jyldary sayasy qughyn-sýrgin kýsh ala bastaghan eng qauipti shaqta Alash ýkimetining qayratkerleri turaly piesanyng birneshe kórinisin qaghazgha týsiruining ózi qaysar ruhtan tuatyn әreket. «Aq jol» partiyasynyng tapsyrysymen elge tanymal jazushy-dramaturg Óten Ahmet 1937 jyldyng qúrbany, Alash sarbazy Múqtyzar Titaqovtyng ayaqtay almaghan piesasyn jandandyryp, tolyqqandy piesa etip shyghardy. L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq Uniyversiytetinde, osy uniyversiytetting prorektory, Qazaqstan Respublikasy Ghylym Akademiyasynyng korrespondent-mýshesi, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Dihan Qamzabekúly bas bolyp, «Múrat ýshin maydan» piesasynyng tanystyrylymy ótti. Búl dramany alashtanushy ghalymdar, shygharmashylyq, әdebiy-ghylymy orta qazaq dramaturgiyasy ýshin tosyn janalyq, sәtti shyqqan dýnie dep baghalap, eldik tarihymyzdyng asa qúndy jәdigeri sanap otyr. Onyng ýstine dramanyng jazylghanynan bergi 80 jylgha juyq uaqytta, Tәuelsizdik alghanymyzgha 24 jyl bolghanyn qosa alghanda, Alash múraty turaly birde-bir piesa jazylmapty.

Endi mine osy olqylyqtyng ornyn toltyrudyng mýmkindigi tuyp túr. «Aq jol» partiyasynyng tóraghasy, partiyanyng Parlamenttik fraksiyasynyng jetekshisi Azat Peruashev QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlynan   «Múrat ýshin maydan» piesasyn, onyng basty keyipkerlerining biri – Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyq tughan kýni qarsanynda, 2016 jyldyng nauryzyna deyin Astana, Almaty qalalarynyng drama teatrlarynda sahnalau, sonday-aq oblystardaghy teatrlardyng 2016-2017 jylghy repertuarlaryna engizu mәselesin sheshuin súrap otyr. Ol ózining Ministrge joldaghan hatyn «Búl Mәdeniyet ministrligining Alashorda ýkimetining 100 jyldyghy men onyng tóraghasy Á.Bókeyhannyng 150 jyldyghyna arnaghan zor tartuy bolar edi» dep týiindeydi.

Abai.kz