Júma, 22 Qarasha 2024
Mәiekti 49376 3 pikir 2 Qarasha, 2015 saghat 12:54

PÁKTIK QAYDA KETTI?!.

Osynau óte nәzik taqyrypqa kelgende dәrigerler jeke adamdargha tek ózine ghana qúpiya jauap beruge tyrysady. Óitkeni búl shynynda zang jýzinde qorghalatyn adamnyng jeke basyna ghana qatysty mәsele. Dese de, osy taqyryptyng ayasynda janjal jii shyghady. «Qyz emes» eken degen ar-namysqa tiyetin әngime talay otbasyn shayqaltyp, talay әielding kóz jasyn kóldetti. Jaghdaydyng mәnisin shynayy bilu ýshin dәrigerge baryp jatpaydy, esesine otbasylyq janjaldan bas arylta almauy ghajap emes.

Sonymen «qyzdyq» degenimiz ne? Qyz balasynyng eng alghash jynystyq qatynasqa baruyna deyin saqtalatyn óte jinishke, nәzik tamyrlarmen jalghasqan tin. Qyz balanyng jasy 18-20 gha kelgende búl tin óte iyilgish keledi. Al jyldar ótken sayyn 30-35 ke jaqyndaghanda iyilgishtigin mýlde joghaltady. Qyzdyq perde jynystyq qatynasqa dayyndyqpen kelgende, aghzanyng qatty qozuy kezinde iyilgishtiginen ózdiginen ashylady, yaghny qanamaydy. Sýigen jigitimen alghashqy tósek qatynasyna baryp, óz qyzdyghynyng qayda ketkenine jauap tappaghan qyzdar kóp. Búndaydan keyin iyilgish qyzdyq perde aghza qalypty kýige týsken kezde ol da qalpyna keledi. Al túraqty týrde qatynas bolghan jaghdayda iyilgish perde qynap tinine jabysyp qalyp qoyady. Búl degenimiz qyzdyq perde jarylghan joq. Key әiel adamnyng qyzdyq perdesi iyilgish bolmaydy desedi seksopatolog dәrigerler, múndayda jasyryn zorlyq jasaudyng qajeti joq, óitkeni perdeni kýshpen jaru saldarynan qynap jaraqattanyp, sony qayghyly boluy da mýmkin.

Erte kezderi qyz balasy 16-gha tolmay jatyp aq kýieuge tiygen jәne kópshiligining yqtiyarsyz bolghanyna, aghzasy qozyp tósektes bolmaghanyna zaman kuә. Búnday jaghdayda qyzdyq perde zorlyqpen jarylady jәne әjepteuir qan aghady. Sonday-aq qyzdyq perde syrtqy fizikalyq soqqy alghanda da, fizikalyq jattyghulardy abaysyz jasaghanda da jaryluy mýmkin.

Býginde tósek qatynasyna qatysty sauaty az adamdar «әielderding bәri búzylyp ketken» dep shala býlinui de osy týsinbeushilikting saldary shyghar. Qúqyq qorghaushylardyng aituynsha jas otbasylar arasynda osy taqyrypta bolatyn dau-janjal jyl sayyn kóbeyip keledi.

Áyelding búzyluy dep talghamsyz, kezdesken er adammen tósektes bola beretinin menzeydi. Alayda búl joldy tandaghandardy «jezóksheler» dep tanimyz jәne kóptegen әleumettik zertteuler jezókshelik jolgha qyzdardyng kópshiligi óz erikterimen barmaghanyn kórsetude. Jezókshelerdi belgili bir qylmystyq toptar basqarady. Bir toby qyzdardy aldap torgha týsirse, ekinshisi tútynushy jetkizip beredi, taghy biri «tiri tauardyn» býlinip qalmauyn qadaghalaydy. Al, ol shenberden shyghyp ketuge qyzdardyng batyly jetui neghaybyl. Baqylaushy qylmystyq top ony ólimshi etip jazalauy әbden mýmkin. Osy taqyrypta jurnalisttik zertteuler, derekti filimder men materialdar jetkilikti. Jezókshelik - psihologiyalyq auyrlyghymen qatar, fizikalyq tóze almaushylyqpen de jalghasatyn óte qiyn jol. Búl kәsipten ketu ýshin adamgha óte ýlken kýsh pen bolashaqqa senim kerek. Ókinishtisi sol, kópshiligi qogham ómirine iykemdele almay, qyrshynnan qiylyp jatady.

Býtin otbasy - memleketting bir baylyghy. «Qyzdyq» mәselesine әrkimning sauatty qarauy otbasynyng beybit kelisimde ómir sýruine yqpal etedi. Layym jas shanyraqtar qúlamasyn dep tileymin.

Gýljan Iztay,

jurnalist, jazushy.

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5267