Biz - úzyna boyy tarihymyzda Úly dalada nebir qiyndyqtardy basymyzdan keshirgen, súrapyl soghystardy, joyqyn jortuyldardy ótkergen; san ret qirap, san ret boy týzegen; “tarihtyng taghdyrly kóshi” deytin úzaq jolda jaqsyny da, jamandy da kórgen; saltanatty da ómir sýrgen, handary altyn saraylarda da túrghan, altyn taqta da otyrghan, irgeles eldermen beybit ómir sýre de bilgen elmiz.

Tauqymetti sonshama kóp keshken, taghdyry ayanyshty – ezilip-egilgen, jabyghyp japa shekken, taryghyp-zaryqqan halyq jer betinde ekeu bolsa, sonyng bireui – qazaq. Sonday súmdyqtardyng kesirinen qazaq kezinde atamekenin tastap, toz-toz bolyp jan saughalaugha da mәjbýr boldy.

 Orysqa bodan bolghan ýsh ghasyrdyng ishinde tarihymyz, ar-ojdanymyz tabangha taptaldy. Alqakól-súlamagha úshyradyq. Kenpeyil, anqau qazaqtyng mal-jany tәrkilenip, asharshylyqqa dushar boldy. Zúlmattyng qúryghyna týsti. Ózgening tarihyn ózimizge telip oqydyq. Handarymyz ben biylerimiz, bekterimiz ben batyrlarymyz әjuagha, kýlkige, mazaqqa ainaldy. Tarihymyz sayasattyng qúralyna ainaldy. Sana, dәstýr kýiredi. Halyq jadynan airyldy. Shybyn jany shyrqyrady. Últ retinde jer betinen joyylyp kete jazdadyq. Qazaqtyn: “Qarataudyng basynan kósh keledi”, dep zarlaghany, Qaztughan jyraudyn: “Qayran da mening Edilim” dep qabyrghasy sógilgeni; ýsh jýzding basyn qosa almay, qala sala almay, kóship-qonghan júrtyn ornyqtyryp el ete almay Abylaydyng púshayman bolghany; Búqar jyraudyng jer tirep kýnirengeni; “Edildi kelip alghany – etekke qoldy salghany, Jayyqty kelip alghany – jaghagha qoldy salghany”, “Ádira qalghyr Ýsh Qiyan” dep Múrat aqynnyng kýizelgeni; “Bas-basyna by bolghan ónkey qiqym, Mineki, búzghan joq pa elding siqyn”, dep Abaydyng qabyrghasy qayysatyny osy tús edi.

 

Dalamyzdy da, ózimizdi de kórmegen batystyng ghalymdary qazaqty jer betindegi jabayy halyqtyng qataryna qosty. Olar órkeniyetting Shyghystan bastalghandyghyn, Europa qalyng úiqyda jatqanda búl ónirde saltanatty tirshilik bolghandyghyn, kerek bolsa, er qanaty jylqyny da qolgha ýiretip, er-toqym salyp, jýgendep, ómir sýruding qúralyna ainaldyrghandyghyn bile túra, moyyndaghylary kelmedi. Órkeniyetting jalghasyn, tútas bir dәuirin jasaghan ata-tegimiz – ghúndardy da, onyng kósemi Edil (Attila) patshany da; kók Tәniri men qara jerding ortasyndaghy býkil adam balasyn biylegen, dýniyening tórt búryshyn auzyna qaratqan, sóitip azdy-kóp, kedeydi bay qylghan, tatu elge jaqsylyq qylghan, asyl múralar qaldyrghan Qaghanat qaharmandaryn da jabayygha sanady.

 

Oyyna týsse zyghyrdanyndy qaynatatyn, púshayman qylyp sergeldenge salatyn, dosyng týgili jauyna da tilemeytin osynday qorlyqty, súmdyqty basymyzdan keshken, tariyhqa esesi ketken elmiz.

 

“Dәuir almasyp jatqanda ómir sýrme”, – deydi eken qytaylar. Býgingi úrpaqtyng ómiri dәuir men dәuir, ghasyr men ghasyr almasyp, zaman ózgerip jatqan túsqa tura keldi. Biz osy kýnge aryp-ashyp, jadap-jýdep, sharshap-shaldyghyp, talyqsyp, sendey soghylysyp, tentek qoyday tenselip, aqylymyzdan, jadymyzdan, sanamyzdan aiyryla jazdap jettik.

 

Qúdaygha shýkir, Alla kózimizding jasyn kórip, tilegimizdi berip, basymyzdan baq tayghan, qan jylaghan zar zamanymyz artta qalyp, jana dәuirdin, jana zamannyng esigin ashtyq.

 

Sóitip, kóz aldymyzda demde jer de, el de, adam da, zaman da ózgerdi. Kýl-talqany shyghyp, byt-shyt bolyp qiraghan óndiris oshaqtary qayta tirildi, jana arnagha týsti. El esin jidy, etegin japty, ensesin kóterdi. Halyqtyng kónili ornyghyp, jana zamannyng kәsip-tirshiligine kóshti. Yzy-qiqy, adam balasy týsinip bolmaytyn neshe týrli mehnat-qiyndyqtar úmyt boldy. Jylqy minezdi halyq emespiz be, endi býgin sol qúbyjyqtardy basymyzdan keshpegendey, kózimizben kórmegendey bolyp otyrmyz. Demde-aq bәrin de úmyttyq. Úly dalada shym-shytyryq, qym-qighash, astasqan aluan zamannyng el basynan ótkeni de, talay dәuren sýrgeni de ras, biraq HH ghasyrdyng ayaghynda kózimiz kórgen, ózimiz aralasqan býgingidey ghajayyp shyndyqty qazaq halqy búryn-sondy basynan keshken emes.

 

Senesiz be, senbeysiz be? Nebary on segiz-aq jyldyng ishinde osy baytaq dalada búryn-sondy bolmaghan býtindey jana memleket – Tәuelsiz Qazaqstan eli kósh týzedi. Osy Úly kóshti N.Á.Nazarbaev bastady. Arghy-bergi zamanda osynday úlan-ghayyr memleket ornatyp, halqynyng kónilindegisin tauyp, kókeyindegisin istegen Nazarbaevtay kisini Úly dalanyng tarihy bilgen emes.

 

N.Nazarbaev el tizginin almaghayyp, aumaly-tókpeli, eng qiyn kezende qolyna aldy. Tarihtyng da, taghdyrdyng da synynan abyroymen ótip, halqyn da qyl kópirden, janyp túrghan órtten aman alyp shyqty. Azamattyng tendesi joq osy qaharmandyghyn, danalyghyn keyingi úrpaqtyng keleshekke anyz etip jetkizetindiginde esh kýmәn joq. Tariyhqa esesi ketken halqymyzdyng býgingi taghdyry turaly oilau – Preziydentimiz turaly oilaumen sabaqtas. Baghy tayghan qazaqtyng esesin qaytaryp, qabyrghaly el etip, osynshama qúdiretti jasap berip otyrghan Elbasynyng kemengerligi turaly qalay aitsaq ta jarasady.

 

N.Nazarbaev – týp atasynan, arghy teginen batyrlyq ýzilmegen, qazaq tarihynda qolbasshylyghymen, biyligimen, sheshendigimen óshpestey iz qaldyrghan qayratkerlerding úrpaghy. Babalary – ensegey boyly Esimhannyng tuyn ústaghan qolbasshy Qarasay batyr, Qarasayúly Kóshek batyr, Nazarbay bi. Ákesi Ábish pen anasy Áljannyng túla boyy túnghyshy, әuliyege týnep jýrip, Qúdaydan tilep alghan balasy.

 

Áljan ana perzent kórmey, qúrsaq kótermey, ayaghy jetken jerdegi әuliyelerdi aralap, aqyry Rayymbek batyrdyng basyna kep týnegen týni týs kóredi... Týsinde en dalada jýrip keledi eken. Jýrip keledi, jýrip keledi, aqyry kóz úshynda saghymdanyp kóringen bir tenizge kelip jetedi. Tenizding týbine týsedi, jýre beredi. Jýre beredi, bir kezde tenizding týbinde kóldeneng jarqyrap jatqan úzyn myltyqty kóredi. Myltyqty kóterip alyp, iyghyna salyp, sol kýii tenizdi keship otyryp, arghy betine shyghady...

 

Osy kórgen týsin Áljan ana auyldaghy abysyn-ajyndaryna aityp beredi. Olar Áljan ananyng týsin jaqsylyqqa joridy: “Qúrsaqty bolady ekensin, shekesi torsyqtay úl tabady ekensin, ómiri kýrespen ótedi eken”, – deydi. Alla anamyzdyng tilegin berip, toghyz ai, toghyz kýn kóterip, dýniyege bolashaq Preziydentti әkeledi.

 

Aytsa aitqanday, es jiyp, etek japqannan beri Núrsúltannyng ómiri el ýshin, bolashaq ýshin kýrespen ótip keledi.

 

Bolashaq Preziydentti alghash ret 1957 jyly kórdim. Qaskelendegi Abay atyndaghy qazaq orta mektebinde pedpraktikadan ótkenimde Núrsúltan onynshy klastyng oqushysy edi. Jýzi jaynap, eki kózi ottay janyp, jarq-júrq etip, ay mandayy jarqyrap, bәige atynday typyrshyp otyratyn. Ishine syimay jýrgen bir qúdiret barday kórinetin. Qajyrly, enseli bolatyn. Túrghylastarynyng arasynan iyghy ozyq túratyn. Namysshyl bolatyn. Momyngha bolysyp, júrtqa kómektesip jýretin.

 

Bolat kezdik qyn týbinde jatpaydy degendey, Núrsúltan jastayynan qynaptan suyrylghan qylyshqa úqsady, әuel bastan-aq múzjarghysh kemedey qay ortagha barsa da syiyp, sinip jýre berdi.

 

Orta mektepti ýzdik bitirdi. Bala jastan elgezek bolyp ósti. Erte túrdy, kesh jatty. Otbasynyng auyrtpalyghyn әke-sheshesimen birge kóteristi. Jatpay-túrmay ata-anasyna qolghabys tiygizdi.

 

Asyly, yqylym zamannan beri qoghamdyq ómirde qalyptasqan belgili bir qúbylys – kesek, birtuar túlghalardyng jaratylysy erekshe bolyp, kópshilik ortada qúday bergen qadir-qasiyetimen bala kezden tanylatyndyghy. Sóitip, jasynan kózge iligip, qay iste de maqsatkerlik minez-bolmysymen daralanyp, shoqtyghy biyik túratyndyghy.

 

Ózi qatarly balalar auylyn qimay jýrgende Qaskelenge tiyip túrghan әsem Almatygha emes, ol kezde jer týbindey kórinetin Arqadaghy Qaraghandygha, onyng da ózine emes, janyndaghy ol kezde atyn bireu estip, bireu estimegen Temirtau qalasyna, onda da oqugha emes, júmysqa tartyp ketkenin, keyinnen ózge de qazaqstandyq jastarmen Dneprodzerjinskige attanghanyn, kelgennen keyin Qazaqstan Magnitkasynyng mandayaldy metallurgi atanghanyn da, sonda jýrip kózge týsip, әueli kombinattyn, odan qalanyn, odan oblystyng basshylyghynda bolghanyn da, qylshyldaghan qyryqtaghy jasyna jana jetkende respublikalyq dengeydegi lauazymdy qyzmetke – Ortalyq Komiytetting hatshylyghyna shaqyrylghanyn da, múnan song kóp úzamay sol kezde Kenes Odaghyndaghy eng jas Sovmin Tóraghasy bolyp bekitilgenin de býginde halyq jaqsy biledi.

 

Besiktegi balanyng bek bolaryn kim biledi,

 

Qaryndaghy balanyng han bolaryn kim  biledi,

 

– degendey, ol kezde Núrsúltannyng Preziydent bolaryn kim boljady deysiz. Biraq tabighatynan jalyndap túrghan jastyng týbi bir jerdi jaryp shyghatynyn júrt sezetin edi.

 

Núrsúltan uaqyt tynysyn erte sezdi. Qazaq jastary atyn estise de zatyn bilmeytin býkilodaqtyq ekpindi qúrylysqa jazyldy. Óz jolyn, danghylyn tapty. Ortasynan oza shauyp, kóshbasshylyqqa úmtyldy. Kókirek kózi erte ashyldy. Sandalmamen kýn keshken, qyzyl tónkeris, qyzyl zúlmat, kishi tәrkileu, úly tәrkileu, asharshylyq tozaghynan ótken qazaghyna kýzetshi bolayyn dedi, el qataryna qosudyng qamyn jedi.

 

Temir qorytty. Domnanyng peshine qaynap-pisti, jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey jastayynan jarqyrap kózge týsti. Degenine jetti. Áruaq qoldap, baq daryp, taqqa mindi. Sóitip, zaty qazaqtyng ruhyn aspangha kóterdi, el-júrtyn da órge jeteledi.

 

Núrsúltan Ábishúly nege jetse de – monshaqtaghan terin súq sausaghymen sypyryp, ot shashqan domna peshining qyzuyna qaqtalyp jýrip jetti. Jogharygha, biylik iyerarhiyasyna sýiregen, qoltyghynan demegen janashyry bolghan joq. Ózining jýrek otyna sendi. Beynetten boyyn tartpady. Ómirding ystyq-suyghyna almas qylyshtay suarylyp ósti.

 

N.Nazarbaev jauapkershilikti moynyna alyp, el ýmitin arqalaghan kezde, Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasy deytúghyn elde túratyn azamattardyng ishindegi eng beysharasy, eng sorlysy qazaqtar bolatyn. “Qazaqpyn” dep te, “Mening ana tilim – qazaq tili” dep te aita almaytynbyz, aitqyzbaytyn. Myng qazaq otyryp, aramyzda jalghyz orys bolsa bәrimiz oryssha sóileytinbiz. Til de, din de, tarih ta, mәdeniyet te, salt-dәstýr de, әdet-ghúryp ta, ata joly da – bәri de mansúq boldy. Mәskeuden kelgenderding yghyna jyghyldyq. Sózin sóilep, jaghynugha tyrystyq. Qatygezdik, birin-biri syilamastyq, jankeshtilik, samarqaulyq, jalqaulyq, nemqúraydylyq etek aldy. Elding ensesi týsti. Ótirik kýldi, jalghan sóiledi.

 

Endi, qúdaygha shýkir, san úrpaq ansaghan, myndaghan jyldar boyy armandaghan tәuelsizdikke qol jetkizdik – el boldyq. Tәuelsizdik alghan jyldary memleket ózinen ózi ornay salghanday, ózinen ózi damy beretindey dauryghysyp, qalpaghymyzdy aspangha laqtyryp, quanystyq. Esi shyqqan el ne isterin bilmey sheruge de shyqty. Qaysybiri sol sheruge ne ýshin shyqqandaryn da bilmedi.

 

Shyntuaytyna kelgende, biz búryn-sondy qazaq basynan keshpegen baqytty keship, solar sezip-bilmegen jauapkershilikti moynymyzgha alghan edik. Búryn eshqanday tәjiriybesi bolmaghan elde, damu jolynyng ónegesi bolmaghan jerde tәuelsiz memleket ornatudy qolgha alghan edik. Búl adamzat tirshiligindegi, adam sanasyndaghy, onyng tәjiriybesindegi qiynnyng eng qiyny edi. Osy jauapkershilikti qalyng elding ishinen suyrylyp shyghyp, moyynyna alghan, óz taghdyryn elining taghdyrymen jalghaghan, sóitip solardyng ylghy ýzile bergen ýmitin jalghaghan azamatymyz – halqynyng erjýrek perzenti N.Nazarbaev bolatyn.

 

Tәueldilikten arylyp, tәuelsizdikpen qauyshqan tústa, yzy-qiqy kezende men N.Nazarbaevtyng eldi apatqa úshyratyp almay, aman alyp shyghudyng aila-әreketterin izdep sharq úrghan, eli ýshin tóseginen týnilip, týn úiqysyn tórt bólgen mazasyz kýnderinin, úiqysyz týnderining kuәsi bolghan, jan tebirenisin de, kýizelisin de kórgen adammyn. Jan-jaqtan antalaghan kezende janynda bolghan, erligin, qaysarlyghyn, tәuekelshildigin kózimmen kórgen, eli ýshin atqarghan eren enbekterining kuәsi bolghan adammyn. Shamam kelgenshe qolghabys tiygizgen nókerlerining birimin.

 

Tәuelsizdikting qiyn da kýrdeli jyldary 5 jyl boyy kýni-týni qasynda bolyp, terendigin, kemeldigin kórdim. Elim degende en dýniyege syimay talay tebirengenin, talay úiqysyz týnder men tynymsyz kýnderdi basynan keshirgenin kózimmen kórip, jýregimmen sezdim.

 

Arpalysqan, alasapyran kezende ýirenisken qalypty jýiening astan-kesteni shyghyp jatqan, alda ne bolaryn bilmey júrt sasqalaqtaghan uaqytta N.Nazarbaev iymenbey qol bastady, tar kezennen jol tapty. Alashtyng amanatyn moynymen kóterdi. Azattyqqa qolymyzdy jetkizip, mәrtebemizdi asqaqtatty.

 

Syn saghatynda, almaghayyp zamanda eki ómir, eki dýniye, eki dәuir arpalysqa týsken shaqta Nazarbaev osynday qadamgha bardy. Kerek deseniz, bәigege basyn da tikti. Eshteneden, eshkimnen qaymyqqan joq. Qalay bardy? Nege sendi? Kimge sendi? Búl arasy ol kezde tek onyng ózine ghana mәlim edi. Es jiyp, etek japqan kezde ol turaly N.Nazarbaevtyn: “men halqymnyng tәuekeline sendim” – dep jazghany da, “...Men óz halqymnyng jolynda basymdy bәigege tikken adammyn. Maghan ary ýshin janyn sadagha etetin osynday tekti halyqqa, meni úlym dep, perzentim dep tóbesine kótergen halyqqa, arghy-bergidegi qazaq balasynyng birde-birining peshenesine búiyrmaghan baqyty – tolyqqandy, tәuelsiz memleket qúrudyng basynda bolu baqytyn búiyrtqan halyqqa qyzmet etuden artyq eshtenening keregi joq, osy jolda men boyymdaghy bar qayrat-qabiletimdi, bilim-biligimdi ayamay júmsaymyn, qanday da tәuekelge baramyn...” dep aghynan jarylghany da jadymyzda. Qanday da bir sheshim qabyldaghanda da, nendey bir isti bastaghanda da Elbasy osylay, ýnemi halyqqa senip, halqyna arqa sýiep keledi. Preziydentti qoltyghynan demegen de, demeytin de, qoldaghan da, qoldaytyn da – ózining tughan halqy.

 

Osynyng bәri aitugha ghana jenil. Áytpese tar kezende azamatqa elding tilegin jýzege asyratyn jýrek kerek edi. Bilek te kerek edi, qoldaytyn tilek te kerek edi. Riyasyz jýrek te, tilek te boldy. Alla ne berse de onynan berdi. Sonyng arqasynda biz basymyzdan keshpegen ómirdi keship otyrmyz, jýrip ótpegen jolgha týsip otyrmyz. Nazarbaevty qazaqtyng peshenesine bergen, halyq ýshin tughan úly perzenti deytinimiz sondyqtan.

 

Elbasynyng sayasaty altyn arqauy, basty ózegi – el birligin saqtau. Memleket rәmizderinen birde-bir kem ústamaytyny, qayta-qayta auzynan tastamaytyny – elding yntymaghy men birligi. Biylikti qolyna alghan sәtten bastap osyny sayasatynyng tuy etip ústap keledi.

 

Bizge eng aldymen yntymaq, birlik, elding tynyshtyghy kerek edi. Yryn-jyryngha jol bermeu kerek edi. Búdan basqa jol joq edi. Babalarymyz bizge miras etip ketken sol joldan Elbasy eshqashan tayghan emes. Nebir tar jol, tayghaq keshuden de, neshe týrli synnan da, tozaqtyng otynan da, qiyametting qyl kópirinen de birlik pen yntymaqtyng arqasynda aman ótti.

 

Odaq taraghannan keyin búrynghy odaqtas respublikalardyng barlyghy derlik daghdarysty basynan keshirgeni esimizde. Qalyptasqan kolhoz-sovhozdar ydyrady, zauyt-fabrikalar kýiredi, balabaqshalar, mektepter, mәdeniyet oshaqtary talan-tarajgha týsti, ekonomika qúldyrady, el kýizeliske úshyrady; júrtty ýrey biyledi, múnyng ayaghy ne bolady dep púshayman boldy. Qaytip el bolamyz dep sergeldenge týsti. Neshe týrli arandatushylar payda bolyp, әbirjitti, el ishine iritki saldy. Reseyding keybir sayasatkerleri búl ahualdy “Parad Nezavisimostiy!” (“Tәuelsizdikting sheruleri”) dep keleke qylady. Elding esi shyqty, oiyna kelgenin istedi. Sheruler kóbeydi. Týrli qozghalystar payda boldy. Adamnyng aqylyna syimaytyn mitingiler qaptady. Nebir “sheshender” shyqty suyrylyp. Neshe týrli gazetter shygha bastady. Qysqasy, júrt betimen ketti. Solardyng kóbi jana ghana tәi-tәy basyp, qaz-qaz túryp, tirsegi dirildep, qúlaghy qalqayyp kele jatqan tәuelsizdikke demeu boludyng ornyna qarsy shyqqanday boldy. Tolyp jatqan essiz mitingiler, sheruler elge kesirin tiygizdi; memleketting algha qoyyp otyrghan, biylikting jýzege asyrsaq, qúlaghandy týzesek, qisayghandy demesek degen tirligine kedergi boldy. Kóbining auzynan aq it kirip, kók it shyqty. Eldi býlikke de shaqyrdy. Elbasyn balaghattap ta jatty. Tobyqtan qaghyp, etekten almaq týgili, jaghadan da alyp, kenirdekke de qol salyp jatty. Sóitip jýrip “Demokratiya qayda?!” dep aiqay saldy.

 

Eshkimge oq atylghan joq. Elbasy osynyng bәrine shydady. “Múratymyzgha jetu ýshin biz osynday qiyn joldardan da ótuimiz kerek, tózimdi boluymyz kerek”, – dep jýrdi. “Tili baylanghan, qol-ayaghy kisendelgen el edik. Endi ayaq-qoly, tili bosaghan son, júrt erkin sóileudi de ýirensin”, – dedi. Kenshilik jasady. Sonyng arqasynda kórshi elder býlinip jatqanda, bizde tyshqan múrny qanaghan joq. Osylay demokratiya jolyna týstik. Júrt erkimen jýrdi, erkimen sóiledi, degenin istedi. Biraq demokratiya auzyna kelgendi ottau, oiyna kelgendi isteu emes ekendigin, demokratiya degenimiz intellektualdy aqyldyng biyligi ekendigin júrttyng bәri týsine bermedi. Bәzbireulerding týsingisi de kelmedi. Sol bir almaghayyp kezende Elbasy halyqtyng ortasynan shyqqan naghyz intellektual ekendigin, sayasatta salqynqandylyq, tózimdilik kerek ekendigin sheber dәleldedi. Kemengerlikke tәn minez tanytty.

 

Riza bolghan, әbden sengen el azamatynyng sonynan erdi. Eri de elin adastyrghan joq. Sóitip, kókiregimiz qars airylghanday ózimizding Mәskeuimiz, ózimizding Odaghymyz dep jýrgen elde tiri pende bilmeytin qazaq degen halyqty, Qazaqstan degen memleketti býginde býkil әlem tanydy.

 

“Men senderding tóbelerinnen altyn jaudyram dep uәde bermeymin, búdan da qiyn kezendi bastan keshermiz” degenining ózinde de, qay saylauda da, qaybir tandauda da el taghy da sol Nazarbaevqa sendi, Nazarbaevtyng sonynan erdi, ony tandady. Talay qauipten, ómirding talay synynan elin aman alyp shyghyp, ýnemi ilgerileumen, júldyzyn jogharylatumen boldy. Halyq – synshy, Nazarbaevtyng eldi әiteuir bir danghyl jolgha týsiretinine sendi.

 

Senim ýdesinen shyqqan Elbasy el tizginin ústaghan 1991 jyldyng 1 jeltoqsanynan bergi jerde ekonomikagha tótennen, syrttan kiylikken býkildýniyejýzilik daghdarystyng da aldyn alu, betin qaytaru amaldaryn izdestirip, tosqauyl qoya bildi. Toqsanynshy jyldardyng ayaghyndaghy daghdarystan aman alyp qaldy. Nazarbaevtyng daghdarystan shygharu әdisterine, memleket qúrudaghy tәjiriybesine býginderi kóptegen irgeli elderding erekshe den qoyyp otyrghany sondyqtan.

 

Elbasyn әsire maqtap, anyzgha, miftik keyipkerge ainaldyrayyn dep otyrghanym joq, anyzgha bergisiz shyndyqty kózimizben kórip, basymyzdan keship otyrghan song aityp otyrmyn.

 

Biz búryn tolyqqandy memleket ornatpaghan, jelbiretip tu tikpegen, astana salmaghan, Orda túrghyzbaghan el edik. Qúdaygha shýkir, Elordaly, Aqordaly, Elbasyly el boldyq, osynyng bәrin de kórdik, bәrine de kuә boldyq, maqtanysh sezimine bólendik. Elordamyz býginde halyqaralyq qatynastardyng da astanasyna ainala bastady.

 

Astana salu bylay túrsyn, sortan, qu taqyr dalamyz da endi býgin jayqalghan ormangha ainala bastady. Baytaq Qazaqstandy ormangha, jasyl elge ainaldyramyn degen Elbasynyng “Jasyl el” deytin jobasy “Mәngi el” ornatamyz degen bayyrghy Týrki qaghanaty zamanyndaghy babalarymyzdyng asyl múratyn eske salady. Astananyng manyna on jylda 45 myng gektar orman egilipti. Ol 75 myng gektargha jetpekshi. “Biz bolashaq úrpaqqa nu ormangha ainalghan Qazaqstandy tabys etuimiz kerek” – dedi Elbasy. “Jasyl el” – “Mәngi el” úghymdary astasyp, týbinde elimizding basty iydeologiyasyna ainalatyn týri bar.

 

Elbasyn kóp rette Abylay hanmen salystyryp ta jatady. Sóz joq, Alashtyng aibyny bolghan Abylay halyq jadynda, el tarihynda mәngilik qalady. Dana qayratker, kemel túlghanyn: “Ýsh jýzding basyn qossam, qala salsam, sóitip kóship-qonghan júrtymdy el etsem” degen armany asqaq bolatyn. Abylaydyng da sol armanyn jýzege asyrghan, amanatqa adal bolghan adam – taghy da sol Núrsúltan Nazarbaev. “Tymaq – tóbesinen, el tóresinen tozady” deydi halyq. Qúdaygha shýkir, qazaqtyng tymaghy býtin, tóresi tórinde.

 

N.Nazarbaev eshqashan halqyna jalghan uәde bergen joq, aqiqattan ainyghan emes. Ony halqy baghalady. Astanany kóshirgende de halqy qoldady, qazir de qoldap otyr.

 

Elbasynyn: “Mening babalary batyr, analary dana halqym bar; taghdyrdyng talay tauqymetin moyymay kótergen, ómirding nebir shyrghalang kezenderinde nebir alasapyrandardy basynan keshirgen tózimdi halqym bar; ózderining hali mýshkil bola túryp, óziniki týgil ózge últtyng jetimin tentiretpegen, qanshama últ pen úlystargha pana bola bilgen mәrt halqym bar; jýregi jomart, aqyly dariya, niyeti pәk, kónili kirshiksiz qarday aq aqkónil halqym bar; talay jaudyng meselin qaytaryp, el irgesin sógiltpey, jerin jaugha bermey aman alyp qalghan batyr halqym bar; kýmbirlete kýy tógip, tamyljyta әn salyp, qyryq kýn, qyryq týn jyrlanatyn dastandardy dýniyege keltirgen ónerpaz halqym bar; qanshama danyshpan-danalardy, kemenger ghalymdardy, alyp batyrlardy, súnghyla sheshenderdi, tura biylerdi dýniyege keltirgen tәkappar da pang halqym bar.

 

Meni de osy halyqtyng dýniyege keltirip, mening de Úly dalanyng qasiyetti topyraghyna kindik qanymnyng tamghanyna rizamyn. Aynalayyn, jomart halqymnan, dana halqymnan, kónterili halqymnan!” – dep tebirene jazatyny sondyqtan.

 

Núrekeng es bilip, etek jighaly halqym dep tebirenip, elim dep emirenip, últym dep qyzmet etip keledi. Ne kórse de, elimen birge kórip, birge jasasyp keledi.

 

Qúdaygha myng shýkir! Býginde dýnie jýzin moyyndatqan egemendi elimiz bar. Memlekettigimizding negizin qalap, elimizding kósegesin kógertip, әlemge tanytyp, kóregendikpen órge sýirep kele jatqan Kóshbasshymyz bar.

 

“Qatty jerge qaq túrar, yntymaqty elde baq túrar” degen sóz bar babalarymyzdan qalghan. Elimizding yntymaghyna qazir jer-jahannyng bәri de qyzyghyp otyr. Jer-jerde topalang kelip, topan su basyp, týrli shiyelenis-qaqtyghystar bolyp, qaybir elder daghdarystan ensesin kótere almay jatyr. Alla sondaydan saqtasyn dep tileyik. Biylikke talasyp, baqqa talasyp, taqqa jarmasyp jatqan keybir danqqúmar, taqqúmarlardyng ne oilaytynyn qaydam, halyq elding tynyshtyghyn, jerding býtindigin, erding abyroyyn tilep otyr. Elbasynyng da kýni-týni oilaytyny osy. Onyng halqymen qany da, jany da bir, jýregi de, tilegi de bir, әr kýni, әr saghaty tughan elining taghdyry ýshin kýrespen ótip keledi. Tәuekelge baryp, tәuelsiz memleket qúrdy. Halqyn san ghasyrlar armandaghan múratyna jetkizdi. Osynyng bәri yntymaqtyng arqasy, Elbasynyng sarabdal sayasatynyng arqasy, sýttey úiyghan el birligining arqasy.

 

Qazir jer ayaghy kenidi. Keshe bir qyrdyng astynda otyryp, kelesi qyrdyng basyna baryp kelgenin jyl boyy әngime qylyp aitatyn qazaq, býginde tanerteng ýiinde shay iship, Parijde týstenip, keshke qayta oralyp jatsa búghan eshkim tang qalmaytyn boldy. Baramyn degen jerine baryp jatyr, alamyn degenin alyp jatyr, isteymin degenin istep jatyr, oiyndaghysy bolyp jatyr. Elbasynyng qadir-qasiyetin osy túrghydan da baghalauymyz kerek.

 

Biylik ýnemi bir kisining basynda túra bermeydi, mәngi taqta otyrghan patshany tarih bilmeydi, bilgen de emes. Ómir kóshken keruen tәrizdi. Bir kósh kelip, bir kósh ketip jatady. Sondyqtan aldymen myna jalghan dýniyede bir-birimizdi qadirlep, bir-birimizding tileuimizdi tilep jýrgennen artyq eshtene joq. Alda ne bolaryn kim biledi deysiz, tirshilikte siz-biz deskenge, syilasqangha, jýzimizding jarqyn bolghanyna eshtene jetpeydi.

 

Ómir birqalypty túra bermeydi. Arqamyzdy Alataugha sýiegendey bolyp jýrgende, halyqtar dostyghynyng kemesi shayqalyp, otyz jylday elimizding tizginin ústaghan, aspandaghy aiymyz, kóktegi júldyzymyz dep jýrgen Diymekeng qúdanyng qúdiretimen bir-aq sәtte torghayday top etip jerge týsti emes pe? Ómir boyy jaqsylyghyn kórip kele jatqan talay qazaq sonda Qonaevtan lezde-aq teris ainalyp shyqqan. Jaryqtyq Diymekenning basynan baq, astynan taq tayghanda, kózin sýzip qaydaghy bir sau denege shyqqan syzdauyqtay bolyp Kolbin kelgende: “Búlttan shyqqan kýndey boldynyz” dep әkesi tirilgendey quanghandardy da kózimiz kórgen.

 

Qazaqtyng baghy Kolbin ketip, biylikke Nazarbaev kelgen song ashyldy.

 

Auys-týiis bolyp jatqanda da, keyin de Ortalyq Nazarbaevqa “Haling qalay?” degen joq, qolúshyn da bergen joq. “Sen qalaysyn?” degen janashyr bolmady. Qyp-qyzyl órtting ishinde jalghyz qaldy. Jetpeydining zamany tudy. Qamaugha týsken baryssha arpalysty, barystyq minez tanytty. Nendey qiyndyq bolmady deysiz. Sonda da qalyng eldi, qiyamet-qayymnan әupirimdep aman alyp shyqty. Ishki-syrtqy qiyndyqtarmen arpalysa jýrip asa manyzdy jobalardy jýzege asyrdy, sóitip Qazaqstandy әlemdik qauymdastyqtyng qataryna qosty.

 

Eng әueli: jalpaq dýniyege at izin salyp, barghan jerinen bos qaytpay, elimizding tuyn aspandatyp, ensesin asqaqtatty. Sózin ótkizdi. Nesheme alpauyttyng býiregin býlk etkizip, eldegi túralap jatqan shiykizat pen óndiris kózine shetten investisiya tarta bildi. Sonyng arqasynda jeti qat jer astyndaghy shiykizat kózine qol jetkizer tehnologiyasy joq... besaspap bilgir mamany joq... qarjy kózi tapshy damushy elden – búl kýnde kómirsutegi óndiruden dýniyelik besinshi oryngha shyqtyq, uran shiykizatynan ekinshi oryngha kóterildik.

 

Elimizding talantty da alghyr jastaryn “Bolashaq” baghdarlamasy boyynsha shetelde oqytyp alugha jol ashty. Nәtiyjede qazir mentaliytettik tehnologiyanyng qúlaghynda oinaytyn oiy oralymdy, aqyly zerek jastar elding basqaru jýiesinde, ghylymy zertteu instituttarynda, óndiris oshaqtarynda bilek týrip júmys jasauda. Gharyshtyq zertteu komiytetinde, “Jol kartasynda”, 30 innovasiyalyq keshendi óndiriste – top-menedjerlik – el erteni is biletin jastardyng qolyna kóshude.

 

Adam ómir boyyna ýirenedi, údayy jetiledi. Árdayym ózin-ózi qamshylau, bilimdiden ýirenu, bilgenindi ýiretu, sol arqyly qoghamdy algha sýireu – Preziydentimizding airyqsha qasiyeti. “Qazaqstannyng әlemdegi bәsekege barynsha qabiletti elu elding qataryna kiru strategiyasy” – últ bolyp, Elbasy bolyp, ózin-ózi qamshylaudyng airyqsha kórinisi. Bәsekege qabiletti bolu ýshin – adam faktory alghy mejege shyghady. Ol adam bәsekege qabiletti, bilimdi boluy kerek. Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda, eng bir qiyn kezende, 1993 jyly budjet salasynyng qyzmetkerlerine jalaqy tóleuge qarjy tabylmay jatqanda memleket ózining ertenin oilady. Halyqaralyq “Bolashaq” stiypendiyasyn taghayyndady. Bilim beruding qazaqstandyq modeli jasaldy. Bilim beru salasynda ómir boyy bilim alu, ómir boyy izdenu; ýzbey jetilu tújyrymdamasy alghy mejege shyqty.

 

Preziydentimiz 2003 jyldyng kókteminen eshbir elde joq “Mәdeny múra” memlekettik baghdarlamasyn jýzege asyra bastady. Búl baghdarlamanyng birinshi kezeni ayaqtalyp, ekinshi kezeni qarqyn alyp keledi. Dýniyening tórt búryshyna shashylyp ketken, joghalghan, qoldy bolghan, uaqyt topyraghyna kómilip qalghan, shetel asyp ketken nebir ghajayyp jәdigerler qaytyp oraldy. Auyz toltyryp aitugha túratyn jauharlarymyz jarq etti. Altyn Adam dýniyeni aralap ketti. Altynmen aptalghan, kýmispen kýptelgen Bergi el – patsha әbzelderi, sarmat kósemderi kýn kózine shyqty. Últymyzdyng úmytylyp, joghala bastaghan ruhany qúndylyqtaryn izdep tauyp, baryn bazarlap, jýiege týzip, halyqtyng kýnbe-kýngi qajetine jaratugha tәuekel jasaldy. Ghajayyptardy ghylymy ainalymgha engizip, úrpaq sanasyna siniru júmysy da bastaldy. Aynaladaghy elder kójesin tauyp ishuge zar bolyp jatqanda – bizderding babalar múrasyn týgendeuimiz aituy joq yjdaghattylyq edi!

 

“Mәdeny múrany” kezen-kezenge bólip, qyruar qarjy shygharyp, ol qarjyny qanday kózderden alyp, qalay jaratudy ózi belgiledi. Dýniyelik aqparat qúraldary: “Ózge elder at izin salmaghan bastama”, “Últtyq qúndylyqtyng qayta týleui”, “Tәuelsizdikting alghyshartynyng iygi qadamy” dep dýrildetip jazyp jatty. Rasynda ghoy! Kóp el 1999 jylghy aziyalyq ekonomikalyq qúnsyzdanu qúiynynan, 2008 jyldan bastalghan dýniyelik daghdarystan qinalyp, apshysy quyrylyp jatqanda – kerisinshe, Qazaqstan ekonomikalyq shayqalysqa tótep bere otyryp, babalar izin, qasiyetti tiri sózin týgendeudi jalghastyra berdi. Tarihy kezendi oqighalardy tizbelep otyrghanymyzdyng mәnisi osy.

 

Ótken ghasyrdyng 90-jyldaryndaghy aziyalyq daghdarystan da Elbasynyng arqasynda aman óttik. Qazaqstan damuynyng 2000-2030 jylghy strategiyasy – elding kemeldenuine arnalghan saraptama ekenin kele-kele týsindik. Álgi strategiya elge tolqyn-tolqyn bolyp keletin jeti týrli serpilis әkeldi: últtyq qauipsizdik jýiesin nyghaytu; elding sayasy qúrylymyn – Preziydenttik institut, qos palataly parlament – arhiytekturasyn qolmen qúru; 30 korporativtik kóshbasshy nysandy shegeley týsip, eldi ashyq rynokqa kóshiru; bilim berudi, densaulyqty, әleumettik әl-auqatty satylap kóteru arqyly ómir sapasynyng últtyq standartyn jasau; ekonomikadaghy golland auruyn ensere otyryp, kómirsutegi kózderin óndiruden Qazaqstandy múnayly elderding ondyghyna shygharu; kólik jәne baylanys jýiesin jolgha qoi; kәsiby basqaru jýiesin qalyptastyru. Búl jeti asudan at shaldyrmay ótu onaygha týspedi. Tau qoparghanday tolaghayly tәuekeldi, jýrek jútqan batyldyqty qajet etti. Qazir qarasang – bәri óz-ózinen bola salghanday, ertegidegidey elesteydi!

 

Búl jobalardy jýzege asyruda Elbasy AQSh-tyng ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldaryndaghy Ruzvelitting Úly daghdarystan shyghu jolyn, Qytaydaghy Den Syaopin drakonynyng sekirisin, Malayziyanyng “Perspektiva 2020” jospary sekildi sol elderdi irkilisten jetelep shygharghan әlemdik tәjiriybelerdi de eskerdi.

 

Uaqyt – jinaqtaugha, kóbeytuge, keri qaytarugha kónbeytin qúdiret. Dýniyede uaqytty jene bilgen adam joq. Uaqytpen ústasa bilgen adamdar ghana útady. Almas tasynday jarqyldaghan Preziydentting uaqytpen salysa jýrui – minezining eng asyl qyrlarynyng biri me dep oilaymyn.

 

Astana qalasynda boy kóterip jatqan halyqaralyq dengeydegi jana uniyversiytet bilim-ghylymnyng jana biyigine, sapasy bólek baytaq әlemge ainalghaly túr. Bazalyq ortalyghy bar, әlemdik talaptargha jauap bere alatyn, Massachusets tehnologiya instituty, Garvard, Oksford, Kolumbiya uniyversiytetteri sekildi joghary oqu orny bolmaq. Búl uniyversiytet elimizding ghylymiy-tehnikalyq elitasyn qúramaq, ózderine jauapkershilik ala alatyn jas adamdardyng jana buynyn tәrbiyelemek. Búl jana buyn býgingi ózgergen ekonomikalyq, tehnologiyalyq jaghdaylargha beyimdi bolatynyna, sóitip Qazaqstandy jana biyikke kótere alatyndyqtaryna ýmittimiz әri senimdimiz. Aytsa-aytqanday-aq. Preziydentimiz ghalamdyq qúbylysty, kezendik silkinisti elden búryn, alystan sezetin kóripkel iyesindey kórinedi kózime.

 

Júmyr jerde qauipsizdik pen túraqtylyqty dәiekti etu maqsatynda Újymdyq qauipsizdik sharty úiymyna mýshe elderding liyderleri bas qosqanda, Ekaterinburgte Shanhay yntymaqtastyq úiymyna mýshe elder basshylary kenesining sammiytinde “Ne mәsele qozghalar eken” dep elendestik. Tanghalghanym: júmyr jerding teng jarymyn jaylaghan, dýniyeni auzyna qaratqan alyp elderding basshylary arasynda Preziydentimiz airyqsha núsqalanyp kórindi. Jarqyldap jýrdi. Tolaghayly oy tolghady. “Endi ne qylamyz” dep daghdarystan ýrkip daghdara bastaghan jaysandar men jaqsylargha serpin berer tyng sóz aitty, sanasyna senim úyalatty.

 

Núrsúltan Ábishúly – janashyl adam. Janashyldyq onyng minezining eng asyl qyry. Ýstimizdegi jyldyng ýlken segizdik (G8) pen jiyrma alpauyttyng (G20) bas qosqan jiynynda taghy da tosyn janashyldyghymen kózge týsti. Elden búryn daghdarystan shyghu kiltin úsyndy. Valutanyng aspangha úshyp ketuining jeti týrli sebep-saldaryn jiliktep shyqty. Túla boyynda jeti týrli genetikalyq syrqaty bar valutany, aqauly kapitaldy – Preziydentimiz defektal dep atady. “Jana damugha jana belgi, tyng atau berilgeni jón. Ertedegi grekter damudyng jogharghy kezenin akme dep ataghan. Boyynda auru-syrqauy joq taza kapitaldy janasha akmetal dep belgileyik, al jana әlemning bolashaq satysyn endigi jerde akmetalizm dep ataghan dúrys bolar” dep kóregendik tanytty. Ertengi kýnge qalay qadam basudy oilasugha shaqyrdy. Áueli aqausyz, auru-syrqausyz ónirlik jana valutagha kóshken jón dedi. Bayaghyf jeti zalaldy, dimkәsti valutanyng shanyn qaghyp, sauyqtyryp, әlemdik akme-valutanyng – jeti aqausyz jana jýiesine erterek kóshkenimiz dúrys dep dabyl qaqty. Valutalyq-eseptik birlikterge arnap ónirlik jәne kontiynentaldyq emissiyalyq ortalyqtar jýiesin jasaghan jón dep nyghyzdady. Sóitip, Núrsúltan Ábishúly jana jýieni – әlgi aqausyz әlemdik valutany – bayaghy adamzatty topan sudan qútqarghan Núh kemesine tenedi.

 

“Adamzat әli bilip bolmaghan daghdarysty, airyqsha ýreyli qúbylysty tereng zerdeleuimiz qajet. Eski dogmalar men stereotipterdi silkip salyp, ekonomikalyq zandardy qayta qarastyratyn kezeng keldi. Janasha batyl kózqaras qajet”, – degendi alghash aitqan da Qazaqstan Preziydenti boldy.

 

Kónergen defektaldan shyghyp, jana әlemdik tranzitalgha kóshu úsynysy Preziydentimizding jarq etken janashyldyghynyng taghy bir kórinisi boldy. Úsynysty Astananyng II ekonomikalyq forumynyng mәrtebeli meymany, Nobeli syilyghynyng laureaty Robert Mandell myrza quana qúptady. Rizalyq sezimin jasyra almady.

 

Preziydentting pәrmendi is-qimylynan keyin-aq daghdarys qazaq últyn rynok kópirinen esen-aman ótetin ómirshendigin kýsheytti. Daghdarystan – damugha qadam basamyz degen senim jýregimizding tórinen shyghyp, kónilden ýrey ketti.

 

Ekinshi ekonomikalyq forumgha jinalghan әlemning jetekshi kompaniyalary men damu instituttarynyng dýldýl sarapshylary Preziydentimizding reformatorlyq, janashyldyq minezine tәnti boldy. Úsynysty – ekonomikalyq qauipsizdikting kepili dep baghalady. Osyny estigen elding ensesi kóterildi. IYesi bar el ekenimizdi sezindik!

 

Preziydentimiz osy tústa adam sanasynyn, qogham damuynyng tamyrshysy ekenin, әri psiholog, әri ghajap ekonomist, әri kemenger sayasatker ekendigin, qazaq aitatyn segiz qyrly, bir syrly minezding iyesi ekendigin tanytty.

 

Preziydentimizdi búl kýnde әlem moyyndady. Taqauda Úlybritaniyanyng sayasatkeri Djonatan Aytkenning Londonda, aghylshyn tilinde, “Nazarbaev jәne Qazaqstannyng dýniyege kelui: kommunizmnen – kapitalizmge” dep atalatyn kitaby jaryq kórdi. Búryn búl avtordyng AQSh preziydenti Richard Nikson turaly kitaby shyqqan. “Nazarbaev turaly kitap jazugha ne sebep boldy” degen tilshi saualyna kәnigi sayasatker: “Dýniyedegi sayasy liyderler manayyna aua rayyn jasay biledi. Manayyna jarqyraghan shuaq shashsyn, ya bolmasa nóser әkelsin, әiteuir ózinshe aua rayyn tughyzghan liyderler tegin bolmaydy. Olar turaly jazu da, oqu da qyzyq. Men aitsam: ózining sayasy ómirin Kennedy men Hrushevtan bastap, osy kýngi Obama men Medvedevpen bir boylyqta qajyr-qayrat tanytyp jýrgen jampozdar neken-sayaq. Ómir baspaldaghy ónege baspaldaghyna ainalghan adam retinde Nazarbaev oqyrmandy qatty qyzyqtyrady” – dep jauap beredi. Ilanbasqa sharanyz joq.

 

Osy qalay degen alysty da, jaqyndy da dýrkin-dýrkin Astanagha jinap, әlem tynyshtyghyn әlpeshtep otyrghan Preziydentimizge seksenning sengirine shyqqan Izrailiding liyderi Shimon Peres ghajayypqa qalyp, bas shayqaumen boldy. Etene et jaqynyn kórgendey qúshaghyn ashumen bolghany da jadymyzda.

 

Dinder shayqalsa – әlem shayqalady. Onda din qasiyetine emes, qasiretine ainalady. Dýnie jýzi din basshylaryn Astanagha jinap, әlem tynyshtyghyn әlpeshtep otyrghan Preziydentimizden ainalsaq ta bolady.

 

Beybitshilik jәne kelisim sarayynda Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng ýshinshi qúryltayy dýrkirep ótti. Biyik, mәrtebeli minbeden Preziydentimiz әli kýnge eshkimning oiyna kelmegen, kóbimizding jýregimizde jýrse de – qúima altynday qorytylyp shygha qoymaghan әleuetti oidy tebirene tarqatty. Taghy da adamzattyng aldynda әzirge eshkim ýzildi-kesildi jauap bere almaghan súraqtar túrghanyn tolghady. Ýninen úly uәiim lebi esti.

 

– Jaratqannyng ózi adamzatqa syy etken әlemning býkil sansyz baylyghy nelikten onyng azghana bóligining iyeligine qyzmet etedi? Kedeyler men baylardyng arasyndaghy alshaqtyq geometriyalyq progressiyamen úlghayyp barady. Al osynday kezde milliardtan astam adam kýnine 1 dollardan az qarjygha kýn keshude.

 

Bir elderde qoqystarda barlyq óndirilgen ónimderding ýshten bir bóligi joyyluda. Planetanyng basqa bólikterinde tútas elder men ónirler ashtyq qaterinde qalyp otyr. Osy zamanghy ghylymnyng sondaylyq ghajap tabystary jaghdayynda – nelikten әlemdi kenetten payda bolatyn planetalyq epiydemiyanyng qateri silkintip túrady, al milliardtaghan adamdardyng nelikten medisinalyq kómekke qoljetimdiligi joq?

 

10 million derlik bala jyl sayyn bes jasqa jetpesten, onyng ýstine emdeuge bolatyn aurulardan shetinep jatady. Adamzatqa jaza sekildenip jana epiydemiyalar payda boluda, al olardyng aldynda ghylym әzirge әlsiz bolyp túr, – dep tebirendi Preziydentimiz.

 

“Jer betindegi iygilikter jolyndaghy bassyz bәsekede nelikten ómirding adamgershilik jaqtary úmytyla berip, tútynugha tabynushylyq nelikten kóptegen adamdar ýshin ómirding mәnine ainaldy... Túraqty, ózin-ózi ruhany jetildiru qajettigi ekinshi túrghygha ysyryldy. Dýniyeni materialdyq qúndylyqtar – aqsha, ashqaraqtyq pen tabys jolyndaghy oisyz bәseke – biylep-tóstep alghanyna kópshilik kóz júmyp qaraytyn boldy. Adam jany týrshigerlik postulattar osy” – dedi Preziydent

 

“Bәlkim, toqtap, biz osy qayda baramyz, bizdi bolashaqta ne kýtip túr degendi oilanatyn uaqyt jetken shyghar” – degende atshaptyrym Tәuelsizdik sarayy bir mezet qúlaqqa úrghan tanaday tym-tyrys tyna qaldy. Artynsha dýnie tirshiligi tónkerilgendey du qolshapalaqtaudan saray janghyrdy! Tebirenbegen adam qalmady. Janarymyzdy móldirep jas jiyektedi. Týsingender qoparyla kýrsingendey boldy.

 

Elbasymyz әlemdik minberlerden әlemdik tolghanystardy tolghap jatqanda, jer betindegi kýlli adam balasynyng taghdyryna shyryldap arasha týsip jatqanda, aiymyz onynan, júldyzymyz solynan tuyp túrghan osynday zamanymyzda bar aqyl-oyymyzdy, kýsh-jigerimizdi býgingi baqytymyzdy bayandy etuge júmsauymyz kerek. Býgingi tabysymyzdy eseleytin, eldi algha sýireytin kadrlardyng namysshyl jana buynyn: naghyz otanshyldardy, memleketshilderdi tәrbiyelep shygharuymyz kerek. Búrynghy eski aurugha shaldyqpay, eski әdetke salynbay, órkeniyetti el boludyng amalyn birlesip oilasuymyz kerek.

 

Búl rette úly Abaydyn: “...Bizding qazaqtyng dostyghy, dúshpandyghy, maqtany, myqtylyghy, mal izdeui, jer izdeui, júrt tanuy eshbir halyqqa úqsamaydy. Birimizdi birimiz andyp, jaulap, úrlap, kirpik qaqtyrmay otyrghanymyz. Óstip, jer jýzindegi júrttyng qory bolyp, birimizdi birimiz andyp ótemiz be? Joq, qazaq ortasynda da úrlyq, ótirik, ósek, qastyq – qalyp; ónerdi, maldy týzden, bóten jaqtan týzu jolmen izdep, óristerlik kýn bolar ma eken!”  dep kýiingenin eshqashan esten shygharmauymyz kerek. Eldikting jana satysyna kóteriluimiz kerek. Múny kim isteydi – qolyna tizgin ústap, at ýstinde jýrgen azamattar isteui kerek. Bayqap otyrsanyz: Elbasynyng manayynda kópten jýrgen, tәjiriybe jinaqtaghan ortan qolday mamannyng birazy jan baghudyng jolyna týsti. Halyq ýshin janyn beretin, elge jany ashityn kisi azaydy. Kerisinshe, biylik basynan airylyp qalmaudyng jolyn oilaghan jalpaqsheshey jalbaqaylar kóbeydi. Preziydentting tónireginde qyzmet ýstelinen tistey qatyp airylmay, elding kózine alpauyt bolyp, bastyqtyng kózine qoydan juas qonyr qozy bolyp jýrgender qaptady. Elbasyn ondy-soldy maqtay bersek jolymyz bolady dep oilaydy olar. Júrt aldyna shyghyp jarqyldap, elding sózin sóiley almaytyn, josyq aita almaytyn ýndemester kóbeydi. Yzaly jerdi baspaytyn, auzynan artyq sóz shyqpaytyn, jarytyp is sheshpeytinder búghynyp otyra berudi әdetke ainaldyrdy. Memlekettik qyzmette últtyng tilin de, tarihyn da, salt-dәstýri, әdet-ghúrpyn da bilmeytinder, últyna jany ashymaytyndar kóbeydi.

 

Endigi jerde memlekettik qyzmette elding qamyn jeytinder, últtyng mýddesin kózdeytinder, halyqtyng keleshegin oilaytyndar, kókeyindegisin tabatyndar kóbeyse eken dep tileymiz. Óitkeni, memleketke qyzmet etu degen sóz – últyna, keleshekke qyzmet etu degen sóz.

 

Qazir demokratiya saltanat qúrghan elde ómir sýremiz. Keshe biylikting tútqasyn ústaghan, Tәuelsizdikke shama-sharqynsha qyzmet jasaghan biraz azamattar oppozisiyanyng soyylyn soghyp jýr. Oppozisiyanyng bolghany jaqsy. Talas-tartystan shyndyq shyghady, kemshilikten tezirek arylamyz. Áytse de osynau oppozisiya dep atalatyn – ashyq pikir aiqayshylary – kóbine bala-shaghanyng sózin sóilep, bolmashynyng manayynda talas-tartys tughyzyp, tildi de, últty da saudagha salyp jýr.

 

Aqparattyq kenistigimizding tizgini kóldenendep kiyligushi ózgelerding qolynda ketip bara jatqanday kórinedi. Beypil sózder, betimen laghushylyq, qalyng elding qadirin týsiretin ósek-ayan, beybastaq kórinister etek jayyp barady. Erkindik bar da, eserlik bar. Ara jigin ajyrata almay jýrgender de joq emes. Gazet, jurnal, bәzbir kanaldar jekemenshik bolghanymen – halyq jekemenshik emes. Júrttyn, elding sanasyn ulap, aqty – qara dep, qarany – aq dep, halyqty adastyrudyng jóni joq.

 

Jer shetinen syghalap qarap otyrghandar onsyz da jetedi. Qyzmet berse maqtaghannan, qyzmetten alsa dattaghannan saqtanalyq. Oshaqtyng búty ýsheu bolghanymen, últ bireu. Ókpeshildik órge bastyrmaydy. Kýni keshe Esimhangha ókpelep Jiyembet jyraudyng at qúiryghyn kesisip Arqagha kóshkeninen qazaq payda tapqan joq. Azamattar birin-biri ayaqtan shalyp, etekten, jaghadan alyp, jatqa taba bolmay, kenirdekke qol salmay, bir-birimizge qúshaghymyzdy ashayyq. Qoldan kelse – basymyzgha qonghan baqty úshyryp almayyq, elge kýlki, esekke jýk bolmayyq. Minezdi kenge salayyq. Ókpege qighanmen, ólimge qimaytyn bauyrlarymyz – bir bolayyq, birge bolayyq.

 

Ózimizdi-ózimiz baqpasaq – syrttan kelip eshkim, eshqashan bizdi jarylqamaydy. Saq zamanyndaghy by atamyzdyn: “Armannyng joly qiqalan, Adaldyng joly tóte edi; Jaqsy-jaman әrkimning arasynan ótedi; arazdaspay, talaspay, tatu jýrseng ne etedi. Yntymaghy bar bolsa, búl dýniyening qyzyghy bәrine týgel jetedi”, degen ataly sózin esimizden shygharmayyq.

 

Preziydentimiz esepsiz kóp nәrseni istedi. Tәuelsizdigimizdi bayandy etti. Auyr әri abyroyly asudan astyq. Dýniyedegi qabyrghaly elderding qataryna qosyldyq. Halyq Preziydentin jýregining tórine kóterdi. Osynyng bәri ainalyp kelip, Elbasyn – últtyng qútqarushysy, últtyng bas iyesi etti.

 

Núrsúltan Ábishúly – últtyng kóshbasshysy. Kóripkeli. Últ namysynyng qamshygeri.

 

Qazir әlemdik sayasatty iygerude, ekonomikany enserude, óz halqynyng tarihyn, tilin, mәdeniyetin bilude Preziydentke teng keletin adam joq. Euraziya kindiginde últ pen úlysty sýttey úiytyp, kýnbe-kýn kelisim men jarasym shamshyraghyn jaghyp otyrghan qarqaraday Preziydentimizding enbegi.

 

Bertinde, eseygen shaqta birazymyz Núrsúltan Ábishúlynyng janynan tabyldyq. Basymyzdy jana memleket ornatu iydeyasy biriktirdi. Esi shyqqan elge demeu bolyp, tize qosyp, últqa jan salyp qyzmet istegenimiz osy tús bolatyn. Alasapyran kezde qoyan-qoltyq birge qyzmet istegenimiz uaqyt ýshin de, últ ýshin de paydaly boldy. El ishindegi ahualdyng ornyghuyna, jas memleketting irgesining berik qalanuyna shama-sharqymyzsha ýles qostyq.

 

Memleket ornatu, ony qalyptastyru, bayandy etu, әlemge tanytu deytin kýrdeli proseske qatysudy Alla kez kelgen kisining peshenesine jaza bermegen. Bizder ruhaniyat salasynda osy baqytqa ie bolghandarmyz. Bizdi baulyghan da, elge qyzmet etkizgen de – Núrsúltan Nazarbaev, sol kisimen birge kelgen Tәuelsizdik, Azattyqtyng aq tany, ata-babamyzdyng san myng jylghy ansauly armany.

 

Qazaq tarihy búryn-sondy basynan keshpegen, ózimiz de, ózge de tang qalghanday osy qúdiretti isting basynda Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev túrdy.

 

Alpauyt kýshter syrttan andyzdap túrghanda, el ishinde adam balasy týsinip bolmaytyn shytyrman oqighalar arpalysyp jatqanda, Nazarbaev kóregendikpen, kósemdikpen esengiregen elding esin jiyp, Úly dalada óte qysqa merzimde búryn-sondy bolmaghan býtindey jana memleket ornatty. Ornatyp, qalyptastyryp, damytyp, әlemge tanytyp, әlemdik qauymdastyqqa moyyndatyp qana qoyghan joq, memlekettiliktin, el basqarudyng ózindik jana qazaqstandyq mektebin qalyptastyrdy. Ózi de әlem qauymdastyghy moyyndaghan kemengerge ainaldy. El aldyndaghy, órkeniyet aldyndaghy osynday asa jauapty mindetti Elbasy, sóitip abyroymen oryndady. “Sýier úlyng bolsa, sen sýi” dep Abay aitqanday, Núrsúltan Nazarbaev qolpashtaugha da, qoldaugha da, qoshemetteuge de túratyn; qalay maqtasa da syyatyn, soghan layyqty kisi, ortasynan oiy ozghan, qatarynan qalpy ozghan azamat.

 

Jas ta, jasamys ta anyq biletin aqiqat osy. Qúday ýshin, tarih ýshin, әdilet ýshin búl shyndyqty da aitatyn mezgil jetti.

 

Preziydent Nazarbaev – memlekettigimizdi ornatyp, ony qalyptastyryp, ekonomikasyn reformalau arqyly ózin de, elin de әlemge moyyndatqan zamannyng asa daryndy túlghasy. Elbasynyng az ghana jyldarda adam aitsa nanghysyz atqarghan qyruar isteri bolashaq úrpaqqa anyz bolyp jetetini sózsiz. Aumaly-tókpeli, almaghayyp zamanda myng ólip, myng tirilgen qazaqtyn, ýsh ghasyr bodan bolghan elding tizginin Núrekendey azamattyng ústauy – Allanyng halyqqa bergen syiy edi. Qazaq halqy san myng jyldar izdegen múratyna da, armanyna da Núrsúltan Nazarbaevtyng túsynda jetti. Osy jyldarda biz Preziydentimizding jarqyldaghan kelbetin, biyik bolmysyn, kemel darynyn, el basshysy retindegi kósem qasiyetterin aiqyn tanydyq.

 

N.Nazarbaev – últtyq dәstýrde tәrbiyelengen, halqynyng bar qadir-qasiyetin boyyna jighan, tilin, tarihyn, mәdeniyetin, әdet-ghúrpyn, salt-dәstýrin jetik biletin, últyn jan-tәnimen sýietin, onyng mәrtebesin ósirip kele jatqan, halqynyng ýmitin, senimin aqtap kele jatqan últjandy Azamaty; qalyng elding janashyry; múndasy, taghdyrlasy; qoryqqangha – qorghan, taryqqangha – pana, zaryqqangha sana bola bilgen óz elining shyn perzenti; aldaghyny boljay biletin, ertengisin de oza oilay biletin kósemi; elining jýgin kóterip kele jatqan qara nary; halyqaralyq qauymdastyqqa keninen tanylghan, órkeniyetti elderding basshylarymen terezesi ten, sóileskende sózi asatyn, egeskende ensesin basatyn, eldeskende meyirimin shashatyn auzy uәli, sózi dualy sayasatkeri.

 

Shyntuaytyna kelgende, Núrsúltan Nazarbaev – tarih tolghatyp tughan ghasyrdyng túlghasy, elining janyn úghatyn, halqyn zamana kópirinen aman ótkizip kele jatqan qamqorshy; elimizding daryndy úiymdastyrushysy, kóregen basshysy, naryqtyq ekonomikanyng tereng bilgiri, anqyldaghan aq kónil; kekshil emes, tekshil; jikshil emes, kópshil; júrtty sendire de, ilandyra da alatyn, óz elim mening – ózegim deytin Azamat.

 

N.Nazarbaev – adamzat tarihyn tereng biletin, zamana aghymyn jiti oilaytyn, әlemning ozyq tәjiriybesin útymdy paydalanyp, ata-babadan qalghan asyl ónegeni әdemi úshtastyryp kele jatqan strateg, tәuelsizdik zamanynyng birneshe úrpaghyn ósirip kele jatqan tәlimger.

 

Nazarbaev – әlem moyyndaghan, jahangha ataghy jetken, jer jahangha sózi ótip, aitqanyn istetip otyrghan býgingi zamannyng liyderi; tumysynan kie daryghan qayratker; tabandy kýresker; gumanist, tughan halqynyng Bәiteregi, Kósemi, Kemengeri. Elining amanatyn arqalaghan tiregi, altyn dingegi.

 

Kók týrkting kindiginen jaralghandardyng ishinen ozyp tughany da, týrk tektes halyqtardyng liyderi de – N.Nazarbaev. Kýni keshe ghana Týrkiyanyng Premier-ministri T.Erdoghannyng Nazarbaevty “týrik әlemining liyderi” degeni — sol moyyndaudyng kelisti kórinisi.

 

Bәrimiz jaqsy biletin Nazarbaev, mine, osynday adam.

 

Qazaqtyng qúlan jortsa túyaghy tozatyn, qyran úshsa qanaty talatyn úlan-ghayyr dalasy bar. Ata-babalarymyz aq nayzanyng úshymen, aq bilekting kýshimen qorghap qalghan sonshama alyp dalada, múnday alyp kenistikte memleket qúru qiynnyng qiyny edi. Bir kezde jyghylghan Ordany qayta tigu, qúlaghan tudy qayta tikteu, elding elining ghana, erding erining ghana qolynan keletin is edi. Bizde onday elding de baryn, bizde onday erding de baryn maqtanysh etemiz. Elding aty – Qazaqstan, erding aty – Núrsúltan. Qazaqstan, Astana, Nazarbaev deytin sózder bir-birinen bólinbeytin úghymgha ainaldy.

 

Biz býgin últymyzdyng abyroyyna, kiyesine ainalghan Preziydentimiz ýshin maqtana alatyn halyqpyz. Preziydentimiz ýshin maqtanghanymyz, — eldigimiz ýshin maqtanghanymyz. Ol Allanyng qazaqqa bergen syiy. N.Nazarbaev – Qazaqstannyng pasportyna, simvolyna ainalghan adam. Elbasynyng osynshama jasap jatqan jasampaz enbegi bayandy bolsyn. Deni sau, el-júrty aman bolsyn. Halqynyng mereyi ýstem bola bersin. Qazaqstanymyz qaryshtay bersin. Asqaqtay bersin azattyqtyng Astanasy. Býkil týrki dýniyesinin, Alty alashtyng aibary men qorghany bolyp otyrghan Elbasyna Alla úzaq ghúmyr bersin!