Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 6644 0 pikir 28 Qazan, 2015 saghat 15:17

ShÁMShINING FAMILIYaSY ÁUELDE DOMBAEV BOLYPTY

Saz әlemining súnqary, qazaq muzyka ónerining shyngha bitken shynary Shәmshi Qaldayaqovtyng tughanyna biyl 15 tamyzda 85 jyl toldy. Qarapayym ústanyng kiyeli Otyrar jerinde dýnie esigin ashqan úly últtyq әn әlemining ústazyna ainalyp, memleketimizding Ánúranyn әlemge әigiledi. Osynday dara talanttyng tirshiliktegi bizge beymәlim qyrlary, aitylmaghan syrlary әli de az emes. Onyng adamy kelbetin jaqsy biletin eng jaqyn adamdary janymyzda jýr. Sonday jaqyn adamdardyng biri – Shәkenning tughan bauyry Qadyr Dombaevpen az-kem syrlasudyng sәti týsken edi dep jazady Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy әriptesimiz Ashan MAYLYBAEVA. Biz Ashannyng Qadyr aghamen súhbatyn qaz-qalpynda jariya etkendi jón kórdik.

– Qadyr agha, familiyalarynyzgha qarasaq, Shәmshi agha ekeuinizdi bir әke-shesheden tughan bauyrlar dep oilamas edik. Siz –Dombaev, Shәkeng – Qaldayaqov?

– IYә, bylayghy júrt rasynda bizdi bir-birine qatysy joq bóten jandar dep oilauy mýmkin. Sebebi, familiyamyz ghana emes, syrt kelbet, pishinimiz de bólekteu. Biraq bastapqyda ekeumizding de tegimiz bir edi. Shәkeng de qújatynda Dombaev bolatyn. Keyin ózgertip aldy.

– Nege?

– E-e, ol bir qyzyq әngime. Shәkendi mektep bitirgen song 1947 jyly Kentaugha FZO-gha oqugha jibergen ghoy. Áriyne, ózining qalau-qúlqymen emes, mәjbýrleumen barghan emes pe?! Onda oqyghysy kelmegen aghamyz bir kýni jayaulatyp auylgha qashyp keledi. Ol kezdegi talap pen tәrtip qatal ekeni belgili. «Partiyanyng tapsyrmasyn oryndamay qashqan adamdy sottaydy» deydi qaytyp kelgen oghan. Sodan shynymen ýrey tuady. Zanmen qudalasa solay boluy da mýmkin be edi? Ákemizding pasport stolynda isteytin bir joldasy bolghan eken. Sol kisi bir kýnde familiyasyn ózgertip, basqa qújat jasap beredi. Sonymen tegi Qaldayaqov bolyp ózgerip shygha kelgen Shәkeng auylda kóp ayaldamay Tashkentke tartyp ketedi. Tәshken jaqta sheshemning sinlisi Ziyakýl degen apamyz túratyn edi. Sol kisining ýiinde biraz túraqtaghan Shәmshi aghamyz әkemning «әmirimen» Saryaghash audanyndaghy Qaplanbek zoovettehnikumyna mal dәrigeri okuyna týsti.

– Taghy da óz qalauy emes, әkelerinizding «әmirimen»...

– IYә, solay. Ol kezding balalary әke-sheshening qalauynan, aitqanynan asa almay, kónilderine qarap ósti ghoy. Shәkeng de sol raydan shygha almaghan bolar. Kenestik kezende auylda sharuashylyq salasynyng mamandary asa bedeldi sanalatyn. Ákemizding «maldyng manynda jýrseng jaman bolmaysyn. Eng bolmasa etimizdi әkep berip túrarsyn» dep әzil-shyny aralas aityp otyratyny bala bolsam da emis–emis jadymda qalypty. «Kaplanbekti» tәmamdaghan song joldamamen Aqtóbe oblysynyng Múghaljar audanynda zootehnik bolyp istep jýrgeninde әskerge shaqyrylyp, armiyagha ketti. Qiyr Shyghys – Ontýstik Sahalinde ýsh jyl әskery boryshyn ótep, 1953 jyly ofiyser shenimen qaytqan Shәkeng auylgha soqpastan Mәskeuge ótip ketken ghoy.

– Áskery qyzmetke me?

– Joq. Oqugha. Mәskeudegi P.I.Chaykovskiy atyndaghy memlekettik konservatoriya janyndaghy akademiyalyq muzykalyq uchiliyshege baryp týsip, sol jaqta bir jyl oqydy.

– Qyzyq eken. Búryn estimegen janalyghymyz siyaqty. Sosyn? Ony bitirdi me?

– Bitire almady. Turasyn aitqanda, bitiruge múrsat bermedi. Ýidegiler. Sheshemiz «oybay, ana bala orystyng ishinde jýrip orys bolyp shoqynyp ketetin boldy, qaytsyn, qaytaryndar» dep qan qaqsap, jylay berdi. Sodan ýsti-ýstine attandap telegramma salyp, «shesheng býitip qaldy, anau óitip qaldy» dep qara aspandy tóndirip hat jaza berip, qaytaryp aldyq. Mәskeude oqyp jýrgende skripka ústap týsken sureti de bar.

– Ol kisi orysshagha jýirik bolypty. Ol tildi sol syrtta jýrip ýirengen ghoy?

– IYә, ýsh jyl armiyasy bar, bir jyl Mәskeude jýrgeni bar, orysshagha jetik bolyp oraldy. Tipti, auylgha kelgende ony «oybay-au, Qaldayaqtyng balasy shala qazaq bolyp ketipti» dep tandanghandar da az bolmady. Negizi ol kisi qay nәrsege de qaghylez, qabiletti edi. Áytpese, qalyng qazaq qonystanghan auylda orysshagha til syndyrmay ósken Shәkenning orys tilining týbin týsirip sóileuge az uaqyt aralyghynda mashyqtanyp ketkeni tegin emes.

– Sonymen kelgen song zootehniktigin jalghastyrdy ma, ne istedi?

– Joq. Ol mamandyqpen sol boyy qoshtasty. Armiyadan oralghan song auylda ekspeditor bolyp istedi. «Temir» kensharynyng sol kezdegi diyrektory Sherim Ermanov degen kisi edi. Osy sharuashylyqty 20 jylgha juyq basqaryp, Sosialistik Enbek Eri ataghyn alghan adam. Onyng әieli Sәlima degen apay sovhozdyng mәdeny sharalaryn úiymdastyrushy boldy. Óte isker, júmysty jandyryp jiberetin, oiyn-sauyq, mәdeny sharalardy qyzdyryp úiymdastyryp, auyl jastaryn ýiirip әketetin. Shәkeng sol kisining qyzyqty sharalarynyng basy-qasynda jýretin belsendi ónerpazdardyng biri boldy. Boyyndaghy ónerge degen qúshtarlyq ony osy jolgha birjola bet búrghyzyp, ol 1955 jyly Tashkenttegi Hamza atyndaghy muzyka uchiliyshesine oqugha ketti. Ol onda muzyka teoriyasy fakulitetine professor V.V.Velikanovtyng klasyna qabyldanghan edi. Osynda oqyp jýrgeninde birde Shәkeng halyq әrtisi Jamal Omarovagha jolyghady. Ol kisi «Sen Almatydaghy Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyagha bar, oqugha týsuine jәrdem beremin» dep kenes aitady. Ánshi apamyzdyng kómegimen agham konservatoriyagha qabyldanyp, 1956–62 jyldary onyng barlyq kursyn tәmamdaghanymen, diplom ala almay qalypty.

– Sebep?

– Onyng sebebin Shәkeng ashyp aitqan emes. Mende ol kisining 1990 jyly Qazaq radiosyna bergen súhbatynyng kóshirmesi bar. «Baqyt qúshaghynda» degen sol habarda Qarlyghash Onalova degen jurnalist qyzgha bergen jauabynda Shәkeng konservatoriyanyng diplomyn ala almaghanyn bir-aq auyz sózben «ózimnen de bolghan shyghar, ózgeden de bolghan shyghar» dep júmbaqtap qana aitqan da qoyghan. Teginde ol kisi bireudi jamandap, bireu jayly jaghymsyz әngime aitpaytyn adam edi.

– Shәmshi aghamyzdyng boyyndaghy ónerding búlaghy bastauyn qaydan aldy eken? Ádette qazaq «qanmen beriledi» dep te jatady. Arghy-bergi tekterinizden taraghan bir tamyr bar ma әlde?

– Mýmkin solay da shyghar. Bizding naghashy júrtymyz Shәdi tórening inisi Búharbay tóre bolyp keledi. Bir anadan tughan sheshemiz Saqypjamal men Ziyakýl osy Búharbaydyng qyzdary. Shesheleri qaytys bolyp, anamyz ben sinlisi jetim qalghan eken. Ákemning Dildәgýl degen qaryndasy boldy. Túrmys qúrmay ong jaqta otyryp qalghan qyz eken. Sol apamyzdy Búharbaygha qosypty.

Teginde tóreler qaragha qyz bere bermeytini bar. Biraq bizding әkemiz Qaldayaq Shәdi tórening shәkirti bolghan adam. Shәdi Jәngirúly aqyndyghymen qatar temir ústalyghymen de әigili ekeni belgili. Ákemiz zergerlik ónerdi sol kisiden ýirenipti. Ústalyqqa bata bergen de sol Shәdi tóre eken. Shәdi aqynnyng jazghandaryn qaghazgha kóshirip, týgendep, ýnemi qasynda jýrgen kórinedi. Ákemiz ol kisining inisi Búharbaydyng qyzyn alyp, qaryndasyn Búharbay tóre alyp, almasyp, jalghasyp jatqany da sodan. Sonda bir qyzyghy – naghashy atamyz әkemizge әri qayyn ata, әri kýieu bolyp keledi.

Anamyz Saqypjamal da, әkemiz Qaldayaq ta ónerden qarajayau emes edi. Ekeui әnmen aitysyp tabysqan eken. Ákemiz qyzdardyng ortasynda túrghan sheshemizding túsyna kelip: «Saqypjamal, bir ózinde eki adamnyng esimi bar, jýregimning saghan degen sheshimi bar» dep әndetip qoya beretin deydi. Anamyz da qarap qalmaytyn kórinedi. «Myna júrt sizdi tegi «ústa» deydi, Sózinizdi qayymdap úshta meyli. Atymyz eki esimnen túrady ras, Sizdeyge bizdey súlu syr aldyrmas» dep tәkapparsy til qatyp, ólenine ólenmen jauaptasady eken. Negizi aqyndyq jaghynan sheshemiz basym týsip, әkemizdi sózben túqyrtyp tastaytyn bolypty. Áytkenmen, әkem qyzdyng qasyndaghy jengelerining auzyn ózi soqqan bilezik, saqinalarmen «maylap» qoyyp, jengeleri «Qaldayaq jendi» dep qyzdaryn әntek jyghyp beredi eken. Apam әkemdi sol óleninde aitqanynday ómir boyy atyn atamay, «ústa» dep ketti. Al, ózi rasynda sózge sheshen, әnge qúmar adam edi. Qatty auyryp otyrghanynda da ózi óleng qúrastyryp, ynyldap әn aityp otyratyn. Ákemiz Qaldayaqtyng boyynan da ónerding týr-týri tabylatyn. Garmon, dombyra tartatyn, әu bastan muzykagha әuestigi bólek adam edi.

Atamyz – әkemizding әkesi Arystanbek te el ishinde sóz ben iske ústa bolghan desedi. Auzy dualy, sózi uәli kisilermen, Shәdi tóremen aralas-qúralas bolghan adam. Shәkenning talantynyng tamyryn izdeseniz, mine, osylardyng ózi-aq jetkilikti emes pe?

– Álginde familiyalarynyz, әueli Shәmshi aghanyng da familiyasy Dombaev bolghan dediniz. Sonda arghy babalarynyzdyng atyn alghansyzdar ghoy, solay ma?

– Búl da bir bólekshe әngime ózi... Dombay degen negizi atamyzdyng laqap aty. Qaldayaqtyng әkesi Arystanbek domalanghan iri kisi bolghan eken. Sol túrqyna qarap jengeleri Domalaq dep at qoyghan da, ony qysqartyp Dombay atap alghan. Elge de solay Dombay atanyp ketipti. Sonymen ózining azan shaqyryp qoyghan Arystanbek aty úmytylyp, bizding familiyamyz da Dombaev bolyp shygha kelgen ghoy.

Ákemiz Qaldayaq ta atamyz siyaqty orta boyly tórtbaq kisi bolatyn. Al, sheshemiz shýikedey qara kempir edi. Ákey 1976 jyly qarashada, 85 jasynda qaytys boldy. Al, anamyz Saqypjamal sheshekten qalghan bozókpe auruynan erterek, 1959 jyldyng qarashasynda dýnie salghan bolatyn. Sheshem jaryqtyq 11 qúrsaq kótergen eken, solardan beseumiz – Túmarkýl, Shәken, Raushan, men jәne Rayhan ghana qalyppyz. Qazir Rayhan ekeumiz ghana barmyz.

– Nege, ekinshi analarynyzdan da bauyrlarynyz bar emes pe?

– IYә, әriyne... Men Saqypjamaldan tuylghandardy ghana aityp otyrmyn ghoy. Ózi úzaq auyrghan song sheshem әkeme Júmash esimdi qyzdy alyp bergen. Ol kisiden Kýlәihan, Kósherbay, Klara, Qydyr, Sabyr, Baqyt esimdi bauyrlarymyz bar, Allagha shýkir. Olar da – Qaldayaqov. Kósherbay inim OQMU- da shet tilderi kafedrasynyng mengerushisi. Áyeli Qaldayaqova Ghaysha pedinstitutta (OQMPI) shet tilinen sabaq beredi. Kósherbay Almatyda Shәkenning qolynda jýrip oqydy. Biz eshqashan analarymyz bólek dep bólingen emespiz.

– Analargha arnalghan gimn siyaqty bolyp ketken «Ana turaly jyryn» kompozitor aghamyz Saqypjamal apa ómirden ótkende jazghan deydi?

– Sheshemiz qaytys bolghanda Shәkeng Almatyda túratyn. Ol uaqta basynda túraqty baspanasy joq, pәterden pәterge kóship qinalyp jýrgen kezi. Salghan telegrammamyz qolyna uaqytynda tiymey, qaraly habardy bir jarym aidan keyin estipti. Qazirgidey telefon baylanysy degen qayda ol kezde?! Sheshemizding qazasy, oghan uaqytynda jete almaghany, topyraq sala almaghany Shәkendi qatty qayghygha saldy. Anamyzdy aza tútyp, ezilip, eniregen ol 40 kýn boyy bir ornynan tapjylmay, dúrystap tamaq ta ishpey, túnghiyq múngha batyp, otyrdy da qoydy. Ishtey ózin de jep, otyrghan kórpesi oiylyp ketkenshe ornyn da ózgertpedi. Anagha degen mahabbat, anagha degen saghynysh pen múng kókireginen әn bolyp tógildi. Sheshemizding qazasynan keyin kóp úzamay sol әn dýniyege keldi. Sózin Ghafu Qayyrbekov jazdy. «Ana turaly jyrdyn» tolghaghy kýshti boldy, búl әndi dýniyege keltiru ýshin onyng 30 týrli variantyn jazdym» deytin edi Shәken. Búl әn býkil analargha qoyylghan eskertkish bolyp qaldy.

– Býkil qazaq elining kóginde әni shalqyghan Shәmshi aghanyng Qazaqstan Kompozitorlar odaghyna mýshe boluyna konservatoriyany bitirgen diplomynyng joqtyghy ghana sebep boldy ma, joq oghan kedergi keltirgen, qysastyq jasaghan jandar boldy ma? Búl turaly aghanyng ózi aitatyn ba edi?

– Shәkeng kisining jasaghan jaqsylyghyn asyra aitugha bar, biraq bireuding jasaghan qiyanat, qysastyghyn júrtqa jariya etip, jamandaghan jan emes. Ol kisige jasalghan qiyanatty qasynda jaqyn jýrgen jandar kórip, bilgen bolar. Solardyng biri – Múhtar Shahanov. Ol kisi Shәkeng jayly songhy jazghan «Shәmshining ghúmyrlyq geometriyasy» degen esselar jinaghynda biraz shyndyqty ashyp aitypty. Onda Qazaqstan Kompozitorlar odaghyn 28 jyl basqarghan Erkeghaly Rahmadiyevting Shәkendi odaqqa mýshelikke qabyldamay, qiyanpúrystyq pighyl tanytqanyn, onyng búl qylyghyn Múhang birneshe ret betine basyp aitqanyn jasyrmay jazypty. Biraq kýnning kózin alaqanynmen kólegeylep jaba almaytynyng sekildi Shәkendey dara talantty jekelegen bir basshylar moyyndaghysy kelmegenimen onyng baghasyn halyq berip, eli moyyndady. Áriyne, ómirde әrtýrli pendeshilikter bolady. Erkeghaly aghamyz da ózining kezindegi aghattyqtaryn kesh te bolsa sezingen bolar, Shәkeng qaytys bolghanda ol kisi Mәdeniyet ministri retinde jerleu rәsimining bar sharuasyn óz moynyna alyp, qaraly jiynda «Shәmshi qazaqtyng úly kompozitory», «Halyqtyng dara maqtanyshy» degen sózderdi birneshe ret qaytalap aitqanyn dýiim júrt estidi. Átten, biraq jaqsylar tirisinde baghalanyp, layyqty qoshemetin kórse ghoy...

– Shәmshi aghanyng tughan bauyrysyz. Birge óstinizder. Ol kisining ónerge jaqyndyghy bala kýninen bayqalushy ma edi?

– Shәkeng menen 12 jas ýlken. Aramyz alshaqtau bolghasyn ol kisining bala kýninen estelik aita almaymyn. Biraq sәl eseygen shaghyndaghy keybir kórinister esimde qalypty. Shәuildirde oman aryq bar edi. Bizding ýy sonyng jaghasyna qauyn ekti. El ol kezde negizinen maqta egetin. Jaz boyy sol aryqtyng jaghasynda oinap, shomylamyz. Aryqtyng qasynda ýlken tal bolatyn. Sonyng bútaghyna shyghyp alyp, sugha sekiremiz. Osy aryqtyng jaghasyndaghy sol taldyng kólenkesinde Shәmshi agham da otyratyn. Mektepting joghary synybyndaghy kezi bolsa kerek, qasynda Mәken degen nemere әpkemiz, Qaltay degen dosy bolatyn kóbine. Esimde qalghany – ýsheui «Bir bala» degen әndi aityp otyrushy edi. Shәkeng mandolmen sýiemeldep, әnge qosylatyn. Al, «Qúsniy-Qorlan» әnin agham mahabbattyng gimni sanaytyn.

– Sol oman aryqtyng jaghasynan arna alghan әn tenizi býginde býkil qazaq elin valis tolqynymen terbep, Shәmshi aghamyz qazaqtyng Qaldayaqovyna ainaldy. Artyndaghy bauyry retinde kókeyinizdi ne terbeydi, ne tolghandyrady?

– Kózi tirisinde ózi kóp qúrmet kóre almaghanymen onyng ólmeytin әsem әnderi ómirin jalghap keledi. «Mening Qazaqstanymy» elimizding gimnine ainaldy. Án kóginde әnderimen birge esimi de mәngige qalyqtap qaldy. Sony oilasam, bauyrlyq sezimmen et-jýregim eljirep, kókiregimdi maqtanysh sezimi kerneydi.

Qúdaygha shýkir, Shәmshi Qaldayaqov atyndaghy әn festivalin túraqty ótkizu dәstýrge ainaldy. Byltyr 14-shi ret ótti. Ánderin tyndap, qanattanyp qaytamyz. Biraq sóz reti kelgende kónildegi ókpe-nazymyzdy aitsaq, aiyp etpenizder. Biz, Shәkenning bauyrlary qarapayym adamdarmyz. Qazir qarapayym adamdardy kózge ilmeytin zaman boldy ghoy. Eger biz myqty bir qyzmettegi nemese aqshasy qalyng bay bireu bolsaq, «Shәkenning tuystary» dep qúraq úshyp, qol-ayaghymyzdy jerge tiygizbey qoshemettep jatar edi. Aghamyzdyng әn keshterine Rayhan ekeumiz shaqyrylamyz. Raushan barda ol da keletin. Biraq bizdi kelding be, ketting be dep jatqan jan bolmaydy. Áyteuir, bir shetten oryn tiyip, qatysqanymyzdy qanaghat etip qaytamyz. Bizding Kósherbay bastaghan basqa bauyrlarymyzgha nege shaqyru berilmeydi? Sostiyp Rayhan ekeumiz ghana baramyz. Qanshama keshteri ótip jatsa da tiyisti mekemedegiler, úiymdastyru alqasyndaghylar «myna kisiler Shәkenning bauyrlary» dep halyqqa birauyz tanystyryp, iltipat bildirse de tóbemiz kókke jetip qalar edi. Tipti, «osy keshten Shәmshi aghamyzdyng bauyrlaryna estelik» dep bir qalamsap syilaghan emes. Múny bir syilyq dәmetkennen aityp otyr demenizder. Kórip otyramyz, keyde әlgi úiymdastyrushylar men basqarma basyndaghylar Shәkendi ómiri kórmegen bireulerdi qolpashtap, qoltyqtap, shәt-shәlekeyleri shyghyp jatady. Nege? Óitkeni, olar dókeyler, abyroyy qaltasymen ólshenetinder. Sondayda jetim baladay bir búryshta qalghanyna qapalanasyn. Shәkenning әruaghy ýshin bolsa da bizding ol jerde óz ornymyz bar dep oilaymyn. Keyde kónildi sonday jaghdaylar múnarlandyrady.

Biraq Shәmshining esimin eshkim tómendete almaydy. Ol halqynyng jýreginde, әn әlemining biyiginde Sholpan júldyzday jarqyrap mәngige qaldy. Eng ýlken baqyt – sol!

– Aghynyzdan jarylghan әngimenizge rahmet, Qadyr agha!

Súhbattasqan Ashan MAYLYBAEVA. 

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5269