Qazirgi tanda elimizde mal sharuashylyghyn órkendetuge airyqsha kónil bólinip keledi. Ásirese, memleket tarapynan asyl túqymdy mal sharuashylyghyn damytugha basymdyq berilgen. «Sybagha», «Qúlan» baghdarlamalary boyynsha mal sharuashylyghyn damytamyn degenderge qarjylay kómek kórsetilip jatyr. Degenmen, aldaghy uaqytta daghdarysqa baylanysty memleketten beriletin kómekting qysqaratyndyghy jayly jii aitylyp jýr, - dep jazady "Ontýstik Rabat" gazet .

Sonymen ónirdegi auyl sharuashylyghynyng jay-kýii qanday? Subsidiya berudegi talaptar ózgere me? Búl súraqtargha jauap alu ýshin oblystyq auyl sharuashylyghy basqarmasy, mal sharuashylyghy jәne mal túqymyn asyldandyru bólimi basshysynyng mindetin atqarushy Oraztay Ósipbaymen súhbattasqan edik.

– Oraztay Nauatúly, kýngeylik sharualar memleket tarpynan berilip jatqan subsidiyany tiyimdi paydalanyp jatyr ma?

– Aymaqta mal sharuashylyghy jyldan-jylgha damyp keledi. Atap aitqanda, et, sýt, júmyrtqa ónimderining kólemi artty. Jalpy, ónirimizde 858,8 myng iri mýiizdi qara mal, 4 111,4 myng qoy men eshki, 223,6 myng jylqy, 23,4 myng týie, 2 460,3 myng qús bar. Múnyng barlyghy sharualardyng enbegi jәne memleket tarapynan berilgen qarjylay kómekti tiyimdi paydalanudyng arqasynda deuge bolady. «Iri qara mal eksportynyng әleuetin damytu» jobasy shenberinde «Sybagha» baghdarlamasymen 18,2 myng bas analyq iri qara mal satyp alyndy. Býginde 49,3 myng bas analyq iri qara malgha túqymdyq týrlendiru jýrgizilude. «Altyn asyq» baghdarlamasy boyynsha 39,3 myng bas túsaq, «Qúlan» baghdarlamasy boyynsha 3,7 myng bas jylqy satyp alyndy.

– Maldy asyldandyru túrghysynda qanday júmystar atqaryluda?

– Tórt týlikting ishinde qoy sharuashylyghynda asyldandyru júmystaryna kóbirek mәn berilgen. Búghan sharualardyng ózi qyzyghushylyq tanytyp otyr. Aytalyq, ónirimizde 119 sharua qojalyghy qoy ósirumen ainalysady. Olar qazaqy, biyazy jýndi, qarakól qoylaryn asyldandyru isin qolgha alghan. Múndaghy maqsat – az shyghyn júmsap, kóp ónim alu. Mәselen, Ordabasy audanyndaghy «Seraly» sharua qojalyghy asyl túqymdy «Ordabasy» qoyyn ósirip kele jatqanyna kóp jyl boldy. Búl asyl túqymdy qoydyng basqa qylshyqty qoylardan ereksheligi, taza etti birneshe ese artyq beredi. Biylghy jyly «Ordabasy» túqymyn jergilikti maldardy úryqtandyrugha qoldanamyz. Sebebi, memleket tarapynan asyl túqymdy qoshqarlardy jalpy sharuagha birdey etip, analyq bastaryn tegin qashyrtugha kómek berilip otyr. 80 mynday maldy úryqtandyru júmystary bastaldy. Qoydy qashyrtyp alu ýshin mamandar men onyng tehnikalyq qúral-jabdyqtary, asyl túqymdy «jalgha beru» qarjysy memleket esebinen jýrgiziledi.

Ekinshiden, aimaqta qarakól maly da azayyp bara jatyr. Ontýstik-Batys mal jәne ósimdik ghylymy insitutynyng ghalymy Hismetolla Ýkibaev bizding ónirde kók týsti qarakól qoylaryn kóbeytuge ýlesin qosyp otyr. Juyrda Týrkistan qalasynda qarakól qoylardy asyldandyru maqsatynda seminar ótti. Qarakól qoyyn kóbeytu isin qazir Týrkistan qalasyndaghy «ygnak» sharua qojalyghy qolgha aldy.3 myng bas qarakól qoyy bar. Keleshekte kók týsti eltirilerdi halyqtyng iygiligine jaratu kózdelude. Eltirimen elimizding әskerin tolyq qamtamasyz etemiz degen de jospar bar.

– Sharualargha subsidiya beruding talaptary ózgerdi me?

– Jalpy, qoy sharuashylyghyn bólip aitar bolsaq, qoydyng analyq basynyng saulyghyna 1500 tengeden beriledi. 2011 jylgha deyin osy subsidiyany alu ýshin 1000 bas saulyghy boluy kerek degen talap qoyylatyn. Ótken jyldan bastap 600 saulyghy bar sharualar subsidiya alugha mýmkindigi boldy. Al, biyl 300 saulyghy bar sharualargha da memleketten qarjylay kómek kórsetildi. Maldy asyldandyruda satyp alynatyn bir bas malgha 8000 myng tengeden beriledi.

Keler jyly mal sharuashylyghy men odan alynatyn ónimderge subsidiya beru jalghasady. 2017 jyldan bastap ónimge emes, mal basyna ghana tólenetin bolady.

– Ángimenizge rahmet!

Kýy talghamaytyn «Ordabasy»

Ordabasy audanyndaghy «Seraly» sharua qojalyghy 20 jyldan beri qazaqy «Ordabasy» qoyyn ósirumen ainalysyp keledi. Qojalyqtyng basshysy Seraly Ábjanovtyng Ontýstik-Batys mal jәne ósimdik ghylymy institutynyng ghalymdarymen birlese jýrgizgen júmysy óz nәtiyjesin berdi. Býginde qojalyqtyng asyl túqymdy qoylaryna degen súranys jyldan jylgha artyp otyr. «Ordabasy» qoydyng túqymyn jergilikti sharualar ghana emes, arysy Atyrau, Almaty, Qyzylorda, Jambyl, Aqtóbe, Manghystau ónirining qojalyqtary da qyzyghushylyq tanytyp, satyp aluda.

– Qazaqy qoydyng ereksheligi barlyq jerding tabighatyna tez beyimdeledi. Tózimdi, jer tandamaydy, jyldam jetilip, tez qondanady. Jýni az, esesine eti mol. Qoshqarlardyng ortasha salmaghy 110-123, saulyqtardyng ortasha salmaghy 85-90 kelini qúraydy. Al, alty ailyq qozy kezinde salmaghy 31-32 kelige jetti. Qazir úsaq maldyng may emes, et beru ónimdiligine mәn beriledi. Búryn kerisinshe edi. Sol sebepti, búl asyl túqymdy qoylar boyyna may emes, etti kóp jinaytyndyghy kópshilikti qyzyqtyrady. Biyldyng ózinde Almaty, Jambyl, Qyzylorda oblystaryna 2500-nan astam saulyq pen túsaq sattyq, -deydi sharua qojalyghynyng zootehniygi Amanbek Yrysbekúly.

Sharuashylyq 200-dey asyl túqymdy qoshqardy oblystyq seleksiyalyq ortalyqqa úsynghan. Ondaghy maqsat — asyl túqymdy qoshqarlardy qolmen úryqtandyrugha paydalanyp, oblystaghy uaq maldardy irilendiruge jәrdem beru. Múndaghy mamandar asyl túqymdy qoylardyng qanyn auystyruda Tәjikstannan qúny 300 000 túratyn qoshqar alyp kelipti.

– «Ordabasy» qoyynyng túqymyn bizder joghaltpauymyz kerek. Býginde adamdar qúiryq-maydy holesterindi kóteredi dep jemeytin bolghan. Al, búl qoyda «Edilbay» qoyy sekildi qúiryq joq, etin sany men qabyrghasyna jinaydy, – deydi sharuashylyqtyng mal-dәrigeri Slambek Bayzaqúly.

Býginde sharuashylyqta 6 mynnan astam qoy, 200 iri qara, 400 bas jylqy bar. Sharuashylyq memleketten ótken jyly 5 mln 200 myn, biyl 5,5 mln tenge alghan. Aldaghy uaqytta malshylar iri qara men jylqy túqymyn da asyldandyrmaqshy.

Aygýl Kerimbayqyzy

Abai.kz