REDAKSIYaDAN: Áleumettik jelidegi (FB) paraqshasynda  publisist Jәnibek Qojyq «shal», «kempir» sózining tórkinine ýnilip, oryndy mәsele kóteripti.  Kýndelikti túrmysta, auyz eki tilde retti, retsiz qoldanala beretin shal men kempir sózi qanday maghynagha ie eken?.. Oqyp kórelik.  

KEMPIR

 Qazirgi jastar  «shal», «kempir» sózining  týpki maghanasyn tolyq bilmegesin, ýlkender «úyat bolady, qoyyndar» demegesin bir-birin «kempir», «shal» dep aityp jýr. Jastar týgeli ýlken astarda «Ata úldaryna» shapan taratqanda, kóp jerlerde «ana rudyng shalynan kim bar», «myna rudyng shaldarynan kim bar?!» dep aiqaylap jatady. Aqsaqal degen qastarli sóz úmytylyp, shal degen sóz basyp barady. Qazir, balalarymyz, әke, sheshe degen ardaqty sózding ornyna «bizding ýiding kempir, shaly deytin boldy. Bir birinen «Shal qayda?», dep súrasa, «Shal auylda joq» dep jatady. Búl sózderge qúlaghymyz ýirenip barady.

Osydan 25 jylday búryn Ondy auylynda (Manghystau oblysy) ýlken toy boldy. Aghash ýiding ishi tolghan aqsaqaldar, qaq tórde Ybyray naghashym otyr. Ybekeng óte әngimeshil, shejireshi kisi. Bir kezde qolgha su qúyatyn bala keldi. Asaba jigit: «Birinshi sudy shaldardan bastap qúi», -  dep balagha búiryq berip túrdy. Ybekenning tómengi jaghynda otyrghan ýlken kisiler «shal» degen sózge shamdanyp qalyp edi,  asaba jigit: «Ne, sender shal bolmaghan da kimsinder?» -  dedi. Tórde otyrghan Ybyray naghashym: «Áy, bala, sózding maghanasyn bilmeseng aitpa, mening jasym 85-te. Biraq 80-ge kelgenshe shal bolghanym joq, qalay týsinseng solay týsin», - dedi. Asaba jigit úyalyp qaldy, ýlkender kýlip jatyr. Jaqynda Shetpedegi ózimning qatty qúrmetteytin salt –dәstýrdi jaqsy biletin naghashy aghamnan shal sózining anyqtamasyn súradym. Sonda onyng maghan aitqany: «Shal kýndiz maqtanshaq, keshke jasqanshaq, týnde qyzghanshaq bolady», - dedi. Keyde ýlkender jaghy: «Ey, mynau jasyna jetpey shal bolypty ghoy», - dep jatsa, endi birde, «Áy, ony shal demen, jaqynda balaly boldy ghoy», -  dep te jatady. Keyde әieli qaytys bolghan jasy ýlken adamdargha da: «Ol әli shal emes shyghar, tósek janghyrtsa bolady ghoy» dep jatady. Kóbine ýlken kisiler shal degenge shamdansa, al qazirgi jas jigitter «shal» degen sózge maqtanady. Shal sózining týpki maghanasy «týngi tósekke jaramay qalghan er adam» degen sóz. Qadirli,ini- kelinderim, sizder analaryndy, sýigen jarlaryndy kempirge tenemey-aq, anashym, sheshem, jarym, júbayym, kelinshegim, zayybym desender bolady. Al, kelinder, kýieulerindi «shalym», «bizding shal», «bizding ýiding shaly» degenshe, «kýieuim», «otaghasy», «jarym», «balalarymnyng әkesi» degendering jón. Áriyne, men til mamany emespin biraq, aqsaqaldardan estip, súrap jasaghan tújyrymym. Qate bolsa, keshirim súraymyn. Biraq, biz bilgenimizdi jastargha aityp, jazyp otyruymyz qajet.

KEMPIR

 Qazaq  «Kempir» dep kýieui qaytys bolghan egde jasqa kelgen әieldi aitady. Qazaqta «pirsizding piri - shaytan, әielding piri - kýieui» degen maqal bar. Kempir piri kem әiel degendi bildiredi. Qazaq jetimin jylatpaghan, jesirin qorlatpaghan halyq. Kýieui qaytys bolghan kelinshekti «jesir» dep ataghan. Biraq, kýieuining bir jyldyq asyn bergennen keyin. El aqsaqaldary jiylyp jesirdi qaynysyna, ne qaynaghasyna atastyrghan. Al, egde jastaghy әielding balalary er jetip, qyzdary boy jetken kezde kýieui qaytys bolsa, kempir dep ataghan. Qazaq olardy qúrmettep syilaghan. Kýieui qaytys bolghan kempirler ýy biyligin de, týz biyligin de ózderi alghan. Qazir ýlken kisilerding «kempirimmen aqyldasayyn», «bizding ýiding kempiri sheshedi», «kempir biledi» dep jýrgen sózderi sodan qalghan. Al, kýieui tiri adamdy eshkim kempir demegen. Keybir әjelerimiz de kempir degen sózge ashulanyp qalatyny sondyqtan. Biraq qazir kóp sózding shynayy maghynasy úmytyldy. Qazaq halqynda kýieuinen aiyrlysu degen bolmaghan. «Atyng jaman bolsa, satyp qútylarsyn, qatynyng jaman bolsa, qaytyp qútylasyn?» degen sóz sodan qalghan.    Mine, kempir sózining tórkininde osynday josyghy bar.

Abai.kz