Senbi, 23 Qarasha 2024
46 - sóz 5130 0 pikir 26 Qazan, 2015 saghat 08:57

BÚLAY BOLMAYDY GhOY...

Elimizdegi, әsirese, dýbirli oqighalar túsynda qozyp kete beretin patriottyq sezimimdi qayda qoyargha bilmey, alasúryp jýrgende, qúday ózi sәtin salghan bir oqigha boldy.

Kýndegi uaqytta, kýndegi әdetimmen jolymdaghy teatr ghimaratynyng túsynan ótip bara jatqanymda, teatrdyng artqy esiginen shyghyp, eshkimge kórinbey, aqyryn ghana jylysyp bara jatqan Abay Qúnanbaevty kórip qaldym!.. Qolpighan úzyn shapanynyng etegi jer sypyryp, ayaghyn asygha basady. Suretinde shal siyaqty kóringenmen, ómirde pysyq, shiraq adam ekeni kórinip túr.

- Abeke...Ibrahim Qúnanbayúly, sәl ayaldanyzshy, - dep, sonynan túra jýgirdim. - Ayyp etpeseniz, sizden súraytyn birer mәsele bar edi...

Abay Qúnanbaev juan moynyn búryp, entigip jetken maghan tanyrqay qarap, túryp qaldy. Ýstindegi býgingi modagha, tәuelsiz zamanymyzgha say kelmeytin kiyimderinen ynghaysyzdandy ma, jan-jaghyna qarap, mazasy ketinkirep túr.

- Saghan ne kerek?..- dedi, shapanynyng úzyn jenin qayyryp, saghatyna ýnilip qoyyp.

- Keshirersiz... Atynyzdy kýnde estiymin... Suretinizdi әr jerden kýnde kórem. Býgin sizdi... ózinizdi... tiriley kórgenime quanyshtymyn!..

- Tiriley deysing be... Ha-xa-xa!.. Jaraydy, ait sharuandy.

- Uaqytynyzdy kóp almaymyn... Siz danyshpan adamsyz ghoy, ólenderinizdi mektepte oqydyq... Keshe ghana bir kitabynyzdy tauyp alyp, qarap shyqtym... Jaqsy jazypsyz. Búrynghy qazaqtar turaly jazghan ekensiz. Olardy, negizinen...synapsyz. Solay ghoy?.. Nadan depsiz, sózi kóp, kәsipke joq depsiz. Partiya qúryp, dau qughan, el qydyryp, bos sendelgen qylyp kórsetipsiz. Qymyz iship, et jegenge mәz bolghan dep sógipsiz... Tipti, orysty bylay qoyyp, noghaygha ilese almaydy dep týnilipsiz... "Maqtanshaq, beker mal shashpaq" dep minezdepsiz... Odan da soraqylary bar... tipti kóp!.. Aytugha auyz barmaydy...

- IYә, bәri ras, aittym, jazdym, synadym... - dep, sózimdi bólip jiberdi Abay. - Ne súraghyng bar, jarqynym, asyghyspyn...

Sonda deymin de, Abeke, bas eriksiz beyshara elinizdi sonsha túqyrtqanynyz ne? Búlay bolmaydy ghoy... Qazaqtyng eshbir minezin jaqtyrmapsyz...

- Sonda deymin de, Abeke, bas eriksiz beyshara elinizdi sonsha túqyrtqanynyz ne? Búlay bolmaydy ghoy... Qazaqtyng eshbir minezin jaqtyrmapsyz... El jaqsylaryn minep, qoja-moldalardy shenepsiz... Qazir, óziniz bilesiz, tәuelsiz elmiz. Sonyng ózinde, siz siyaqty synaghyshtardyng artyq-auys sózi jýikemizge tiyedi. Olar da tek jaman jaghymyzdy ghana kóredi... Búlay bolmaydy ghoy!.. Árqaysymyz óz elimizding patrioty bolugha tiyis emespiz be, qalay oilaysyz?..

Abay maghan tan-tamasha qalyp qarady.

- Shyraghym-au, sonda, patriot bolsaq, bas salyp, bir-birimizdi, odan qalsa, týk kórmegendey, basqalar bayaghyda jasap tastaghan kór-jerimizdi daraqylanyp, maqtay beruimiz kerek pe... Pәlendi quyp jettik, týgennen ozdyq dep?!.

- Nege kór-jer?.. Álem moyyndaghan qanshama jetistikterge jetip jatyrmyz!.. Kosmosqa úshtyq... Sporttan qanshama abyroy aldyq... Dýniyeni dýmpitip qanday sharalar úiymdastyrdyq... Sonyng bәrin qalay kórmeuge bolady?!. - dedim, patriottyq ekpinmen qyzyna sóilep. - Kórshi elderge qaranyz... Qaysysy sonday tabysqa jetipti?!.

Jaman degenge, shyn jamandar ghana shamdanady. Men elimning adam bolmaytyn jamany borday tozyp, jaqsysy shyndalyp, zor bolsyn dep synadym. Onyng nesi jaman?..

- Jә, - dedi Abay, taghy da sózimdi bólip. - Aytyp jatyrmyz ghoy sonyng bәrin, jaghymyz talmay, aighaylap... Óz aighayymyzdan ózimizding qúlaghymyz túnar boldy!.. Qúlaghyng biteu me, әlde saghan búl dabyra-qiqu әli azdyq etip jatyr ma? Apyrmay... kýnde bir janalyq oilap tabatyn japondar, europa-amerikalyqtar qalay jer basyp jýredi eken, osy... Kórshi elder deymisin? Men bir sózimde aityp edim: jamanmen salysyp jaqsy bola ma eken, jaqsymen shendesip jaqsy bolmay ma dep... Oqymaghan ekensing ghoy. Aldymen, ana batys pen shyghystyng jaqsylaryna jaqyndamaymyz ba? Sosyn maqtansaq bolmas pa? Daraqy shu, danghazany qoyyp, júmys isteu kerek, bauyrym. Jaman degenge, shyn jamandar ghana shamdanady. Men elimning adam bolmaytyn jamany borday tozyp, jaqsysy shyndalyp, zor bolsyn dep synadym. Onyng nesi jaman?..

Men dayyn túrghan qarsy uәjimdi aitpaq bolyp, auzymdy asha berip edim, Abay qayta sóilep ketti.

- Sosyn... Patriot bolu ýshin birdenege maqtanu - mindet pe?.. Maqtanatyn eshteneng bolmay qalsa she?.. Onda patriot bolmay qalamyz ba?! Osy sen...mәselen, әke-sheshendi myqty, bay, ataqty bolsa ghana jaqsy kóresing be? Jany ashu, kýiinu - sýigendikke jatpay ma, seninshe... Ashulansan, yza bola almay, kýlsen, quana almay sharshaytyn jaghday keshe, bas eriksiz kezde de boldy. Qazir de kóp!.. "Kórmeyin desem, kózim bar" dep, әne, aqyndaryng da aityp jatyr...

- Jaqsy, solay-aq bolsyn. Sonda patriotizm degen ne, sizdinshe?! - dedim, shydamym tausylyp.

Patriot bolu ýshin birdenege maqtanu - mindet pe?.. Maqtanatyn eshteneng bolmay qalsa she?.. Onda patriot bolmay qalamyz ba?!

- Men orystyng tәuir jazushylaryn biraz oqydym ghoy... Anau, kim edi... iyә, Saltykov-Shedriyn: "ayaq astynan, patriotizm turaly aita qalypty... demek, bireuler taghy birdeneni úrlaghaly jatyr-au, shamasy" dep jazyp edi. Qúday saqtasyn, bizde olay emes qoy... Biraq sol sózdi aita bermendershi qúnyn ketirip, kóp jasaghyrlar!.. "Et-jýreksiz erninning aitpa sózin" degenim bar edi, oqysan... Tereng sezim, el sýng - auyzda emes, jýrekte. Daraqy aighayda emes - ashyghan, kýigen janynnyng azabynda, kózinning ystyq jasynda túr móldirep patriotizm.... Patriotizm - elinning ertenine ýmitindi sәule etip, qaray-qaray, jasaurap, talghan janarynda! Al...anda-sanda auylynnyng aty ozyp kelgendegi quanyshyndy elimdi sýigenim dep maldana berme, shyraq. Mәsele onda emes... Erteng basqa bireu ozady... Nauqan men dýrmek - ótedi. Sen ozsa da, ozbasa da, jense de, jenilse de, kóship ketpey, mәngi ornynda qalatyn elinning olqysyn oilap qayghyr, aldymen! Aqylyn, qayratyn, bәrinen búryn, jýreging sýisin júrtyndy! - dep, belgisiz bir alys qiyrgha qyransha qarap túryp...- mә-ә-әssaghan! - laghyp ketti Abay! "Quyp" ketti mýlde... Osy, aqyn degen qiyaly xalyq, aspandamay, qashan adamsha sóilep ýirenedi?!. Osyny da sóz dep aityp túr ma? Joq, myna kisi...sharshaghan. Turasyn aitayyqshy - aljyghan... Ókinishti!.. Sonda da bolsa, adamnan ýmit ýzuge bolmaydy, endi men bar kýshimdi jinap, Abaydyng aldyna songhy uәjimdi tarttym:

- Sizdiki de dúrys shyghar... Biraq óziniz oilanyzshy, búrynghy batyrlarymyzdy, biylerimizdi, qazirgi túlghalarymyzdy úlyqtamasaq, tәuelsizdigimizdi jyrlap, dәriptemesek, keshegi bodandyqta ezilgen ensemiz, jasyghan ruxymyz qalay kóterilmek?

Abay maghan shanshyla qarap, myrs etti. Kózindegi mysqyl adam óltirerdey eken!.. Beker Abay boldy deysiz be...

- Áy, shyraghym, men eseptedim, qazir әr audan, oblysqa onshaqty batyr, әldeneshe әuliye, biy-bolystan keledi eken... Bas-basyna toy jasap, maqtanyp jatyrsyndar ghoy, sodan mýiizdering shyghar bolsa. Qarashy, әne, әr auylda, bar joldyng boyynda - at mingen, nayza ústaghan bir-bir batyrdyng tas mýsini. Qanshama abyz-әuliyenin eskertkishi!... Key jerde, tipti, qos-qostan! Al, jyrtyl, maqtan, "ruxyndy kóter"... Qansha qalasan, sonsha pút bar bizde!.. Almatydaghy mening eskertkishimnen de ýlken kóbi!.. - dep, qarqyldap kýle týsip, saqalyn saumalay sipap qalghan... Sol kezde, o, saytan... qaughaday saqaly jalbyray júlynyp, qolynda ketti!.. Kәdimgidey...jaq pen iyekten ajyrap, sirә, әjeptәir salmaqty saqal bolsa kerek, qapelimde abdyrap qalghan Abaydyng sausaq úshynda shayqalyp, sәl ilinip túrdy da, salp etip, jerge týsti... Óz kózime ózim senbedim!.. Qarsy aldymda saqaldy, taqiyaly, ýirenshikti mosqal Abay emes, taqiyanyng astyna qayyryp tyqqan úzyn shashyn jalbyrata, sausaghymen taraqtap, qarqylday kýlgen jap-jas jigit túr... Saqal ketken son, taqiyam ne sәn dedi me, qolyna býktep ústap alypty. Ne isterin bilmey, esengirep qalghan maghan qarap, qayta-qayta kýledi... Kýle túryp, enkeyip, ekeumizding aramyzda ólgen qarghaday etpetinen týsip, iylektenip jatqan saqalyn jerden ilip aldy da:

- Qazir Abay joq búl elde, - dedi. - Izdep әure bolmay-aq qoy... Men - әrtispin... Kóshening arghy betinde túrghan anau bir mektepti kórding be? Oqushylarmen kezdesuge shaqyrghan bizdi. Qúr barghansha, "Abay" spektaklinen ýzindi oinap bereyik dep... Sen, davay, bauyrym, patriotpyn dep, bos aighaylay bermey, bir dúrys jelim zauytyn ashsandarshy!.. Áytpese, әbden zyqymyz shyqty. Qattyraq sóilesek, osylay...saqalymyz týsip qala beredi. Sóit, bratan, zauyt ashyndar, "әlemdegi eng jaqsy jelimdi ózimizding jigitter shygharady!" dep, maqtanyp jýreyik biz de... Sosyn qazaq ónerining patrioty retinde, anda-sanda bolsa da, teatrgha kelip túrsandarshy, azamattar!..

Osyny aityp, ol, saqalyn dúrystap japsyryp almaqqa, janaghy shyqqan esigine asyghys qayta kirip bara jatty... O, saytan!.. Men kimmen sóilestim? Jyn ba, joq, әlgi... Abay Qúnanbaev pa?.. Men onymen ózimdi qatty tolghandyryp jýrgen asa manyzdy mәsele turaly sóileskim kelgen. Al ol... Ártispising degen!.. Meni aqymaq qylyp, oinap... Búlay bolmaydy ghoy!.. Al, jalpy, teatr... IYә, bir... kelip, kóru kerek edi, shynynda...

Túrsynjan Shapay

azattyq.org

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434