Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 7240 0 pikir 2 Mausym, 2010 saghat 02:37

Abaydyng arshynyna tolghan at qanday?

Abaytanudyng qazirgi kókeykesti mәselelerining bir parasy - aqyn ólenderining mәtinnamasyna baylanysty bayybyn tappaghan tústary. Avtordyng týpnúsqalyq qoljazbasy saqtalmaghandyqtan, búl mәselening sheshilui kýrdeli boluy - zandylyq. Bizding oiymyzsha, Abay shygharmalarynyng mәtinnamasy men aqynnyng shygharmashylyq laboratoriyasy arasynda ýzilmes baylanys bar. Demek, qazir jaryq kórip jýrgen  shygharmalardyng mәtinin  qalyng oqyrmangha belgisiz, erterekte jinalyp, ghylym iygiligine qosylmaghan núsqalarmen salystyra zertteu jemisti bolar edi.

Abaydyng kózi tirisinde jaryq kórgen shygharmalary qatarynda «Shoqparday kekili bar qamys qúlaq...» jәne «Qansonarda býrkitshi shyghady angha...» dep bastalatyn eki óleni de ghylym ýshin asa qymbat núsqalar.

Abaytanudyng qazirgi kókeykesti mәselelerining bir parasy - aqyn ólenderining mәtinnamasyna baylanysty bayybyn tappaghan tústary. Avtordyng týpnúsqalyq qoljazbasy saqtalmaghandyqtan, búl mәselening sheshilui kýrdeli boluy - zandylyq. Bizding oiymyzsha, Abay shygharmalarynyng mәtinnamasy men aqynnyng shygharmashylyq laboratoriyasy arasynda ýzilmes baylanys bar. Demek, qazir jaryq kórip jýrgen  shygharmalardyng mәtinin  qalyng oqyrmangha belgisiz, erterekte jinalyp, ghylym iygiligine qosylmaghan núsqalarmen salystyra zertteu jemisti bolar edi.

Abaydyng kózi tirisinde jaryq kórgen shygharmalary qatarynda «Shoqparday kekili bar qamys qúlaq...» jәne «Qansonarda býrkitshi shyghady angha...» dep bastalatyn eki óleni de ghylym ýshin asa qymbat núsqalar.

Búl ólender 1897 jyly Qazanda basylyp shyqqan «Knyazi bilәn Zaghida» degen qissanyng mәtininen tabylghan. «Kitapty bastyrushy Bektúrghan Siqymbayúly, óleng etushi - Janúzaq aqyn» dep kórsetilgen. Búl núsqalardy ghylymy ainalymgha engizgen kórnekti baspasóz jәne әdebiyet tarihshysy Ýshkóltay Sýbhanberdina, mәtinderdi taldap, týsinik bergen professor Mekemtas Myrzahmetov [1, 6-8 bb ].  Qissa tinine jymdastyryla qosylyp, basty keyipkerler Knyazi degen jigit pen Zaghipa degen qyzdyng júmbaq aitysy týrinde tútas berilgen búl eki ólenning avtory qazaq aqyny Abay ekeni aitylmaydy. «Qissadaghy ólende kezdesetin ózgerister, ólen  joldaryndaghy sózderding ornyn auystyrular, «keyingi avtordyn» ózinshe «jana joldar» qosuy múnda jii kezdesedi»[1, 8 b].

Zertteushi M.Myrzahmetov Abaydyng shygharmalarynyng qissagha qosylghanda edәuir ózgeriske úshyrauyna baylanysty bylay dep jazady: «...Siqymbayúlynyng Abay ólenining garmoniyasyn búzyp, ózinshe ombylap jýruine, óleng joldaryn kóbirek auystyruyna qaraghanda búl eki óleng kitap avtorynyng qolyna el auzynan, birden-birge jetken tәrizdi»[1, 8 b]. Búl pikirding negizsiz emes ekendigin aita otyryp, tolyq kelispeytin de jayymyz bar. Mәselening basyn ashu ýshin qissagha qosylyp basylghan núsqa men ózimizge mәlim núsqany salystyra otyryp, terenirek zertteu qajet.  Sonda ghana aqynnyng kózi tirisinde kitap bolyp, júrtqa taraghan búl eki shygharmanyng qadirine jetuge bolady.

Ádette, әr uaqytta basylghan núsqalardaghy aiyrmashylyqtar turaly sóz etkende kóshirushi nemese bastyrushy aiypty bolyp jýredi. Abaydyng óz qolymen jazyp qaldyrghan, týzegen, minegen qoltanbasy joq ekeni, Abaydyng aqyndyq laboratoriyasynyng erekshelikteri eske alynbaydy. Demek, búrynghy jәne qazirgi núsqalardy salystyra baghalaghanda, birynghay bastyrushyny jazghyrmay, bastyrushynyng qolynda bolghan núsqanyng da qasiyetterin, ólendik ýzdik órnekterin de bayqap, eskerip otyrghan jón.

Bizding salystyra zertteuimiz osy baghytta. Qissadaghy  «Synaghandaghy  attyng syny» degen taqyryppen basylghan núsqany «Qissada», al 1995 jylghy akademiyalyq jinaqtaghy ólendi «Jinaqta» dep aldyq.

Sonymen:

 

Qissada:  Shoqparday kekili bar, qamys qúlaq,

Qoy moyyn, qoyan jaqty bóken qabaq

 

Jinaqta: ... .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ..

Qoy moyyndy, qoyan jaq, bóken qabaq.

 

Buyn sany týgel, tek  «ty» jalghauy jinaqta «moyyndy» bolyp qosylghan. Ólendik qasiyeti búzylmaghandyqtan, bastyrushy ózgertken jaghdaydyng ózinde keshirimmen qaraugha әbden bolady.

Qissada: Shyghynqy auyz-omyrtqasy jaly mayda,

Ýzilip oilyq jelke túrsa saghaq.

 

Jinaqta: Auyz omyrtqa shyghynqy, mayda jaldy,

Oy jelke ýnireygen bolsa saghaq.

Áriyne, qissadaghy suret solghyndau. Biraq, «saghaghynan ýzilgen» tirkes te osal emes, «ýnireygen saghaqtyn» beyneliligi kýshtirek bolsa da, úghymgha qiyndau.

Kórnekti abaytanushy ghalym Qayym Múhamethanov ta «Oy jelke, ýnireygen bolsa saghaq»,- degen jolgha kýdik keltiredi [2, 49 b]. Kýdik  keltiredi de, Sәduaqas Shormanovtyng núsqasymen kelise otyryp, osy jol:

«... Ýzilip oidyq  jelke, túrsa saghaq»,-  týrinde ólenning boyynda, óz ornynda túr dep sanaydy.

Demek, bizding topshylauymyz negizsiz emes.

Biraz sheginis jasap, Abay ólenderin jazyp alghan Sәduaqas Shormanov jәne onyng qoljazbasy turaly maghlúmat bere ketsek artyq emes. Áriyne, búl - Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy jónindegi pikirimizdi dәleldeytin birden-bir dәlel degen sóz  bolmasa kerek.

Sәduaqas Músaúly Shormanov jan-jaqty bilimdi, Shyghys-Batys әdebiyeti men mәdeniyetin jaqsy biletin, qazaq әdebiyetining qadir-qasiyetine jetik maman dese bolghanday túlgha ekenine akademik Álkey Marghúlan kuәlik etedi [3]. Álekenning kórsetuine qaraghanda, Abaydyn  túrghylasy әri jaqsy tanys, qúdandaly azamat Sәduaqas Shormanov Abay ólenderin erte bastan-aq jazyp alyp, jinap jýrgen.

Sol Sәduaqas Peterburgke bir barghan saparynda, 1897 jyly Abay ólenderi jazylghan dәpterdi  «Peterburg uniyversiytetining professory, shyghystanushy, qazaq tili men әdebiyetin zertteushi ghalym P.M.Melioranskiyge syigha tartqan. Qazir (1963 j.-Z.T.) búl dәpter Saltykov-Shedrin atyndaghy kitaphanada akademik A.N.Samoylovichting arhiyvinde saqtauly túr» [3].

Álekeng S.Shormanov qoljazbalaryna, ol jinaghan Abay ólenderining mәtini dúrystyghyna kepil bere jazghan. «Sәduaqastyng jazbalarynda Abaydyng 17 óleni bar. Jalpy kólemi - 576 jol». Solardyng ishinde biz qarastyryp, tekserip otyrghan eki óleng bar.

1995 jylghy akademiyalyq jinaqty qúrastyrushylardyng kóz jetkizuine qaraghanda «Sәduaqas qoljazbasyndaghy Abay ólenderin jinaqtarda basylghan núsqalarymen salystyrghanda, aqyn sózderining kópshiligi Sәduaqas qoljazbasynda  dәl berilip, dúrys jazylghany anyq bayqalady» [4, 249 b].

Orayy kelgende aita keteyik, Sәduaqas Shormanov jazbalaryn kópke mәlim Mýrseyit qoljazbalarynan mýlde bólek núsqa retinde derbes qarastyru qajet.

Sondyqtan da Abay ólenining bir ghana jolynyng eki núsqasy jónindegi pikirlerimizdi tiyanaqtau ýshin S.Shormanov (1854-1927) qoljazbasyna jýgindik. Jәne onymyz nәtiyjesiz de emes. Taghy bir mysal mynaday:

 

Qissadaghy:  Jyghylmay ѕәm sýrinbey jýrse kósem,

IYek qaghyp beldeude túrsa әsem, -

 

degen eki jol

 

Jinaqta: Tyghylmay әm sýrinbey jýrse kósem,

IYek qaghyp elirip bassa әsem.

 

Birinshi núsqasynda attyng «jyghylyp-sýrinbey» kósem jýrui turaly aitylady. Eki sózding arasyndaghy defisting ornyna «ѕәm» shylauynyng qosyluyna qaray, ekinshi núsqada mýlde basqa maghyna payda bolghan.

«Tyghylmay» degen sózding maghynasy ashyq. «Býgejektemey, bosansymay, tipti qatar kele jatqan ekinshi atqa «tyghylmay», «sýikenbey» derbes, kerbez basyp erkin jýrui dep týsinemiz. Osynday kósem jýristi attyng túrpaty kózinizge elesteydi. Búl jerde jinaqtaghy núsqanyng mәni aiqyn, sәni kórkem.

Taghy bir eskerte keterlik teneu «bassa kósem» tirkesine qatysty. 1909 jylghy alghashqy kitaptan bastap, 1995 jylghy akademiyalyq jinaqqa deyin:

 

«Tyghylmay, әm sýrinbey jýrdek kósem,

IYek qaghyp, elirip jýrse әsem»

bolyp kelgeni mәlim. Múndaghy «jýrdek kósem» tirkesinde eng bolmasa jýrdekten keyin ýtir qoyylsa, jaqsy at әri jýrdek, әri kósem degen maghyna berer edi. Biraq, «jýrdek» sózi «kósemge» sinonim bola almaydy. Kýsheytkish shyray túlghasyndaghy syn esim dep qabyldasaq qisyngha keledi.  «Jýrse әsemnin» kemshiligi joq, tek birinshi joldaghy «jýrdekke» qarap, qaytalanyp kelgen selkemdik dep qabyldaugha bolar.

Osy jaghdaydy bayqaghan qúrastyrushylar Sәduaqas núsqasyn teksergende:

 

Tyghylmay, әm sýrinbey jýrse kósem,

IYek qaghyp, elirip bassa әsem,

 

ekenin tapqan.

Bas-ayaghy júmyr, suret kestesi kelisti osy eki jol jinaqqa engizilgen. Abay ólenining asyl núsqasy qalpyna kelgen. «Ásem basu» atqa jarasymdy ekeni de (Súrjekey әsem basyp, elendeysin) aitylatyny eskerilgen» [5, 266 bb].

 

Qissada:  Salpy erin, teke múryn, úzyn tisti,

Qabyrghaly, jotaly bolsa kýshti.

 

Bóp-bólek oiyndy eti, omyrauly,

Býrkittey toyat alghan salqy tósti.

 

Jinaqta:  Teke múryn, salpy erin, úzyn tisti,

... ... .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. .. ..

Oyyndy eti bóp-bólek, omyrauly,

Toyattaghan býrkittey salqy tósti.

 

Jinaqtaghy núsqanyng inversiyasy aiqyn, tógilip túrghany ras. Biraq, qissadaghy:

 

Bóp-bólek oiyndy eti, omyrauly,

Býrkittey toyat alghan salqy tósti,-

 

degen joldardyng da kemdigi kórinbeydi. Abaydyng óz qolynan  shyqqan desek te olqy emes. Ásirese, «býrkittey toyat alghan» degen teneuding dәldigi, úghymgha jenildigi qyzyqtyrady.

 

Qissadaghy: Juan sinir baqaylar, júmyr túyaq,

Shyntaghy qabyrghadan túrsa aulaq.

Jer soghar bauyr siniri әldi kelip,

Jauyryn etsiz bitse, taqtayday-aq.

 

Jinaqta:     Juan, taqyr baqayly, júmyr túyaq,

.............................................................

Jersogharly, sinirli, ayaghy tik

Jauyryny etsiz, jalpaq, taqtayday-aq.

 

Qissadaghy  «juan sinir baqaylar» jinaqta «juan, taqyr bayqayly» bolyp auysuyna da nazar audararlyq jaylar barshylyq.

Baqaydyng juan boluy eki núsqagha da tәn. Birinshisinde, baqaylardyng «juan sinirli» bolyp kelui quattalady. Búl zandy. Maldyng baqayy kórinip túrmaydy, siniri juan bolsa - әldilikting belgisi. Al, jinaqta búl teneu mýlde basqasha renkke bólengen. Múnda  baqaylar әri juan, әri taqyr boluy shart siyaqty.

Bayyptap  qarasaq, baqaydyng juandyghy ma, әlde baqay sinirlerining juandyghy ma? Ángime nede? Ári baqaydyng taqyrlyghy degen neni bildiredi? Týsiniksizdeu emes pe? Álbette, poeziya proza emes, ghylym emes - beynemen, órnekpen kestelenetin sóz óneri ekenine dau joq. Degenmen, qissadaghy «siniri juan baqaydy»,   «taqyr baqaydan» qúndyraq kóretinimizdi jasyrmaymyz.

Sonda, Abaydyng sóz órnegin basqa bireu jóndep jibergen be? degen saual da tuuy mýmkin. Bizding jauabymyz: ekeui de Abay núsqasy, eki týpnúsqa. Bireui alghashqysy, ekinshisi aqynnyng redaksiyasy boluy mýmkin. Áriyne, búl baylamgha biz tek «baqay» tóniregindegi izdenispen ghana kelip otyrghamyz joq. Ári qaray taldayyq.

 

Qissadaghy: Tar myqyn, talghaq jaya, qalbaghayly,

Aldy-arty birdey kelse erge jayly...

 

Jinaqtaghy: Keng sauyrly, tar myqyn, talghaq jaya...

... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...

 

Qissadaghy «Tar myqyn, talghaq jaya...»  qanday әdemi. Qatang «T» әrpinen bastalatyn eki syn esim, birin-biri kýsheytip, tasqa qashaghanday  aiqyn, dәp-dәl suret qúraghan. Estilui qanday әserli. «Keng sauyrly, tar myqym...» da osal emes. Sóitse de, «Tar myqyn, talghaq jayagha» jetpey jatqanyn moyyndamasqa shara joq.

«Abay tilining sózdiginde» [6, 365 bb] «jalbaghayly» sózine «myqyn sýiegi shyghynqy» degen týsinik berilipti. Al, «talghaq» degen sóz joq. Eger osy biz taldap otyrghan joldy Abaydyng ózine qaytarsaq, aqynnyng sózdik qoryna taghy bir qazaq sózi qosylar edi. Qazirgi qoldanysta joq, kónergen sóz retinde leksikamyzda bolmaghandyqtan, búl «talghaqqa» biz de týsinik bere almadyq. Sonday-aq, jinaqtaghy núsqada attyng jayasy-nyng syny turaly aitylmaydy. Olay bolsa, Abay-aqyngha bireu syrttan sóz qosypty degennen góri, әuelde bar sóz keyin belgisiz sebeptermen qysqaryp qalghan desek qisyny keletindey.

Múnyng ekinshi bir mysaly retinde keybir jinaqta joq, qissada bar myna syndy da úsynugha bolady:

 

Baltyry bolsa juan, shaqpaq etti,

Sandy kelse, dóngelek bolsa kótti.

Jýni qysqa, bauyry bolsa jazyq,

Arty taltaq, úmaly, ýlpershekti.

 

Jinaqta:   Úrshyghy tómen bitken, shaqpaq etti,

Ózi sandy, dóngelek kelse kótti.

Syrty qysqa, bauyry jazyq kelip,

Arty taltaq, úmasy ýlpershekti.

 

Eki núsqada edәuir alshaqtyq bayqalady. Jinaqta attyng baltyry qanday boluy kerektigi mýlde aitylmaydy. Onyng ornyna:

 

«Úrshyghy tómen bitken, shaqpaq etti»,

 

degen jol jazylghan.

 

Qissadaghy: «Jýni qysqa, bauyry bolsa jazyq»

degen әbden-aq týsinikti suret jinaqta: «syrty qysqa (?)» týrinde berilgen. Jaqsy attyng tyqyr jýni qúndyzday jyltyrap túratyny, qazanattyn, qoytorynyng jýndes, bauyr jýni sabalaq keletinin әr qazaq biledi. Al, «syrty qysqa» degen ne maghyna beredi? Nening «syrty qysqa?» Attyng túrqy ma? Joq. Jylqyny maqtaghanda «esik pen tórdey» dep kósile sóilemeushi  me edi atam qazaq. Bәigi aty bolsa «qarshyghaday ghana shapeti, yqsham, jenil jylqy» deushi edi. Jәne de Abay attyng túrqy úzyn-qysqalyghyn bildiru ýshin qaydaghy bir «syrty qysqa»  degen sózdi qoldana ma? Eger, tipti, «syrtqy jýni qysqa» degendi aitqysy kelse de, «syrty qysqa»  degen ekiúshty maghynaly sóz tanday ma?

Osy orayda, Abaydyng Kókbaygha aitty degen bir әngimesi de bar: Kókbay aqyn «Sabalaq» dastanyn Abaygha tanystyrghanda, «Shoqparday kekili bar qamys qúlaq» óleninde sipattalghan atty Abylay jyryna kirgizbek bolyp súraghanda: «Búl shirkinning ózi de mes bolyp ketti ghoy», dep ózi surettegen attyng synyna kónili tolmaghan. Yaghni, túrqy qysqa, jenil at emes, degeni.

Demek, qissadaghy «jýni qysqa» degen tirkes óz ornyn tapsa eken deymiz. Taghy osy «jýn» turaly mynaday bir mysal oigha oralady. «Jaz» ólenining «Dala ualayaty» gazetine basylghan núsqasynda «Shalghynnan jýni qyltyldap» degen jol abaytanushylar tarapynan birtalay talas tudyryp, aqyry «shalghynnan jony qyltyldap» bolyp basylyp ketti. Osy kitapta búl turaly pikirimizdi bildirdik.

 

Qissada: Arty taltaq, úmaly, ýlpershekti

 

bolyp basylghan jol, jinaqta:

 

Arty taltaq, úmasy ýlpershekti

 

týrinde berilip jýr. Ýnile qaraghan adam jinaqtaghy: «ýlpershekti, mayly úmany» kózge elestetedi. Jylqynyng ýlpershegi úmasynyng mayy emes, eng alghashqy qazynyn, telshikting mayy. Úmada may bolady, ony maqtaydy, dep estigen emespiz. Olay bolsa, qissadaghy  «úmaly, ýlpershekti» degen sózder ýtir arqyly, sóilemning birynghay mýsheleri týrinde berilgeni dúrys kórinedi. Al, «úmasy ýlpershekti» degen tirkes jete nazar audarylmaghandyqtan ketken selkemdik qana.

 

Qissada: Júp-juan shiderligi, bota tirsek,

Bir atty dәl osynday minip jýrsek,

Tónkerip eki kózin tostaghanday,

Juas bolsa, beldeude baylap qoyyp.

 

Jinaqta: Shiderligi juandau, bota tirsek

Beyne jel tynyshty, ekpindi minip jýrsek,

Eki  kózin tónkerip, qabyrghalap,

Beldeude tynysh túrsa, baylap kórsek.

 

Búl shumaqtyng eki núsqasynyng aiyrmashylyghy anadaydan kórinedi. «Júp-juan» men «Juandau» ekeui de bota tersekke qatysty bolghanymen, «juandaudyn» sypayy ekendigi dәiekti. «Júp-juan» tipti poeziya ataulydan alys, dónbektey dóreki syn esim. Jinaqtaghy ekinshi jolda avtor oiy shashyranqy. «Beyne jel» men «ekpindinin» bireui qalsa da, attyng ayaghyn jenil basatynyna ilanasyn. Al, «tynyshty» - ýsti  jayly jylqy degen maghynada qoldanylghan. Úiqasyndaghy aqaular, buyn sanynyng artyqtyghy - avtor  mәtinine bógde qol aralasqanynyng dәleli.

Qissadaghy: «Tónkerip eki kózin tostaghanday» degen suret jinaqtaghy «Eki  kózin tónkerip, qabyrghalap» degenge ese bermeydi. Biraq, mәtinde bar sózderdi eskermeuge haqymyz joq, «Tónkerip eki kózin»  degennen keyin, sol eki kózding - «tostaghanday» ekendigin aitu artyq bolghandyqtan, búl joldyng «Eki  kózin tónkerip, qabyrghalap» dep  avtor-aqyn attyng kerbezdenip býiirine qabyrghalap qaraytyn suretin bergen. Sonda, beldeude «Eki  kózin tónkerip, qabyrghasyna qarap qoyyp, tynysh túruy» attyng jaqsylyghynyng taghy bir belgisi eken. Búl  teneu qissadaghy «Juas bolsa beldeude baylap qoyyptan» әldeqayda quatty. Zaty «juas» at kóp, biraq olardyng bәri jaqsy at emes. Attyng baylauda tynysh túruy tәrtibinin, tәrbiyesining jaqsylyghy, degenmen  juastyghynyng dәleli bola almaydy. Al «baylap qoyyp» degende ne maghyna, ne úiqas joq.

Qissadaghy: Alshysynan tymaqty kiygizgendey,

Shadlandyryp jigitti kýlgizgendey.

degen adasyp jýrgen eki joldy taldaugha uaqyt shyghyn etpesek te bolar. Óitkeni jinaqtaghy:

Ayany tymaqty alshy kiygizgendey,

Kisini bol-bol qaghyp jýrgizgendey.

Shapqan atqa jetkizbes bóken jelis,

Yza qyldyng qolyma bir tiygizbey. -

degen shumaqtyng tórt qúbylasy týgel, ýlken shabyt ýstinde qúiylghan asqaq poeziya ekenine bas iyemiz. Ólenning eng songhy týiini, «Shoqparday kekilinen», «qamys qúlaghynan» bastap surettelgen jaqsy attyng er jigitke arman bolghan qasiyeti osynday ayany men jelisi-aq shyghar. Qissada Abay ansaghan jaqsy attyng synyn tolyqtyra týsetin taghy bir shumaq bar. Dene bitimi, minez-qúlqy, jýrisi surettelegen attyng týsi qanday bolu kerek? Aqyn múny eskermey kete ala ma? Oqiyq:

 

Qardan aq, maqpaldan qara bolsa,

Ádemi mingen sayyn jarau bolsa,

Sat dese myng tillәgha satpas edim,

Qimaytyn dostym kelip qalamasa,-

 

degen shumaqta jaqsy attyng bәsining qanshalyqty qymbat ekendigin aighaqtaydy.

Búl shumaq jóninde jinaqty qúrastyrushylar eshtene aitpaydy.  Onyng esesine «Abay» jurnalynda basylghan qissadaghy núsqagha: «Búl shumaq, sóz joq, qissa avtorynyng qospasy, óitkeni, búl ólenning qarpylmaghan yrghaghy men ýilesiminen kórinip túr» degen kesimdi týsinik berilgen. Yaghni, búl joldar Abay aqyndyghyna jat, degen sóz. Biz múnday pikirge kelise almaymyz. Ózgesin bylay qoyghanda:

 

Sat dese myng tillagha satpas edim,

Qimaytyn dostym kelip qalamasa.

 

dep aghynan jarylsa, Abaydyng avtorlyghyna jat bola ma?

«Qarpylmaghan yrghaq pen ýilesim» degende synshy birinshi joldyng bir buyny jetpey, aqsap túrghanyn kórsetse kerek. Kim biledi, týpnúsqasyndaghy «әppaq» degen sóz aq bolyp «týzetilip» ketti me eken? Sonda búl jol:

 

Qardan әppaq, maqpaldan qara bolsa,

 

týrinde berilse 11 buyny týgel, әdemi tirkes, jarasymdy teneu bolyp shyghar edi.

Osylaysha, «Shoqparday kekili bardyn» biz kórip jýrgen núsqasy, aqtyq, tolyq mәtin emes-au, degen tújyrym jasaymyz.

1995 jylghy akademiyalyq jinaqty qúrastyrushylar tarapynan: «Shoqparday kekili bar qamys qúlaq» óleninde әli de tekstologiyalyq taldau jasap, anyqtaudy qajet etetin sózder bar» [5, 265 bb] degen oy aityluy da tegin emes. Bizding izdenisimiz sol mindetting atqaryluyna az da bolsa sebin tiygizse dep, búl ólendi týsinu, iygeru maqsatyndaghy  talpynysymyz osy arnada..

 

Zarqyn Syzdyqúly Tayshybay,

filologiya ghylymdarynyng kandidaty,

M.Qozybaev atyndaghy Soltýstik Qazaqstan

memlekettik uniyversiytetining professory

 

 

 

 

 

Paydalanylghan әdebiyetter:

1.      Abay» jurnaly, 1992, №3, 6-8-better.

2.      Abay shygharmalarynyng tekstologiyasy jayynda A., 1954, 49-bet.

3.      Álkey Marghúlan. «Qazaq әdebiyeti», 1963, 6-tamyz.

4.      Abay. Shygharmalarynyng eki tomdyq tolyq jinaghy. QR ÚGhA M.O.Áuezov atyndaghy әdebiyet jәne óner instituty dayyndaghan. Jalpy redaksiyasyn basqarghandar: Z.Ahmetov pen S.Qirabaev, jauapty shygharushysy J.Ysmaghúlov. II-tom, 1995, 160-161-better.

5.      Abay, sol basylym,  I-tom, 1995, 249-bet.

6.      A., 1968, 365-bet.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394