(Poema)

Bórili mening bayraghym,

Bórili bayraq kóterse,

Qozyp keter qaydaghym!

Sýiinbay

                I

Jibermey sózden eseni,

Jyraular ghúmyr keshedi.

Kindigin kesken Qyzyr kep,

Sýiinbay aqyn keshegi,

Sheshesi jyrgha jerik bop,

Dýniyege kelgen desedi.

Ólenning sýti emgeni,

Ólennen eken jórgegi,

Ólennen eken jibektey,

Kesteli kórpe, tósegi!

Aytysqa týsse kósheli,

Kórmegen qaytyp meseli.

Aqtarsa altyn sandyqtay,

Keudesi jyrdyng kesheni,

Tolghanyp ketse bir ózi,

Shúbyrghan qalyng kósh edi.

Jaqsygha joldas, dos edi,

Nadangha naghyz ósh edi.

Sýiinbay izdep kelgende,

Tezektey tentek tórenin,

Tarylghan aldy keng edi,

Tórinde oryn bos edi...

Sýiekten sózin ótkizse,

Shyndyqqa kózin jetkizse,

Tarqaghan boydan keseli.

Ómirde kedey bolsa da,

Ólennen aqboz ýy tikken,

Aqynnyng soyy osy edi.

Jambyldyng ózi pir tútqan,

Sýiinbayy bar qazaqtyn,

Mandayda baghy bes eli!

 

 

Túyaghy tasqa ilikpey,

Qúighyta shapqan kýliktey,

Sýiinbay qayta tuar ma,

Ár sózdi shaqqan jiliktey?!

Artynda qalghan múrasy,

Myng jylda tozbas mýliktey.

Óriske syimas óleni,

Mynghyryp jatqan týliktey.

Osynsha baylyq bitse de,

Sarghaya qansha kýtse de,

Onynan bermey tilegin,

Onyng da qayghy jýregin

Sorypty qara sýliktey.

Ár jaqqa tartqan qazaqtyn,

Bir jerge basy birikpey...

 

Bolyssa tәnir kedeyge,

Bәrin de berer demey me?

Batyrdyng kýshi bilekte,

Aqynnyng kýshi kómeyde.

Aytylmay ishte sóz ketse,

Jegidey jandy jemey me?..

Mening de óleng – óz әkem,

Sýiinbay maghan ógey me?!

Sýiekem qúsap suyrylsam,

Tiri jan meni bógey me?!

 

Qaratau kórgen atasyn,

Alatau bergen batasyn,

Sýiekem jastan shiyrghan,

Ólenning altyn saqasyn.

Aldyna kelgen kisinin

Kórkine emes aiyrghan,

Sózine qarap sapasyn.

Úrandap aruaq shaqyryp,

«Bórili bayraq kóterse»,

Búghynyp qalay jatasyn?

Ólendi suday sapyryp,

Tenizdey tolqyn atasyn!

 

Shúbyrghan izi shiyr bop,

Sheshilmey jatqan týiin kóp.

Dýnie baqsa teriske,

Bir ezu attay býiirlep,

Zorlyqtyng zúlym basyna,

Sýiinbay qúsap kiming bar,

Suyryp sózding qylyshyn

Qasqayyp túryp ýiirmek?!

 

Úitqyghan zaman qúiynday,

Pendeni kórmes búiymday.

Qayratyng barda jasqanba,

Qanatyng barda aspanda,

Áytpese qor bop ótersin,

Kózinning jasy tiylmay.

Tentirep jýrip tapqanyn,

Tisinde keter tistinin,

Qolynda keter kýshtinin.

Ózine týiir búiyrmay.

Osyny bilgen Sýiinbay,

Qyranday qanat qomdanyp,

Dombyra – dosyn qolgha alyp,

Tóbege shyqsa tolghanyp,

Saladan aqqan suday bop,

Qaptalgha bitken nuday bop,

Túrghan ba júrty jiylmay?

Halqynyng bolyp qorghany,

Kókeyde túnyp armany,

Kómeyden marjan tógipti,

Ólgenshe sózi súiylmay...

 

Shalyqtay bermey jónge kep,

Sóilep bir ketsem termelep,

Tandayym keuip kebersip

Mandayym tepship terlemek.

Sýiinbay salghan sýrleumen,

Biyikke tartsam órmelep,

Qoltyqtan kelip demeydi,

Aruaghy «qúlay kórme!» - dep.

Qúlasam dúshpan ayamas,

Eki de kýnning birinde,

Kórimdi qazyp tirimde,

Bolghaly jýrgen jerlemek.

Sýiekem kórgen súm tirlik,

Bizge de jetti dóngelep,

Bizden de óter dóngelep.

Dauasyz dertten ishtegi,

Syrttaghy qayghy-sher bólek.

Aynalyp túrghan dýniye,

Ózinde joqqa shóldemek...

Ansaghan asyl múratyn,

Aspanda bolsa, jerde joq,

Jerde joq bolsa, elde joq,

Elde joq bolsa, sende joq,

Sende joq bolsa, mende joq,

Saghymday siqyr jalghanda

Armangha jetken pende joq.

Qazaqta joqty tabugha,

Qarasam týptep zerdelep,

Sýiinbay syndy er kerek!

 

Jýrekting kózin tazalap,

Alysqa qara, azamat!

Joghaltu bardy op-onay,

Joqtan bar jasau ghajap-aq!

Jetem dep joqqa jýirikpen,

Qyranday jaugha shýilikken,

Bayaghy batyr babalar,

Joryqqa minip qazanat!

 

Ólsheuli mynau jalghanda,

Ólsheusiz baqyt bolghan ba?

Mәngilik, sheksiz erkindik

Búiyrghan, shirkin, el bar ma?!

Izdegen joghym osy ghoy,

Qol sozyp biyik armangha.

Bayandy, mәngi bostandyq

Ansaghan barlyq jandargha,

Talmaytyn qanat bitseyshi,

Keudede shybyn jan barda!..

 

Aqyngha bitken til men jaq,

Sýrinse sózden min bolmaq.

Alysqa úzay almassyn,

Aytpasang oidy syndarlap.

Ótkenge qúlaq týrmegen,

Oljadan qymbat qúr qalmaq.

Aqyn men jyrau bolmasa,

Kóneden qalghan júrnaqty,

Jetkizer bizge kim jalghap?

Solardyng biri – Sýiinbay,

Ólennen ózen tasytyp,

Dәriya keshken, su jaldap...

 

Sýiinbay aqyn er edi

Bir ózi myngha teng edi.

Bosagha emes, tór edi,

Shúlghytqan han men tóreni.

Halqynyng joghyn joqtasa,

Kerege qanat, keng qúlash,

Serpini qatty zor edi.

Biylikke salsa bel edi,

Aytysqa týsse sel edi,

Ashynghan jeri bolsa da,

Tosylghan jeri joq edi.

 

                   II

 

Qyrghyzda aqyn Qataghan,

Jýirik te bolsa jataghan.

Sheshesi de onyng qalja jep,

Úl bolyp tughan atadan.

Aqynnyng asau tarpany,

Aldyna kelse tarpyghan,

Astyna týsse tapaghan.

Qyrghyzdyng talay aqynyn,

Tobymen túsap, mataghan.

Oraqtay ótkir tilimen,

Ormanday kesip otaghan.

Jarylyp óle jazdaghan,

Jenilgen aqyn qapadan.

 

Ózine jandy tengermey,

Manyna tipti mәn bermey.

Sýiinbay kirip kelgende,

Qútyrdy jynyn kórgendey.

Alystan atqan mergendey,

Aytyspay jatyp jengendey.

Aspannyng astyn sapyryp,

Qara búlt bolyp tóngendey,

Asyp ta tasyp sóiledi,

Qúdaygha baryp kelgendey.

 

Tezekke qarap tórdegi,

Qúlashyn kenge sermedi.

Qazaqtyng qasqa-jaysanyn,

Shybynday qúrly kórmedi.

Ýzetin attay shylbyryn,

Júlqyna tartty kermeni.

Betine kisi qaratpay,

Biyikke shapshyp órledi.

Shapshyghan sayyn shalyqtap,

Tasyghan suday seldedi.

Súrqynan shoshyp mynanyn,

Súrlanyp Tezek terledi.

Arqasy qozghan Qataghan,

Shamyna tiyip qazaqtyn,

Keudesin jelik kernedi.

Kóptigin aityp kópirdi,

Kóbiktey kólkip kóldegi.

«Sýiinbay aqyn sen! - dedi –,

Qataghan aqyn men! – dedi –,

Yrqyma mening kón!» - dedi.

Qoyangha tóngen qyrghiday,

Býrile týsti shengeli.

 

Ár sózi bastan úrghanday,

Nazaryn kópting búrghanday,

Qataghan úitqyp toqtady,

Ordany oiran qylghanday.

Shalqaya qaldy shirenip,

Aytaryn aityp tynghanday.

Dýr ete týsti qyrghyzdar,

Qazaqtyng saghy synghanday.

Sýiinbay sonda sanq etip,

Silkindi dauyl túrghanday.

 

Qysylma dedi tórege,

Ilindi ózi jebege.

Jenilsem qúl ghyp baylap ber,

Erbiygen osy nemege.

Qúighyta shauyp jónelsem,

Shanymdy sirә kóre me!?

Ol – túghyr bolsa, men – túlpar,

Ol – túighyn bolsa, men – súnqar,

Shenime jaqyn kele me?!

Tiygizip tilin nesi bar,

Nauyrbay menen Keneme?

Jazuy solay taghdyrdyn,

Shanyraq kýirep týspey me,

Qiyrasa uyq, kerege....

Tulaqtay silkip, baghayyn,

Qazyqtay jerge qaghayyn,

Bir úryp ózin tóbege.

Tiri jan – tisti baqa da,

Ajaly jetpey óle me?

Jalynyp jany qalmaydy,

Sýiinbay oghan kóne me?

Terisin sylyp túlyp qyp,

Qoyayyn ilip shegege.

Ormanday qalyng qazaghym,

Qyrghyzgha tendik bere me?

Bolghanda qazaq Alatau,

Úqsaydy qyrghyz tóbege.

Tenizdey qazaq túrghanda,

Kól emey qyrghyz nemene?..

 

Qataghan sózden janyldy,

Sýiinbay suday aghyldy.

Qazaqtyng asyp mereyi,

Qyrghyzdyng tauy shaghyldy.

Qataghan beker qaghyndy,

Jenilip, auzy jabyldy.

Tezekting tuy jelbirep,

Ashudan Orman jaryldy.

Jer shúqyp qalghan Qataghan,

Jonyna qamshy tiygende,

Qazyqtay jerge qaghyldy...

 

                    III

 

Eteging jasyl, basyng qar,

Tariyhqa kuә tasyng bar,

Alatau, sening bauyrynda,

Tuypty ne bir asyldar.

Talaydy  bastan ótkergen,

Belgisiz bizge jasyng bar.

Sóilese sansyz say-salan,

Qasqayyp jatqan asular,

Senimen birge tebirenip,

Shertedi syryn ghasyrlar.

Jadynda әli qazaqtyn,

Kóginde oinap nayzaghay,

Jarqyldap týsken jasyndar,

Sondyqtan bolar ýzilmey,

Kirpikte jýrgen jasym bar.

Kýrsinsem eske týsedi,

Mahambet, Múqaghalilar,

Abay men Maghjan, Qasymdar!..

Sýieging asyl Sýiekem,

Qazaghyng ýshin sening de

Agharghan erte shashyng bar,

Sarp bop ótken ghúmyryn,

Bәigege tikken basyng bar!..

 

Sýiekem, súnqar, sanlaghym,

Ólide asyp aruaghyn,

Tiride biyik samghadyn!

Shalqyghan shalqar júrtynnyn

Birligi bolyp armanyn,

Qazaqtyng tau men dalasyn,

Oymenen sholyp sharladyn.

Shybynday janyng shyrqyrap,

Shyndyqty aityp zarladyn.

Shyryldap qayda barmadyn,

El ýshin tal da qarmadyn.

Úqtyrdyng alys-jaqyngha,

Qataghan syndy aqyngha,

Tútasqan qalyng qazaqtyn,

Tónkerip tastar salmaghyn...

 

Jyrymdap tilmey syrmaghyn,

Júrtyndy bólmey jyrladyn.

Sol ýshin saghan  yrzamyn!

Tileding atty qazaqtyn,

Qylghay dep týgel túrmanyn.

Tuysqa tartyp búrmadyn,

Tóbene tuday kóterdin,

Alashtyng oza tughanyn.

Halqynnyng boldy aibaty,

Qajymas, qaysar qayraty,

Aldynda kimning bolsa da,

Qasqayyp sening túrghanyn!

 

Bes kýndik oilap tirlikti,

Úmyttyq keyde birlikti.

Bólinip jýrip jem boldyq,

Bóridey talap kil myqty.

Ýzilgen jalghap kindikti,

Sen aityp kettin, Sýiekem,

Udan da ashy shyndyqty.

Kóz júma qarap shyndyqqa,

Tap bolyp talay súmdyqqa,

Kirshiksiz argha kir júqty.

Ýnilgen kezde osyghan,

Týnilgen kezde osydan,

Qanghyryp ketkim keledi,

Aynalyp alty qúrlyqty.

 

Júrtymen birge kýn kesher,

Japanda jalghyz jýrmes er.

Alauyz bolyp aghayyn,

Shyqpasa ishten bir kesel,

Kenening basyn kim keser,

Keykining basyn kim keser?

Oylap bir ketsem osyny,

Qayghygha qayghy mingeser.

Kýnirenip býkil aruaqtar,

Birimen biri tildeser.

 

Taghdyrdyng tartys, talasy,

Sarsangha saldy, qarashy.

El ýshin ketken enirep,

Erlerding qayda molasy?

Izdeydi joqtap solardy,

Atyrau, Altay arasy –

Qazaqtyng baytaq dalasy!

Baytaqty jyrmen terbegen,

Jasqanyp jattan kórmegen,

Ruhyna taghzym etemin,

Aronnyng aqyn balasy!

 

Jyrlaghan ózing el múnda,

Jyrlaghan ózing jer múnda.

Bata alyp sendey danadan,

Ýsh jýzden órip taraghan,

Qazaghyng otyr ornynda!

 

Qaytarmay betin kektinin,

Tirlikte mynau joq tynym.

Qarasay babang jebegen,

Qablisa jyrau demegen,

Túyaghy sensing tektinin!

Aspannyng jýzi ashylyp,

Allanyng núry shashylyp,

Túmandy sonau ótti kýn,

Tәuelsiz, azat jetti kýn!

Tórt qúbyla týgel bolsa da,

Biliner keyde joqtyghyn.

Tileging biraq qabyl bop,

Bórili bayraq ýstinde,

Jelbirep túr ghoy Kók Tuyn!

Kók Tuyng aman túrghanda,

Mәngilik biyik shoqtyghyn!..

  

Nesipbek Aytúly, Memlekettik syilyqtyn laureaty

Abai.kz