Keshe Abai.kz portalynda dintanushy Zikiriya Jandarbekting "ASYL ARNA" HÁM SAYaT YBYRAY JYRY" atty (qaranyz: http://abai.kz/post/view?id=5101) Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevqa arnalghan ashyq haty jariyalanghan bolatyn. Sol ashyq hat ayasynda dintanushy Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng júmysyna kónili tolmaytynyn jetkizip, basqarmany biraz syn tezine alghan edi. Býgin atalghan maqalagha diny basqarma resmy týrde jauap berip otyr. 

QAZAQ MÚSYLMANDYGhYNYNG DINY MEKTEBI QALYPTASYP KELEDI

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy – elimizdegi kýlli músylman qauymynyng qarashanyraghy, ruhany ordasy. Býkil meshitti bir ortalyqqa biriktirgen mýftiyat qoghamdy imandylyqqa ýndep qana qoymay, barsha últtar men úlystardy birlikke shaqyrady.

Allagha shýkir, kórshi eldermen salystyrghanda bizding diny saladaghy qol jetkizgen jetistikterimiz az emes. Sonyng biregeyi retinde aitarym, barlyq meshitte bir mezette bir taqyrypta júma uaghyzynyng jýrgizilui. 2500 meshitte Diny basqarma bekitken taqyrypta ghana júma uaghyzy aitylady. Keybir elderde aimaq-ólkege bólinip, bir-birine baghyna bermeytin, ýilesim tappaghan diny qyzmet jýiesi qalyptasqan. Búl túrghyda bizding el kósh ilgeri. Bir ortalyqqa úiyghan qúlshylyq ýilerindegi san-salaly júmys jandanyp keledi.  

Biz 2013 jyly «Din men dәstýr» iydeyasyn kóterdik. Búl iygi bastama kópshilik qoldaugha ie boldy. Diny merekelerding últtyq qúndylyqtarymyzben ýilestirip toylaudyng mәdeniyeti qalyptasty. Qúrban ait, Oraza ait, Mәulit merekeleri últtyq sipatta atalyp ótedi. Imamdar uaghyzdy tek sharighy túrghydan ghana emes, taghylymgha toly tarihymyzben, әdepke ýndeytin әdebiyetimizben, mәndi mәdiynetimizben úshtastyryp aitugha daghdylandy. Birer jyldyng kóleminde «Din men dәstýr» sabaqtastyghy bastamasy ómirsheng iydeyagha ainalyp ýlgerdi.

«Din men dәstýr» kitaby tek diny ortanyng ghana emes, ruhaniiyat, mәdeniyet, әdebiyet, tarih salasyndaghy oqyrmandardyn, jalpy halyqtyng yqylasyn tudyrdy.  Búl bastamany Tóralqa mәjilisinde 2018 jylgha deyin jalghastyru turaly qarar qabyldadyq. Keshegi Tәuelsizdik alghan kezeng men 2000 jyldardaghy imamdar men qazirgi din qyzmetkerlerin salystyrugha kelmeydi. Qazirgi imamdarda qabilet, dengey basqa. Iskerlik, baysaldylyq, sheshendik óner qalyptasty. Bilim men kózaras kókjiyegi keneydi.

Aqyn-jyraularymyzdyng ósiyetti ólenderi, dalanyng dara perzentterining parasatty payymdary men tolghamdary diny ortada keninen nasihattalyp kele jatqany quantady. Juyrda «Qazaq tarihyndaghy Islam», «Dәstýrli Islam jauharlary» atty ghylymiy-tanymdyq, tarihy kitaptar әzirlenip, baspagha joldandy.

Allagha shýkir, әlmisaqtan beri músylmanbyz. Bizding ata-babalarymyz Allanyng dinin erteden óz erkimen qabyldaghanyn erekshe atap ótkenimiz jón. Qarahan әuletining negizin qalaushy Satúq Boghrahannyng Islamdy qabyldap, qol astyndaghylargha dindi qabyldaugha shaqyruy, osy iygi isting bastamasy boldy.

Áuel bastan iman halyq jýregine nyq ornaghandyqtan keshegi ateistik qoghamda halyq mәjbýrli týrde óz dininen azdap alshaqtaghanymen, eshqashan týbegeyli qol ýzip qalghan joq. Sebebi, tamyryn terenge tartqan iman negizderi erte me, kesh pe, býr jaryp shyghatyny belgili edi. Qúdaygha shýkir, kók tuymyzdy jelbiretken egemendi kýnge de qol jetkizip otyrmyz.  Sonda da keshegi kenes zamanynda kóptegen qúndy diny kitaptardyng otqa tastalghany әli kýnge kónilimizdi kýpti etedi.

Ejelden Ábu Hanifa mәzhabyn berik ústanyp, Imam Maturidy jolyn ardaqtaghan ata-babamyzdyng joly biz ýshin qashan da qasterli. Endi ata-babalarymyzdan qalghan asyl jauharlardy qayta jaryqqa shygharudyng manyzdylyghyn uaqyttyng ózi dәleldep otyr. Álem kitaphanalarynyng siyrek qorlarynda shang basyp jatqan qoljazbalar men kónekóz qariyalardyng sandyqtarynda sarghayyp jatqan eski kitaptardy jaryqqa shygharu arqyly babalar amanatyn oryndau – býgingi úrpaqtyng mindeti der edik. Sebebi, sol enbekter arqyly Islam dinining qazaq dalasyna taralu tarihyna tereng boylap, dәstýrli jolymyzdy nyqtay týsetinimiz anyq. Osynau iygi niyetten tughan «Dәstýrli Islam jauharlary» atty kitaby qazaq ruhaniyatyna ózindik ýlesin qosady degen senimdemin.

Osy jyldyng 19 aqpanynda Elordamyz Astanada túnghysh ret imamdar forumyn ótkizdik. Múny elimizding diny salasyndaghy tarihy oqigha dep ataugha bolady.

Barlyq aimaqtan kelgen imamdardyn, ziyaly qauym ókilderining basyn qosqan forumdaghy negizgi sәt – tarihy tórt qújatymyzdyng qabyldanuy. Ol qújattar «Qazaqstan músylmandarynyng túghyrnamasy», «Imam kelbeti», «Músylmannyng beynesi», «Imamnyng qyzmettik etikasy» dep atalady.

Qabyldanghan qújattardyng ishinde Túghyrnamagha erekshe toqtalyp ketkim keledi. Búl beynebir elimizdegi músylmandardyng baghdarshamy ispetti qúndy qújat, diny baghyt, jýrer jolymyz.

Negizgi diny ústanymdarymyzdy ashyp kórsettik. Ústanar tól mәzhabymyz, qúqyqtyq mektebimiz Ábu Hanifa, al diny senimde Maturidy aqidasy ekenin aiqyndap berdik. Túghyrnamada «Nigizgi diny ústanymdar», «Islam negizderi», «Sharighat negizi (fiyqh)», «Islam etikasy (ahlaq)», «Islam, zayyrly memleket jәne zayyrly qogham», «Islam jәne últ», «Islam jәne salt-dәstýr», «Islam jәne otbasy», t.b. taqyryptar tónireginde músylman qauymgha baghyt-baghdar berildi.

Diny basqarma eshqanday elding óz ishinde qalyptasqan diny kózqarasyn, ústanymyn, jolyn, mektebin ýlgi tútyp, oghan basymdyq bergen emes, bermeydi de. Ár elding ózindik dәstýri, diny joly bar. Biz, diny saladaghy sarapshylar, teolog-ghalymdar qazaq músylmandyghynyng qalyptasqan diny mektebining rólin arttyrudy qolgha aldyq. Ol – Orta Aziya mektebi. Qazaq músylmandyghymen úshtasyp, ýilesim tapqan mektep dәstýrimiz ben saltymyzdy, jalpy adamgershilik qúndylyqtaryn erekshe oryngha qoyady. Óitkeni, din últtyq erekshelikterdi, qalyptasqan jaghdayattardy joqqa shygharmaydy nemese onyng joyylyp ketuin kózdemeydi.

Diny basqarmanyng din men dәstýrdi ýilesimmen nasihattau, qazaq músylmandyghynyng qalyptasqan diny mektebining rólin arttyru, imamdardyng qarym-qabiletin kóteru, qoghamdy izgilikke úiytu syndy asyl múrattary men iygi maqsattaryn jýzege asyruda qogham bolyp, bir elding balasynday atsalysqanymyz abzal. Árbir túlgha qogham aldyndaghy jauapkershiligin sezine otyryp, jamaghatty býlikke emes birlikke bastap, ortaq maqsatqa ýles qossa – onyng parasattylyghynyn, adamgershiligining belgisi.

Erjan qajy MALGhAJYÚLY, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýftiy

Abai.kz