Songhy jyldary әlem halyqtary arasynda jappay dinge bet búrushylyq bayqalady. Ásirese islam dini keng etek jangda. Búl ýrdis jalpy músylmandargha quanysh syilaghanymen ekinshi jaghynan móldirdey taza islam dinin óz maqsatyna paydalanghysy kelgen keybir toptar әlemge islamnyng qasiyetti úghymdaryn terrorizmmen baylanystyryp, dindi qúbyjyq etip kórsetude.

Býginde halyqaralyq bas qosularda mindetti týrde islammen baylanysty úiymdar sóz bolady. Áriyne, kez-kelgen memleket әlemde túraqtylyq, tynyshtyq bolghanyna mýddeli. Sondyqtanda «Álemde bolyp jatqan diny qaqtyghystardan, terrorlyq әreketter men jarylystardanbizding memleket aman» dep, aralaspay, qol qusyryp otyra almaymyz. Qazaqstan әlemde bolyp jatqan qaqtyghystardyng beybit jolmen sheshilui ýshin bir qatar sharalar atqaruda. Alayda songhy kezde Qazaqstanda halyqaralyq, terroristik dep tanylghan úiymdardy jaqtaushylar, tipti solardyng iydeologiyasyn el ishinde jasyryn taratushylar bar ekendigi ókinishti. Atalmysh úiymdar men diny toptardyng sayasy maqsattary, jihad, onyng sharighattaghy negizgi maghynasy jayly elimizge belgili islamtanushy, dintanushy, sayasattanushy ghalymdar tarapynan talay aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Biz búl maqalada jat iydeologiyany qoldaushy toptar turaly talqylamaqpyz.

Olar kәdimgi qazaqtyng balasy nemese qazaqstandyq azamat. Olarmen sóilesip, onaltu baghytynda betpe-bet júmystanatyn negizinen imamdar men teolog mamandar. Jalpy halyq uahabiyt, sәlәfiyt, takfir nemese t.b. elimizdegi islam dinining atyn jamylghan toptargha qorqynyshpen qarauy mýmkin. Óz basym teolog maman retinde jat aghymda jýrgen jәne osy baghyttaghy sottalghan azamattarmen kezdesip jýrmin. Olardyng 99 payyzy mýldem diny sauatsyzdar. Talas tudyratyn 5-6 súraqtyng tónireginde ghana oqyp nemese tyndap alghan olar dinge bir jaqty qaraydy,  yaghny ózderimen sanasqan adamdiki ghana dúrys, al kelispegen adamdy adasqan dep oilaydy. Ózim sóilesken kóptegen adamnyng eshqaysysy bir mәseleni dәlel-dәiekterimen dúrystap aityp bere almady. Olardyng ishinde beti beri qarap, búrynghy iydeologiyasyn ózgertip, dәstýrli baghytqa auysqandar da boldy. Olar «bizdiki ghana dúrys, basqalar adasqan, olardyng dәleli joq dep, bireuding ýgitteuimen ghana jýrgen ekenbiz ghoy» dep ókinish bildirude.

Osy toptardyng ishinde namaz oqymaghandy «kәpir» dep aiyptaytyn tәkfir jamaghaty el ishinde qauip tóndirude. Búl Uahaby jamaghatynyng eng radikaldy kózqarasyn ústanatyn toby. Olar 5-6 súraqtyng tónireginde basqa oi-pikirdegi adamdardy aiyptap, óz oilaryn jýzege asyrghysy keledi. Tәkfirlerding ústanymy boyynsha namaz oqymaghan adam kәpir. Músylmanmen kәpirding arasyn bólushi tek namaz dep oilaydy jәne osy túrghyda Payghambar (s.a.s) hadisterin bir jaqty týsinip, dәleldeydi. Siz: «meni kәpir dey bersin. Biraq men Jaratushygha senetinimdi ózim bilemin ghoy» dep aituynyz mýmkin. Biraq búl jerdegi mәsele siz oilaghannan góri kýrdeli. Tәkfir aghymyn ústanatyndar adamdy kýpirlikpen aiyptaumen shektelip qana qoymaydy. Kýpirlikke shygharu arqyly olar әlgi adamnyng mal-mýlki, jany ózderi ýshin halal deydi. Búl  namaz oqymaghan adamdy tonaugha, óltiruge, zorlaugha bolady degen sóz. Búl - sózsiz adasushylyq. Álemge әdildikti әkelgen islamnyng ústanymy mýldem basqa. Islamda ózin músylman sanap, Allagha, Payghambargha senip «La ilahә illa Allah, Muhammadu rasulullah» dep aitatyn adamdy kәpir deuge bolmaydy. Sebebi bizge jol kórsetushi  Payghambarymyz (s.a.s.): «Kimde-kim bireudi kәpir, nemese Allanyng jauy dep aityp, shyndyghynda olay bolmay shyqsa aitqan sózderi ózine ainalyp oralady» (Buhari, Musliym) dep, ózge adamdy kәpir dep aitpaudy qatang eskertken.

Islam ghúlamalary: «kýpirlikting sharighattaghy maghynasy dinde aiqyn dәleldermen belgili bolghan nәrseni joqqa shygharyp, ony moyyndamau» degen. Imam Nauauy: «Aqiqat jolyn ústanushylar qúbylagha bet búrghandardyng (ózin músylman sanaghandardyn) eshbirin jasaghan kýnәsy nemese nәpsining qalauyna ergeni ýshin kýpirlikke shygharmaydy» dep aitqan. (Sharhu Sahih Musliym, 1 tom, 150 bet).

Imam Tahauy: «Adam dinge kirgizgen nәrseni qaytadan joqqa shygharmayynsha kәpir bolmaydy» dep aitqan. Payghambarymyz (s.a.u) «Lә iylәha illa Allah sózin aityp ólgen adam mindetti týrde jәnnatqa kiredi» (Buhari, Musliym) dep aitqan. Búl hadiste Paghambarymyz «La ilaha illa Allah» degen adamdy músylman sanap túr. Aytylghan mәtinderge kóz jýgirter bolsaq iman men kýpirlik jýrekte oryn alady, al jýrektegi nәrseni tek Allah qana biledi, sol sebepti adamdardyng jýregindegini bilmey olardy kәpir dep aitu dúrys emes.

Ekinshiden,islam dininde jazyqsyz adam óltiru jәne ózge adamdardyng mal-mýlkin tartyp alu haram bolyp tabylady. Islam – meyirimdilik dini. Sondyqtan Payghambar músylmandargha da, músylman emesterge de meyirimdi bolghan. Qúranda Allah taghala: «Kimde-kim kisi óltirmegen nemese jer betinde búzaqylyq jasamaghan bireudi óltirse býkil adamzatty óltirgen siyaqty bolady, sonday-aq, kim bir adamdy tiriltse (ólimnen qútqarsa), barlyq adamzatty tiriltken siyaqty bolady» (Mayda 32) dep aitqan. Búl ayattyng tәpsirinde Ibn Abbas (r.a): «Allah jazyqsyz bir adamdy óltiru býkil adam balasyn óltirgenmen ten, al kimde-kim Allahtan qorqyp jazyqsyz adamdy óltiruden bas tartsa, býkil adamzat balasyn aman alyp qalghanmen ten» dep aitqan. Islam dininde adam óltirudi aitpaghanda, tipti adamgha az bolsa da ziyan keltiruding ózi kýnә bolyp esepteledi. Payghambarymyz:  «Shynayy iman keltirgen músylman - ózge adamdargha ziyan keltirmegen adam» dep,  basqa adamnyng janyna, malyna, aryna ziyan keltiruge qatang tyiym salghan.

Sondyqtan osynday pikirde jýrgen adamdardan saq bolghanymyz jón. Ol ýshin әriyne, diny sauatymyzdy arttyru qajet. Sonday-aq dәstýrli emes baghytta jýrgen adamdardy dәstýrli ortagha qaytaru baghytyndaghy júmysty dintanushylar men imamdargha nemese memlekettik jәne qúqyq qorghau organdaryna  ghana jýktep qoymay, jalpy el bolyp júmyludy qajet etedi.

Maqsat RAMANQÚLOV, teolog

Abai.kz