Áleumettik jelilerde akademik Asqar Júmadildaevting týrmede jatqan belgili ghalym Sayat Ybyraydy bosatudy talap etken viydeosy jariyalandy. Akademik Asqar Júmadildaev syilyq alyp túryp, búl marapatqa layyq azamat Sayat Ybyraevtyng týrmede otyrghanyn aitady (https://www.youtube.com/watch?t=415&v=Pvix7eaoRNM). Ol sonday-aq ghalym sotynyng ədil ótpegenin, ghalymnyng Abaydy, Shəkərimdi, Qoja Ahmet Yassauiydi sýigeni ýshin qamalghanyn tilge tiyek etken.

Osydan alty jyl búryn abaqtygha qamalghan Sayat Ybyray – professor, әlem moyyndaghan ghalym edi. Sonday adam «ýlken qylmysty iske barady» degen sózge besiktegi bala da senbeydi. Sondyqtan, óz tarapymyzdan Sayat Ybyray jayly birer auyz sóz qosudy jón sanadyq.

«It talas»

Osydan alty jyl búryn Qanysh Sәtpaev atyndaghy Qazaq Últtyq Tehnikalyq uniyversiytetining professory Sayat Ybyray (surette) qamaugha alyndy. Sodan beri elimizdegi sopylyq aghymnyng kózirine balanatyn ghalym «abaqtyda aidan kýnnen janylyp» otyr. Nege? Sebebi, songhy jyldary bizdegi diny ahual qatty shiyelenisti. Qazir әr aghymnyng bóltirikteri bir-birin talap jeuden tayynbaydy. Qazaq dinsiz halyq emes edi. Sóite túra shamadan tys fanattyqqa úryndy. Qazir denesi titirkenbey «Áulie aghashty» órtemek bolghan qazaq ýshin bir ghalymdy qúrbandyqqa shalu týkke túrmas dýniya sekildi. Alashtyng bas kóterer arystaryn 1937 jyly qalay qamady?. Qazaq ziyalylarynan qalay airyldyq?. Onyng biri de qaperimizde joq. Kónil tarazysy degen qayda? Sayat Ybyraydyng qazaq ghylymyna qosatyn ýlesin kim oilaydy? Ózgelerdi shiyittey bes balanyng taghdyry men jany nәzik әiel taghdyry tolghandyrmay ma? Ras. Bireulerding óti jarylyp ketse de aitayyn, Sayat qazaqtyng ziyalysy dep ataugha layyqty túlgha. Maghan senbeseniz onyng ghylym salasynda jýrip ótken jolyna qaranyz. 1966 jyly dýniyege kelgen Sayat Ybyray respublikalyq fizika-matematika mektebin altyn medalimen tәmamdaghan. Mәskeudegi Lomonosov atyndaghy uniyversiytetting mehanika-matematika fakulitetin qyzyl diplommen bitirgen. 25 jasynda kandidattyq, 29 jasynda doktorlyq dissertasiyasyn qorghaghan. 1998-2000 jyldarda Germaniyadaghy Aleksandr Gumbolid atyndaghy qordyng Stependiyaty bolyp ghylym salasyndaghy bilimin jetildirip elge oralghan. Aghylshyn, nemis, orys tilderin jaqsy mengergen. Tehnika ghylymdarynyng doktory, professor. Ýsh ghylymy monografiya men 60-tan astam ghylymy maqalanyng avtory. Mehanika men mashinajasau salasy boyynsha bes patentke ie bolghan. Ghylymdaghy óz salasy boyynsha әlemdegi eng myqty 5 ghalymnyng bireui. Osynday túlghany zayyrly memlekette isti etu kimge opa beredi.

Mynau it tirlikte dinimiz sayasilanyp bara jatyr. Songhy kezderi halqymyz kimning artynan ererin bilmey qaldy. Bәrining aitatyny bir sóz. Bәri «qúran men qadiske» sýienedi. Bәrining qazaq dese jýrekteri eljireydi. Bәri payghambarymyzdyng sýnnetimen jýredi. Qúrannan susyndaydy. Sóite túra, qyryq pyshaq. «Ittalas». Qazaqtyng jastary sol itterding talasyna sýiek bolyp laqtyrylyp jatyr. Kim búryn qarpysa, sonyng qúlqynynda. Salafiyt, qúraniyt, uahabiyt... Sosyn qaptaghan izmder men istter... Ekstremist, terrorist... Solardyng birine mýshe boluyng kerek. Bolmadyng eken, óz obalyng ózine... Jan-jaqtan talap tastaydy. Sosyn jatasyn, qansyrap... Osy talastyng aldyn alady dep kóptegen aghalarymyzdan ýmittenetin edim. Bir qyzyghy sol ýmit etken aghalar әr aghymnyng basynda jýr. Áriyne, atyn atap týsin týstemesek te belgili. Biri sheyit, biri sheyh boludy armandaydy. Birin týlen týredi, birin Gýlen týrtedi. Birining qúlqynyn aqsha, birining sanasyn salt-dәstýrding sarqynshaghy tesip barady.  Biri kókesine, biri әkesine senedi. Biri qabirlerdi kýregisi keledi. Biri ata jolymen әruaqtardan әldeneni tilegisi keledi. Biri ólikke (orysshasy «trupqa»), biri júmaq pen tozaqtyng esigindegi qúlypqa qúmar. Múnan neni úghugha bolady?. Sol «ittalasty boldyrmaydy» degenderimizding ózi arpyldasyp jatyr. Bәrining iylegeni bir terining púshpaghy emes pe? Bәri izgilikti islam jolynda emes pe edi? Allanyng joly arzan sayasattyng oiynyna ainalmasa kerek-ti. Allanyng aq joly qazaq ghylymynyng ertenine balta shappasa kerek-ti. Qazaq ghalymynyng qolyndaghy kisen shyntuaytynda zang oryndarynyng kiseni me? Eki eli auyzgha qoyylghan tórt eli qaqpaq kimdiki? Búghan halyq әli-aq kózin jetkizedi. Mening bir-aq biletinim bar. Sayat jau bolsa, qazaqtyng salt-dәstýri men taghlymdy tarihy bizge jau bolghandyghy. Osy ghana. Basqa týk te emes.

«Tórt eli qaqpaq»

Sufizmnin, yaghny zikirshilerding jolynyng dúrys-búrystyghyna jauap bere almaymyn. Búl bir jaqty qaraytyn mәsele emes. Eger bireu sopylyqty qazaqqa qaterli aghym dese, onyng olqylyqtaryn ghylymy týrde dәleldep dәiektesin. Biz birinshiden, dintanushy emespiz. Ekinshiden, bireuge sopylyq jol tura, bireuge qata. «Sen nege óitpeysin?» degen dilmarlyqtan da aulaqpyz. Biraq, aqiqattyng shymyldyghy shyryldaghanda ghana ashylady. Ár aghymnyng dúrystyghy men búrystyghy, týzuligi men qighashtyghy halyqtyng talqysyna týsip, búqaralyq aqparat qúraldarynda aitylghanda ghana, jazylghanda ghana aishyqtalmaytyn ba edi? Sony aishyqtau qolynan keletin, qoghamdyq pikir tughyza alatyn adam týrmege toghytylady. Nege? Halyq sol «aytqyshbekterdin» sózine qúlaq týru arqyly týzu joldy tarazylamas pa? Sol «aytqyshbekterdin» sózi arqyly ózderining hәm ózgelerding bet-perdeleri ashylmas pa? Kólenkesinen ýreylengen myna zamanda halyqtyng kózin ashu tek jekelegen túlghalardyng ghana qolynan keledi. El de aqymaq emes. Óz tandauyn ózi jasaydy. «Dinde zorlyq joq». Sózden qorqady ekensin, zorlyqshyl bolugha haqyng da joq. Meninshe, kimning jolynyng týzu ekenin, kimge ilesse qazaqtyng qamsyz bolatynyn ashyp aita alatyn túlghalardyng biri Sayat Ybyray. Oi, múny basqasha oilap qalmanyz. Dúrysy Sayat Ybyray biz ghúlama dep әuektep jýrgen keybir «miniydindarlardyn» maskasyn sheship bere alatyn túlgha. Últtyq bolmys túrghysynan ózgelerge oy sala alatyn adam. Ol aityp ta jýrgen-di. Bәlkim, týrmege toghytyluynyng saldary tikeley sol aitqanyna baylanysty shyghar. Dәl qazir bizding qoghamgha týrli pikirler kerek. Kimning aq, kimning qara ekenin sonda ghana anyqtay alamyz. «Kim ne aitsa, soghan ilanatyn halqymyz bar». Meninshe, Sayat Ybyraydyng bastaghan isi saliqaly kýres joly bolatyn. Sebebi, ol ghalym...

Týiin

«Beyimbet jau bolsa, men de jaumyn» deytin Ghabenderding joqtyghy bayqalyp túrushy edi. Sóitsek bar eken. Asqar Júmadildaev ziyalylyghyn kórsetti.

Qanat Birlikúly

Abai.kz