Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 7046 0 pikir 7 Qazan, 2015 saghat 13:48

ESENGhALY RAUShANOV: ASPANGhA KÓShIP KETKEN EL

 

(mikropoema)

...Qara ólen, sen de kәri, men de kәri,

Maghlúm-dýr syrymyzdyng elge bәri.

Darigha-ay, ne bastalmaq, men bilmeymin,

Ekeumiz opat bolghan jerden әri.

 

Qara ólen, sen de eskirdin, men de eskirdim,

Eskirip, kebin kiydik ólmes qúldyn.

Búl, bәlkim, songhy dastan biz jazatyn,

Búl dәuren endi ainalyp kelmes qúrbym.

 

Qara ólen, sen de jorgha, men de jorgha,

Bebeulep ýn qosamyz jelge zorgha.

Kýnder joq órley shapqan óren jýirik,

Taypalyp taugha bitken órme jolda.

 

Eski әuen – sen de saldyn, men de saldym,

Auyly alys qaldy-au ólmes әnnin.

Alqynyp olay shaptyq, bylay shaptyq

Isin qyp aqyly joq erme shaldyn.

 

Menireu zaman ýnin estigim kep,

Eskirmes asyldy izdep estimin dep.

Sóz aitsam “Áziret Áli, aidaharsyz”,

Ayttyn-au deytin jәne eshkimim joq.

 

Dau salmaq at moyny ozsam, úrandamaq,

Shyghayyn oq boyy úzap shyghandap-aq.

Kóz bar ma sonda kórer, әi, bilmedim,

Obalyng kimge senin, qyran qanat.

 

Jez de ólen, altyn da ólen,

mys-taghy ólen,

Paryq joq ústaushyda, ústa – keren.

Sýiretip sýiegimdi ilby basyp,

Iliyas shal toqtap ótken túsqa kelem:

 

“Halqynnyng syryn ózing bilesing de,

Isine kýlesing de, kýiesing de.

Qalasyng keyde renjip, keyde mәz bop,

Áyteuir, sol halyqty sýiesing de”.

 

Basynan neshe týmen búlt ainalyp,

Zaman túr tas tóbemde shyrqay baryp.

– Sen, – deydi ol, – kópting biri, betting kiri,

– Joq! – deymin, joghal! – deymin

 syrt ainalyp.

 

Tynday ma zamanymnyng kóshi múny,

Aqynnyng kimge estilgen esil ýni.

Bereyin ertegi aityp, odan basqa,

Ne qaldy biz paqyrgha osy kýni.

 

 

2

...Ysqyryp jylan orap keregeni,

U tamyp shanyraqtan tóbedegi.

Kóshti auyl kóterilip týn ishinde,

Aq orda adyra qap dódegeli.

 

Jelide qúlyn qaldy sona talap,

Jelinbey sýr et qaldy shara tabaq.

Degen bar: “iyesiz ýy – kiyesiz ýi”,

Aq tóbet súghyndy-ay bir ala tamaq.

 

Qaryndas nege qoryqty ýlbiregen,

Er jigit jeti týnde túrdy neden?

Súm habar jetti múnda, qyzyl әsker,

Besinde beri qaray jýrdi degen.

 

Ótken jaz bas kóterer abadandy,

Sol qyzyl qoysha iyirip qamaghan-dy.

Kóktemde shoshaq myltyq aqtar shauyp,

Qarayghan qara ormanyn talap aldy.

 

Auyz su azyn-aulaq tendi baylap,

Pysqyrtpay at, týieni jeldire aidap.

Áp-sәtte qúmgha sinip joghaldy auyl,

“Qolday gór, Edil-Ana, keng Qúdaylap”.

 

Atty әsker qúm shaghyldan órgen qúlay,

Búl eldi quanatyn kórgende úday.

Sol auyl túr aldynda, biraq jan joq,

Tartty ma kókten Qúday, jerden qúmay.

 

Lap qoydy qyzyl әsker, kidirgen joq,

Komandir shylym soryp, týnilgen bop.

Shyntaqtap qúm shaghylgha jata ketti,

Auylda kim qaldy eken, bilinder, – dep.

 

It dausy shabalandap ýrgen týngi,

Berdenke “tars” etkende birden tyndy.

Týigishtep alyp shyqqan qyzyl әsker

Aruaqtay agharandatyp bir kempirdi.

 

Búrmady aruaq-kempir betin beri,

Aq tastan qashap qoyghan sekildi óni.

– El qayda?

– Kimsin ózi? Nege qaldyn?

Bastyqtyng etpedi әser jekirgeni.

 

Pang kempir, bekzat kempir keremettey,

Ol emes, qalbang qaghar ebelektey.

Aq maya әsem basyp, keldi, mine,

Basqa úrghan dyr qamshygha eleng etpey.

 

Oynaqtap kýlge aunaghan bota qúiyn,

Shayqaldy syqyr-syqyr otau ýiin.

Tizdedi aq mayany ot basyna,

Qyzyl kóz jiyren saqal, oqaly iyin.

 

Aq almas moytap deydi azghan qolda,

Ne dersiz jiyren saqal azban qorgha.

Qylyshy ótpey qoydy qyl moyyngha

Kempirge qanday túmar jazghan molda?!

 

– Áy, Ivan, ýiing kýigir sary albasty,

– Qayteyin, qor qyldyn-au aq almasty.

– Komandiyr, men shabayyn! Joq, maghan ber,

Ayghyr top jer tarpysyp, jalandasty.

 

Salghan ba saytan úya jelkesine,

Álde, búl tas pa?

Taudyng órkeshi me?

– Men,– dedi bir nәn qazaq,– men kóreyin,

Jigitting jol berinder serkesine.

 

“Al, balam, shólindi bas, qanymdy iship”–

Qúlady jansyz dene shaghyl qúshyp.

Sol kezde kesilgen bas orynynan

Appaq bop sýt atyldy, kәdimgi sýt.

 

Qan emes, sýt atyldy – arda búlaq,

...Ayghyr top shyqty qashyp jalgha bir-aq.

Sýt quyp bara jatty sondarynan,

Qyrgha órlep, órge shauyp, jargha qúlap.

 

 

3

Týgendep tórt týligin jamyraghan,

Qasqyrdyng qandy auzynan qalyp aman.

Oraldy el ertesine,

Auyl, mine,

Bәri de qaz-qalpynda, bәri de aman.

 

Boz ýiler jana arshyghan júmyrtqaday,

Elitip túr, júpar iyiske túnyp manay.

Jau shapqan sekildi emes, qyl ayaghy,

Solay túr, qalghan bolsa qúryq qalay.

 

 

Tóbede baqqy iytelgi qyransha aghyp,

Jaynaydy tepseng gýl bop, qyr әn salyp.

...Shynghyrghan dausy kenet shyqty әieldin,

Alghanday ayaq asty jylan shyghyp.

 

Shal-shauqan, bala-shagha jabyla aghyp,

Sol jaqqa ýimeleydi bәri baryp.

Sereyip óli dene jatyr bassyz,

– Allam-ay...

– Búl kim boldy?

– Tanymadyq?

 

Aq kóilek, kirpiyaz jan súnqar arman,

Súq kózden, bóten nazar, syrt adamnan,

Ólerde qos qolymen tósin jauyp,

Etegin tas týiin ghyp qymtap alghan.

 

– Kórmegen kisim eken búl manaydan,

– Keldi eken ajal aidap qúmgha qaydan?

– Jolaushy, әlde joqshy?

– Kúday bilsin...

– Býginde bosqan el kóp qyrdan-oydan.

 

– Bir Alla biledi de naq deregin,

Aq jauyp, jónelteyik, jat demegin.

Marqúmdy tabytqa sap alyp ketti,

Bauyrynan qabir qazyp aq tóbenin.

 

Bauyrynan aq tóbening qazghan qabir,

Tar boldy, qúdiret-ay, jazghangha búl.

Laqatqa eki qúlash syimay mýrde,

Esinen tana jazdap az qaldy auyl.

 

Tәnirding búiryghyna el ne etedi?!

Jer qoyny – barsha adamnyng keng mekeni.

Ýsh qúlash laqat qazdy – ol da tar bop,

Syimaydy myna mýrde kórge, tegi.

 

Tәnirding búiryghynan el ne etedi,

Jer qoyny – barsha adamnyng keng mekeni.

Tórt qúlash laqat qazdy – ol da tar bop,

Syimaydy júmbaq dene kórge, tegi.

 

Tәnirding búiryghyna el ne etedi,

Jer qoyny – barsha adamnyng ken mekeni,

Otyz kez laqat qazdy – ol da tar bop,

Syimaydy júmbaq dene kórge, tegi.

 

Álqissa, sózdi tynda odan arghy,

El kenet úiqy-túiqy bola qaldy.

– Oibay, qash!

– Aqtar kele jatyr deydi,

Ala shang auyl ýstin orap aldy.

 

Ala shang auyl ýstin orap aldy,

Qasqyrdyng demi ýrkitip qora maldy.

Áp-sәtte qúmgha sinip joghaldy auyl,

Jayyna mýrde qaldy, mola qaldy.

 

4

Týnimen bir Qúdaygha zaryn aityp,

Tang ata oralghanda el taghy qaytyp,

Mýrde joq, laqat jatyr ýnireygen,

“Men nege bos qaldym” dep shaghym aityp.

 

5

Aq qashyp, qyzyl qudy – qyrgha ysyrdy,

Aq quyp, qyzyl qashty – qúmgha sindi.

Áldiyley bastady óstip ana Qaroy,

Nekesiz kórde tughan súm ghasyrdy.

 

Álqissa, keng Qaroydyng qúlamasy,

Kýnimen janghyryghyp qúm arasy.

Aq-qyzyl Abyl-Qabyl syqyldandy,

Bolghanda bireui ini, biri aghasy.

 

Qos bura bir-birine qarsy qúsyp,

Túighyndy ilemin dep qarshygha úshyp.

Ólispey berispeytin synayly olar,

“Injil” men qyzyl biylet alshyly ishik.

 

Qan jútty shyqqa balap qap-qara qúm.

Kesken bas tomar ghoy dep attaghanyn.

Qyrqysty qasha úrysyp, qayta tarap,

Shaghylda shaqpaq qylyp at tabanyn.

 

Qaghynyp qara talaq kesh te kirdi,

O, bәlkim, qoryqqangha qos kórindi.

Sol mezet eki ortadan Edil auly

Bauyrlap shygha kelsin espe qúmdy.

 

Eki jaq túra qaldy an-tang bolyp,

Sary nar jay basady salqam kórik.

Úzyn kósh irkes-tirkes qúmnan qúlap,

Sor aidap bara jatyr sortangha enip.

 

Joq tegi qauip-sekem kóshte bóten,

Qayyrlay qaldy kenet qos keme ten.

Talasqan eki tóbet tan-tamasha,

Ortadan qoyan qashty – ne ister eken?

 

Belgisiz jarasqany, tarasqany,

Eki jaq lәm demedi, jaq ashpady.

Josyltyp qoya bersin kóshke kenet,

Qos tóbet bylay qalyp talasqany.

 

Shal qoyan, qaudyr qúlaq al, zaulady,

Beymaghlúm qan jaughany, qar jaughany,

Keledi qara matau qatar shauyp,

Qyrylysqan jana ghana tap jaulary.

 

Kýpshek san kýreng mingen kýshti sary,

Kýpinip bútqa tolyp isti sary.

Jalmady aqtyng oghy keyuanany,

Qyzyldyng qylyshyna týsti shaly.

 

Qyzyldyng qylyshy ótti shaldy turap,

Astynda kóp túyaqtyng qaldy tulaq,

Kezdigin isken sary siltegende

Qarynyn jas toqaldyng jardy tura-aq.

 

Kim qashyp qútylady búdan endi,

Asqan sәt martu basqan qúba beldi.

Aq kempir aq mayaly algha týsip,

Sytylyp qalghan qazaq shygha berdi.

 

Sytylyp qalghan qazaq shygha berdi,

Mysaly, josyla aghyp qúlan órdi.

Kózdegen aq mayany qyzyl әsker,

Jalt berip astyndaghy at qúlap óldi.

 

Jalt berip astyndaghy at qúlap ólgen,

Ayghyr top toqtamady búghan ergen.

Aq kempir aq mayaly qaydan shyqty,

Aruaqtay qúm astynan shygha kelgen.

 

Ay, jetti-au, jetti, jetti, jetip qaldy,

Baqyrtyp basyna úryp setik nardy.

Alysyp at basymen qayta oraldy,

Túsynan bala qyzdyng ótip bәngi.

 

Degen sәt lәzzatti týn, búl týn, mine,

Toqtatty toray túmsyq shirkindi ne?

Qu bolyp sala berdi aq qara bas,

Aq maya, túra qalyp silkindi de.

 

Qandy týn keremetke úlasty ma,

Top qazaq top qaz bolyp qyr asty da,

Aqqugha ilese úshyp bara jatty,

Shashyrap jana shyqqan kýn astyna...

Esenghaly RAUShANOV

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373