Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 11441 0 pikir 7 Qazan, 2015 saghat 13:43

Erlan JÝNIS: MÁNGILIK EL. NARADU

BISMILLÁHIR RAHMAANIYR-RAHIIYM!

(derekti-metafizikalyq dastan)

«Týrki halqynyng úly múraty –mәngilik el bolu»

Búmyn Qaghan

«Kenesting týbi – naradu»

Asan Qayghy

SÁLEM

Bismillә, sәlem bolsyn Jaratqangha,

Kýdiksiz qúbylagha qaratqangha,

Yntyq qyp kesh batqanda, tang atqanda,

Boyyma ómir núryn taratqangha!

Bismillә, sәlem bolsyn Payghambargha,

Sәlemin payghambardyng jayghandargha,

Baytaqqa basyn bergen babalargha,

Úlysqa qazaq atyn qoyghandargha!

Eng súlu sәlem bolsyn oqyrmangha,

Ólennen shuaq izdep otyrghangha,

Ádilet, mahabbatqa shaqyrghanda,

Syy bar ma odan artyq aqyndargha!

ÁLQISSA

Álqissa, bir dastandy bastaghanym,

Basyma aghash jastyq jastaghanym,

Shalyqtap, shalqyp ketsem ghafu-ghafur,

Jәmshidting qolgha alghanday tostaghanyn,

Bar ma eken tarih – bastau túnyghynday,

Tik ósken jas bayterek shybyghynday,

Shyndyq, anyz, qiyaldy qatar órdim,

Súludyng sholpy taqqan búrymynday,

Sharq úrghan bir erkindik qúsyna zar,

Ótkennen týsedi eken ishine zar,

Qazaqtyng qalamyna qarauyl kóp,

Tarih ózin jazbaydy, kisi jazar,

Kisining jazghanynda kәmil qaysy,

Bir jibi boztaylaqtyng tabylsayshy,

Qaranghy ghasyrlardyng týkpirinen,

Bir shyraq baba ústaghan jaghylsayshy,

Ey, aqyn, sony kórip shattansayshy,

Sandyghyn sar dalanyng aqtarsayshy,

Kerey men Jәnibekting tuyn kórsen,

Sol tumen kýn týbine attansayshy!

***

Alyp el – Altyn Orda – baqyt taghy,

Qolynda Shynghys hannyng jaqút daghy,

Búl bayan – babalardyng bir bayany,

Alyp el ydyraghan uaqyttaghy.

Han bolmaq, júrt súramaq – Haq búiryghy,

Aspandap úshar baqtyng aq túighyny,

Babanyng joly ýzilmes, qol kesilmes,

Týbinen kesilse de at qúiryghy.

Kóz jetken úly dala qiyrdaghy,

Joshynyng enshisine búiyrghany,

Keyin júrt Kók Orda dep kenes qúrdy,

Baytaqtyng bar úlysy jiylghaly.

Handardyng darabozy – Óris hany,

Dalanyng bir jaraly arystany,

Óristen ór bop tughan týgel handar,

Ógizding kóng terisi – talys daghy.

Dalanyng keng qoyylsa keregesi,

Qozady aqynynnyng delebesi,

Keshegi keng Kerey men Áz Jәnibek,

Óristing arda tughan shóberesi.

Túghyrgha baq qonatyn tús ta tudy,

Sol jyly kókshil ay da qysqa tudy,

Biylegen Kók Ordany Ábilqayyr,

Bas qosqan bauyrlargha tis batyrdy.

Qosylsa qyr basynda qos arystan,

Sekildi aibat shekken ash arystan,

Qos túlpar Kerey-Jәnibek qatar shapqan,

Qos jebe sekildi edi qatar úshqan.

Dúshpangha barqyt bersen, bóz alarsyn,

Oyyndy sarqyp bersen, sóz alarsyn,

Qazaqtyng qazanynda bas qaynasa,

Sol basty basqa emes, qazaq alsyn!

Shanqyldap oida bóri, shynda qúsy,

Jiyldy eki jýz myng qyrda kisi,

Biylikke talas emes, ol bir búiryq,

Qazaqtyng óteletin shyn haqysy!

Keng Kerey, Áz Jәnibek kósh bastady,

Sol kóshte – kýlli qazaq bas qosqany,

«Qazaq!» dep taudaghy júrt qosylmaghy,

«Qazaq!» dep saydaghy júrt astaspaghy!

Betke alyp ontýstikti kósh jónkildi,

Kóshpenen oy jónkildi, es jónkildi,

Artyna bir qarady qos arystan,

Keshirek qayta alam dep kóshken qyrdy.

Boyynda qos arystan qan oinaghan,

Sol qanda – kele jatyr talay babam,

Artynda keng dalasy qaraylaghan,

Aldynda Qazaq Tany araylaghan!

Búl bir kósh baqasty emes, baq oilaghan,

Óz baghyn mandayyna shaq oilaghan,

Sol qanda – Qasym menen Esim hannyn,

Tәuekel, Áz Tәukening qany oinaghan!

Búl bir kósh múndardy emes, mәn oilaghan,

Erlik pen Eldik mәnin keng oilaghan,

Sol qanda – Haq Nazar men Salqam Jәngir,

Abylay, Kenesary qany oinaghan!

Janardan el kóshti dep jas qúlatyp,

Qaytemin?!.

Sol sheshimdi tosty uaqyt!

Keledi eng úly kósh qazaqtaghy,

Túlpary túyaghymen tasty uatyp!

***

Jetisu – Áulieatanyng dalasynda,

Shu menen Sarysudyng arasynda,

Qarayghan Qozybasy shoqysy bar,

Babamnyng sol shoqyda haqysy bar,

Sol manda bir bәiterek jayqalyp túr,

Zamannyng jelimenen shayqalyp túr,

Basyna siqyrly qús úya salghan,

Sekildi som altynnan qúya salghan,

Týbinde bәiterekting әulie úiyghan,

Áuliyening manayyna sәule úiyghan,

Ol әulie – Qúlbaq әulie Tәnir qúly,

Zamangha anyz bolghan momyndyghy,

Momyndyq, kórkem minez – úlylyqtan,

Ál-jebrә, әl-qimia syryn úqqan,

Aspannan júldyz qaqqan, kýndi baqqan,

Ghalamnyng mәnin ashqan tildi tapqan,

Segiz týrli esikten kilt ústaghan,

Sol kiltti – tiri jannan syrt ústaghan,

Jeteudi ashyp, ishinen – syiyn alghan,

Al segizdi ashugha tyiym salghan,

Qara tasqa jazghany – aq bolady,

Aq degeni – ainymas baq bolady,

Al aq tasqa jazghany – qara bolghan,

Qarasy – sordan aqqan sora bolghan.

Áuliyening ong jaghynda – danyshpany,

Ejelden ózi eken – alysqany,

Aqyly – ilki dýniyening ilgegi eken,

Ýngirde myng jyl ómir sýrgen eken,

Jol keshse – jer týbine barghan eken,

Su keshse – su týbine barghan eken,

Aytqany – adamzattyng armany eken,

Týgel sóz sol danadan qalghan eken.

Áuliyening sol jaghynda – jas jyrauy,

Tilinen teniz tolqyp, tas qúlady,

Alapat tarqyn eken, týrken eken,

Ózinen aitqan sózi ýlken eken,

Ólmesting shektey úzyn tilin alghan,

Sónbesting shoqtay qyzyl kýnin alghan,

Sembesting bóri ezuli jaghyn alghan,

Óshpesting myng ghasyrlyq jadyn alghan.

Áuliyening qarsy aldynda – búlt jaylatyp,

Qara jerge otynsyz qúrt qaynatyp,

Jelen-jeleng jelpinse jel túrghyzyp,

Seren-sereng sekirse sel jýrgizip,

Basyna tiri aqqudan túmar kiygen,

Ýstine biteu soyghan búlan kiygen,

Ynyranyp kәri atanday shógetúghyn,

Ertendi býginindey kóretúghyn,

Kәrlenip kәri baqsy otyr edi,

Qos kózi tughanynan soqyr edi.

Tórteui ayan kórip, múnda kelgen,

Shyngha emes, tenizge emes, qúmgha kelgen,

Sol ayandy men de endi qaytarmaymyn,

Búl oqigha bolghan ba?

Ayta almaymyn!..

Bolghanyna kuә joq,

Bolmaghanyna da – kuә joq!

***

Qayyr, Tәniri qúly Qúlbaq әulie Bәiterekke – Ómir aghashyna sýienip, kókke qolyn jaydy. Ishinen әldebir dúghany kýbirlep otyrghanday edi. Qyr basynda eki kisi kýn salyp, batysqa, әri soltýstik batys qiyrgha kóz jiberip túr. Qarsy aldyndaghysy qara qobyzymen kýbirlesip otyr. Aynala qúlaqqa úrghanday typ-tynysh. Tek, qyr astynan Shu ózenining kýrkirep aqqany qúmyghyp estiledi. Qúmygha jetken dauysty kýzding jeli kýsheyte týskendey. Kýsheygen dauys birte-birte úlghaya berdi. Úlghayghan dauys aspan astynda janghyrygha bastady. Janghyrghan dauys at túyaghynyng dýbirine úqsady. Dýbir eki attyn, joq, birneshe attyn, jo-joq, ýiir-ýiir jylqynyng tasty uatqan tasyryna ainalghanday... Minәjat ýstinde bir mezet qalghyp ketkendey bolghan Qúlbaq әulie selk ete týsti.

Birinshi hәl

Tәniri qúly Qúlbaq әuliye, qyr basyndaghy ekeu oralghan bette sóilep ketti:

Eki dýnie teng syndy,

Sony keshken men syndy,

Óng degenim – týs syndy,

Týs degenim óng syndy.

Tang basynan ay kórdim,

Aydan asqan tal kórdim,

Bir ghajayyp jay kórdim,

Bir ghalamat hәl kórdim:

Ayan ba, әlde, jasyn ba,

Bәiterekting basynda,

Bir nayzaghay jarq etti,

Alapat ot sharq etti.

Bar men joqty tanymay,

Jasqandy ma janarym,

Búl ne eken, tәniri-ay,

Joryp kórshi, jaranym.

Ýshting birinshisi Múndyz aqyn әuliyening ýrmetine ong tizesin jerge basyp, jýreley otyrdy da, sóilep ketti:

Baghanaly ordama batyp dúspan kirmegen,

Keregeli ýiime kóldeneng kisi týspegen,

Qonys qylghan jerimdi qorqau toryp jýrmegen,

Qylyshymdy sýimegen – qymyzymdy ishpegen,

Tamyzyq qylghan otynym shala byqsyp janbaghan,

Shanyraqqa týtinim shalqalamay tik úshqan,

Joryq keshsem, qasyq qan jau jerine tambaghan,

Syghaylary búghysqan, yghaylary yghysqan,

Ua, úly dalamnyng bir әuliyesi Qúlbaghym,

Balasaghún tauynda tәniri qalap tughanym,

Qasiyetine qanyghyp, ósiyetindi tyndadym,

Sening kórgen ayanyng – bir sorym da, bir baghym:

Bәiteregim degening – baytaq úlys emes pe,

Tang basynda ay kórseng – zaman tynysh emes pe,

Jimle dýniyeni jasqantyp jarq etken ol jay oty –

Qabylan úldyng qolynda qayqy qylysh emes pe?!.

Qasqayyp bir shapqanda qahar qylyshy emes pe,

Zildenip bir shapqanda zahar qylyshy emes pe,

Alqalap bir shapqanda ghún men saqtyng oty edi,

Arqalanyp shapqanda әdiletting soty edi!

Qara tasty qamyrsha turar edi, әuliyem-ay,

Qara basty qanbaqsha shabar edi, әuliyem-ay,

Qabylan úlym qynaptan suyrar edi, әuliyem-ay,

Qaghanatym beyqamdyq tabar edi, әuliyem-ay.

Bir tauarih oiymda, Yaqsart dariya boyynda,

Qyzylbastyng qanqúmar Kir patshasy jayynda,

Úly Túran tik túryp qyzmet qylyp toyymda,

Saqtyng Túmar Hanymyn salsam degen qoyyngha,

Álem tiktep bir sәt te qaray almas jýzine,

Mening ýrdey Hanymym, mening inkәr Hanymym,

Ellada men Skifiya gýl shashatyn izine,

Mening súlu Hanymym, mening súnqar Hanymym,

Yaqsart dariyany shalqytty,

Ant qylyshyn kóterdi,

Su tolqyny sekildi saq әskerin tolqytty,

Qyzylbastyng patshasyn qazday qylyp әkeldi,

Qazdyng jýni sekildi Kirding basyn qalqytty.

Ua, әulie Qúlbaghym, osy, mening bayanym,

Baz keshpegen bayaghym – qylymdardyng tarynda,

Sening kórgen ayanyng – sol qylyshtyng ayany,

Kýnge qarap túratyn keyingining qolynda!

Sol sәtte ýshting ekinshisi Kerqayat baqsy sóilep ketti:

Ay, әulie Qúlbaghym,

Ay, әulie Qúlbaghym,

Kókti shatyr qylghanym,

Jerdi tósek qylghanym,

Oylar bolsam – oidaghym,

Sóiler bolsam – tildegim,

Yndynyndy bayladyn,

Ymyrasyna jýrmedin.

Balasaghún jayladyn,

Basty Ordagha kirmedin,

Qara sugha toyghanym,

Qara jayau jýrgenim.

Sen әulie emey, kim әuliye,

Tәnir bәrin teng bergen,

Ishimdegi bir әure:

Ayan týsing sen kórgen,

Ótken emes, kelerim,

Qas tóbemnen tónerim,

Qasqa júldyz sónerim,

Bir súmdyqty kóremin:

Qangha bókken bas kórem,

Parlap aqqan jas kórem,

Dosqa ainalghan qas kórem,

Qasqa ainalghan dos kórem,

Bozayghyrdy bos kórem,

Bauyryna er týsken

Boingendi ash kórem,

Botasyna sher týsken,

Qoryqqannan qos kórem,

Zaman bolar ker týsken.

Aspan taudyng sauyrynda,

Jerge kóme almastay,

Alataudyng bauyrynda,

Kórge bere almastay,

Qayqy qylysh jarq eter,

Hannyng basy qiylar,

Qara júrty jiylar,

Kózine qan qúiylar...

Zamanany andasyn,

Hangha mazar sala almas,

Úrpaghymyz han basyn,

Úlyp izdep taba almas.

Sol qylyshty sen kórdin,

Jay oty ma degenin,

Sol qylyshty men kórdim,

Kórdim sony, kenenim.

...Seleuding basynda dir ete qalghan ýnsizdikting búzyluyn kýtpesten ýshting ýshinshisi Kólirkin danyshpan sóilep ketti:

Ay dəuirin sýredi ainalsoqtap,

Qydyryp qyrgha toqtap, oigha toqtap,

Dóngelep baghyty auyp kete almaydy,

Təniri týzu etip qoyghan soqpaq.

Kisige – zaman meyman jolay soqqan,

Zamannan jan bar ma eken janay shapqan,

Kisi ýiden kete me, ýy kisiden,

Shah saraydan kete me, saray shahtan,

Aytyndarshy, nede onyng aiyrmasy,

Bar ma eken qara jerge qoyylmasy?

Qashannan qúiqa eti – qylysh jemi,

Bórining bóken bolsa bayyrghy asy.

Tәniri әr úlysqa jer beredi,

Birge artyq, al birine kem beredi,

Jer de baqyt sekildi biyazy qús,

Tandap jýrip qonghandy jón kóredi.

Aspannan ay kóriner tang aldynda,

Sol aidan oy kóriner salar múngha.

Úly dala – maydany halyqtardyn,

Úrpaghy jenimpazdyng qalar múnda.

Kim ketip, kim jenerin jer tandaydy,

Kim shóldep, kim qanaryn kól tandaydy,

Ózgening dalasyna kóz tikkender,

Otyrar tórdi emes, kór tandaydy.

Ózgening kýni ózgeni jylytpaydy,

Árkimdi tughan jeri úlyqtaydy,

Adamdar úmytady kóp nәrseni,

Qara jer eshteneni úmytpaydy.

Jazu bar mandayynda búl dalanyn,

Jazugha kýn qaradym, jyl qaradym,

Q – Qúday,

A – adamzat,

Z – zamana,

A – alash,

Q – qara jer – qúndaghy onyn.

Zamannyng kórgen týsi – oqighalar,

Tútas el taghdyryna taty ma olar?!

Qúday jazghan jazudy mandaydaghy,

Qylyshpen arshyp jýrip oqidy olar!

Ýsheuding sózin ýnsiz tyndaghan Tәniri qúly Qúlbaq әuliye: «Susәgәn uzqa tәnri munuz bermәs» dep, kózin júmyp, dúgha ete berdi.

Ekinshi hәl

Bir zamatta kózin qayta ashqan Qúlbaq әulie ýsheuge qarap sóilep ketti:

Kýn – ghalamgha meng syndy,

Ghalam degen qús syndy,

Týs degenim – óng syndy,

Óng degenim – týs syndy,

Ay – qúsyma bau syndy,

Qús degenim – jel syndy,

Jel degenim tau syndy,

Tau degenim – kól syndy.

Búl manayda bar ma eshkim,

Áuliyene oy týsti,

Bir ghajayyp hәl keshtim,

Bir ghalamat jay týsti:

Dýniyening shetinen,

Kempirqosaq kerildi,

Qara jerding betinen,

Qyzyl jolaq kórindi.

Abdyradym, a, Tәnir,

Ayan ba eken, ne eken?

Abdyradym, a, Tәnir,

Bayan ba eken, ne eken?!.

Keng dýniyening kindigi sekildi kósilip jatqan dalagha kóz jiberip otyrghan Múndyz aqyn sóilep ketti:

Jylqy ishinen jaraghan jorgha almasa minbegen,

Ton ishinen qúndyzdan jeng salmasa kiymegen,

Qatargha alghan jigiti bek bolmasa jýrmegen,

Qasyna alghan súluy hansha bolmay sýimegen,

Búlan eti bazdanyp tangha assa jemegen,

Qyzdar qúighan qymyzgha qylau týsse jútpaghan,

Say-sýiegi syzdasa syrqat kórdim demegen,

Dúspanynan olja etpey búiymdy zat tútpaghan,

Antalaghan jau kórse, arystansha aqyrghan,

Ayqay salghan dausynan atan týie shókkendey,

Alqalaghan dos kórse, alqasyna shaqyrghan,

Sypayylyq minezi – saqinadan ótkendey,

At jayylar shalghyny alty kóshti qúraghan,

Qús salatyn sonaryn qyran úshyp jetpegen,

Tang aldynda Tәnirden el tilegin súraghan,

Basqa qonghan dәuleti baltalasa ketpegen,

Qúdiretti erlerding mekeni eken búl meken,

Sol mekenning әuliyesi Tәniri qúly Qúlbaghym,

Sening jaryq dýniyende óng men týsing bir me eken,

Sening kórgen ayanyng – bir sorym da, bir baghym:

Kempirqosaq kerilse – keng dýniyege bir duman,

Qara búlttyng qalqanyn jaryp-búzyp kýn tuar,

Sol dumanda shattanar qyz-bozbala syr qughan,

Qyz-bozbala syr qusa – qamshy ústar úl tuar!

Qyzyl jolaq ghúndardyng qamshysy emey nemene,

Ghún qamshysy – biylikting jarshysy emey nemene,

Qamshy ústaghan ghún úly – qúldyghyna kóne me,

Qúlja shyqqan saqanyng alshysy emey nemene!

IYir-iyir qamshysy Europany ýiirgen,

Doyyr qamshy aldynda Kishi Aziya býgilgen,

Dyrau qamshy aldynda úly Rúm de iyilgen,

Dýre qamshy aldynda qyzylbastar jýgingen!

Men bir tarih aitayyn, zamanany bayqayyn,

Ghalamdy ashpaq sekildi, syryn shashpaq sekildi.

Qolgha alyp Jәmshidting tostaghanyn shayqayyn,

Targhytaydyng úlyna týsken tostaq sekildi.

Kimmeriyany qúlatyp, Midiyagha attanghan,

Jiyrma segiz jyl boyy at ýstinen týspegen,

Skif jauyngerleri qayta oralghan shaqta aldan,

Búrymdaryn tarqatqan, barmaqtaryn tistegen,

Átten, súlu jarlary, qayran aru jarlary,

Qara qúldan úl tauyp, qara basyp shyghady,

Qos qúrlyqty shayqaltqan skif abadandary,

Bir súmdyqtyng bolghanyn elge kelip úghady.

Qalay ghana qara qúl skif jaryn jar etti,

Qorlanghannan sarbazdar qúlgha dýniyeni tar etti,

Qara nandy múng etti, qara sugha zar etti,

Kózin oiyp olardyn, Arimaspadan әri etti!

Qúldan tughan jas úldar jasaq qúryp әskerden,

Tavriya tauy men Meotida kólinin

Arasyna or qazdy, qorghan salyp qos kólden,

Qolgha alsaq dep biyligin Skifiya elinin.

Kýn balasyn múqatpaq qúl balasy, әuliyem-ay,

Satqyn shyqqan súlu jar endi kýnnen beter-di!

Qúlgha qarsy soghysqan Kýn balasy, әuliyem-ay,

Qylyshtaryn qoya sap, qamshylaryn kóterdi,

Ghún qamshysyn kórgende qúlda zәre qala ma,

Bas saughalap, bytyray qashty olar dalagha,

Qúl tanbasy qanynda, qúl belgisi sanada,

Tektiligi sýiekting qaydan bolsyn qarada!

Sening kórgen ayanyng – sol әmirding qamshysy,

Úly danqtyng júldyzy, úly biylik jarshysy,

Sar dalada saltanat qúrghan ómir qamshysy,

Ghún patshasy er Edil – ol da Tәnir qamshysy!

Aqynnyng sózine basyn shayqap otyrghan Kerqayat baqsy bylay dep sóilep ketti:

Ay, әulie Qúlbaq-ay,

Ay, әulie Qúlbaq-ay,

Teksiz erden tumaghay,

Teksiz jerde túrmaghay,

Qúmnan saray salmaghay,

Qúldan әsker jimaghay,

Jaryng shyghar jalmaqay,

Kýnmen neke qimaghay!

Sorgha qonys teppegey,

Orgha qamys jappaghay,

Ózing tumay óppegey,

Bóltirikti baqpaghay!

Qamshy bolar tayaghyn,

Soghys degen sonar shaq,

Sening kórgen ayanyng –

Bayaghy emes, bolar shaq:

Ay, kýn bolar, kýn bolar,

Kýn shyqpastay týn bolar,

Qylatynyng qyng bolar,

Keshetinin múng bolar,

Ákem degen erindi,

Álpeshtegen serindi,

Hangha degen tórindi,

Tanba degen mórindi,

Ózing kórip tanymay,

Ózi-ózine jarymay,

Shytynaysyn, a, qúday,

Bytyraysyng taryday.

Súrqyltayday kórindin,

Sol bir súmdyq ghasyrda,

Álpeshtegen serinnin

qamshy oinaydy basynda!

Serine tiygen sol qamshy –

Jerine tiygen qamshy eken,

Jerine tiygen sol qamshy –

Eline tiygen qamshy eken!

Salyna tiygen sol qamshy –

Aryna tiygen qamshy eken,

Aryna tiygen sol qamshy,

janyna tiygen qamshy eken!

Sol qamshyny ústaghan –

Ústan bolar degenin,

Sol qamshyny núsqaghan –

Dúspan bolar degenin!

Aqyn men baqsygha kezek qarap otyryp, danyshpan sóilep ketti:

Shúrqyrap jylqy ishinde qúlyn oinar,

Súludyng top ishinde búrymy oinar,

Qamshyny siltemesten onyng sertin,

Shirkin-ay, el bolsa eken búryn oilar.

Ne ústasan, qolda sonyng taby qalar,

Tabynda tanba bar ma tanyp alar?

Qamshyny qol etkenning qary talar,

Qamshyny til etkenning jaghy talar.

Babadan miras bolsa – enshi bәri,

Sol bolar janylghanda jón súrary.

Beyne bir qamshy degen kisi úyaty,

Úyatty, arly kisi – el shyraghy.

Zamannyng tyrtyq kórseng jamalynan –

Zamandy keshken jannyng taghy arynan.

Ár kisi qamshysymen birge tuar,

Kim qalay silteytini – amalynan.

Doyyrdyng tanyghany doq bolady,

Otynnyng qaryghany shoq bolady,

IYesi ótse daghy qamshy qalar,

Sol qamshy sor bolar, ne baq bolady.

Qol sozghan qayran ómir qúlatygha,

Zalymdyq tanugha әues kim atyna?!.

Úrsang da qúmyrsqany qamshymenen,

Úqsatyp keltirmessing múratyna.

...Tәniri qúly Qúlbaq әulie arqan boyy kóterilgen kýnge qarap: «aylyn arslan tutar, kuchun uyuq tutmas» dep, oy túnghiyghyna bata berdi.

Ýshinshi hәl

Ýsheu ýshin qas-qaghym, әulie ýshin zaman auysym uaqyt ótkende Tәniri qúly Qúlbaq sóilep ketti:

Kýn, Ay, Júldyz – ýsh boldy,

Ýshke Birim teng boldy,

Óng degenim – týs boldy,

Týs degenim – óng boldy.

Jan degenim – jaryq núr,

Kýnnen shuaq alady,

Ar degenim – anyq núr,

Aydan quat alady,

Jýrek degen – júmbaq núr,

Júldyzdayyn janady.

Onyng bәrin jan kórdi,

Bir sózine say kórdi,

Bir ghalamat hәl keldi,

Bir ghajayyp jay keldi:

Kókte qalqyp jýretin,

Alyp qara tas kórdim,

Kókte qalqyp jýretin,

Jaryq әppaq tas kórdim.

Kólenkesi solardyn,

Jer betine týsip túr,

Qaray qalghan janardyn,

Jaryq núryn iship túr.

Sonyng syryn kórip kel,

Sony taghy joryp kór!

Manadan beri qoytasqa arqasyn berip, Qúlbaq әuliyege qyryn qarap otyrghan Múndyz aqyn sóilep ketti:

Abyzdary aqquday, qyzyl túlpar sardary,

Saryala qaz, kók ýirek sәn asyrghan qalghany,

Targhytaydan taraghan adamzattyng ardaghy,

Ádilet pen tendikting jer betinde qorghany,

Abyzdary – ordaly oy bitkenning ormany,

Aqyndary – aghyn su, kirlemegen arlary,

Arulary – tamyljyp qús әn salghan tang baghy,

Sardarlary – sap qúrghan er bitkenning sanlaghy,

Aynal jerding aq tóri, altyn tóri osy eken,

Altyn tórding halqy bir saltanatty kósh eken,

Shalqar-shalqar kólderi – altyn jiyek kese eken,

Alyp-alyp taulary qamaldarday ses eken!

Ua, osy baytaqta baghy asqan qariyam,

Tumysynan taqua Tәniri qúly Qúlbaghym,

Eki ómirdi teng keshken Seyhún-Jeyhún dariyam,

Sening kórgen ayanyng – bir sorym da, bir baghym:

Ýshkil zaman týbinen ýmit tughan tandarda,

Ýsh begindi shaqyrdyn, әi, әuliyem, keneske,

Qalqyp jýrgen qara tas – Qazyghúrtym bolghanda,

Áppaq tasyng – basynda qalghan keme emes pe,

Qara tastyng sen kórgen kólenkesi qalqysa –

Qaghba núry dalana qúiylary emes pe,

Áppaq tastyng sen kórgen altyn núry shalqysa,

Tútas týrki balasy jiylary emes pe,

Qazyghúrtym – әuliye, qalghan әmbie kemesi,

Adamzattyng balasy aman qalghan jer osy!

Kýltóbede qúrylghan kil jaqsynyng kenesi,

Túrandaghy bar taular – tau bitkenning tóresi!

Aspan degen – aiqay jer – Dәshti-Qypshaq jazyghy,

Býl jazyqta on eki qazylyqtyng basy bar,

Ol on eki qazylyq – búl dalanyng qazyghy,

Tau degening – ol da әuliye, qúpiyasyn jasyrar!

Kenetten Kerqayat baqsy sóiley jóneldi:

Ay, dalamnyng ajasy,

Ay, dalamnyng dadasy,

Kenen aqyl qojasy,

Kemel oidyng qadasy!

Kýn tútylsa tóbende,

onyng jayyn sen bildin,

Sәby ingә degende,

onyng jayyn bildin,

Su qúrdymgha qúlasa,

onyng jayyn sen bildin,

Ivshqar ata jylasa,

onyng jayyn sen bildin,

Júldyz tusa aspanda,

Kim tughanyn sen bildin,

Kimning týspey dastangha,

Úmtylghanyn sen bildin.

Zevs úly dalamda,

Adasqanyn sen bildin,

Jylan qyzben ýngirde,

Jarasqanyn sen bildin,

Ýzilmegen ómirsin,

Úrpaqpenen qúrdassyn,

Targhytaymen tamyrsyn,

Er Tonghamen syrlassyn,

Múny da úqtyn, baba ata-au,

Ár sózindi baqqan júrt,

Qara tasyng – Qaratau,

Áppaq tasyng – aqqan júrt.

Zaman bolar alaghay,

Alapasy asady,

Ákesi ólgen baladay,

Ádil júrttyng bosady,

Alqakólden sor shyghar,

Aqtabannan qan shyghar,

Aldarynan or shyghar,

Artarynan shang shyghar.

Qarataudyng órinen,

Qaraly kósh qúlaydy,

Saryarqanyng belinen,

Saya tappay jylaydy,

Kenkildeydi kәri atan,

Aq saqalyn jas juar,

Kóshten qalghan qara atan,

Elding soryn ashylar...

Kerqayat baqsynyng sózinen jany týrshikken Kólirkin danyshpan tereng kýrsinip, sóz bastady:

Dýnie – bir ýrikken kiyik pe eken,

Qoltyqtan anshy oghy tiyip pe eken,

El bossa – etek-jenin jiyar bir kýn,

Ózgeden taba almaydy úiyq meken.

Adamnyng óz ómiri aulaghany,

Ózgeden jýrer sony daulaghaly,

Etegin basyp jýrip, ense tiktep,

Adamdar ótkenimen, tau qalady!

Tiride tirlik ýshin dau qozdaydy,

Daulassa – dos ta ozbaydy, jau da ozbaydy,

Ezilip jýrek eti, jiger mýjip,

Qalalar tozghanymen, tau tozbaydy!

Ázelden әziz jandar әu despeydi,

Ázәzil kirgen jerge qau da óspeydi,

Janynnyng jaryq otyn úrlay-úrlay,

Zamandar kóshkenimen, tau kóshpeydi!

Kólirkin múnyng bәrin nege aitady,

Zamannyng zapyranyn shege aitady,

Biz semip, bizden keyin shyqqan shybyq,

Úldaryn tauday etsin dep aitady!

Bir jazyq – adamzattyng úghymy әli,

Jolynda tas kezdesse, jyghylady,

...Dalanyng qazyqtary – taular bolsa,

Halyqqa qazyq bolar úlylary!

Tәniri qúly Qúlbaq әulie Kólirkin sýienip otyrghan qoytasqa úzaq qarap otyryp: «ergә mun tәgir, tagh sәnirinә iyel tәgir» dep, óz әlemine ketti.

Tórtinshi hәl

Sәlden keyin әulie selk etip, basyn qayyra kóterip, sóilep ketti:

Er qylary – is deymin,

Is qylary – ong deymin,

Óng degenim týs deymin,

Týs degenim óng deymin.

Ol júmsaqty qatyrdy,

Ol qattyny júmsartty,

Batpasyndy batyrdy,

Atpasyndy atyrdy.

Túrmasyndy túrghyzdy,

Jýrmesindi jýrgizdi,

Ardaq Aydy, Kýndi izgi,

Ialynuqqa bilgizdi.

Ialynuqtan men bildim,

Eki dýniyeni teng bildim,

Men bilgendi jel bildi,

Jel bilgendi el bildi.

Boy bergenge jan berdi,

Jan bergenge oy berdi,

Bir ghajayyp hәl keldi,

Bir ghalamat jay keldi:

Kók kóbesi sógildi,

Jigin kórdim – alayghan,

Ay tostaqtan tógildi,

Týbin kórdim – qarayghan.

Sonyng syryn kórip kel,

Sony taghy joryp kór!

Áulie sózin kózin júmyp tyndap otyrghan Múndyz aqyn sóilep ketti:

Shәky basyp jýrgende shóp bitkendi shat qylghan,

Kóbelek pen gýlderding merekesi meymany,

Ántek qana kýlgende et jýrekti shoq qylghan,

Tarhandar men dýrlerding merekesi meymany,

Kýreng týsti jibekten qasabasy kórinip,

Qúlamadan aq kýmis tengeleri synghyrlap,

Sorabanyng shashaghy kýn núrynday tógilip,

«Erkejan» dep eminip, jengeleri synghyrlap,

Synghyry ýshin syrghanyng Sókmәn semser kótergen,

Aghsha menen Sәifter qalamdaryn әkelgen,

Jarty auyz lebizi myng jylqymen ótelgen,

Jarty ezu jymisa – myng kýlkimen ótelgen,

On tórtinde tughan ai, on besinde tolghan ai,

Bitimining sipaty – biylep ósken qayynday,

Bolmysynyng sipaty – újmaqtaghy almaday,

Qyzyl erni – aluaday, qara kózi – moyylday,

Teginderge qoyylghan tamghalyqtyng hanshasy,

Áy, әrtini ýzýgter, әi-әi, alyn ýzýgter,

Tәnirige moyynghan bar halyqtyng hanshasy,

Júldyztastan jasalghan jerden tappas jýzikter!

Asyp tughan osynday súlulardyng әuliyesi,

Áy, kiyeli Qúlbaghym, әi, kemel de Qúlbaghym,

Sening sózing әulelden sanalardyng sәulesi,

Sening kórgen ayanyng bir sorym da, bir baghym:

Ay tógilse – úlystyng aq yrysy emes pe,

Aq sýt qúighan dalana – Tәniri isi emes pe,

Baq-qút týsse balana – Tәniri isi emes pe,

Altyn menen kýmisting shaghylysy emes pe!?.

Ay aspannan tógilse – sýt tógilip túrghany,

Tu biyening sýtindey qút tógilip túrghany,

Kók kóbesi sógilse – búlt sógilip túrghany,

Búlttan shyqqan kýndey bop júrt kórinip túrghany!

Bir tarihty sóz qylam, sózdi – ózgege kóz qylam,

Sharlap ketem shalghaydy, jaylap ketem juyqty,

Tamyryma ýnilsem talay jaydy kez qylam:

Joshy úly Berke han músylman bop tuypty!

Haq sózine úiytyp baytaq Dәshti dalasyn,

Taqualyq tәspisin tóniregine sanatqan,

Sol Berke han tughanda embegen song anasyn,

Joshy júrtty shaqyryp, әuliyelerge qaratqan,

«Búl – músylman» - desti olar, - «kәpir sýtin eme almas»,

Nemeresi Shynghystyng qalar bolsa, neni almas,

Músylmandy aldyrtty, bauyryna saldyrtty,

Emdi Berke sol jandy, qayran qylyp bar júrtty!

Kerqayat baqsy sóilep ketti:

Qúlbaq әuliye, qúldyghym,

Qúlbaq әuliye, qúldyghym,

Jer qarasam – oshaghym,

Kók qarasam – týndigim!

Tasty tasqa soqqanda,

Ony da altyn etting son,

Tekemetti qaqqanda,

Odan meruert tókting sen,

Bir esikten eki ret,

Bir mezette kirding sen,

Bir jolmenen jeti ret,

Bir mezette jýrding sen,

At barmaytyn alysqa,

Attap basyp bardyng sen,

Sonyng mәnin talysqa,

Hattap basyp aldyng sen,

Sening kórgen sәuleng búl,

Sening kórgen hәling búl,

Syzdatady keudemdi,

Múzdatady janymdy.

Ay tógilse tostaqtan,

Bozingening sualar,

Bozdalandy shu alar,

Bozaydyndy bu alar,

Qara tostaq bos qalsa,

Qara jering quarar,

Qara kózdi qúm alar

Qara dúshpan quanar.

Ker-ker zaman keledi,

Kór-kór kózing kóredi,

Óseri men ónerin,

Ózge júrtqa beredi,

Júrqa qalmay jylqydan,

Qúiqa qalmay qoyynnan,

Salyq ketpes júrtynan,

Qamyt ketpes moyynnan,

Asha túyaq ketken son,

Ashtyq kelip jetken son,

Kәri atany shókken son,

Kenezesi kepken son,

Býtin júrtyng býliner,

Bir-birine iliner,

Býlingeni – tiriler,

Birining etin biri jer.

Beseui óler jeteudin,

Bireui óler ekeudin,

Beker kórgen ekenmin,

Ay, ne etermin, ne etermin!

Baqsy sózinen aza boyy qaza bolghan Kólirkin danyshpan úzaqqa deyin auzyna sóz týspey abdyrap otyryp, bylay dep sóilep ketti:

Týrlenter jerding betin Tәnir suy,

Basylar aitaqyrdyng kebirsui,

Shapqylap balaqan men qúlynshaqtar,

Shat qylar dýniyeni ómir shuy.

Shapaqtap әppaq sanyn jas nәreste,

Shatpaqtap byldyrlasa – kónilsui,

Qylymsyp, qoltyqtasyp qatar qúrby,

Kýsheyer boyyndaghy qan yrshuy,

Arda emgen ana sýtin keledi úrpaq,

Ana sýt – tazalyqtyng aghyn suy,

Áuelep kókirekten әn yrghidy,

Qoyylyp kәrilerding qonyrsuy,

Ashtyqtan bir shek bolghan bir kýnning de,

Eki kýn basylmaydy jebirsui,

Qanaghat – adamzatqa bir tiyanaq,

Sonda túr jýzding núry, kónil shyry,

Halyqtyng kókiregi bos qalghany,

Qazannyng kýnde qalyp qanyrsuy,

Bozingen – ene tarih sýtin qúisan,

Qaytpay ma úzaq jyldyq qabyrsuy,

Qayta ashar shejiresin shannan arshyp,

Shejire – shetin emes, tamyr tini,

Tarih búl – ózi-ózindi biyley bilu,

Ótpeli ózgelerding әmirsui,

Kitaptyng kez-kelgeni Haqtan emes,

Emenning ózi bolmas qabyrshyghy,

Tilinde tútas tarih qattauly túr,

Sózderding saqtaluy onyng syry,

Diyirmendi qalybyna keltiretin –

Uaqyt – shyr ainalghan jan úrshyghy,

Taulardan bir hikmet kórmeysing be,

Bir kezde jerde bolghan onyng shyny,

Tenizden bir hikmet kórmeysing be,

Bir kezde tauda bolghan sonyng shýni,

Ótkenning búldyrlauy sekildi eken,

Keletin bolashaqtyng saghymsuy,

Basylar aitaqyrdyng kebirsui,

Týrlenter dýniyeni Tәnir suy!

Ýsheuding sózin salmaqtap, oy tarazysyna salyp otyrghan Qúlbaq әuliye: «sachratghudyng qorqmysh qush qyrq yyl azry iyghach uzә qonmas» dep, kózin júma berdi.

Besinshi hәl

Bir mezetter bolghanda Qúlbaq әulie ózi tughan kezinde Ay ýlken boldy ma, әlde Sholpan ýlken boldy, sony esine týsire almay, aspangha qaraghan kýii sóilep ketti:

Eki qolym ústa eken,

Eki ayaghym teng eken,

Óng degenim týs pe eken,

Týs degenim óng eken,

Pir Dәuitten jýz aldym,

Qylysh soqtym, shappadym,

Pir Sәdiden biz aldym,

Etik tiktim, baspadym,

Pir Opidan tal aldym,

Jemis ektim, ýzbedim,

Pir Ýbbiden sal aldym,

Qayyq qyldym, jýzbedim,

Pir Sәruar ýt berdi,

Dilbar kórdim, sýimedim,

Tepshem ata jip berdi,

Shekpen qyldym, kiymedim,

Pir Boryqtan búlt aldym,

Janbyr suyn – dәt qyldym,

Otanadan shyrpy aldym,

Sekseuildi ot qyldym,

Myrqaydardyng jelindey,

Sóz samalyn soqtyrdym,

Ydyrystyng demindey,

Oy samalyn soqtyrdym,

Mening týbim – keshirim,

Mening soyym – úyang mún,

Ahmet Qamy esimin,

Eske alghannan úyaldym,

Qaltang ata qasynda,

Kekshil ata janynda,

Balasaghún basynda,

Batimanyng baghynda,

Ghúmyr keshken sәtterdi,

Qansha keshtim – úmyttym,

Qara júmbaq kóp kórdim,

Qansha sheshtim – úmyttym,

Kýnnen keyin Ay keldi,

Álde Sholpan dәl keldi,

Bir ghajayyp jay keldi,

Bir ghalamat hәl keldi:

Kók týbinen jer kórdim,

Úshyp barady ekenmin,

Kók týbinen el kórdim,

Týsip barady ekenmin,

Sonyng syryn kórip kel,

Sony taghy joryp kór!

Múndyz aqyn sóilep ketti:

Alqalaghan altyn Ay kókting úly – Tәnirqút,

Ay tolqytqan sulardyng әmirshisi bir ózi,

Kýn qoryghan mandayyn ottyng úly – Tәnirqút,

Kýn týsetin jerlerding әmirshisi bir ózi,

Atoy salyp әskeri kirgen elding iyesi,

Túlparynyng túyaghy týrgen elding iyesi,

Súnqarynyng shengeli býrgen elding iyesi,

Bórisining azuy tilgen elding iyesi,

Tәnirqúttyng aqyly – bitken emes úlyqqa esh,

Al ailasy – jylannyng izin kórgen, әuliyem,

Qoryqqandar danqynan qorghan salghan qyryq kósh,

Toryqqandar toqal qyp qyzyn bergen, әuliyem,

At basyna qan jaqpay óte almaghan dalamen,

Tәnirqúttan sóz almay shygha almaghan jolgha da,

Belbeulerin qolgha alyp, betin boyap qaramen,

Tómendigin qylmasa, kire almaghan ordagha!

Tәnirqúttar biylegen tekti ólkening tóbesi,

Bórisi men qúsynyng jayyn bilgen Qúlbaghym,

Sening sózing – tórt qúbyla týgel júrttyng kenesi,

Sening kórgen ayanyng – bir sorym da, bir baghym:

Kók týbinen jer kórseng – kókorayly mekenin,

Tәnirining nazary – qorghauynda túrghany,

Kók týbinen el kórseng – úlyng torsyq shekeli,

Tәnirining nazary – tandauynda túrghany,

Shegirbayan úshyrghan sermendesi dalanyn,

Sýleymennen syr alghan pәrmendisi dalanyn,

Sening úshyp jýrgening – qyran úshqany emes pe,

Qanatynda qyrannyng Túran úshqany emes pe?!.

Túr dýniyege Tәnirqút – Qyran Baba emes pe,

Móde menen әkesi Túman baba emes pe,

Nәndy biyding jalghyzy Kýnby Eljau qyrany,

Kók aspanda baytaqty kýzetumen túrady!

Búl baytaqtyng baqytyn qaytaratyn týs eken,

Danqy menen dәuleti qayta keler aghylyp,

Qútylyqtyng basyna qút bop qonghan qús eken,

Qúl Teginning tәjine tanba bolghan – Samúryq!

Kerqayat baqsy sóilep ketti:

Azyghymnyng aghasy,

Abúlymnyng ardaghy,

Arghymaqtyng taghasy,

Ar-ojdannyng gharnaghy!

Ay, әulie Qúlbaghym,

Qaynarymsyng bas almas,

Sheshe almaytyn júmbaghym,

Qúpiyamsyng asha almas,

Mening babam kórgende,

Sonda qariya ekensin,

Danalyqqa kelgende,

Tetis dariya ekensin,

Babasyna babamnyn,

Dәris bergen ekensin,

Balasyna balamnyn,

Dәris berer me ekensin?!.

Kýnshyghysta úly su,

Odan assang dala bar,

Sol dalanyng úlysy –

Sen oqytqan dana bar,

Kýnbatysta úly su,

Odan assang dala bar,

Sol dalanyng úlysy –

Seni kórgen dana bar!

Kók týbinen jer kórseng –

Jerine tyqyr tayandy,

Kók týbinen el kórseng –

Eline býkir tayandy,

Kókke úshyp ketkening –

Tómen úshar qarlyghash,

Zamananyng ókpegin,

Elep úshar qarlyghash,

Shayqas bolar ýsh ghasyr,

Ayqas bolar ýsh elmen,

Tús-túsynnan tústasar,

Týpki dúspan kýshengen,

Ong jaghynnan júldyzqúrt,

Japyraghyndy kemirer,

Sol jaghynnan qaraqúrt,

Tespey soryp semirer,

Taudyng biyik qiyasyn,

Tasqyn su da keshe almas,

Qarlyghashtyng úyasyn,

Tastap qartyng kóshe almas,

Qylyshyndy tat baspas,

Qúryghyndy mýk baspas,

Qara joldy shóp baspas,

At arqasyn týk baspas,

Kýn kýn asar, kýn asar,

Jyl jyl asar, jyl asar,

Jylasar da shydasar,

Ýsh jýz jylgha úlasar!

Kóniline daq, kózine jas kelgen kólirkin danyshpan sóilep ketti:

Bosagha tusa eger jaz kelgeni,

Qanqyldap qatar úshyp qaz kelgeni,

Ósedi qatqaq jerde jusan biyik,

Jusannyng alasasy – sazda óngeni,

Sýmbile tusa eger kýz kelgeni,

Syrtynan shәrkeyinning syz kelgeni,

Manqyldap kóshken júrtta tóbet ýrer,

It ýrse – jalghyz qaytqan iz kórgeni.

Arqalap jýrer adam jýgin kóshpen,

Bel bar ma ótetúghyn býgilmesten,

Qazannan basqa tútar búiymy joq,

Qadymda bir qariya ghúmyr keshken,

Qariya – bir әuletting otaghasy,

Jýrgen jan shetke úzamay, ot arasy,

Qazandy eshbir adam qozghamaghan,

Ótken song dýniyeden eki aghasy.

Ol qazan – qúittay qazan, qozy qazan,

Qariyanyng qara keshke – sózi qazan,

Ýsh úly oilaushy edi, qaytsin-ay dep,

Bolghan song әkesining kózi – qazan.

Bir kýni amanat shaq qartqa keldi,

Shaqyrdy ýsh balasyn – arttaghy eldi:

«Qazandy kim kóterse soghan berem»,

Ýsheui ýndemedi, shartqa kóndi.

Ýlkeni «әupirim» dep sózdi alghany –

Qayysty qara beli – qozghalmady,

Ortanshy ornynan da jyljyta almay,

Kenjesi qyljaq qylyp, mәz bolghany.

Kenjesi kýshin saldy – qozghalmady,

Múndaydy kórgeni osy – óz bolghaly,

Tarylghan kәri kózin ashty qariya,

Kisining keng dýniyege az ba armany?!.

Múnyng bir syry bar-dy úshqarydan,

«Ýsheuing kóter, - dedi, ýsh jaghynan»,

Ýp etip tittey qazan kóterildi,

Ýsh jaqtap ústaghanda ýsh oghlan.

Qalasa, ot bolmaydy qozdanbaytyn,

Sәt qana qalasang da tez bolmaytyn,

Qara jer – qara qazan mysaly edi,

Ýsh bútaq birikpese – qozghalmaytyn.

Jalghanmen shyndyq ýshin mәn soghysar,

Týnekpen jaryq ýshin tang soghysar,

Áuelden halyq emes, qan soghysar,

Ádilet dep ar menen jan soghysar,

Ol da bir el boludyng mysaly eken,

Keshkeni adamzattyng – bolsa mysal.

Dúspanmen el soghyssa, jer soghysar,

Dúspandy jargha soghar, shólde túsar,

Qar basar, qatqaq týser, dauyl soghar,

Keshkeni adamzattyng – kem be mysal?!.

Jer tәni júpyny eken, tozghan eken,

Adamzat ózin sәndep, ozghan eken,

Soghysta óledi adam – tiri bolsa da,

Soghystan tiri qaytar sóz ghana eken!

Tәniri qúly Qúlbaq әulie tas tóbege kelgen kýnning sarghayghan japyraqtyng ózine sәule týsirip túrghanyn kórip, tabighattyng sonsha meyirimdi ekendigin, al adamdardyng nege sonsha qatygez bolatynyn oilap: «Tәnsizdә tәgirmәn turghusa, yaraghsyzda yar baryr» dep, kózin qayta júmdy.

Altynshy hәl

Tәniri qúly Qúlbaq әulie soltýstikke qaray degbirsizdene kóz salyp, әldeneni talqylap jatqan ýsheuge toqta degendey alaqanyn kórsetip ishara bildirdi de, sóilep ketti:

Oy – aspanday keng eken,

Sezim – oidyng ishi eken,

Týs degenim óng eken,

Óng degenim týs eken,

Jerden kәri sóz degen,

Aydan kәri oy degen,

Zaman sayyn ózgerem,

Zaman sayyn boy berem,

Qalghymaydy kek degen,

Týs kórmeydi yzalar,

Úiyqtamaydy jek kóru,

Birte-birte qyzarar,

Birte-birte úzarar,

Birte-birte úshtalar,

Birte-birte iz alar,

Joldar-joldar qysqarar,

Olar oyau jýredi,

Olar bayau jýredi,

Olar tayau jýredi,

Olar bәrin biledi,

Olar kәri sezimder,

Oy ishinde túraqtar,

Ay, olardan bezinder,

Ay, olardan jyraq bar,

Qyzyl-qyzyl ay kórdim,

Aygha bitken jal kórdim,

Bir ghalamat jay kórdim,

Bir ghajayyp hәl kórdim:

Oy jer bolyp alypty,

Qaranghygha shomypty,

Ishi sózge tolypty,

syrty kózge tolypty!..

Sonyng syryn kórip kel,

Sony taghy joryp kór!

Qúlbaq әulie sózin ayaqtay bere Múndyz aqyn sóilep ketti:

Turagha – tik, qisyqqa qyryn barghan Kýn úly,

Kýnbatysqa qylyshtan búryn barghan ghylymy,

Kýnshyghysqa qamshydan búryn barghan bilimi,

Kýn saghaty – mysyrlyq saghattan da erte edi,

San sanaty – shyndaghy abaqtan da erte edi,

Dana jeteu bolsa eger, Anaqarys biri edi,

Elladalyq danalar arasynda dýr edi,

Dariyagha eng alghash zәkir salghan kim edi,

Sol zәkirdey dýniyege aqyl salghan kim edi?!

Ústaz ekeu bolsa eger, Ábu Nasyr biri edi,

Dýniyedegi ústazdar arasynda pir edi,

Alty bastau – negizding bәrin tapqan kim edi,

Saz ben sannyng әlemge shamyn jaqqan kim edi?!

Emshi ýsheu bolsa eger, onyng biri – Toqsary,

Jan men tәnning shuaghy – dәru gýli Toqsary,

Ózi ólse de, elesi qalyp qalghan Toqsary,

Afinany obadan alyp qalghan Toqsary.

Jýgenekting jerinde Ahmedten kim asqan,

Aqiqattan syy alghan, tazalyqtan syr ashqan,

Hakim ata – Sýleymen, Baqyrghannan kim asqan,

Mahabbaty mәngilik súlulyqqa úlasqan!

Danalyqtyng dәninen әulie óspey kim óser,

Áuliyeliging sol shyghar Tәniri qúly Qúlbaghym,

Tazalyqtyng dәninen mahabbattyng gýli óser,

Sen kórgen ayanyng – bir sorym da, bir baghym:

Qara jerge oy kirse – danalyqtyng qúmy eken,

Oy ishine sóz sinse – sana býrlep túr eken,

Oy syrtyna kóz bitse – jýrekke bitken núr eken,

Babam izdep jýretin adamdyqtyng shyny eken!

Ysqaq baba júryny, Ibrahimning qúlyny,

Qoja Ahmet Yassauy – jer astyna kirgen Oi,

Topyraqtan jaralyp, topyraqqa singen Oi,

Jer ýstine kóz bolyp qalatynyn bilgen Oi,

Danalyqtyng topyraghy týlegende biz óndik,

Topyraqtan biz singen danalardyng jýzi óner,

Jas shybyqtay jayqalyp kýnge úmtylyp týzeldik,

Jas shybyqtay jayqalyp kýnge úmtylyp týzeler!

Manayyn sipalap, bir uys topyraqty qolyna alyp, mandayyna basyp otyrghan Qerqayat baqsy sóilep ketti:

Ay, әulie Qúlbaghym,

Áuliyelikten shýlenim,

Topyraqtan túrghanym,

Topyraqqa sinerim,

Qara jerden ne auyr,

Qaraday basqan oy auyr,

Qara oidan ne auyr,

Qoralanghan ay auyr,

Qara aidan ne auyr,

Betin basqan kýn auyr,

Tútylghan kýnnen ne auyr,

Tútqiyl kelgen múng auyr,

Qara jerge oy kirse –

Qara basyng jer bolar,

Qara oigha sóz sinse,

Qara sózing sher bolar,

Jer syrtyna bitken kóz –

Bir Tәnirge jylaryn,

Jastan basqa týk kórmey,

Janaryndy búlaryn,

Oy tóresi sanandy,

Jylqy ishinde bozyndy,

Sóz tóresi danandy,

Qasterlegen qajyndy,

Ay, kýnderding kýninde,

Qara jerdi óptirer,

Qara qúdyq týbine,

Qara narday shóktirer,

Ádiletsiz aryrsyn,

Meyirimsiz nalyrsyn,

Ynsapty qalay tanyrsyn,

Ay, kórgenim janylsyn!

Ádilet, meyirim, ynsap ýsheuining adamdy adam qylmaghy bir anyq emes pe dep oilaghan Kólirkin danyshpan sóilep ketti:

Ýngirding qabyrghasy beyneli sóz,

Kórse de kóre almaydy keyde ony kóz,

Adamzat tabighattan tyr jalanash,

Jalanashty bilmeydi jeydeli kez.

Qarasang sol beynede – zil qashalghan,

Qoryqqan januardy qyrgha salghan,

Adamdar sony qughan – ol da hayuan,

Ózgeshe bolghanymen súlbasy annan.

Tughanda kisi kózin zorgha ashady,

Kózderin ashpay jatyp qarny ashady,

Adamdy ashqan qaryn biylegen son,

Enkeyip ólgeninshe zar basady.

Az jýrip, arqasyna dorba alady,

Dorbagha salghan zaty mol bolady,

Ózinen auyr jýkti qaytpek eken,

Myqshiyp, sony qoryp, qor bolady.

Kiyimdi januardan tartyp kiydi,

Qúndyz ben týlki kiyimin shalqyp kiydi,

Jýnin tartyp alghan song ózin jedi,

Jedi de, jәne ansady artyq kýidi,

«Qoryqpa, qolyma kel, bagham» dedi,

«Bir saghan bar jaqsyny tabam» dedi,

Jyraqtan qughanynsha jaqyn ústap,

Shetinen kertip jegen amal dedi,

Oylasan, sol qashqan zil – zaman eken,

Zamandy kisi qalay shabady eken,

Zamandy kisi qalay baghady eken,

Zamannyng tilin qalay tabady eken?!.

Zamandy qolgha ýiretip almaq adam,

Moynyna temir qamyt salmaq adam,

Uaqyt it sekildi izine ermes,

Qaramas dalbasana qarmalaghan.

Bәri de ash qarynnan amal tughan,

Bolmaydy ózgeshe ol mәn artudan,

Qarashy ainalana kózindi ashyp:

Tyr jalanash adam jýr zaman qughan!

Toqtasa, top sonynan bara bermey,

Tәn emes, janyn oilar, qarap ólmey.

Jaralghan topyraqtan adam shyraq,

Jútady týbi bәrin qara jerdey!

Qúlbaq әulie kýsheye týsken at túyaghynyng dýbirine birshama qúlaq salyp otyrdy da: «keng ton ubramas, kenәshlik bilik artamas» dep, kózin qayta júmdy.

Jetinshi hәl

Bir zamandar bolghanda, ózen boylay bitken qalyng qúraqtyng basyna úly besin qonghanda, Qúlbaq әulie kózin ashyp, sóilep ketti:

Zaman ishi keng eken,

Adam ishi – kishi eken,

Týs degenim óng eken,

Óng degenim týs eken.

Kishi ishin keneyter,

Qúrsaqtargha úl bitse,

Keng dalany kórkeyter,

Kerim tughan gýl bitse,

Úldyng ishi tarylsa,

Úlys ishi tarylar,

Qyzdyng ishi tarylsa –

Keng dýnie qanyrar.

Aydyng ishi jarylsa,

Júldyz bolyp jamyrar,

Oydyng ishi jarylsa,

Oryndy sóz tabylar.

Sóz sózbenen aitysty,

Júldyz bitken sharpysty,

Bir ghalamat jay týsti,

Bir ghajayyp hәl týsti:

Kýnning altyn sәulesi,

Qyzyl-jalqyn óng berdi,

Qyzyl-jalqyn sәulesi,

Jaryp ótti shenberdi!

Sonyng syryn kórip kel,

Sony taghy joryp kór!

Ghadetinshe Múndyz aqyn auyzdygha sóz bermey, sóilep ketti:

Tәniri jerdi tegis etse, biyik jeri – Ótýken,

Tóniregin teniz etse, túiyq jeri – Ótýken,

Býtin etse qúrlyqty, qiyq jeri – Ótýken,

Týgel týrki jiylsa, úiyq jeri – Ótýken,

Ótýkendi jaylaghan týrki babam ór edi,

Ótýkenning jynysy ór týrikke tór edi,

Órde túrghan Ótýken – jýzimdegi meng edi,

Mandaydaghy kóz edi, qolymdaghy mór edi,

Kóz joq edi kirbinge, jýz joq edi kirjinge,

Týz bar edi týlikke, qyz bar edi jigitke,

Shyghysynda – Shandungha, batysynda – Injuge,

Teristikte – Bayyrqu, týstiginde – Týbýtke,

Deyin jerdi jaulaghan, dýiim eldi bauraghan,

Azban aghyn mingende auyzdyghyn shaynaghan,

Az Qaraker mingende kózine ter saulaghan,

Tu asauyn túsaghan, tau batyryn baylaghan,

Tas shegenin bor etken, su shýngilin sor etken,

Qol astyna alghan song – tozghan jerdi ot qylghan,

Búl baytaqtyng balasyn bir-birinen zor etken,

Az halyqty kóp qylghan, kóp halyqty toq qylghan,

Kýlteginim túrghanda – Kýn túrghany sekildi,

Tonykógim túrghanda – shyng túrghany sekildi,

Bilge qaghan túrghanda – tóbem kókke jeterdey,

Búmyn qaghan túrghanda – bir enkeymey óterdey!

Tәniriden basqagha tize býgip kórmegen,

Aylasyna kirmegen, aidauyna jýrmegen,

Ótirikti múqatqan, órekpini bastyrghan,

Qara kózin búlatqan, qara qanyn shashtyrghan.

Qaghandardyng qolynda kýnnen kelgen jebe edi,

Ghúnnan qalghan sol jebe – tas qamaldy búzady,

Qaqyratyp úshqanda qabyrtqany sógedi,

Oqyranyp úshqanda – omyrtqany yzady,

Ayandaghy kýn núry – kelgen jebe gharyshtan,

Er Tongha men Tonykók dúshpanyna zulatqan,

Emen sapty jebesi eki qúrlyqqa teng úshqan

Ýienkisapty jebesi ýsh handyqty shulatqan,

Qasarysqan dúshpany qarsy jýrip bettese,

Shar basynda ainalyp shyryldaghan shybyny,

Qústay zaulap kóz jetpes búlt basyna jetpese,

Batpaqtaghy baqaday migha batyp ketpese,

Inindegi tyshqanday jerden shyqpay ótpese,

Qayyng sapty jebesi qútqarmaghan tirini!

Keng dýniyeni kókirektegi kózimen ghana boljap kórip, ómir kelbetin ózinshe biletin Kerqayat baqsy sóilep ketti:

Taugha bitken asqarym,

Sugha bitken terenim,

Jeti esikti ashqanym,

Jeti ghayyp kórerim,

Kók degening – jeti qat,

Ary qaray kim barghan,

Jer degening jeti qat,

Ary qaray kim barghan,

Jeti júldyz kókte bar,

Júldyzdardyng alyby,

Kýndiz-týni ot bolar,

Dýniyening jaryghy,

Jeti bólik jerde bar,

Sudan bitken arasy,

Jeti týrli pende bar,

Jeti týrli babasy.

Jeti týrli әulie bar,

Ózing eding tóresi,

Jeti týrli sәule bar,

Jaryq kýnning jebesi.

Jaz degening qys bolar,

Qashqan baghyng sekildi,

Úzyn jebe qysqarar,

Bas barmaghyng sekildi,

Qysqarady ólshemi,

Úzarady súmdyghy,

Shenber degen – el shebi,

Oq tesedi bir kýni,

Qyzyl oidy oilatar,

Qyzyl sózdi sayratar,

Jaqsylardy jayratar,

Joqshylardy jayratar,

Qyzyl jebe qadalar,

Kil jaqsylar qyrylar,

Jan tappasyng saghalar,

Jer tappasyng tyghylar,

Qughyn kórer kósemin,

Sýrgin kórer sheshenin,

Tastan bolar tósegin,

Dostan bolar keselin,

Jaqsylardy jau dersin,

Jaudan beter soyarsyn,

Jaqsy sózdi dau dersin,

Daudan beter joyarsyn,

Óz әkennen bezersin,

Óz balannan tyghylyp,

Óz bauyryndy ezersin,

Óz janynnan týnilip...

Búrqasyn kýngi búlttay buyrqanyp, soqyr kózinen yrshyp jas shyqqan baqsygha bir qarap, kýn sәulesining birde qyzyl, birde jasyl týske enip su betinde qúbylyp oinap túrghanyna bir qarap, Kólirkin danyshpan sóilep ketti:

Dýniyeni kezer bolsan, kez qyl shyndy,

Aytsang da amanat qyp az kýn syrdy,

Uaqytty tәnir jasar, kisi ólimshi,

Ómiri – ótkinshi bir mezgil syndy.

Jalghanshy – jaryq kýnning jay qonaghy,

Qylary meymanpazdyq, toylamaghy,

Boyynan oiy azar bop túrghan son,

Ol qúrgha qaydan kelsin oy qamaghy,

Oyly jan – ozar kýnning shyn qonaghy,

Bolmaydy qonaqshylyq búldamaghy,

As iship, ayaq sozyp kýn túldamay,

Jaqsydan jarty auyz sóz tyndamaghy,

Ózi de jaqsy bolyp, jay úqpaghy,

Kórkemdep, kelgen jerin bayytpaghy,

Adamdyq qylmaq bolsan, aqyrgha jet,

Ol qasiyet dert emes qoy aiyqpaly.

Jalghanshy jany ýshin kýn keshedi,

Ózin baqpaq, baptamaq – bir keseli,

Ol eser ekeu bolyp jolgha shyqsa,

Jol boyy bir-birimen kýndesedi.

Jaqsylar jan baqpaydy, ar baghady,

Ózge emes, óz boyynan arlanady,

Ol jaqsy ekeu bolyp jolgha shyqsa,

Jol boyy birin-biri qorghamaghy,

Shyn jaqsy әr ghasyrda bir kelmegi,

Kelgen song – úlysyna syr bermegi,

Jalghanshy әr jyl sayyn bir kelmegi,

Kelgende baqyrayyp qúr kelmegi.

Kim jaqsy jaryq kýnde – kemel jaqsy,

Kemelden kerim tughan óner jaqsy,

Syry onyng bir ghasyrgha bolady azyq,

Kelgenshe qayta ainalyp keler jaqsy.

Tәniri qúly Qúlbaq әulie qyr astynan jetken dauystyng anyq at túyaghynyng dýbiri ekenin kisi dauysy aralasa estilgeninen bilip, kózin qayta júmdy. Kónilinde ýmit pen kýdik oty qatar tútanghany kýrendengen keypinen sezilip túrdy.

Segizinshi hәl

Kýn kishi besinge aughan sәtte kózin ashqan Qúlbaq әulie marqayyp, nasattanghan dauyspen sóilep ketti:

Kónil shirkin qúsbegi,

Ýmit baptap kelmegi,

Óng degenim týs pe edi,

Týs degenim óng be edi,

Týn degenim ay boldy,

Ay degenim tang boldy,

Bir ghalamat jay qondy,

Bir ghajayyp hәl qondy:

Dala kórdim gýl tolghan,

Babalardyng jerinen,

Tóbesine kýn qonghan,

Bala kórdim tórinen.

Ong qolynda – qyrany,

Sol qolynda – qylyshy,

Sanqyldaydy úrany,

Jarqyldaydy úlysy.

Túlpar minip túr eken,

Túrpaty onyng dýr eken,

Tu ústaghan úl eken,

Tu betinde – Kýn eken!

Mamyrajay jer eken,

Manghaz júrty ór eken,

Adamzatpen teng eken,

Mәngi jasar el eken!

Kórdim sonyng jaryghyn,

Kózim toymay qaradym,

Jaqsylyqqa jorydym,

Jorymanyz, jaranym!

Ornynan túrghan Qúlbaq әuliyemen birge ýsheui de óre týregelip, әuliyeden dúgha tileuin súrady. Áulie dúgha etti:

Kýn dalasy – Úly Dala,

Baqan basyna kýn qada,

Alyp kýning jarq etsin,

Alyp qúsyng shanq etsin!

Qazaq bol!

Qazaq bol!

Qazaq bol!

Aqsarbasqa atan shal,

Qasqa aighyrgha tanba sal,

Ákeng taqtan týspesin,

Úlyng attan týspesin!

Qazaq bol!

Qazaq bol!

Qazaq bol!

Aqboz ýidi ottan tik,

Kýn shyghatyn jaqtan tik,

Shanyraghyng tik bolsyn,

Bosaghana qút tolsyn!

Qazaq bol!

Qazaq bol!

Qazaq bol!

Mәngilik baq meken bol,

Múratyna bekem bol,

Úly eling órlesin,

Úly kýning sónbesin,

Qazaq bol!

Qazaq bol!

Qazaq bol!

Qúlbaq әulie dúgha etip túrghanda onyng sózi bitik qara tasqa qashalyp jazylyp jatty. Qara tas – aqqa ainaldy. Qúlbaq әuliye: «yeti bashlyq – iyil bókә» dedi de, Arystan Teginning jeti jýz myng әskeri bar Bókә Búdrajgha qyryq myng ghana әskermen qarsy soghysyp, Bókә Búdrajdyng tas-talqan bolghanyn oilady. Sonda olardyng aitqany: «Aspannan alyp tau kórdik, sol taudyng sansyz esiginen alapat ot atqylap, berekemiz qashyp jenildik» edi. Tәniri qorghaydy. Týrki balasy qorghalghan. Biz qorghalghanbyz. Jer betinde bir taypa el bar. Tәniri olardy dúshpandardyng mysyn basu ýshin jaratqan. Olardy jaratyp, týrki dep ataghan.

***

Kýn ekindige tayaghan uaqytta qyr basynan qalyng kósh kórindi. Kósh basynda tu kótergen múraqty eki kisi arttaghy kóshke «osy jerge ayaldaymyz» degendey belgi berip, jele shauyp, jeldire shauyp, Shu ózenining saghasyna kelip at suardy.

Jem izdep úshqan boztorghay úyasyna qayta oralday uaqyt ótkennen keyin ontýstikke qarap, oigha shomyp otyrghan múraqty qos kisige әskerbasy kelip, kózotaghaly bórik kiygen jas jigitting bir auyz sózge úlyqsat súrap túrghanyn jetkizdi:

- Sóile, - dedi eki kisining biri astyna tóselgen aq kiyizge mórli jýzigin ysqylap otyryp.

- Anau bәiterekting basynda әldebir nәrse jarqyrap kóringen son, jaqyn baryp em, qús úyasy eken, júmyrtqasy ózgeshe, altyn sekildi kóz tartady. Sony Sizderge aitsam dep...

- Sózindi jútpa, sóile, jigit...

- Bәiterek – jay aghash emes, әulie aghash sekildi. Týbinde tórt balbal tas túr. Taghy bir ýlken qoytas jatyr. Qoytasta jazu bar eken.

- Jazudy tanydyng ba?

- Joq, kóne zamandaghy jazu sekildi, ajyrata almadym.

- Áulieata – kiyeli jer. Múnda balbaldar men qoytastar az emes. Sonau Saryarqa dalasyna deyin úlasyp jatyr. Ótýkendegi tastar sekildi. Keyingi úrpaq ózi oqyp alar, - degen ekining ekinshisi – at jaqty, súnghyla boyly kisi sózin sarbazdargha búra sóilep, asatayaghyn kóterdi:

- Qas qaraymay Qozybasygha jeteyik. Kósh kóterilsin! Alla Taghala múratymyzdy ongharsyn!

Hosh, qayyr!..

Erlan Jýnis

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377