ÚLT KÓSEMDERI. OLAR QALAY TUADY?
«Ertenin oilamaghannyng tirligi zaya, elin oilamaghannyng erligi zaya...» Búl – bizding emes, atam qazaqtyng ghasyrlar sýzgisinen ótken qasiyetti sózi. Sodan bolar, el basyna kýn tughanda әr erligin zaya etpeytin, «egeuli nayza qolgha alatyn», «enku-enku jer shalatyn» bir oghlannyng tuaryna bek sengen halyqpyz...
Ótken tarihtyng sartap betterin aqtarsanyz boldy, qysyltayang uaqytta halqyn aqylymen, batyrlyghymen, kóregendigimen qorghaghan, ya birauyz sózimen últynyng namysyn janyghan kósemderimizding ónegeli isi kóz aldynyzda kestelene beredi. Sol әdemi kestening altyn jibin iyirgen uaqyt tek bizding ghana emes, kýlli әlemge belgili últ kósemderining atqarghan isin tarazylap jatady... Býginge deyin sol ólshem tarazysy bizge neni úqtyrdy? Aldymen osy súraqqa jauap berip alayyq.
Últyn tu etkender ghana kósem bolady
Tarih – bezben. Ol әr kóshbasshynyng últyna etken enbegining salmaghyn ekshep bere alady. Tarazynyng bir basyna últ kósemin, bir basyna últyn qoyyp bezbendep, ólshep kóru qajet sekildi. Eki jaqtyng salmaghy teng týskende ghana túlghanyng atauy últtyng brendine ainalady. Mәselen, Mústafa Kemal Ata Týrik týrikting atasyna qalay ainaldy? Atategi ýndilik (keybir derekterde qytaylyq) bola túra, malay últynyng kóshin bastaghan Mahathir bin Mohamad she? Qaruly otarlaushy elmen beybit jolmen qarsylasudyng teoriyasy men taktikasyn belgilegen Mahatma Gandy de tek óz últynyng joghyn joqtap, múnyn múndady emes pe?.. 1618-1648 jyldardaghy otyz jyldyq oirannan keyin 300-dey úsaq knyazidikterge bólinip ketken Germaniyany German imperiyasy etken (1870-1871 jyldardan son) Bismark bolatyn. Ony qoyynyzshy, Bismarktan keyingi úly german sayasatkeri atanghan Konrad Adenauer men «nemis ekonomikasy keremetinin» avtory ataghyna ie bolghan Ludvig Erhardtyng әr isin әlem tamsanyp aityp jýrgen joq pa? Mysaly, býginde damu qarqyny jóninen ekinshi dýniyejýzilik soghysta jenimpaz bolghan Resey men jenilgen Germaniyanyng qaysysynyng kóshi ilgeri? Áriyne, Ludvig Erhardty tughyzghan nemis últynyn... Sayasy tútqyn retinde 27 jyl alty ay alty kýnin abaqtyda ótkergen Nelison Mandelanyng sayasy qayratkerligi Ontýstik Afrika Respublikasyna degen kózqarasty týpkilikti ózgertip bergen joq pa? Búl tizimdi óz biyigin baghyndyrghan Valensa, Tetcher, Den Syaopiyn, Ly Kuan Yu, Reygan, Ruzvelit, Uinston Leonard Spenser-Cherchilli sekildi túlghalarmen tolyqtyra beruge bolady. Osy atalghan túlghalardyng bәri de óz últyn sýigeni, óz últynyng arbasyn órge sýiregeni, óz halqynyng «tabanyna kirgen shónge mandayyma qadalsyn» degen týsinikpen ómir sýrgeni anyq. Sol erligine sýisingen el óz oghlanynyng dәrejesin asqaqtatyp, әlemdik dengeydegi biregey túlghagha ainaldyryp jiberdi.
Últshyldyq últty qútqarady
Endi aqyryn oiysyp, ózimizge kelsek... Óitkeni әlemdik tәjiriybege qarap dindardyng da (Ayatolla Hameney, Martin Luter ), jalanayaq kedeydin de (Mahatma Gandi) elding bolashaq jolyn kórsetetin baghdarshamgha ainala alatynyn bilemiz. Olargha tamsana qarap, «bizde de osynday kósemder bolghanda ghoy» dep armandaymyz. Asylynda, onday túlghalar Alash balasynda az ba edi? Keshegi Sabalaq degen atpen Tóle biyding týiesin baqqan Abylay hannyng Alash balasyn bir tudyng astyna biriktirgeni, odan erterek HVI ghasyrdyng 20-shy jyldarynda san rugha bólinip bara jatqan qazaqty saqtap qalghan Haqnazar hannnyng erligi, arghy tarihty aqtarmay-aq, keshegi alashordashylardyng shekaramyzdy belgilep berui, derbes avtonomiya alyp, tәuelsizdikke úmtyluy – bәri-bәri el kósemderining ynta-jigeri arqyly jasalmady ma? Biraq biz sol bir Álihan men Ahmetterding erligin jete týsine almay jýrgen siyaqtymyz. Oghan sebep «últshyldyq» degen sózge titirkene qarauymyz sekildi.
Bir ókinish...
Ekinshi mәsele, bizding kósemder arasyndaghy ústanymdardyng arajigin ajyratu kerek. Mәselen, qysyltayang kezende elin aman saqtap qalu ýshin Álihan Bókeyhan, Túrar Rysqúlov, Mústafa Shoqay – ýsheui ýsh sayasy baghytty tandady. Aqiqatyna kelsek, ýsheuining de joly dúrys. Túrardyng iydeyasy – qylyshynan qan tamghan kenestik kezenning ózinde qazaqty qorghap qaldy. Álihannyng iydeyasy – býgingi Tәuelsizdikting tuynyng jelbireuine septigin tiygizdi. Mústafa Shoqaydyng iydeyasy – bolashaqtaghy týrkilerding integrasiyasyna bastama bolary haq. Ekshep kórsek, búl ýsh baghyt ta tek últty saqtap qaludyn, jeke el, memleket boludyng qamy ekenin bayqaysyz. Dese de, ishte bir ókinish bar. Ol ókinishti mynaday bir mysal arqyly týsindirip kórelik...
Ekinshi dýniyejýzilik soghystan keyin Germaniyany ayaqqa tik túrghyzghan preziydent Adenauer men ekonomist Erhard óz arasyndaghy iydeyalyq qayshylyqty últtyq memleketti saqtap qalu jolynda joya bilgen edi. Últtyq mýdde jolynda olargha jas aiyrmashylyghy da (Adenauer ózining miynistrinen 21 jas ýlken boldy), diny kózqarasy da (Adenauer katoliyk, al Erhard protestant), flegmatiygi men holeriktigi de (Adenauer flegmatik jәne az sóileytin, al Erhard holerik jәne kópsózdi bolatyn) bóget bola almady. Ekeui bir jaghadan bas shygharyp, biri sayasatty, ekinshisi ekonomiykany absoluttendiru jolynda júmys jasay berdi. Biri, yaghny Adenauer – avtoriytarlyqqa, al Erhard demokratizmge býirek búrsa da, memlekettik mýdde olardyng iydeyasyn bir arnagha toghystyrdy. Eger de dәl osy mysal sekildi Áliyhan, Mústafa, Túrarlardyng basy birikkende ne bolar edi?.. Biz, bәlkim, qazir Japoniya sekildi elge ainalyp, Ortalyq Aziyada ýstemdik etip túrar ma edik?
Týiin
Qosh! Tariyhqa sýyeneyik, ómirden alayyq, әiteuir el basyna kýn tughanda últyn saqtar bir Mahambettin tabylary, eldin mereyin ýstem eter bir úldyn tuary aksiomagha aynalyp ketipti. Múnyng sebebin bizding últtyng memlekettik sanasynyng qalyptasqanynan izdeu kerek sekildi. Sol memlekettik sana әrdayym da Álihan Bókeyhannyn: «Tiri bolsam, han balasynda qazaqtyng haqysy bar edi, qazaqqa qyzmet qylmay qoymaymyn» degen sózimen aishyqtalyp túrsa, arman ne? Dese de, býgingindey almaghayyp zamanda han balasynan qazaqtyng haqysyn súraytyn kósem úldar kerek-aq... Al, olar qalay, qashan tuady?
Qanat Birlikúly
Abai.kz