Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 8352 0 pikir 25 Qyrkýiek, 2015 saghat 14:57

BÓRTE

(әngime)

 «Apa, Bolatbek nege kózin ashpaydy?». Jalghyzdyq múny kep qamaghanda óndirdey qyzdyng jalynyshty dausyn estiymin. Kókpenbek bolyp isip-keuip ketken kishkentay inisin «Túr! Nege kózindi ashpaysyn? Jýr oinaymyz» dep júlqylap jatqan jalbyr shashty qyzdy ayaymyn. Kýnde birge oinap jýrgen tentek inisin oyata almay, júdyryqtay jýregi әldebir jamanshylyqty sezip, anasy men әkesine jautandap qaraydy.  Ákesi betin terezege búryp,  ýnsiz túr. Sheshesining kózinen aqqan jas tyrs-tyrs etip omyrauyna tamyp jatyr.  Jan-jaghyna jaltaq-jaltaq qaraghan qyz jylap jiberdi. Mening de kózime jas ýiirildi. Balalyq shaghymmen qosylyp jylap otyryp, kónilimdi tәtti múng terbeydi.  Bolatbek inimning óliminen keyin әke-sheshem «búl bala qorqyp qaldy» degen sózdi jii aita bastady. Olardyng búl balasy – menmin. Bayaghyday ýlken inim Ómirmen alysyp-júlyspaymyn. Kórshining erikken eresek balalary «tóbelesinder, qaysysyng jensen, syrtynda qoyannyng sureti bar, ýrleseng ýlken shar bolatyn saghyz alasyn» dep qansha kózimdi qyzyqtyrsa da aldanbaymyn. Bayqaymyn, bayaghyday inim de menimen kýreske týsuge qúshtarlyq tanytpaydy. Sheshemning kózining ainalasyndaghy әjim qalyndap, samayyna aq qyrau týsipti. Búdan ýsh jyl búryn birinen song biri eki agham dýnie salghan. Sheshemning qarsy aldynda otyryp, aq shashtaryn sanay bastap edim, shatasyp kettim. Odan song tórde otyrghan shýikedey qara kempir men sheshemning әjimin salystyrdym. «Otyz ekidegi sheshemning keskini alpys tórttegi naghashy әjemning jasyna jetkende qanday bolady eken» degen oy basymnan shyqpay qoydy. 

Ýiine qaytugha jinalghan әjemdi sheshem jibergisi kelmedi.    

– Nege asyghasyz?  – degen jabyrqauly sheshem.

 – Qyzym, tiri adam tirshiligin jasaydy. It tirshilikpen arpalysyp jýrip, bir kýni ómirding qalay ótip ketkenin bilmey de qalamyz, – dep әjem tereng kýrsindi.

– Qúday nemerelerimning aldynda alsyn. Ýide shal ekeumizden basqa malgha qaraytyn adam joq. Ýige barayyn, qyzym. Aykoshtyng  kózi kirtiyip, jýnjip ketipti. Búl jamandy menimen birge jiberseng qaytedi? Bizding ýiding shópjelkelerimen oinap, agharghan iship, sergip qaytsyn.

Sheshem: – Sugha týsuge jibermeniz. Ýsti-basyn jara basyp, әzer jazyldy, – dep sóilep jýrip, kiyimderimdi sómkege sala bastady.

Naghashymnyng ýiinde kýn úyasyna batyp bara jatqanda boyymda bir qorqynysh payda bolatyn. Búl uaqytta naghashy aghamnyng eski traktorynyng gýrildegen dauysy estiletin. Sol gýrildi naghashymnyng eki qyzy da jaratpaytyn. Naghashym qatal kisi. Obaly ne kerek, maghan dauys kóterip úryspaytyn, onyng jauar búlttay qabarghan qabaghynan seskensem kerek.  Dastarhan basynda naghashym otyrghanda balalar asymyzdy ýnsiz ishemiz. Birimiz kesemizge salynghan sýiekke kónilimiz tolmay, basqalardyng sýiegimen salystyra bastasaq,  naghashym kózin alartady. Sodan keyin kesene ne týsse de, soghan qanaghat etuge tura keledi.

Keshke qaray naghashymnyng traktorynyng dauysy «men kele jatyrmyn» dep berilgen dabyl sekildi.  

Bórte: – Ákem kele jatyr. Tauyq qora tazalanghan joq. Qyt-qyttargha jem shashylmady. Qarabasyp  su da bermeppiz, – dep әjemning maqamyna salyp, sóiley bastaydy.

Bórte tauyq qora sypyratyn eski sypyrghyshty laqtyryp tastap, qolyna aulany sypyratyn ózining boyymen birdey sypyrghyshty alady. Kórkem esik aldynda túrghan qúmandy alyp, tauyq qoragha qaray jýgiredi. Qúmannyng ishindegi su suyq pa, jyly ma, әlde ystyq pa, oghan qaraytyn Kórkem joq. Mening júmysym – jem shashu.

Ájem: – Bir jeti beretin jemdi bir-aq kýnde shashyp, rәsua etip jatyrsyn, – dep kýnde eskertu jasaydy.

Keyde әjemning tauyqtargha tary shashyp jatqanyn kórem ghoy, tipti men beretin jemnen eki ese kóp. Búl turaly ózine aitsam: – Mening qolym sening qolynnan ýlken. Ýlken qolda bereke bolady, – dep әjimdi betin jiyryp kýledi.  

Eger әjem aktrisa bolghanda ol kisige rejisserler komediyalyq rólderdi berushi edi. Bizdi әjemning ertegisi tәrbiyeledi. Ájemning ertegilerining kem degende tórt-bes núsqasy bolatyn.  Keshe ghana aityp bergen «Jalghyz kózdi batyr» turaly ertegisi býgin bayandaytyn «Jalghyz kózdi batyrgha» mýldem úqsamaytyn.

 – Áje, keshe aitqanynda jalghyz kózdi batyr ólmeushi edi ghoy, – deydi renjip Bórte.

–  Áje, jalghyz kózdi batyrdyng qarlyghashtyng balapandaryn qútqaratyn jerin tastap kettiniz ghoy,  – deymin men.

– Áje, jalghyz kózdi batyrdyng jalghyz ózining ýsh ógizding etin jeytinin nege aitpay kettin?  – dep auzyn búrtitady Kórkem.

– Áje, Kólkem ótilik aitady, ol ógijdi emes, týieni jeytin, – deydi  Botabay.

– Qazanbas, men emes, sen ótirik aityp otyrsyn, – degen Kórkemning sózinen keyin ekeuining arasynda kezekti úrys bastalyp ketedi. Qazanbas Botabay Kórkemning qalqanqúlaghyn tartyp,  «Maymyl» dep jylatady. Ájemning ertegisinen bastalghan ekeuining úrysy  tóbelespen ayaqtalady.  

Bórte ekeumiz «Jalghyz kózdi batyr» ertegisining әjem aitqan әrtýrli núsqalaryn talqylaghanmen, qaysysy dúrys, qaysysy búrys ekenin  bile almay dal bolamyz.  Álden son:

–  Áje, «Patshanyng ýsh qyzyn» aityp bershi, – deymiz jan-jaqtan qolqa sap. Búl ertegi bizdi әdemi armandargha jeteleytin.  

Myzghyp ketken әjem: –  Mazamdy almay jeneshelerine baryndar. Alpystan asqan mende qanday my bar deysinder? Jalghyz kózdi batyr keshe qarlyghashtyng balalaryn jylannan qútqarsa, qútqarghan shyghar, ýsh ógizding etin jese, jegen shyghar. Áy, sender meni tegi tergep qoymadyndar ghoy. Býgin batyrdyng qarny toq, tamaq jeytin jeri joq,  –  deydi ashulanyp.

Bórte: – Oi, bizding jeneshem ertegi bilmeydi, sening mamang bile me? –  dep súraydy. Ájelerining bauyrynda ósken olar analaryn jeneshe deytin.

–  Biledi, –  deymin dausymnan maqtanysh lebi esip.  

Mening sheshemning biletin eki ertegisi bar: «Maqta qyz» jәne «Jeti laq». Eki ertegini qayta-qayta esty bergen song jadymda jattalyp qalghan. Bórtelerge aityp berer edim, әjelerining tanghajayyp ertegisin tyndap ósken olar «mektep oqulyghynan oqyghanbyz» dep tyndamay qoya ma dep úyalamyn.

–  Áje, ertegi aityp bershi, – dep әjemizdi qayta mazalaymyz.

Ájem de qu ghoy: –  Basym auyryp jatyr. Oghan qosa ayaq-qolym qaqsap, tipti sóileuge shamam joq, –  dep oramalyn shekesine týsire tartady. Birimiz әjemning auyrghan basyn, birimiz ayaq-qolyn uqalay bastaghanda: «Ertede bir patshanyng ýsh qyzy bolypty. Ay dese –  auzy, kýn dese –  kózi bar kishi qyzynyng shashy altyn eken» dep ertegisin bastaydy. Búl joly eshkim «Áje, óte súlu sinlilerin kóre almaytyn әpkeleri kishi qyzdyng altyn shashyn qyrqyp tastaushy edi ghoy», «әje, kishi qyzdy ay ormangha alyp qashyp ketpeytin be edi» dep týzetu engizbeydi. Biz de qumyz ghoy, әjem ashulansa, ertegisin jalghastyrmay qoyatynyn bilemiz. Ertegini tyndap jatyp úiyqtap ketetinbiz. Týsimde men de patshanyng qyzy ekenmin. Ásem shaharda qyzdarmen seruendep jýrgende aspannan aq qús kelip, alyp ketipti.

Ájem: – Basyna baq qonady. Týsinde aq qústyng qanatyna minip, aspanda úshyp jýrgen adamnyng armany oryndalady,  – dep joryp berdi.

Ertenine Bórte de, Kórkem de ózderin aq qústyng  aspangha kóterip alyp ketkenin aitqan.

Ájem: – Bәrinning de armandaryng oryndalyp, baylyqqa kenelip, baqytty ómir sýresinder. Ózdering birdey týs kóredi ekensinder, – dep  jymighan.

 ***

Tanerteng shay ýstinde naghashy agham: – Ertennen bastap siyrlardy óriske aparyp baghasyndar, – dep ótkir kózimen Bórte, Kórkem ýsheumizge jaghalay qarap shyqty. Bizde ýn joq. Kelisken týrimiz ghoy.

Ájem qúddy biz әskerge ketip bara jatqanday kýibendep jýrip: – Balalar óriste qaryndary ashqanda jeydi, – dep shoqqa taba nan pisirdi.

– Apa-au, nege sonsha әurelenesiz. Ýide nan bar ghoy. Júrttyng osy siyaqty qyzdary  qysy-jazy maldyng sonynda jýredi. Ýsheuine tórt siyrdy baghu qiyn deysiz be?! Ózderi sekildi balalarmen oinap, qayta boylary sergip keledi, – dep jeneshem kýiip-pisti.

Ájemning júmyrtqagha iylep, shújyqtyng mayyn qosyp pisirgen nanyn sol keshte-aq «pirog» dep soghyp aldyq.

Bórte: – Pishiney bolsa, kýnde óriske «tort» aparar edik, – dep jymyng etti. Onyng auzynyng suy qúryp aityp otyrghan «torty» – eki pecheniening arasyna tosap jaghylyp, dayyndalatyn «tort». Ýlkender bizdin  búl úsynysymyzdy bir auyzdan qabyldady.  «Ýkimet» bizderdi aldady ma, әlde sol kezde dýkende pechenie bolmady ma, «tort» jeu keyinge shegerile berdi.  

Ájemning aitatyny shyndyq: bizding «qarasan kelgir siyrlar» júrttyng siyrlarynday juas emes qoy. Óriske jetkenshe, óristen qaytqansha, kóshe boyyndaghy ýilerding sharbaghyn búzyp-jaryp, shópterine auyz salady. Bórte, Kórkem ýsheumiz ýsh jaqtan  quyp sharshaymyz. Siyr baghudyng qiynshylyghymen qosa qyzyghy da joq emes. Dop tebemiz, «Aq serek, kók serek» oinaymyz, odan qalsa, әrtýrli oiyndar úiymdastyramyz.

Bizben birge siyr baghatyn Aman esimdi tanqy múryn qara bala týste ýiine tughan kýnine shaqyrdy. Ýide atam da, naghashym da, jeneshem de joq bolatyn.

–  Áje, bir som bershi, – dep qiyldy Bórte.

–  Áje, maghan da bir som bershi, –  dedim men de qosarlanyp.

Kórkem de әjemnen bir som súrady.

Bórte ekeumiz eki jaqtan: – Sen barmaysyn, әli saghan tughan kýnge barugha erte, – dep kóz alarttyq.

– Meni de shaqyrghan, – dedi ol jylamsyrap.

Ájem: – Aqshasy qúrghyrdy qay kórpening astyna tyghyp edim, – dep úzaq izdedi. Kiyizding astyn qarady, tappady.

– Jer jútyp ketken be, taba almadym. Mende qaybir es qaldy deysinder, qartaydyq qoy. Jarqynay әpkelering maghan syigha tartqan aq shashaqty oramaldy aparyndar, –  dedi «aqshasy qúrghyrdy» izdep  sharshaghan әjem.

–  Áje, ol qyz emes, úl ghoy. Amannyng tughan kýnine oramaldy qalay aparamyz? –  dedik myna úsynystan shoshyp ketken Bórte ekeumiz.

–  Sender oramaldy Tanqymúryngha emes, sol nemening sheshesi – Qatysh kelinge aparasyndar. Ol Tanqymúryn Qatysh kelin bolmasa, dýniyege keler me edi?! – dedi әjem.

Bórte: – Áje, sen aq shashaqty oramalyndy  Býbish әjemning ýiindegi shildehanagha tartyp baryp, ýige kelgesin basynnan bir jeti sheshpegensin, – dedi.  

Ájem: – Áy, jýgermek, ol oramaldy eki-aq toygha tartyp bardym, –  dep zili joq dauyspen kýnk etti. – Aparugha qomsynsandar ózdering bilinder.

–  Áje, sandyqta jana oramaldaryng kóp qoy, – deymiz birimiz.

– Áje, sandyqtaghy nege jana kamzoldaryndy kiymeysin? Ádemi bolyp kiyinip jýrsenshi, – deymiz ekinshimiz әjemizge aqyl ýiretip.

– Áy, boqmúryndar, sender maghan ne kii kerektigin ýirete bastadyndar ma? – deydi jorta ashulanghan әjem. – Ondaghy jana kamzoldardy kózim tiride kiymeymin. Sýiegime jinap jatyrmyn.

– Áje, sýiek degen ne? – deymiz qúlaghymyzgha tosyn estilgen sózdi qyzyq kórip.

– Áy, sender ózi tughan kýnge barasyndar ma, joq pa? Tipti ol oramaldy da bermey qoysam, qaytesinder? –  dep әjem shyndap ashulana bastaghan song oramaldy juyp, kýn kózine keptirdik. Qatysh apay jana oramal dep oilasyn dep  naghashymnyng iyis suyn septik.

 Ájem: – Ýide qant tausylypty. Barghan jerlerinnen qaltalaryna bir uys kәmpit sala kelinder. Tәttisiz shay ishsem, basym auyrady, –  dep bizge tapsyrma berdi.

–  Áje, men de balayynshy, tólt qaltamdy toltylyp saghan kәmpit әkelem, –   dedi Botabay.

–  Qúlynym, bara ghoy. Kórkemjan, sen de bar. Botabay men Kórkemdi ertpesender, ekeuing de barmaysyndar, –  dep bizdi qorqytyp qoydy әjem: – Tek onsha súghanaqtyq jasamandar,  bir uys qana kәmpiyt  әkelsender jetedi, – dep eskertu aitudy da úmytpady.

Bizderdi tughan kýn iyesi Aman kósheden kýtip aldy. Jolda gazetke oralghan oramaldy Bórte ekeumiz bir-birimizge «men bermeymin, sen ber» dep biraz aitysqanbyz.

Bórte qu: – Mende torghaydyng ýsh júmyrtqasy bar. Ótkende torghaydyng júmyrtqasyn jaghyp edim, betimdegi sekpilderim kete bastady, sen de jaghyp kórsenshi, – dep meni ózine tәueldi etip qoydy.

Onyng betinen sekpilining azayghanyn bayqay almadym. Kim biledi, jaghyp kórsem, betimning sekpili ketetin shyghar. Oramaldy úyala-úyala Amangha men berdim.  

–  Áy, mynalaryng oramal ghoy, – dedi ol tandanyp.

–  Ájem apana berip jiberdi.

Dausym estiler-estilmes  shyqty.

– Býgin apamnyng emes, mening tughan kýnim emes pe? Ájelering maghan eshtene berip jibergen joq pa? –    dedi ol jylarman bolyp.

Ýndemedik. Amannyng sonynan shúbap, ýige kirdik. Dastarhanda shókimdey ghana sary may, bir tәrelke shaqpaq qant qalypty.  Sarymaydy nangha jaghyp jep, bir búryshta Kerim otyr.  

– Tórt kese airan ishtim, – dep kir-qojalaq qolymen qarnyn sipalap  tórde Sapar jatyr.

Samat kәmpitting jyltyraq qaghazdarymen mashina jasap, dastarhan shetine tizip tastapty.

–  Kәmpit taushylyp qalghan ba? Ájeme kәmpit apalmashaq, onyng bashy auyrady, – dep Botabay jylap jiberdi.

–  Jylama, әjeme myna qanttardyng bәrin aparamyz, – dep tәrelkedegi qantty qaltama salyp aldym. Samat pen Sapar alysyp oinay bastady. Bir uaqytta Samattyng «oybay, ayaghym» degen jan dausy shyqty. Eski eden synyp, ong ayaghy eki taqtaydyng arasyna qystyrylyp qalypty. Syrttan jýgirip kirgen Qatysh apay Samattyng ayaghyn taqtaydyng arasynan bosatyp jatyp, biraz sherin shyghardy.  

– Búl eski ýiding barlyq bólmesining edeni syqyr-syqyr etip әn salady. Ýige qonaq kelse, betimning oty shyghady. Bizding әlgi  maskýnemge bәribir.

Ýiining eskiligine, sheshesining bizben syr bóliskenine namystanghan Amannyng jýzi lezde múndana qaldy. Biz ol kezde bireudi ayau ne mýsirkeu degendi bilmeytinbiz. Aman bizge «endi ýilerine qaytyndar» dep búiyra sóiledi de,  býk týsip jatyp qaldy.

 ***

Bir kýni siyr baghyp jýrgende múrnym qanap, ýige qayttym.

Ájem: – Bizding ýiding qyzdary sekildi emes, әljuaz, – dep meni ertesine siyr baghugha jibermedi.

Jeneshem: – Basynan kýn ótken ghoy, – dedi.

Ájemning meni «әljuaz» degenin únatpadym. Bir kýn ýide bolyp, siyr baghugha qayta shyqtym. Múrnym taghy qanady. Ájem men jeneshem siyr baghugha jibermey qoydy. Eki-ýsh kýnnen keyin Bórtening de múrny qanap, siyr baghudan qútyldyq. 

Týste ýidegiler úiqygha jatqanda Bórte ekeumiz basymyzgha gazetten qalpaq jasap kiyip, kórshi auyldaghy Núrdan naghashymnyng ýiine qaray qústay úshamyz.  Núrdan naghashym dýkenshi bolatyn. Ózi de, әieli de ysyrapshyl edi. Auladaghy bóshke-bóshke piste may, qap-qap ún, kýrish, qantty týgendep jatqan jan joq. Kórshileri kózdi ala bere shelektep ýilerine tasityn. It pen qúsqa jem bop jatqan dýniyelerin biz barghanda naghashymnyng әieli qyzghyshtay qory qalatyn. Kórshisining jetinshide oqityn úzyn siraq balasy «nege keldinder?» dep bizdi tergey jóneletin. Biz Núrdan naghashymnyng qaltasynan aqsha úrlap jýretin onyng qalaysha búl ýige kýzetshi bola qalghanyn týsinbey, tisimizdi qayraymyz. Kýzetshilikte úzyn siraq bala joq kýnderi ebin tauyp,  qaltamyzgha toltyryp vazelin salyp alamyz. Ýige kelgen song betimizge, ayaq-qolymyzgha, sosyn shashymyzgha geli ornyna jaghamyz.

Jeneshem: – Kórpe-jastyqtyng barlyghyn may qyldyndar, – dep úrsady. Ásheyinde ýnemshil әjem nege ekeni ýndemeydi.

Bir kýni әjem tórkin júrtyna baratyn bolyp, bizdi «kóp vazeliyn, aina-taraq әkelinder» dep Núrdan naghashymnyng ýiine júmsady. Júmsady degenim, júmsartyp aitqanym ghoy. Áriyne, úrlap almasan, bizge kóp vazelin men aina-taraqty eshkim bermeydi.

Bórte: – Ájemning tórkinining aldyndaghy aptortetin kótereyik, – dep qúlshyndy.

Men de әjemmen birge sheshemning naghashy júrtyna barugha ishtey dayyndaldym. Biraq oiymdy Bórtege aitpadym. Onyng da bir oilaghany baryn sezip jýrmin.

– Taghy ne úrlaugha keldinder? – dep úzyn siraq bala Núrdan naghashymnyng ýiine barghannan alqymymyzdan aldy.

Amal qansha, ýige qúr qol qayttyq.  

–  Áje, endi sening tórkininning aldynda aptorteting týsetin boldy, –  dedi qapalanyp Bórte.

–  Áy, sol jaman aina-taraqtaryng bolmasa, meni inilerim ýiine kirgizbeydi deysinder me? –  dep әjem qabaghyn týidi. –  Áptót degen ne ózi?  

–  Áje, әptót emes, aptortet, –  dep Bórte әjemning qatesin týzedi.

–  Áy, sen jaman neme maghan kәpirding tilin ýireteyin deding be? –  dep әjem jýre kýnkildedi.

–  Dúrysy avtoriytet, –  dedim men. Qatesin týzegenime Bórte  renjip qaldy.  

 ***

Núrdan naghashymnyng ýlken úly ýilenip, úlan-asyr toy jasady. Jengemiz aqqúba, óni jyly, minezi ashyq-jarqyn sýikimdi jan eken.

– Ýide erteli-kesh jalghyz bolamyn. Dastan erteli-kesh júmysta. Qatty zerigemin. Ýige jii kelindershi, –  deydi jas jengemiz.

 Úrqiya apamyz alakózdenip qaramasa, kýzetshi úzynsiraq bala bolmasa, jii kelip túramyz ghoy. Bir kýni bayaghy ketken esemizdi qaytaryp, Bórte ekeumiz qaltamyzgha toltyryp qyzyl-jasyl toqyma jipterdi salyp aldyq. Ýide eshkim toqyma toqymaytyn. Altyn jeneshem әdettegidey sabyrly qalpymen: –  Sender ýige kelip-ketken sayyn enem «olar úrlyq jasaydy, ýige kóp jolata berme!» deydi. Ol kisining kóp sózine sene bermeymin. Sonda da qaltalaryndy qarap kóreyinshi, – dedi kýlimsirep.

Úrlyghymyz ashylatyn boldy. Úyattan qyzaryp, ayaqtarym dirildey bastady.

– Renjimeshi, ainalayyn, – dep Bórtening qaltasyna qolyn saldy da: –  Qaltanda eshtene joq. Enem de qyzyq qoy,  –  dep maghan qarap kózin qysty.

Uf, mening qaltamdy teksermedi. Ketkenshe tekserip qala ma dep zәrem úshty.

Osy oqighadan keyin Núrdan naghashymnyng ýiine barugha ar-úyatymyz jibermedi.  

– Jas kelin júqpa nangha jerik eken. Júqpa dayyn bolghan song aparyp berip kelinder, – dep әjem  jeneshemning jerik asyn dayyndaugha kiristi.

Bórte maghan, men oghan  qaradym.

– Barmaymyn,  – dedi selqos qana Bórte. – Sabaqqa dayyndaluym kerek.

– Jazghy demalysta qanday sabaqty aitasyn? Oqu kezinde sabaqqa dayyndalam degen sózindi estimeushi edim? – dedi әjem. 

– Áje, mening basqa sabaghym bar.

– Ol taghy qanday sabaq? Prәpestrding oquyn oqiyn dep pe edin? Álde ministirding oquyn oqiyn dep pe edin?

– Áje, qazir aitqanymmen sen onyng qanday sabaq ekenin týsinbeysin?

Ashulanghan әjem: – Áy, sening maghan bir nәrseni týsindiretin oiyng bar ma әli, jýgermek. Áy, biz de moldanyng aldyn kórgenbiz, – dep Bórtening emes, mening kózimdi shúqyp ala jazdady.

Barmaugha taghy basqa syltau tauyp, kónbese eken dep Bórtening tileuin tilep men túrmyn.

Bórte: – Áje, mening basym auyryp túr, – dep basqa qulyqqa kóshe bastady.

–  Jas adamnyng basy auyra ma? – dedi әjem.

– Áje, jas adam da adam ghoy. Nege onyng basy auyrmauy kerek? – dep Bórtege jaqtasa bastadym.

Osy kezde qazan basyna kelgen jeneshem: – Kóp sózdi qoyyndar. Júqpany kelinge aparyp beresinder! – dep búiyra sóiledi.

– Bórtejannyng basy auyryp túr, – dep әjem әp-sәtte ózgere qaldy.

– Jay syltauy ghoy, – dedi jeneshem qabaghyn týiip.

 Amal joq, basymyz salbyrap ózimizge jaqsy tanys jolgha týstik. Jeneshem: – Saghyndyrdyndar ghoy, kelmey kettinder, – dep betimizden sýiip, naz bildirdi.

Jeneshem Bórte ekeumizge birdey etip sharf toqyp beruge uәde berdi.

Sol kýzde Altyn jeneshem Dastan naghashymmen renjisip, tórkinine ketti. Sodan keyin Altyn jeneshemdi kórmedim. Shirkin, ózi de Altyn dese altyn edi ghoy. Úlyn tórkin júrtynda bosandy.

Qalada mening anammen kezdesip qalghanda: – Ekinshi ret túrmysqa shyqtym, úlym ózimmen birge. Kýieuim ózimdi sýietin, balamdy jat kórmeytin adam. Ótken ókinish bolyp qaldy ghoy. Dastandy kóp kýttim, kelmedi. Onyng ýilenip ketkenin estigende ol men oilaghannan әldeqayda basqa adam ekenin týsindim, – dep múng shaghypty. 

Dastan naghashym Altyn jeneshem tórkinine ketken song kóp úzamay ekinshi ret ýilendi. Ol jarymen de úzaq otandasa almady. Júmys izdep Aqtaugha ketti. Ýshinshi ret ózinen on jas ýlken ýsh balasy bar әielmen kónil qosyp, sol qalada túraqtap qaldy.

***

Altyn jeneshem tórkinine ketip qalghan song Núrdan naghashymnyng ýiine mýldem barghymyz kelmey qaldy. Bir kýni týste kanalgha shomylugha barsaq, su laylanyp aghyp jatyr eken. Endi ne isteu kerek? Bórte de, men de týste úiyqtau degendi bilmeymiz. Ekeumiz kanaldyng jaghasynda jýrgen eki esekti ústap mindik.

Bir-birimizge qarap: – Jarysayyq, – dedik.

Jarystyq. Men mingen kók esek tonqyp-tonqyp ýstinen laqtyryp tastady. Ýlken tastyng ýstine qúladym.

Ózim janymmen qayghy bolyp jatsam, Bórte: – Attan da, týieden de qúlamay, esekten qúlaghanyng úyat boldy. Álginde sen qúlaghan kezde  shatyrdyng ýstinde jýrgen Jylan ysqyryp jiberdi. Ol ósekshi endi balalardyng bәrine jayady. Balalardyng aldynda aptorteting týsetin boldy, – dep mening bedelimdi oilap uayym jedi.

–  Jylannyng saghyz dep aldap, tikenek shópting tamyryn baqanday ýsh somgha satyp, ózindi óltirip qoya jazdaghany esinnen shyqty ma? – dedim yzalanyp. Bórte múrnyn tyrjitty. Bau-baqshagha qaulap shyghyp, atam otap tauysa almaytyn tikenek shópting tamyryn aqshagha satyp alyp, ony saghyz ornyna shaynap, ýsh kýn auyrghanyn bәlemning esine týsirdim.

Sol kýni keshkisin Bórtening synyptasy Qyztumas velosiyped aidap bizding kósheden qayta-qayta óte berdi.

– Maqtanshaqty qarashy. Shamasy, esekten qúlaghan seni mazaqtap jýr-au deymin. Shoshandaghan bәlening (búl endi әjemning sózi) sazayyn beru kerek. Ol bóshke mazaqtaghannyng ne ekenin sonda týsinedi, –  dep Bórte ot tastap, meni qayray bastady.

Anqaulyq qoy, bir qatty aghashty aldym da Qyztumastyng velosiypedining dóngelegine tyghyp qaldym. Qyztumastyng jandausy shyqqanda baryp, qateligimdi týsindim. Balalyq arandatudyng qúrbany bolghan jazghan basym shifonerding ishine baryp tyghyldym. Bireu qonaq bólmege kirip, jaryqty jaghyp, shifonerding esigin ashqanda qoyannyng kójegi sekildi býrsip, dir-dir etip, basymdy kótere almadym. Bireu moynymdy qylqyndyra bastady. Moyynsúna berdim. Kózim qolyna týskende bir quanyp, bir qorlandym. Kir-kir Bórtening qoly. Yzalanyp qolyn artqa qayyrdym.

– Men jay oinaghanmyn, keshirshi, – dep qansha jalynsa da qasarysyp jibermedim. Ayqaylap kómekke әjemdi shaqyrdy.  

– Áy-әi, senen be, senen kóp nәrse shyghady. Bireuding qyzynyng ayaghyn syndyryp, endi Bórtejannyng qolyn syndyrayyn dep pe edin, – dep mening tyrighan aryq, biraq qatty qoldarymnan sýiikti nemeresin arashalap aldy. Shoshyp kettim. «Qyztumastyng ayaghy ýzilip, týsip qalghan eken» degen oy sanamda jarq etti. Jylap jiberdim.

Ájem:

– Meni eshtene bilmeydi deysing be, osynyng bәrin bastap jýrgen –  sen. Sening be, sening jýrgen jerine shóp shyqpaydy, – dep endi Bórtege úrsa bastady.

Sodan qoyshy, әjem: – Basyng jarylyp, kózing shyqpay túrghanda әke-sheshenning qolyna tapsyrayyn, – dep meni ýiime әkelip tastady.

***

Óz ýiime kelgennen keyin bir qymbat zatymdy joghaltyp alyp, sony izdegen adamday alasúra bastadym. Alghash ret tangha deyin úiyqtay almay jatqanym әli kýnge deyin esimde. Júldyzdar birtindep sónip bara jatqan kezde joghaltqanymdy endi eshqashan tappaytynymdy sezip, janaryma jas irkilgen. Tang arayy jer әlemge núryn shashqanda Tansholpandy kórdim. Kónilimdi týsiniksiz quanysh biylegen. Joghaltqanyndy tappay, izdegenine jetpey ómirde adasuyng mýmkin, biraq onyng ornyn kýnderding kýninde quanysh pen izgilik tolyqtyratynyn bilmesem de tym-tym qiyalshyl edim. Tansholpandy tamashalap jatyp úiyqtap ketippin. Týsimde Ay men Júldyz kórdim. Apamnyn: «Týs boldy, búl qyz erteng tanerteng túra ma?» degen aiqayyn da estimegendey,  kózimdi júmyp jata berdim...   

Ayagýl MANTAY

Abai.kz

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377