Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәiekti 6019 0 pikir 25 Qyrkýiek, 2015 saghat 12:29

IS NASYRGhA ShAPQANDA... BÚÚ BEL BAYLAYDY

Songhy uaqyttary kóptegen iri derjavalardyng ortasha damyghan shaghyn elderge tizesin batyruy qayta jalghasuda. Búl rette derjavalardy halyqaralyq bedeldi úiymdar toqtamgha shaqyryp, diplomatiyalyq joldardy úsynyp jatsa da, qúlaq asar emes. Áldebir asyghystyq bar. Beynebir jana әdispen irgeli memleketter әlsizdeu, ortakeude elderdi ózara bólisuge kirisip ketkendey. Oiy «búzyq» qanday memleketti bolmasyn tәrtipke keltirip, tezge salugha tiyis  BÚÚ­nyng yqpaly da osynday syn sәtterde aiqyndalauy kerek edi.  Alayda, BÚÚ-nyng da «búzaqylarmen» júmysy jýrmey túr. Osy jәne ózge de jaytter kóldeneng súraqtardy kóbeytip jatqan zamanda Astanagha BÚÚ Bas hatshysynyng qoghamdyq aqparat jәne baylanys isteri boyynsha orynbasary Kristina hanym Gallahtyng (surette) kele qalmasy bar ma? Gallahtyng Astanagha saparyn paydalanyp biz súhbattasugha asyqtyq. Sol súhbatty Abai.kz aqpararttyq portalynyng oqyrmandaryna úsynamyn.  

– Birikken últtar úiymynyng basty ýsh qyzmeti, mindeti bar. Birinshi tarihy mindeti – әlem elderining qauipsizdigin qamtamasyz etuge ýles qosu. Beybitshilikti qorghau. Ekinshi – BÚÚ­gha mýshe elderding ózara baylanysyn damytu. Yntymaghyn arttyru. Ýshinshi qyzmeti – jalpy adamzattyn, jekelegen elderdegi azamattardyng qúqyqtarynyng búzylmauyn qadaghalau bolyp tabylady.

 Úiym osy baghyttarda qyzmet jasauda, - deydi Gallah hanym.

Degenmen, Ukraina­Resey arasyndaghy janjaldardy, Tayau Shyghys elderindegi soghystardy jәne basqa da osynday ýlken­ýlken mәselelerdi beybit retteude BÚÚ-nyng qauqarsyzdyq tanytyp otyrghany angharylady. Nelikten?..

-           Áriyne, qazirgi uaqytta Jer jýzi boyynsha janjaldar men kelispeushilikter kóp. Key daulargha, janjaldargha jarty ghasyrdan asyp barady. Olardy sheshu óte qiyn. Desek te, dau-sharlardy ekijaqty kelissózder men halyqaralyq jiyndar ótkizu arqyly sheshuge bolady.

Ókinishke qaray, kelisimge shaqyrumen sheshilmeytin, ushyghyp ketken dau-­janjaldar da kezdesedi. Lapyldap janghan ottay әser etetin oqighalardyng ortasynda BÚÚ mýsheleri qarap otyr dep aita almaymyz. Onyng Bas hatshysy da әlemdik dengeydegi mәselelerdi sheshude ayanbay enbek etude. Áreketsiz emespiz (Biz qoyghan súraqqa qaytarghan osy jauabynda Gallah  Ukraina ­Resey mәselesin qozghamady – N.Q.).

Keybir iri elderding (mysaly, Resey, AQSh jәne t.b.) tarapynan halyqaralyq sharttardy ayaqasty etu qayta kórinis tabuda. Búnyng ayaghy nege aparyp soqtyruy mýmkin?

Sizben tolyghymen kelisemin. Shynymen de onday jaghdaylar bar. Osy mәselening basty negizderining biri – halyqaralyq qararlardy, sharttardy key elderding qabyldamaghandyghynan da tuyp otyr. Halyqaralyq sharttar keybir elderding memlekettik zandarynda joq. Áytse de,  olardyng halyqaralyq sharttargha qúlaq aspauyna nemqúrayly qaraugha bolmaydy. Sondyqtan әlemdik qauymdastyq elderi birige otyryp, olargha qysym jasauy qajet dep esepteymin. Birikse, tyndatugha әbden bolady.

 Sonymen qatar, sayasy dau-janjaldar ashyq týrde talqylanuy tiyis. Mәseleni sheshude әlem elderining barlyghynyng mýddeleri toghysqany jón.

Key mәselelerdi әskery kýsh qoldanu arqyly ghana sheshu kerek bolar?..  

– Kýsh qoldanu – eng songhy shara bolyp sanalady. Barynsha diplomatiyalyq әdisterdi qoldanuymyz qajet. Diplomatiyalyq joldar týgesilip, is nasyrgha shapqanda ghana, BÚÚ Qauipsizdik kenesi mýsheleri mәseleni әskery kýshpen sheshuge bel baylaydy. Biraq, kýsh qoldanbas búryn sayasy dau, әskery janjal tudyrghan mәsele egjey­ tegjeyli zertteletinin eske salamyn.

Halyqaralyq sharttardyng búzyluy jalghasyp jatqan tústa, bolashaqta orta dengeyde damyghan elder, ekonomikasy kenje qalghan shaghyn memleketter ózderining qauipsizdigin qamtamasyz etu ýshin ne isteui qajet? BÚÚ múnday jaghdayda qanday kómek bere alady?

– Men sizben taghy kelisemin. Árbir orta dengeyde damyghan el óz tәuelsizdigin berik te bayandy etui ýshin Parlamenti, Soty, Ýkimeti kәsibi, әri demokratiyalyq negizde damuy tiyis. Búny bir deyik. Ekinshiden, memleket ishinde demokratiyalyq qúrylymdardy qalyptastyru, yaghny qúqyqtyq sanany keneytip, zang ýstemdik qúrghan qogham túrghyzghan dúrys. Memlekettik mәselelerge sergek, әri der kezinde jauap bere alatyn qogham – sheshushi kýshke ie ekenin úmytpayyq. Ýshinshiden, alys­jaqyn eldermen jaqsy qarym­qatynasta boluy qajet.

 Eger, memleket ózining tәuelsizdigin qorghay almaytynday halge jetse, BÚÚ arnayy jiyn ótkizip, mәsele kóteredi. Tәuelsizdigin qorghay almaytyn memleketting tarabynda pәrmendi qimyldar jýrgize bastaydy.

-          Súhbatynyzgha  rahmet!

 Súhbattasqan: Qúrmanghaly Núrghaliyev,

jurnalist, ekonomika magistri.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371