Shymkent – Qazaqstandaghy eng iri ýsh qalanyng biri. «Qazaqstanda eki megapolis – Astana men Almatyny damytu josparlanghan. Búl eki qalamen qosa, Shymkent te megapolister qataryna qosyluy mýmkin», - dep jazady "Ontýstik Qazaqstan" gazetining tilshisi.

Osydan biraz jyl búryn Ontýstikke kelgen saparlarynyng birinde QR Preziydenti N.Nazarbaev osylay degen bolatyn. Sodan beride Shymkent ýshinshi qala mәrtebesine qaray boy týzep keledi. Shymkent qalasy әkimi apparaty baspasóz qyzmetining mәlimdeuinshe, qala halqynyng sany býgingi tanda 871 myng 900-ge jetken. Al, beyresmy derek túrghyndar sany millionnan asyp jyghylatynyn aitady. Alayda, halqynyng sany milliongha jeteghabyl Shymkentti órkeniyetti qala deuge auyz barmaydy. Oblys ortalyghy qaladan góri ýlken auylgha úqsaydy. Baspasóz qyzmeti úsynghan mәlimetke jýginsek, Shymkentte kópqabatty ýiler sany – 1971, al, jeke sektordaghy jer ýiler sany – 124810.

Ras, songhy jyldary qalanyng ajaryn asha týsetin kóptegen arhiytekturalyq nysandar, tarihiy-tanymdyq keshender, zamanauy ghimarattar boy kóterdi. Zәulim saraylar, әsem gýlzarlar, demalys oryndary, әleumettik nysandar, tipti, tútas jana shaghynaudandar salynyp, kópqabatty ýiler halyq iygiligine berildi. Baspasóz qyzmetinen alynghan mәlimetke jýginsek, qalada biyl 43 túrghyn ýiding (kredittik – 7, jas otbasylargha – 2, arendalyq – 34) qúrylysy jýrgizilude. Jyl basynan beri 10 túrghyn ýy tapsyrylghan, jyl sonyna deyin 38 kópqabatty ýy paydalanugha beriledi dep kýtilude.

– Búdan bólek «Qazaqstan ipotekalyq kompaniyasy» AQ tarapynan әkimshilik-iskerlik ortalyghynda boy týzegen 1080 pәterli 15 túrghyn ýige baspana kezeginde túrghan azamattar qonystanuda. Qazirgi tanda oblys ortalyghynda ýy kezeginde túrghan azamattar sany 18 mynnan asty. Jergilikti biylik túrghyndardyng baspanagha degen múqtajdyghyn sheshu baghytynda josparlanghan júmystardy kezen-kezenimen atqaruda, – dep habarlady baspasóz qyzmeti.

Alayda, Shymkentte byltyr ghana qala qúramyna engen 40 auyldyng arqalap kelgen 40 týrli qiyndyghyn aitpaghannyng ózinde, su men gaz barmaghan, jolyna tas tóselmey, shany búrqyrap jatqan kósheler әli de kóp.

Kóshe demekshi, qala ishinde jolaushy tasymaldaytyn avtobustardyng qyzmeti de, jýrgizushiler men konduktorlardyng mәdeniyeti de syn kótermeydi.

Qoghamdyq kólik – kópshilik oryn. Endeshe, múnda әdep pen tәrtip saqtaluy shart. Jýrgizushilerding qúlaqqa jaghymsyz, danghaza әuenderdi shegine jetkizip danghyrlatyp qoyatyny azday, jolaushygha talasyp, jolda ózara jarysyp, birin-biri balaghattap, onsyz da jýikesi júqa júrttyng berekesin ketiretini bar. Oghan konduktorlardyng aiqayy qosylady. Árbir kólikte baghyty aiqyn jazylyp kórsetilse de, ayaldama attaryn aiqaylap әri sauatsyz habarlaytyn konduktorlar tek Shymkentte ghana bar shyghar. Endeshe, qoghamdyq kólik qyzmetin tútynushy әri salyq tóleushi retinde jolaushylardyng ýshinshi qalanyng konduktorlarynan әdepti, mәdeniyetti ghana emes, sauattylyqty da talap etuge qúqy bar dep oilaymyz. Qoghamdyq kólik qyzmetindegi mәdeniyet jayly aitqanda, Astana qalasy avtobustaryndaghy jýrgizushilerding kiyim ýlgisi kóz aldymyzgha keledi. Qoghamdyq kólik jýrgizushilerining birynghay kiyim ýlgisinen-aq qyzmet kórsetu mәdeniyetining dengeyi angharylyp túrady. Al, bizde she? Biri jenil jeyde men sholaq shalbar, biri alqam-salqam kóilek pen balaghy qaytarylghan shalbar, jempir ne kýrte... Birining ayaghynda – sýiretpe, ekinshisinde krossovka ne tufliy... Áyteuir, ilingenin kiyip, әrqaysysy óz «ýlgisimen» jýredi. Búl – mәselening bir jaghy.

Ekinshiden, Shymkentte qoghamdyq kólikterde jolaqy tólegenindi dәleldeytin «biylet» degen dýnie berile qoymaydy. Áytpese, Almatyda qoghamdyq kólikterde jolaqy validator arqyly qabyldanady. Mamandardyng týsindiruinshe, osy bir әmbebap terminal avtomatty týrde aqshany qabyldaydy, tólem turaly derekterdi habarlaydy jәne derekterdi jinaqtau jýiesine jiberedi. Búl avtoparkterding tabysyn baqylauda ústaugha septigin tiygizedi eken. Esep aiyrysudyng osynau órkeniyetti tәsili baqyrauyq konduktorlardan qútyludyng da tóte joly bolatyny anyq.

Ýshinshiden, Shymkentte jolaushy tasymaldau salasy sonau toqsanynshy jyldardyng dengeyinen asa almay túr. Órkeniyetti elderding halqy eki qabatty avtobustar men trolleybus, jýirik tramvaylar, metro men metrobustargha minip jýrgende, Shymkentte Qytaydyng «úshqalaq», jazda lugi ashylmaytyn, qysta terezesi qyraudan arylmaytyn shaghyn avtobustary órip jýr. Alayda, Shymkent qalasy әkimi apparaty baspasóz qyzmetinen kelgen mәlimetke sensek, baghyttaghy avtobustardyng teng jartysy – jana. Songhy ýsh jylda Shymkentke 539 jana avtobus әkelingen. «2013 jyly – 162, 2014 jyly 167 qoghamdyq kólik janartylsa, biyl jyl basynan beri kólik kompaniyalary jana 210 avtobuspen tolyqty. Býginde Shymkent qalasyndaghy 29 kólik kompaniyasy kýnine orta eseppen 400 mynnan astam jolaushygha qyzmet kórsetip keledi» delingen habarlamada.

Shymkent qalalyq jolaushylar kóligi jәne avtomobili joldary bólimi kólik jәne kommunikasiya sektorynyng mengerushisi Nauryz Sýgirәliyevting mәlimdeuinshe, qalada 81 baghytta jolaushy tasymaldaytyn 1189 qoghamdyq kólik tirkelgen. Onyng 58-i (881 keste) – avtobus baghyttary, 23-i (406 keste) – shaghyn avtobustar baghyttary.

Este bolsa, jyl basynda Shymkentke tabighy gazben jýretin 200 avtobus әkelingen edi. Shymkent túrghyndary ýshin sol kezde aqysyz Wi-Fi, qazirgi zaman talabyna say GPS-navigatorlar ornatylghan osy avtobustardyng ózi tansyq kórindi. Áytpese, búl qalanyng kóshelerinde bir jyldary, dәliregi 1968-2000 jyldar aralyghynda avtobus túrmaq, trolleybus ta jýrgen. Býginde trolleybus ta, trolleybus parki de joq. Ótken kýnning belgisi tek ayaldama atauynda ghana qaldy.

Shymkent – erekshe qala. Adamdary ózgeshe, mentaliyteti bólek. Sondyqtan da Qazaqstannyng qay týkpirinde bolsyn shymkenttikterdi birden tanidy. Tanidy, biraq jaqtyrmaydy. Biri Shymkentti «qazaqstandyq Tehas», ekinshisi «óz zanymen jýretin aimaq» deydi. Áyteuir, Shymkent, shymkenttikterge qatysty aitatyn teneuleri de, anekdottary da jetkilikti. Biraq ózge júrt ne dese, o desin, ózimiz Shymkentti jaqsy kóremiz. Óitkeni, búl – bizding qala! Al, biz óz qalamyzdyng qay jaghynan da erekshe bolghanyn qalaymyz. Qazaqstanda joq metrobus tek bizding kóshelerde jýrse, birinshi bolyp Shymkentke әkelinse deymiz. Endigi armanymyz – metrobuspen jýru. Jo-joq, kýlmeniz, armandaghany ýshin eshkimdi jazalamaydy. Degenmen... Avtobustardyng mәselesin sheshe almay jýrgende, metrobus bizding ne tenimiz?! Ishki oiymyz osylay deydi...

Gýljamal MÚSAEVA

Abai.kz