nemese ashynghan qandastyng haty

Qazaqstan tәuelsizdik alghan kezde jýregi býlk etip quanbaghan qazaq jer betinde joq shyghar, sirә. Áyteuir, ózim solay oilaymyn. Sonday­­­-aq, osy býlkildegen jýrekting tebinine shydamay, sol jýrek ot bop janyp ketpey túrghanda «ózge elde súltan bolghansha, óz elinde últan bol» degen baba ósiyetin tu etip, ózim ýshin әlemdegi eng úly el Qazaqstangha (bireuler silekeyi shúbyryp tamsanatyn memlekettik qyzmetimdi tastap) alyp úshyp kelgen qytay qazaghynyng birimin.

Ataqty etnograf ghalym Jaghda Babalyqúly «Tәuelsizdik kórdim, armanym joq» dep ólerinde aqtyq sózin aityp ketipti dep estiymin. Osy bir jýieli sózge imanday úiy otyryp, ózimning de armansyz ekenimdi aitqym keledi. Allagha sheksiz rizalyghymdy bildiremin. Tәuelsizdikting auasyn júttym, kók tudyng jelbiregenin kórdim, úly dalamnyng tórinde man-mang bastym. Búdan asqan rahat bar ma jer betinde... Toyghanymnan tonghanym kóp, may jútqanymnan qara su úrttaghanym kóp, qara shay men qara nangha qaqtalghan kýnim odan kóp. Maghan osy – qyzyq, maghan osy – lәzzәt. Áldekim altynnan qashalghan basqa Otan jasap berse de barmaytynym jәne shyndyq. Óitkeni meni Alla osylay jaratqan. Dese de, osy úly elde, baqytty ómir keshuding ózindik qasireti baryn men beybaq búryn bilsemshi... Bala kezde bir hikaya oqyp edim. Alyp kemedegi qúrt kemening týbin kemirip otyryp, aqyry ony sugha batyryp tynady. Sol hikayadaghy qúrt tesken tesikti elemey, sugha túnshyghyp ólerde qanjylaghan adamdardyng ýni, kózben oqysam da kónilimde ashy zar bolyp qalyp qoyypty. Endeshe sen tynda, men aitayyn.

Qazirgi bizding alyp kememiz – Qazaqstan. Sol Kememizdi kemirip jatqan qúrttar jeterlik. Onyng biri qúdayy kórshimiz –  «qysyq kózder». Ekinshisi sol «qysyq kózderge» satylghan – «satqyn qaragózder». Ýshinshisi - paraqor sheneunikter. Býgin sizderge solar jayly azdaghan bazynamdy tóksem deymin. 

«Biz qazaq, qayyr tilemegen halyqpyz» dep kóp maqtanushy edim. Elge kelip qayyrshy qazaqty kórdim. Búghan da tózdim. Birtindep kózim de ýirendi. «Qazaqtan  satqyn shyqqan joq» dep keude soghushy edim. Múny da kórdim. Kórdim de «shortanday shorshydym».

Elge kelip azamattyq ala almay jýrgen qazaq óte kóp. Tirkele almay jýrgenderi qanshama? Uaqytynda tirkelip ýlgermey saqshylargha ústalyp qalyp, ailap qamauda jatqandary she? Joghalyp ketkender de barshylyq.

Ótken jyly bir jamaghayyn bauyrymdy der kezinde tirkelmegendikten, saqshylar ústap ketipti. Sol audangha qatysty ishki ister mekemesine barsaq, aldymen rumyzdy súrady. Rulas bolmay shyqqanymyzgha sәl qabaq shytyp, múrnyn shýiirip, bizden qyruar aqsha talap etti. Bere almaytynymyzdy, onday aqshanyng bizde joq ekenin aityp edik, kózimizdi baqyraytyp qoyyp әlgi inimizdi qamaugha jóneltip jiberdi. Qolyn kózirlep, «gazelige» tyghyp jatyp bizge: «Mynaghan aityndar! Otanym, elim! Elimdi saghynyp keldim!» dep basty qatyrmasyn», - deydi. Osy kezde birqansha dókey qazaqtar kelip, kózimizshe saqshylargha aqsha tólep, «gazeli» toly migranttardyng birnesheuin bosatyp әketti de, inimiz kózi baqyrayyp Respublika sarayynyng artyndaghy týrmege (uaqytsha qamau izolyatory boluy kerek. - Red.) jóneltildi. Sodan ol eki ay sonda jatyp shyqty. Artynsha әkesi izdep kelip Qytayyna alyp ketti de, elge oralghaly otyrghan bir әuletting kóshi toqtap tyndy. Zang ortaq dep óz-ózimizdi júbattyq. Biraq, mәselening bәri saqshylarda bolyp túr ghoy. Qaltasy qalyndargha – zang joq, qaltasy tesikterge –  zang qatal. Eger de olar para talap etpese, ol jigit eki aigha qamalar ma edi? Joq. Aqshagha satylghan qazaqtardyng әngimesi múnymen bitpeydi (satqyn qazaghymyzdyng birinshisi – saqshy-shendiler men  jergilikti sheneunikter dep týrtip qoyynyz).

Býginde Qazaqstangha aspan asty elinen hanzu últynyng ókilderi kóptep kelip jatyr. Olar elimizding zany boyynsha Qazaqstangha eki aigha, yaky ýsh aigha vizamen keledi. Vizasy bitken song ketui kerek. Eng bastysy zandy týrde ishki ister bólimine tirkelui shart. Bolmasa qylmystyq jauapkershilik arqalaydy. Sonday-aq, tirkelgen mekennen attap baspauy belgilengen. Tirkelgen jerin qúzyrly organdar tekserip túruy, tekserip bara qalghanda olar tirkelgen mekennen tabyluy qajet. Zang jýzinde bәri – keremet. Biraq olar, hanzular bizding Ata-zanymyzgha pysqyryp ta qaramaydy. Tipti óreskel búzyp tayrandap jýre beredi. Eger ústala qalsa, olardy sudan aq, sýtten taza eter tireuleri bar...

Sonday tireuding bireuin ghana aitayyn. Almaty qalasyndaghy Gogoli men Shәmshi Qaldayaqov kóshelerining qiylysynda, biyik ghimarat túr. Sonda qytaysha aitqanda «je dәy gung sy» (tikeley maghynasy «kýtip alyp, aralatu seriktigi»), yaghny «qyzmet kórsetu» seriktigi degen qytaylardyng kompaniyasy bar. Bastyghy –  qytay, qyzmetkerleri qytaydan kelgen qara kózderimiz, yaky qytay tilin oqyghan jergilikti qazaqtar. Aqiqatyn aitqanda ekinshi – «satqyn qazaqtarymyz» osylar. Olardyng mingen mashinalarynyng markasyn aityp, jaghanyzdy ústatpay-aq qoyayyn. «Olar kýnine 10 000 AQSh dollaryn oinap otyryp tabady» deydi biletinder. Qyzmetkerlerin ýlde men býldege oraghan ol kompaniya ne isteydi deysiz ghoy? Qytaydan Qazaqstangha keletin qytaylardy kýtip alady (Hanzuular oralman qazaqtar sekildi  qaghaz jinap, qújat tirketuge shapqylamaydy, óshiretke túrmaydy). Bәrin kompaniya qyzmetkerleri tyndyryp beredi. Búl kompaniya olargha qújat qana jasamaydy, sol kózi qysyq «qúdayy qonaqtardy» jezókshelelerge aparady. Monshagha týsirip, tyrnaghyn alyp, qajet bolsa arqasyn ysyp beredi. Qonaq ýilerge, pәterlerge ornalastyrady. «Iship-jemin» qamdaydy.  Qayda baram dese, sonda aparady. Ózara Qazaqstannyng kýlli sayasatyn, ishki-syrtqy jaghdayyn, aitpaugha tiyisti mәselelerge deyin talqygha salyp, tereng syr shertisedi. Qysqasy qytaylargha Qazaqstanda ne isteuge, qalay ómir sýruge bolatynyn ýiretedi. «Otanymyzdy, elimizdi, halqymyzdy satyp jatyrmyz» degen oy әlgi jigitterding sanasyna kirip te shyqpaydy. Qayta jogharydaghy aitylghan jaghdaylar barysynda olardan eptep aqsha qymqyryp kýn kóredi. Tipti kóbisi aram aqshamen bayyghanyna mәz bop jýr.

"Tirkelmegen hanzu qalay ústalmaydy?"," Qalay eline qaytady?" deysiz ghoy!  «Je dәy gung sy» múnyng da jolyn tapqan. Qytaylar viza boyynsha eki-ýsh aigha tirkelip, uaqyt bitken song qaytu kerek. Olar qalasa, qaytpay-aq qoyady. Jәne tirkelmey jýre bergendi dúrys kóredi. (Tirkelgender uaqyty bitip ketse, saqshylargha onay ústalyp qalady ghoy). Eki jyl, ýsh jyl tipti odan da kóp jýredi. Zang boyynsha tek Almatyda túruy kerek bolsa, olar búl tәrtipti óreskel búzyp, Astanada, Shymkentte, Atyrauda, Taldyqorghanda, Óskemende taghy basqa jerlerde tayrandaydy. Olargha «әi» deytin әje, «qoy» deytin qoja joq. Kez kelgen qojanyng auzyn aqshamen jabady. Olar on jyl bolsyn, aqsha tabudyng orayy bolsa búghyp jýre beruge bar. Tynysh jýrmey ózderining kóne múralaryn jerge, ózderi salghan qúrylys ghimarattardyng astyna kómip ketedi. Búl erteng «jer bizdiki» dep dәleldeui ýshin kerek.

Mysaly, ýsh ay búryn Aqtoghayda qazaq-qytay júmysshylary arasynda qyrghyn qaqtyghys boldy. Qytayda da, Qazaqstanda da búl jaghdayat býrkemelenip, tam-túmdap aityldy. Sol joly tóbeles ishinde eki myng qytay bolghanyn, sol eki myng qytaydyng týgelge juyghy Qazaqstanda zansyz, esh tirkeusiz  jýrgenin tәrtip saqshylary jyly jauyp qoya saldy.

Eger de elge kelgen hanzulardy eshkim kýtip almasa, eshkim eshtene ýiretpese, qújatyna kómektespese, til bilmeytin olar bizge osynshalyqty qauip tóndire alar ma edi?.

Ol, ol ma, qytaylar sonsha jyl zansyz jýrgennen keyin  «je dәy gung sy-nyn» «satqyn qazaqtary» olardy әuejay arqyly qalaghan uaqytynda Qytaygha jónelte salady. Múnday qyzmetting baghasy eki myng AQSh dollary túrady eken. Bir azamattyng auylda tyghylyp júmys jasap jatqan tehniyk, injener qytaylardy «je dәy gung sy-men» sóilesip, Qytaygha jóneltkenin óz kózimmen kórdim. Múnyng bәri jergilikti sheneunik qazaqtarmen ymdasyp jasalyp jatqany aiday anyq nәrse. Osyndayda «týrmege» týsken jegjatymdy eske alyp, kýrsinip qoyamyn. «Shirkin, kók aqsha týbimizge jetpese bolghany» dep jýreksinetinim taghy bar.

Keshe týnde bireu telefon shalyp túr. «Qytaydan kelgen bir qandasymyz (aty Qoyshybek) bayqamay tirkeui ótip ketip, eki ay boyy týrmede jatypty. Ózi jetim eken. Bireuler aralasyp, bosatyp alamyz dep jatyr. Tәrtip saqshylary eki myng AQSh dollaryn súrauda.  Jylu jinap jatyrmyz» deydi.

Bir qaraghanda ózge el azamattarynyng Qazaqstangha kelui qiyn sekildi kórinedi.  Azamattyq aludy bylay qoyyp, viza ashtyrudyng kóp kedergisi bar ekeni de jii aitylady. Búl qazaqtar ýshin ghana. Biz Qytaydan keletin qazaqtardyng jolyn jauyp tastadyq. Esesine, qazaqtyng ornyna hanzu men úighyrlar kelip, elimizde órip jýr. Qytaylar Zanymyzdy ainalyp óter týrli joldardy onay tabady. Mәselen, qytaysha «luy ka», qazaqsha «yqtiyar hat» degen bar. Bylaysha aitqanda, búl qújatqa qol jetkizseniz jartylay azamattyq alghanday quanasyz. «Yqtiyar hatty» alghan adam kez-kelgen uaqytta, kýnde-kýnde, tipti kýnige on bes ret vizasyz shekaradan kirip-shyghyp jýruge qúqyly. Zang boyynsha ol oralman zeynetkerlerge beriluge tiyis. Búl – Qytaydaghy zeynet aqylaryn alu ýshin, sonday-aq, eki elde shashyrap qalghan bala-shaghasyna kezek baryp kelu ýshin berilgen jenildik. Jәne ol qazaqtargha ghana arnap beriletin qújat. Biraq, qalay ekenin qaydam sol «yqtiyar hat» (luy ka) aludyng jenil jolyn hanzular da tauyp alypty. Yaghni, satqyn qazaqtar, qytaylar men Qazaqstannyng kez-kelgen azamatynyng arasynda (qazaq, orys, kәris, úighyr taghy basqalardy) jalghan neke kuәlik jasap, yaky kelisimmen ýilendiru arqyly «yqtiyar hat» alyp berip jýr. Al «yqtiyar hat» alghan qytaylar Qazaqstangha әkesining ýiine kirgendey alshandap kirip, alshandap ketip jýr. Mәselen men biletin Dimitriy (Dima) degen әreng jan baghyp jýrgen bir qazaqstandyq orys jigiti  Yang familiyaly (el ony oryssha Katya dep ataydy) Qytayda sottalyp әreng jany qalghan (Qytay zany boyynsha sotty bolghandar shekaradan ótuge qúqy joq) qytay әielmen jalghan nekege túrdy. Yaghni, neke kuәlik aldy. Júmysqa birge keledi, birge qaytady. Ómirde baqytty erli-zayyptylar siyaqty kórinedi. Is jýzinde erli-zayypty emes. Shyntuaytyna kelgende, әielding Qytayda otbasy bar. Qazir «Katya» Dimanyng arqasynda «yqtiyar hatpen» eki memleketting arasynda vizasyz zaulap jýr. Qazaqstanda da, Qytayda da tasy órge domalap túr. Sosyn, «Yalyan» bazarynda «qytay supermarketin» ashqan Huang familiyaly әri qytay әiel, qazaqstandyq oryspen ýilenip, «yqtiyar hat» alyp, saudasyn dóngelentip otyr. Al supermarketindegi tauarlardyng bәri  kontrabandalyq jolmen keledi. Yaghny tauarlarynda «piyn-kod» joq. «Kod» bolmaghan son, kedendik rәsimdeu jasalmaydy. Sapasy tekserilmeydi. Bәlkim ol tauardyng ishinde adam óltiretin uly zattar bar shyghar?. Oghan bas qatyryp jatqan eshkim joq. Barlyghy – bayaghy satqyndyqtyng saldary.

Bizdegi tәrtip saqshylarynyng paraqorlyghy hanzulardyng Qazaqstanda erkin jýruine ýlken qolaylylyq tudyryp otyr. Keshe ghana bir dosymnan jagha ústatarlyq taghy bir әngime estidim. Tәrtip saqshylary bir bólmeli jaldamaly pәterde zansyz tyghylyp jatqan 22 qytaydy ústap alyp, artynsha para alyp, bosatyp jiberipti. Osynday jaylardy estip-bilgen sayyn ashynasyn. Múnyndy bireuge shaqqyng keledi eken.

Bala kezim. Qytaydaghy tughan auylyma arqasyna kótergen kórpesi bar, hali mýshkil, azyp-tozghan birneshe hanzu keldi. Ishki Qytaydan jer auyp kelipti. Basynda olar qazaqtargha jaldanyp jýrdi. Tam saldy, kirpish qúidy, jer qazdy, sóitip jýrip ýsh jylda auylymyzdaghy eng bay adamgha ainaldy da, kýlli auylgha qoja bolyp shygha keldi. Keyin qazaqtan jas әiel alyp, jyrghap ómir sýrdi. Osy oqighadan keyin mening kózim bir aqiqatqa jetti. Aulana bir kirgizgen ash hanzudan eshqashan qútyla almaysyn. Ol senen tamaq, kiyim, aqsha súramaydy. Jer kepe qazyp alady da, ash jýrip-aq, tirlik istep bayyp shygha keledi. Cen sonynda amalsyzdan qúlgha ainalasyn. Sonday qúl bolmau ýshin ne isteu kerek? Endigi qoyylar saual osy.

Ol ýshin birinshiden shendi, shekpendi satqyndardy jazalau qajet. Ekinshiden, hanzudyng qarjysyna qyzyghyp Otanyn satqandardyng moynyna qylbúrau salatyn kez keldi. Ýshinshiden, alyp  Kemening (Qazaqstannyn) týbin kemirip jatqan hanzulardy tezge salyp, el ekenimizdi bildiru qajet. Áytpese, Kemening týbi tesilip, bәrimiz sugha ketemiz...

Qyzaybay Botaqaraúly

Abai.kz