Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2503 0 pikir 9 Mausym, 2010 saghat 05:05

«Azat» JSDP preziydentke Qazaqstannyng Kedendik odaqqa qosyluyna moratoriy jariyalauyn jәne osy mәsele boyynsha referendum ótkizuin súraydy

Almaty. 8 mausym. QazTAG - «Azat» jalpyhalyqtyq sosial-demokratiyalyq partiyasy (JSDP) Qazaqstannyng Resey men Belarusiya Kedendik odaghyna (KO) qosyluyna moratoriy jariyalau kerek dep esepteydi, sonday-aq respublikanyng KO -gha kirui mәselesine jalpyúlttyq referendum ótkizu kerek dep esepteydi. Oppozisiyalyq partyay osynday úsynyspen QR preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa ýndeu joldady.

«Biz respublikamyzdyng Kedendik odaq qúramynda júmys isteuine moratoriy jariyalau kerek dep esepteymiz jәne qabyldanatyn sheshimderding saldaryn taghy bir saralap kóru kerek», - delingen partiyanyng seysenbi kýni taratqan ýndeuinde.

«Qazaqstannyng Kedendik odaqta boluy mәselesin jalpyhalyqtyq referendumgha shygharu» kerek, - deydi «Azat» JSDP.

Oppozisiyalyq partiya KO Qazaqstannyng últtyq mýddesine auqymdy qauip tóndiredi dep esepteydi.

Qújatta 2010 jyly 1-shi mausymda bastau alatyn Kedendik odaq (KO) júmysynda Qazaqstan men Reseyding ghana qatysyp otyrghany atap kórsetiledi. Belarusi KO júmysynda shekteuli rejimde ghana qatysady. Búl rette RF ishki jalpy ónim kólemi Qazaqstan ónimderinen 12 esege artyp túr, Reseyding eksportyndaghy óndeu ónerkәsibining kólemi qazaqstandyq sonday kórsetkishten bir dengeyge artyq, Resey men Qazaqstannyng IJÓ-degi shaghyn jәne orta biznes ýlesi tiyisinshe 17 jәne 10% qúraydy.

Almaty. 8 mausym. QazTAG - «Azat» jalpyhalyqtyq sosial-demokratiyalyq partiyasy (JSDP) Qazaqstannyng Resey men Belarusiya Kedendik odaghyna (KO) qosyluyna moratoriy jariyalau kerek dep esepteydi, sonday-aq respublikanyng KO -gha kirui mәselesine jalpyúlttyq referendum ótkizu kerek dep esepteydi. Oppozisiyalyq partyay osynday úsynyspen QR preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa ýndeu joldady.

«Biz respublikamyzdyng Kedendik odaq qúramynda júmys isteuine moratoriy jariyalau kerek dep esepteymiz jәne qabyldanatyn sheshimderding saldaryn taghy bir saralap kóru kerek», - delingen partiyanyng seysenbi kýni taratqan ýndeuinde.

«Qazaqstannyng Kedendik odaqta boluy mәselesin jalpyhalyqtyq referendumgha shygharu» kerek, - deydi «Azat» JSDP.

Oppozisiyalyq partiya KO Qazaqstannyng últtyq mýddesine auqymdy qauip tóndiredi dep esepteydi.

Qújatta 2010 jyly 1-shi mausymda bastau alatyn Kedendik odaq (KO) júmysynda Qazaqstan men Reseyding ghana qatysyp otyrghany atap kórsetiledi. Belarusi KO júmysynda shekteuli rejimde ghana qatysady. Búl rette RF ishki jalpy ónim kólemi Qazaqstan ónimderinen 12 esege artyp túr, Reseyding eksportyndaghy óndeu ónerkәsibining kólemi qazaqstandyq sonday kórsetkishten bir dengeyge artyq, Resey men Qazaqstannyng IJÓ-degi shaghyn jәne orta biznes ýlesi tiyisinshe 17 jәne 10% qúraydy.

«Kedendik odaq jaghdayynda Reseyding osy týbegeyli artyqshylyqtary bizding búghanaghy bekimegen ekonomikamyzgha mindetti týrde aqyryn ekspanisiyagha ainalatyny aidan anyq. Óte damymaghan otandyq óndiris tolyq kýireu jaghdayynda qalady», - dep senedi «Azat» JSDP.

Azattyqtar, atap aitqanda: «Reseymen bәsekelestikte Qazaqstan, Belarusiya men Ukrainagha qaraghanda qanday artyqshylyqta bolady?, - degen saualgha naqty jauap alu kerek dep esepteydi. «Minsk ózining ekonomikalyq mýddesin Reseymen odaqtas memleket ayasyndaghy mindetine qaramay, óte belsendi týrde qorghap otyr. Kiyev RF-men sayasy jaqyndasugha degen jylju vektoryna qaramay, Kedendik odaqtan irgesin aulaqqa saldy. Jәne búl, osy elderdegi Reseymen salystyrghanda әjeptәuir bәsekeles ónerkәsiptik óndiris últtyq ónimnin  70%-yn berip otyrghan jaghdayda! KO-gha mýshelik iydeyasyn TMD-nyng eshbir eli qoldaghan joq», - delingen elbasyna arnalghan ýndeuinde.

Partiya ýkimetten Qazaqstannyng Kedendik odaqqa mýsheligining barlyq saldary men olardyng qoldanyp otyrghan sharalaryn, onyng ishinde eng aldymen tútynu baghalarynyng ózgerui túrghysynan, otandyq tauar óndiruding bәsekege qabylettiligi men prespektivasyn  naqty aityp beruin talap etedi. «Biz Qazaqstannyng Kedendik odaqta qatysuynyng manyzdy sharttarynyng biri - agrarlyq sektor subektilerinin, atap aitqanda olardy 5 jyl boyyna salyqtan bosatu arqyly, shaghyn jәne orta biznesting nyghangy boluy kerek degen óz pikirimizde túramyz. Memlekettik budjetting tiyisti joghaltularyn qoldanystaghy kelisimsharttardy qayta qarau arqyly múnay óndirushi, tau-ken jәne metallurgiyalyq kompaniyalardyng jenildikteri men barlyq preferensiyalaryn alyp tastau jolymen tolytyru kerek», - delingen qújatta.   

Preziydentke qaratyp, «Azat» partiyasy, dәl elbasynyng ózinen «el azamattary milliondaghan qazaqstandyqtardy tolghandyryp jýrgen mәselege - Kedendik odaqqa kiru aqyryndap el tәuelsizdiginen airylugha әkelmey ma?, - degen saualgha jauap kýtetinin atap kórsetedi. 

«Biz, osy el taghdyry ýshin óte manyzdy mәseleler qoghamda demokratiyalyq sayasy partiyalar men tәuelsiz sarapshylar qauymdastyqtaryn qosa alghanda, keng auqymdy talqylanuy tiyis dep esepteymiz», - delingen ýndeude.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5434