Men, meni kim dep túrsyz?.. Men Almaly oblysy, Talhiz audany, Jalpyayaq auyly, Qaymana qazaq kóshesindegi eluinshi ýiding «Qúrmetti azamatymyn»! Búl, búl Mening ózimning ýiim bolghandyqtan múnday ataqty alugha tolyq qúqym bar.

Ýidegi qatyn bastapqyda búl ataghyma qarsy boldy. «Sen búl ýiding «Qúrmetti azamaty» atanuyng ýshin dangharaday ýy sal, balalardy iship-jemnen taryqtyrmaytynday qor jina, astyma esik pen tórdey kólik әper. Sosyn, әkesi-au, men saghan ataqty ayayyn dep túrgham joq. Qaymana qazaq kóshesindegi eluinshi ýiding «Qúrmetti azamaty» degen ataqqa Eringýl Eskermesqyzynyng «Qúrmetti kýieui», «Eringýlden tughan balalardyng «Qúrmetti әkesi» degen mansapty qosyp bereyik» dedi.

Áyelding sózinde jan bar. Ataq alu ýshin sol ataqqa layyq qyzmet jasau qajet qoy. Múny nege oilamaghanmyn?. Men dereu Jalpyayaq auylynyng әkimine bardym. Dangharaday kensege syimay otyrghan әkim mening kelgenime quanyp-aq qaldy. Dese de, óziniz bilesiz? Qazirgi shendiler teginning artynda telejkidey tirkeme bolmasa, sózinizdi tyndamaydy. Basqany úqpasam da, múny jaqsy bilemin. Kim tekserip jatyr deysin. Ákimning qolynan qysyp ústap túryp: «Qúrmetti, Ákim myrza! Men  Qayrat Núrtasty tiridey kórgen, MS Saylaubekpen bir toyda, bir dastarhanda (múnym ótirik endi) otyryp tamaq ishken, bolashaq Qaymana qazaq kóshesindegi eluinshi ýiding «Qúrmetti azamaty» Mansapqúmar Myqtybekov degen ininiz bolamyn», – dedim.

– Búl ataghyndy dәleldeytin qaghazyng bar ma? – dedi әkim mes qarnyn qolymen sipalap.

Men auyz ashqansha ózi sóilep ketti.

– Meni bilesiz, Jalpyayaq auylynyng bildey әkimimin. Mine, әkim ekenimdi dәleldeytin qújat.

Syrtynda eltanba bederlengen, qon kók, óte sústy qújatty qolyma ústata saldy. Oqyp shyqtym, bú kisi rasynda da osy auyldyng әkimi eken.

– Men «Núr-Otan» partiyasynyng mýshesimin, men audandyq mәslihattyng deputatymyn, men... men... men...

Aldymda tau bolyp, qyzyldy-kók qújattar, anyqtamalar, medali men ordender ýiilip qaldy. Sol qújattargha kómilip qalghan men bayqús әkimning aldynan qaytyp qashyp shyqqanymdy bilmeymin, bir esimdi jisam, Talhiz audany әkimining aldynda otyrmyn.

Ol kisining ataq-danqy auyl әkiminikinen eki ese kóp kórinedi. Sol mansaptargha taghy kómildim. Qashyp ketpek edim, әkim dereu ayaghymdy baylatyp tastady. «Qayrat Núrtasty tiridey kórgen, MS Saylaubekpen bir toyda, bir dastarhanda otyryp tamaq ishken, bolashaq Qaymana qazaq kóshesindegi eluinshi ýiding «Qúrmetti azamaty» ekenindi dәlelde» deydi.

Qúday ondady, әiteuir! Dәl osy kezde biz otyrghan kensege Almaly oblysynyng әkimining ózi kirip kelmesi bar ma? Mana ghana danqtyng buyna masattanyp túrghan shong adam әp sәtte shonaynagha ainalyp ketti. Oblys qojasyna jabysyp, әuektep ólip barady. Múnday jiyirkenishti bolar ma, pәtshaghar! Dәp bir jynysyn ózgertken «kógildir» janday qojasyn ainalyp-tolghanghanda ataqty boludyng onay sharua emes ekenin týsingendey boldym.

Nәn әkim mәn-jaydy súrap bile salyp, kómekshisine qonyrau shaldy. On minut ótti me, ótpedi me bir top adam, qúshaq-qúshaq ataqtardy kensege kóterip kirgize bastady. At shaptyrym bólme qaghazgha lyqqa toldy.

– Mine, mening enbegimning dәleli. Sening dәleling qaysy?, – dedi dәu әkim yzadan bulyghyp.

Men jylap jiberdim. Jylap jatyp: «Ákim myrza, qaghaz jýzinde bәri keremet shyghar. Joghary jaqtaghylardyng medalideri búdan da kóp. Memleketmizdikin aitsanyzshy, EKSPO-ny ótkizuimizding ózi qanday mәrtebe? Biraq, halyq nege kedey? Nege qayyrshy? Sizdey nәn myrzalar basqarghan el nege gýldenip ketpeydi?» degen boldym enkildep...

Oblys әkimining imany bar eken. Qolyna telefonyn alyp, kómekshisin shaqyryp, mór súratty. Sol arada bir aq qaghazgha «Qayrat Núrtasty tiridey kórgen, MS Saylaubekpen bir toyda, bir dastarhanda otyryp tamaq ishken, Qaymana qazaq kóshesindegi eluinshi ýiding «Qúrmetti azamaty» – Mansapqúmar Myqtybekov» dep jazyp, astyna qol qoyyp, mór basty. Sóitti de, qolyma saltanatty týrde ataghymdy tabys etti.

Teginde men de adam bolmaymyn ghoy. Áyelimning aitqandaryn tizbelep, mingirley bastap edim, eki әkim baylaudaghy ayaghymdy sheship, qúiryghymnan bir tepti.

Endi mine, ózderiniz kórip otyrsyzdar! Men Qayrat Núrtasty tiridey kórgen, MS Saylaubekpen bir toyda, bir dastarhanda otyryp tamaq ishken, Qaymana qazaq kóshesindegi eluinshi ýiding "Qúrmetti azamatymyn"!

Endi dangharaday ýy salyp, balalardy iship-jemi ýshin әurelenip qajeti joq. Ataq qolda, bala-shagha tughan әkesinen bezer deymisiz...

Qanat Ábilqayyr

Abai.kz