nemese sayasatker emespiz ghoy

(býgingi kep)

Ayazdy kýnde apyl-ghúpyl ýiden shyghyp, «tanys eshkim kezdesip qalmasa eken» dep jan-jaghyma alaq-júlaq qarap, qalyng qardy qyrt-qyrt basyp kele jatyrmyn. Bar oiym saghat toghyzgha deyin júmysqa jetu. Áytpese, bastyq tonqaytyp týsiredi. Ózim jalyndaghan( keshirersizder... qysta qaydaghy jalyndaghan) boyy kelispese de oiy kelisken jas jigit bolghandyqtan jiguliyimning jyldamdyghyn jyn úrghanday ýdetemin (Jiguly dep otyrghanym bir pary ekinshi parynan ýlken su jana bәtinkem ghoy...).

Kenet eki jyl kórmegen esuas eski tanysym Eserbek kezdesip qalmasy bar ma?. O toba-ay, eser dese eser ózi. Alty metr auzynan shyqqan sóz otyz shaqyrym jerge deyin jetedi. Ángimesi súmdyq endi. Qasynda bir saghat túra qalsan, «infark» alyp auruhanagha týsesin. Jýregime kep jer jyrtpay túrghanda erterek qútylugha tyrysyp:

– Ooo, elge syily Eserbek dosym hal qalay?  – deymin ghoy bayaghy kótermelep.

Ol odan sayyn esirip:

– Ohoo, sheneunikti shekteymin dep shәpkisinen aiyrylghan Shynghys dosym, amanbyz-amanbyz. (Ózi solay qyrshynqy sóileydi, naghashylaryna tartqan ghoy).

– Aytpaqshy estiding be, dollar dandaysyp, auyldaghy kýzetshining әkim bolghany siyaqty kóterilip ketipti ghoy pәtshaghar...

– Estidim, estidim. Ásirese ailyghy shaylyghyna jetpey otyrghan auyldaghy adamdargha qiyn boldy-au...

– Aytpa deymin. Men ana shekesi shylqyp jýrgen sheneunikterge tang qalamyn. Elge «shydandar, shydandar» deydi. Aytugha onay. Qaytsin, ózderining qaghanalary qarq, saghanalary sarq. Ishkeni – aldynda, ishpegeni – «ishkәpta», jegeni – auzynda jemegeni – múzdatqyshta túrsa...

– Onyng nesine renjiysin, kýndelikti kók jәshikten jalaqyny eki ese kóteremiz dep jatyr ghoy.

– Ottapty. Kabiyneting tar bolsa, koridordyng kendiginen ne payda degen?. Sen maubas beri qara, ailyq kóterilse azyq-týliging bar, kiyim-kesheging bar, benziyning bar bәri-bәri qymbattaydy...(Esersoq Esekenning esi kireyin depti. Shylymyn tútatyp ap qúsharlana bir sordy da), әi,qoyshy sony, biz sayasetker emespiz ghoy... Sen ózi asyghyp túrghan joqsyng ba? Týring Týrkistangha baryp «payghambar kórgendey» bolyp túr ghoy, ha-ha-ha... («Atana nәlet essiz neme, kóshede kele jatyryp ashyq túrghan qúdyqqa týsip ketpeysin-au. Ózim júmysqa asyghyp túrsam jalghan payghambargha tenep túrghanyng ne?» dep aitayyn desem «svolchtyn» kónilin qimay túrmyn)

– Jo-joq, aita ber, Eseke. Sening әrbir sózing Qayrat Núrtastyng әni siyaqty qymbat ghoy maghan.

– Osy Qayratty jayratatyn adam joq pa (Taghy bastaldy)? Naghyz daraqy әnshi. Teledidarda tolghan jarnama... ZD deyme qúday-au ,meyli konsert berse bersin ghoy, biraq auru balalargha, jetimderge kómekteskenin nege jariyalay beredi. Áy, qazaqta jaqsy sóz bar emes pe? «Ong qolyng istegendi sol qolyng kórmesin» degen. Ne tәlpishtik ol? Sosyn shetelden әnshi shaqyrady deydi. Qúday-au, otandyq әnshilerimiz qayda sonda? Solargha konsertinen bir nómir berse bireu mamasyn tartyp ala ma? Óiy, býitken Qayratyng qúrsyn senin...

– Dúrys qoy, Eseke mening altyn uaqytymdy... (dey berip edim sózimdi qarmaqqa balyq ilgendey ilip әketti).

– Aytpaqshy, altyn demekshi Torghaydan altyn shyghatynyn estiding be?

– Joq estimedim, ol kezde qúlaghyma maqta tyghyp qoyghan edim. Altyn shyqsa dúrys bolghan eken.Torghayym gýldenetin boldy ghoy.

– Atannyng basy gýldenedi. Altynnyng sheti kórinse boldy, eki kózi syqsiyp sheteldikter jetip keledi. Sosyn anau altynyndy  qoyyn-qonyshyna tyghyp, syimasa shekpenine tyghyp, oghan da syimasa dambalyna salyp әketedi, erten. Sen qalasyng altyn qazghan kýreginmen jer shúqyp... Týieni týgimen, «taplofozdy» jýgimen jútatyn kýshikter ghoy olar. Áy, qoyshy sony, biz sayasetker emespiz ghoy. Alsa ala bersin, almaghan nemiz qaldy? (Qap bәlem, mening әdeyi uaqytymdy alyp túrsyng ghoy-ә, dәl qazir sennen Hrapunov siyaqty sytylyp ketpesem, Shynghys atym qúrysyn).

– Ne, ne ghoy Eseke, men anau jas óskinderge qazaq tilinen sabaq beruim kerek edi? Endi rúqsat bolsa...

– Qazaq tili deysing be? Óte dúrys aitasyng .Qazir  qazaq tilin eshkim sóilemeytin boldy ghoy (uf, qúday-au, myna bir esersoqty qay kýnәma kezdestirdim eken, auzyna jylan júmyrtqalap, kobra jel jiberip ketkir)...

– Jogharydaghylar «qazaqsha sóilender, qazaqsha sóilender» dep sayraydy, al ózderi bir auyz qazaqsha bilmeydi. Osy orysshagha kelgende opyryp, qazaqsha sóile deseng qaghynyp qalady búlar. Áy, anau jinalystaryn qazaqsha ótkizse, olardy Qúday úra ma? Qazaqstanda túra ma, qazaqsha sóileu kerek ghoy «svolchtar»! (qabaghyn biraz týiip  túrdy da qaytadan kýlimsirep).

– Áy qoyshy sony, biz sayasatker emespiz ghoy, sóilese sóiley bersin ózderining tilderi ghoy.

– Eseke, mynau júmys bar, әri jana jylgha dayyndyq bar degendey. Men kete... (taghy sózimdi bólip jiberdi, degbirim qasha bastady).

– Jana jylgha dayyndalghan dúrys ghoy. Biraq myna tikenek shyrshalardy Tәuelsizdik kýni toylanbay túryp, alangha qúryp qoyatyny nesi? Tәuelsizdik bizding tiregimiz, jýregimiz. Sol jýregimizge shyrshanyng tikenegi kirip túr qazir. Áy kezinde Qayrattyng qanymen, Lәzzattyng janymen kelgen Tәuelsizdik ghoy búl. Sony biz qasterley almasaq ne bolghanymyz? Sol qúryp ketkir aghashty jiyrmasynan keyin de qúrsa bolady ghoy. Ánsheyinde aspan ainalyp jerge týsse de asyqpaytyn sheneunikter osy  aghashty qúrugha asyghady da túrady (osy kezde Esekenning telefony shyr ete qaldy, men esim kete quandym, osy sәtti paydalanyp ketpesem júmystan keshigetin týrim bar).

– Allo, iyә, men endi shyghyp bara jatyrmyn. Qazir vokzaldan minemin. Au, nan ala salshy. Jaraydy! (telefon tútqasyn ústap bara jatyp, menimen bas iyzep qoshtasqanday boldy). Sonymen is bitti, qu ketti.

«Sau-sau,chau» dep artynan men qala berdim. Soqa basym sopiyp túrghanda júmysym esime sart ete qalmasy bar ma? Osy joly keshiksem bastyghym «salito ainalyp teber dep, saghatyma qarayyn desem qolym qúrghyr ayazdan siresip qatyp qalypty. Mana essiz esersoqtyng әngimesin tyndaymyn dep qolymdy qaltama saludy úmytyp kettippin. Áyteuir ayaghym sap-sau eken (bәtenkemning arqasy ghoy). Al túra kelip jýgireyin. Jýgirip kelem, jýgirip kelem. Oilanbayyn desem de, basymda tauyqtyng miynday my bolghan son, oilanyp qoya berem. Ne oilady deysizder ghoy? Managhy esersoqtyng әngimesin oilap kelemin. Sony men esersoq, auzyna kelgenin ottay beredi deymin, degenmen... Esekenning sózi shyndyq siyaqty. Jyndynyng sandyraghy keledi degen osy-au! Áy, qoyshy sony, biz sayasatker emespiz ghoy!

Shynghys Kenjaliyev

Abai.kz