«Abay joly» romanynyng ón boyynda Abay әdilettik eter jiyn top ishinde, onyng qarsysynda jaryp sóiler sózimen, yqty-jardy tyndamas kesek isimen «jalghyz kózdi, úzyn seldir qara saqaldy, jal túmsyq, jar qabaq, er jýzdi Orazbay» otyrady. Orazbay «Abay joly» epopeyasynyng 2-kitabynyng ýshinshi tarauy «Enisteden» tórtinshi kitaptyng songhy tarauyna deyin Abaygha qarsy kýreser pәleli toptyng basynda jýredi. Sol Orazbaydy Múqang tirisinde kórgen. Túraghúl qyzy Aqysh esteliginde Múqang Orazbay nemeresi Medeuúly Saniyaz ýiinde 1918 jyly ailap jatyp, Orazbay әuletimen aralasta bolghanyn aitady.

Orazbay Aqqúlyúly (1837-1921) – Tobyqty elindegi Búghyly bolysynyng bayy, qajy. Ruy – Esbolat. Shejirede Músabaydan Tolymqoja, Shegir, Shegirden – Boranshy, odan – Esbolat. Kayypberdi –  Esbolattyng asyrap alghan balasy. Qayypberdiden Qoshqar, odan Aqqúly tuady.

Orazbay «el kózi» qyla ma, ya shyny ma Abay dýnie salghan son, aqyn esimin auzynan tastamay ól-ólgeninshe ardaqtap otyrypty. Abay dýniyeden qaytqanyn estu sәtindegi Orazbay әreketi elge keng jayylghan.

Abaydyng dýniyeden ótkening habarlamaqshy janazashy aldymen alystaghy elge attandyrylady ghoy. Balashaqpaqtan Degelendegi Qarakesekterge jiberilgen janazashydan habar estigen aghayyndarynyng biri kep Abaydyng ólgenin Orazbaygha jaydan-jay, tipti quanghanday bop habarlay salypty. Orazbay «Oy, bauyrymdap» bozdap jylap ketip, әlgi pәruaysyzdy sabay jónelipti. Orazbay «Oybay-oybay, jetesiz iyt! Abay ólgenshe, Orazbay qosa óldi, arysyng qúlady. Kýning sónip, aiyng batty! demeysing be, oibay! Endi ne boldym! Oibay, Abay, Abay! Men nege artynda qaldym!» – dep anyrapty. Bay sabasyna týsken son, jinalghan aghayyndar ishinen biri:

– Orazeke, mynauynyz ne? Tirisinde Abaymen syilastyghyng jayy alty alashqa mәlim boldy. Al, ol jaryqtyq dýniyeden kóshkesin myna joqtauynyzdy týsindirinizshi!– depti.

Orazbay: «Meni ayaghy aspannan salbyrap týsti dep pe edinder? Shyqqan jerim belgili. Shókimdey Esbolattan shyqtym. Tipti, shyngha kelsek, onyng da bel balasy emes, asyrandy Qayypberdiden tuamyz. Keng Alla aldyma mal bitirdi. Manymda qara-qúra bolsyn dep Semey uezine shashyrap ketken Esbolattyng «oydaghy otyz arba jyny men qyrdaghy qyryq arba qútyrghanyn» jinap, Shúnaydyng qos biyigindegi eki starshyn Esbolat eli ettim. Meni «Abaydyng kim ekendigin bilmeydi», «onymen tenmin dep alysty» degen kisi qatalasady. Abay «el býligi Tobyqty» dep tegin aitqan joq. Men «el býligi» dep jalpaq Tobyqtyny atamay, «el býligi – Oljay» der edim. Qarandarshy, Kóshbiykedegi býlikten son, Abay ýsh Oljay — Aydos, Jandos, Qaydos basyn qosyp, biriktirip edi, býlingen Tobyqty bar ma qazir. Mine, Abay dýniyeden ótken tústa, shýkir, Tobyqty bir kisining balasynday býtin yntymaqty el. Búl – Abay isi. Abaydyng ózi sabalghannan keyin kek kumaghanyn qalay týsinesinder sender?!. Abay óz qatesin týsindi. Qúnanbay әuletining «Qúdaydan tudyq» deytindey zorlyq, zombylyghyn tyimady. Óz basynda da asqaqtyq boldy. Sony úqty da jaryqtyq «kek artynan kek tuady» dep aimaghyna, aghayynyna qúshaghyn aiqara ashyp kep jiberdi. Halyq qúshaghyna syidy da ketti. Odan son, tuys júrtyn Abaydan ajyratar kýsh joq edi. Búl, meninshe, Abaydyng óz júrtymen mәngilik tabysuy. Al, sender sonyng bәrin bile túra, sen nege qarsy shyqtyng dep otyrsyndar ghoy. Shyngha kelsek, Abaymen tendeskisi kelgen men emes, óz tuystary – Oljaylar. Jigitek júrty – keshegi Kengirbay júrty, kýlli tobyqtyny «el etti» deytin úly by әuleti. Olar biylik basynda bolmasa da, bar Tobyqtydan ýstem otyruy kerek. Aydaghysy kelse, malyn, alghysy kelse, janyn alsa da Jigitekterge eshkim toqtau salmauy kerek. Oghan keshe Qúneken, býgin Abay jibergen joq. Aydostyng ózi ishinen Kótibaq kóptigine senip, Qaydos pysyqtyghy men «pysh-pysh» ósek, júghymdylyghyn búlday iynening jasuynday jerden ótip otyrdy.

Men she?!. Men Abaygha qarsy partiya – jikke enip, onyng basynda bolumen atymdy shygharghym keldi. Oilasam, el arysy atalghan tústan, oghan qarsynyng aty da úmytylmay, qatar atalady eken. Abay atymen qatar atalghan adamnyng armany ne?.. Meyli, keyingiler jamandap-aq sóilesin meni. Abaymen birge atym atalyp jýrudi kim qansha myng jylqygha satyp ala alatynyn aitsynshy maghan!

Jә, shirikter shyndy aitqyzdyndar-au! Janazashy da kep qalar, qamgha kirisinder!», – dep toqtapty.

  «Úlylar mekeni» kitaby alyndy

degdar.kz