Elimizdegi jetekshi sayasy qúrylym - «Núr Otan» partiyasy parlament mәjilisine saylaugha 127 kandidattyng tizimin jariyalady. Partiyalyq tizim yghay men syghaygha toly. Jetekshi partiya tiziminen qazaq elindegi býgingi sayasy qúrylymnyng ahualy men ruhaniy-moralidyq jaghdaydyng auanyn bayqaugha bolady. Osynau yghay-syghaydyng últy men eli ýshin «sinirgen» enbekterine sholu jasap, qoldan kelgenshe, qoydyng on eki mýshesindey bútarlap kóreyik.

«Núr Otan» partiyasy tizimining serkesi - Memlekettik hatshy Gýlshara ÁBDIHALYQOVA. Búl kisi әleumettik qorghau salasy uәzirining qatardaghy orynbasary, uәzirding ózi, Preziydent Ákimshiligindegi әielder isi komissiyasynyng jetekshisi boldy. Qay qyzmetinde de qarapayym halyqqa jaqyn jýrgenin kórgemiz joq. Sayasy túlghasy da jarqyrap kóringen emes. Kópting ishindegi kýngirt beyne. Qanqu sóz «Ábdihalyqovanyng arbasyn kónili jaqyn Berdibek Saparbaev sýirep jýr» deydi...

Jana deputattyqqa baqanday alty ónirding basshysy at qosypty: Alik AYDARBAEV, Danial AHMETOV, Sergey KULAGIYN, Amandyq BATALOV, Berdibek SAPARBAEV, Baqtyqoja IZMÚHAMBETOV.

Manghystaudyng «myrzasy», mamandyghy múnayshy Alik AYDARBAEV ekpindep baryp, etpetinen týsti. Batystyng aq shaghyldarynyng asty qara may bolghanymen, ýsti ýskirik ýstirt eken, ekining birine shaghylatyn júmsaq janghaq bolmay shyqty. Jergilikti júrttyng ghasyrlar boyy qalyptasqan salt-sana, әdet-ghúrpy myzghymay qoydy, Álekeng qúpiyanyng kiltin taba almady. Bәlkim, kerisinshe, qara maydy sora bermey, әuliyeler mekenine jana tehnologiyalardy tartyp, auylsharuashylyghyn myqtap qolgha alu kerek pe edi, qalay bolghanda da, algha basqan qadam keri kete berdi... Yaghni, nýkte (knopka) basugha shamasy jeter...

Kóshten qalghan taylaqtay adasyp-anyrap jýrgen Danial AHMETOVting qolyna shyghystyng tizgini tiygende, Óskemendi qansha kýshense de qazaq qyla almaghan Berdibek SAPARBAEVtan keyin jana lep, tyng samal ese me dep dәmettik. Dәmemiz Dәmegýl apamdikindey boldy. Danial kókemning «atqan oghy» aidalagha kete berdi, dóp tiymedi. Eshtene ózgerte almady...

Al, ózin Aqmola ónirining baquatty «bolysynday» sezinetin Sergey KULAGIYN balasyn astananyng әr audanyna әkim qylyp auystyrumen әlek bolyp jýr. Gu-guge qúlaq salsaq, oblystyng orasan jeri «bolystyn» qúzyrynda kórinedi. Astanagha kim әkim bolyp kelse de, jerding tarlyghynan ónir «bolysynan» bolysuyn ótinedi eken. Kulaginning esebi týgel, jauaby qysqa: «dashi na dashi...», yaghni, «men saghan jer beremin, sen mening balamdy әkim qylasyn» «Sauda - saqal sipaghansha»: Astana әkimi jer alady, Kulaginning balasy әkim bolyp barady...

Almaty oblysynyng basshysy Amandyq BATALOV ómirboyy №2 kezektegi adam bolyp keldi. Kenet, ol №1 túghyrgha top ete týskende, basqa týgili, ózi senbedi. Senim bildirildi, jarlyqqa qol qoyyldy, amal neshik, tyrmysu kerek. Tyrmysyp ta, tyrysyp ta keledi. 

Aqtóbege at jetektep jetken Berdibek SAPARBAEV jana әdis izdep әure-sarsangha týspedi. Aynalasyna jurnalistika fakulitetining esigin ashpaghan, tipti, ashsa da alghan baghasy «ýshtikten» aspaghan ortanqol, ortasha oilap, ortasha jazatyn qabileti kemshin gazetshilerdi jinap, ózin-ózi maqtatyp, ashyq piargha bas saldy. Mysaly, aidalada «avariyadan» auyr halde jatqan poliyseylerding shyrqyraghan janyn Saparbaev «saqtap qaldy», jer týbindegi jat elding astanasyn «bilmegen» múghalimagha Berdibek «sabaq ýiretti», oryssha sóilegen qytaylyq investordyng qazaqsha bilmegenine Saparbaev «qatty ókpelep qaldy»... t.s.s. Qysqasy, kindik qany tamghan Qyzylordagha basy artyq bir qauyn ekpegen, shóbi shýigin Shymkentting shyrayyn úqsata almaghan, toqsan tylsym tabighaty tamsandyrghan Altaydyng abyroyyn asyrugha shamasy kelmegen Berdibek Saparbaev qalqayghan tóbesinen jalpayghan taqyry basym Aqtóbede asyp-sasyp, aqyrgha qúlady... Basshygha qay qylyghymen jaghatynan qúday bilsin, әiteuir, Saparbaev barghan jerden qap-qap maqtau estigenimen, ilkimdi ilgerileu kóringen joq. Búl sózimizge danyshpan Abaydyng azyp-tozghan tughan topyraghynyng adam shoshyrlyq ahualy kuә...

Qos ministr astarynan su shyqqanday nemese elge enbegi әsire ótip ketkendey deputattyng tynysh ómirine úmtylypty: biri - Qarjy uәziri Baqyt SÚLTANOV, ekinshisi - mәdeniyetshil Arystanbek MÚHAMEDIYÚLY.

Á degende, Baqyt SÚLTANOV bilimdi jigittey әser qaldyrdy. Biraq, biliktiligin Preziydent Ákimshiligining dәlizderinde joghaltyp alghan sekildi. Áytpese, «әkeleri» kýshiginde talap tastady. Qazir qarjy men marjany shatastyryp aldy...

Eshkimning kóniline kelmesin, Arystanbek MÚHAMEDIYÚLYnyng HanTәniri, eng biyik shyny - rektorlyq lauazym edi. Kótere almas belbeudi beline baylady. «Qabyrghalary kórinip, ókpesi óshti». Qazaq handyghynyng mereytoyy - balabaqshadaghy ertengilikten alys ketpedi. Kópserialy kórkemfilim kómilip qaldy. Basqasyna bas auyrtyp qaytemiz...

Sosyn, bir shoghyr basqaru qúrylymdarynyng funksionerleri jalaulatyp shyqty. Qazaqtyng býgingi ekonomikasynyng auyr jaghdayy búlardyng qanshalyqty nashar basqarushy ekendikterin dәleldep berse de, sheshingender sudan tayynatyn emes. Ahmetjan ESIMOV - qazaqtyng auylsharuashylyghyn kýiretip, eng iri qalamyz Almatyny ýieletti. Elimizding eren eki ónirinde, qos oblysta ekonomikalyq túghyrnama jasap, naqty júmys oryndaryn ashu arqyly halyqtyng әl-auqatyna әser etuge qauqarlary jetpegender jyly jer, júmsaq oryngha úmytylyp otyr. Al, eng әlsiz ministr boludyng «sheberlik sabaqtarynyn» dәriskeri Mynbay DARHANnan, «Bәiterek» últtyq basqarushy holdinginde joghary jalaqy alugha ghana jaraghan Quandyq BIYShIMBAEVtan, әiel bosandyratyn genikolog-dәriger Zәuresh AMANJOLOVAdan, partiya apparatynyng «intrigalarynyng mamany» Múhtar ERMANnan, jylu jinap, jan baqqan «Bauyrjan» qoghamdyq qorynyng jetekshisi Júldyz OMARBEKOVAdan, telejýrgizushiler Artur PLATONOV men Mayya VERONSKAYadan nendey nәtiyjeli júmys kýtemiz?!. Búl aghayyndardyng ózgelerge qaraghanda tәuirleu atqaratyn ózderining kәsipterimen ainalysa bergeni jón emes pe?!.

Endi әnshi-biyshiler men sportshylar Qayrat NÚRTAS, Janar DUGALOVA, Núrlan ÁLIMJANOV, Gennadiy GOLOVKIYN, Iliya ILIYN, Serik SÁPIYEV, Oliga ShIShIGINA - Mәjilisting onsyz da oisyraghan bedelin oirandap, tabytqa tastady...

Mәjilisting V-shaqyrylymyndaghy eski deputattar (úzyn-yrghasy 30 shaqty adam) Zaghipa BALIYEVA, Mәulen ÁShIMBAEV, Quanysh SÚLTANOV, Gýljan QARAGhÚSOVA, Mayra AYSINA, Sergey DIYaChENO, Qabibolla JAQYPOV, Baqytjan ERTAEV, Gýlnәr IHSANOVA, Meyram PIShEMBAEV, Serik SEYDUMANOVtar búghan deyin býldirgenderi az bolghanday, qayta esik qaghyp túr. «Bizdi taratynyzshyI» dep, kýni keshe qiylghan ózderi edi ghoy, úyatty úrlatyp alu - auyr eken...

Sonda ýmitkerlerding týgeli ýmitsiz әri layyqsyz ba? Joq, әriyne. Qazaqtyng qamyn aityp, últtyng úlyqtyghyn tanyghan azamattar joq emes. Mysaly, Bekbolat TILEUHAN, Omarhan ÓKSIKBAEV, Núrtay SABILIYaNOV, Baqytbek SMAGhÚL, Abay TASBOLATOV, Múhtar TINIKEEV...

Elding zang shygharushy qabyrghaly qúrylymynyng - toy-Mәjiliske nemese shou-Mәjiliske ainalyp bara jatqanyn bayqaghan alystaghy Ghalym BOQASh bauyrymyz «Feysbuktegi» paraqshasynda: «...25 jyl boyy «әueli - ekonomika, sosyn - sayasat» dep kelgen «dualy auyzdyn» «ekonomikasy» qayda ketti? Birinshi oryngha qoyghandaghy kýii mynau bolsa (EIU «Qazaqstan 2016 jyly 2.2 payyz­dyq resessiyagha ketedi» dep boljady, 1998 jylghy siyaqty qúldyrau), onda ekinshi orynda túrghandaghy jayy ne bolar edi? 25 jyl boyy bir sәttik «spesproektilermen» kóz aldaghan nauqanizm iydeologiyasynan bas tartyp, naqty ispen ainalysatyn mezgil bayaghyda tughanyn aitatyn eti tiri bir mýshe shyghar ma eken?..» - dep jazypty...

Áy qaydam, kýni keshe býginning Búqarynday bolghan Ábish KEKILBAEVtan qyzghanghan deputattyghymyzdy - býgin kolledjding týlegi Qayrat NÚRTASqa tyqpalaghandardan tatymdy eshtene shygha qoymas?!.

Qajymúqan GhABDOLLA

Abai.kz