Zengi baba buaz siyrdyng búzauynyng týr-týsin tumay jatyp dәl aitatyn kóripkel, әulie bolypty. Jary Ánuar ana da tegin adam bolmapty. Ol Zengi babanyng as-auqatyn dayyndap, adal qyzmet etipti. Tamaq әzirlegende ghúsyl dәretpen pisiredi eken.

Birde as dayyndap jatyp, basyndaghy jaulyghyn týzemek bolady. Sol sәtte oramalynan tamaqqa las zattyng bir qiqymy úshyp týsip ketkendey bolady. Ánuar «qap» dep, qazandy qansha shayqasa da, esh nәrse taba almaydy. Tipti «osy arada bolar» dep shamalap, tamaqtan bir-eki ojau tógip tastaydy. Biraq kónilindegi sekem ketpey qoyady.

Týs mezgili bolghanda siyr baghyp jýrgen Zengi babamyzgha as aparyp beredi. Baba auqattanyp alady. Kýmәnin teksermek bolghan Ánuar anamyz sýt pisirimdey uaqyttan son, Zengi babagha:

– Anau buaz siyrdyng búzauy qanday bolady? – dep súraydy. Baba:

– Týsi qyzyl, mandayy qasqa búzau, – dep jauap beredi. Ánuar anamyz jymiyp:

– Qúiryghynyng úshy aq, qyzyl búzau, – deydi. Zengi oghan bir qarap oilanyp qalady.

Uaqyty jetkende buaz siyr Ánuar anamyz sipattaghanday búzau tuady. Zengi boljamynyng qate shyqqanyna tanqalyp:

– Neden janyldym? – dep oilanady. Sol kezde Ánuar anamyz:

– Ótken kýni as dayyndap jatyp, tamaqqa bir nәrse týsirip aldym. Qansha izdesem de, taba almadym. Mýmkin kózime elestegen shyghar degen de oilar boldy. Sol qúrghyr aspen birge asqazanynyzgha baryp, jangha әser qylghan. Jýrek kózinizge bolmashy perde bop tútylghan eken. Jatyrdaghy búzaudyng qúiryghy mandayyn jauyp jatqan. Sony jete kóre almadynyz. Meni keshiriniz, – deydi. Zengi baba Ánuardyng mandayynan iyiskep:

– Mening әuliyelik qasiyetim sening qylausyz taza qyzmetinmen baylanysty eken. Sening as-auqatyng adal bolsa, mening de ruhym shiray týsedi, – depti.

Derekkózi: degdar.kz