Áleumettik jelidegi jazbasy ýshin, QR Qylmystyq kodeksin óreskel búzyp, «Alauyzdyq tudyrdy» degen aiyppen eki jylgha bas bostandyghynan aiyrylghan azamattyq belsendi Serikjan Mәmbetalin óz kinәsin moyyndap, keshirim súrady.

Mәmbetalinning mәlimdemesi әleumettik jeli qoldanushylary arasynda qyzu pikir-talas tudyrghany da jasyryn emes.  Serikjan Mәmbetalin keshe Facebook jelisindegi jeke paraqshasynda júrtshylyqqa arnaghan ýndeuin jariyalady. Onda aty shuly sottalushy kinәsin moyyndap, keshirim súrap, ózine kesilgen jazany júmsartudy ótinipti. Soghan qaraghanda, juyrda apellyasiyalyq sot otyrysynda onyng aryzy qaralyp, 2 jyldyq týrme jazasy shartty jazagha auystyryluy mýmkin degen boljamdar aityluda.  Múnday jaghdayda ol qamaudan bosatylady.

Tómende S.Mәmbetalinning ýndeuining audarmasyn berip otyrmyz.

Qúrmetti dostarym jәne mening jaqtastarym, taghdyryma alandaushylar! 

Ózderinizge mәlim osydan biraz uaqyt búryn maghan últaralyq tatulyqqa syzat týsirdi degen aiyp taghylyp, eki jylgha bas bostandyghymnan aiyrylghan bolatynmyn. Abaqtyda otyryp, bolghan jaydy jan jaqty oy eleginen ótkizuge uaqyt taptym. 

Oilana kele búl jaghdaygha ózimning kinәli ekenimdi týsindim. Tergeu barysynda mening kinәmdi aighaqtaytyn, búltartpaytyn dәlelder býge-shýgesine deyin tizildi. Sol sebepten de óz kinәmdi moyyndaugha mәjbýr bolyp otyrmyn. 

Men әleumettik jelidegi paraqshamda qazaq halqynyng ar-namysyna núqsan keltiretin kózqarastaghy kitabymdy jaryqqa shygharghan bolatynmyn. Shyndyghynda men osy әreketimdi jýzege asyryp jatqanymda aiyptalatynymdy bilgenim joq. Óte qatty qateleskenimdi keyinnen baryp týsingenimde de múny qastyq oilaghan qylmys retinde sezine almaghanym ras. Mening shetelde úzaq uaqyt biznespen ainalysqanymdy kópshilik biledi. Sol kezde elimizdegi qoghamdyq-sayasy oqighalargha belsene aralasyp, ómirdi jaqsartugha tyryspaq niyette boldym. 

Songhy uaqyttarda mening otbasylyq ómirimde de ong ózgerister boldy. Qyrkýiek aiynda úlym Almatyda dýniyege keldi. Men balamnyng tolyqtay Qazaqstannyng azamaty bolyp óskenin qalaymyn. 

Mening әke-sheshem býginde qart adamdar. Olar óz ghúmyrynda Otanyna degen qúrmetin esh uaqytta joghaltqqan emes. 

Anam elimizge enbegi singen akusher-giynekolog. Últtyq medisinalyq akademiyada dәris berip, kóptegen bilikti mamandardy tәrbiyelep shyghardy. 

Ákem de medisina salasynda ózin bilikti ghalym retinde kórsete bilgen adam. Medisina ghylymynyng doktory, kóptegen azamattardyng densaulyghyna arashashy bolyp, sauyghyp ketuine sýbeli ýlesin qosty. 

Tergeude jәne sot prosesi kezinde ózimning otbasyma, ata-anama, úl-qyzyma kerek ekenimdi týsindim. Qart ata-anam mening bostandyqqa shyghuymnan kýder ýzdi. Úlymnyng mensiz tәrbiyelenip jatqanyna da janym kýizeledi. 

Men óz aiybymdy tolyghymen moyyndap jәne sol ýshin de ókinemin. Búl maghan auyr sabaq boldy. 

Endi mening búl qateligimdi keshirip, aitqan oiyma adamgershilik týsinistikpen qarap, maghan shygharylghan ýkimdi jenildetuinizdi súraymyn. Ata-anama, Otbasyma, balalaryma oralu ýshin endigide qoghamdyq-sayasy oqighalargha aralaspaytynymdy júrtshylyq aldynda mәlimdeymin. Jәne qazirgi kýnde de sot qoghamdyq belsendilik tanytatyn istermen ainalysuyma tyiym salghan jayy bar. 

Meni orynsyz qaralap, búl mәseleni saudagha salmaularynyzdy súraymyn. Mening jәne otbasymnyng basyna týsken osy qiyndyqqa týsinistikpen qaraularynyzgha shaqyramyn.

Sizderge degen qúrmetpen, Serikjan Mәmbetaliyn. 

 Abai.kz