NEMESE TAZALYQ PEN ERKEK "PIShU" HIKAYaSY

«Dosty payghambar, kórshini qúday qosady» deushi edi halyq danalyghy. IYә, qúday qúsqan song oghan esh sharang da, amal-aylang da joq , tek, tatu-tәtti barys-kelis, alys-beris jasap osynau dýrbeleng dýniyening tynysh kýiin saqtap qana sanaly ghúmyryndy saliqaly ótkizu ýshin, kórshinning qas-qabaghyn baghyp qalbandap  sabylasyn da bayaghy.  

Aytayyn degenim týp tórkinimiz Ghún, Ýisin, Yuzler zamandarynan bermen neshe myng jyldyq, búl kýnderi, arghy ata-babalary «arqa etin arsha, borbay etin borsha qyp» aqyl parasatynyng arqasynda salghan saltanantty úly qorghanynan qoparyla shyghyp qomaqty jerdi iyelep qúmyrsqanyng iyleuindey qújnap otyrghan  aidahar aibatty, haqarly qayratty – shyghystaghy alyp kórshimiz, eki ólkesining azamaty bir-birining tilin audarmashysyz týsinbeytin,  býgingi bir tútas hanzu dep atalatyn Qytay eli jayly:  tegi,  biz  ne bilemiz? Osy últtan bizge osyghan deyin qanday únamdy mәdeniyet júghysty boldy? Alda taghy qanday janalyqtar әkelui mýmkýn?  Osy týiinder jayly  arnayy zertteushi bolmasam da,  sol elde ótken 38 jyldyq ómirimde óz kózimmen kórgen, et qúlaghymmen auyzba auyz estigen, qos qoldap naqtyly ústaghan jayttardy qaz-qalpynda qaymaghyn búzbay  estelik-esse  retinde, qazaq azamattary men azamatshalarynyng eskere jýruleri ýshin jazyp, qaghaz betine  qaldyrudy jón kórdim.

Negizi, men qazirgi Qytay memleketine qarasty ShÚAR-dyng Ile qazaq oblysy Shapshal audany bayyrghy qazaqtyng ata qonysy (ýisinder eng alghash óz aldyna tu kóterip, derbes memleket qúrghan) bolghan  Ýisintau eteginde tuylyp sonda erjettim. Men túrghan auyldyng jartysy  úighyr da, jartysy  qazaq últy, odan tys keyin kelgen 5-6 taza qytay otbasy bar-túghyn. Bizdi 10 jasymyzdan bastap shiaudýidyng (kolqozdyn) jenil-jelpi: soqanyng atyna minu, sýirem salu, tyrmaq salu, túlyqtasqa minu siyaqty júmystaryna baulyp, 15-16 jasqa tayaghan shaghymyzda jazday biday oru nauqanynda oraqqa, kýzde shóp pisken kezde bau baylau, shalghy tartu; al qysta taudan kólikpen (at, ógiz) qaraghay tartu  siyaqty júmystargha istetip ósirgen. Ár júmys ornynda әlgi 4-5 taza qytaydy jergilikti halyq «búlar az sandy últ» dep bastaryna kóterip, astyng dәmdisin aldymen solargha berip, júmystyng jenilin solargha qaldyratyn. Bala bolghan song ba, meninde ishim jylyp kómekteskim kelip túratyn edi, ylghy da. Olar ol kezde bizding halyq istep jýrgen tek qana qarakýshting qajeti bolghan qara júmysqa  óte nashar keletin. Qazir oilasam әsilinde olar túrghan jerde bizdegidey daliyp jatqan dala joq, alaqanday jerde ainalsoqtap zorgha kýnderin kórip jýrgen eken de, mynaday keng kósilip enbek etip kórmegen tәrizdi.

Osy qytaylardyn, birde eldi shulatqan mynaday bir jaghdayy esimnen ketpeydi. Bir qytaydyng ýiine ishki qytaydan (qorghan ishinen boluy kerek) baldyzy ma, tuysy ma bir jas jigit  kelgen eken. Sol jigitti japan daladaghy esh kýzetsiz jayqalyp pisip túrghan shaudýidyng (kolqozdyn) jýgerisine aparmay ma, onday tegin asty ómirinde kórmegen әlgi bayqús, jýgerining ishine kirip alypty da, shala pisken sýtti jýgerini shiykidey jey beripti, jey beripti. Keshkisin, әlgining ishi sharanaday bolyp keuip, oibaygha basyp dopsha dóngelepti. Auyldyq jerde kórseterge  jetisken dәriger  joq, audan ortalyghyna aparargha kólik tabylmay, aqyry sol týni asqazany jarylyp ólipti de qalypty. Ony estigen aq kónil auyl adamdary «az sandy últ ólip qaldy, endi qaytemiz?» dep jylap-enirep әlgi qytaylargha qazaqshalap kónil aityp, júbatyp jýr. Ony bilip rahmet aityp jatqan jan  joq. Talaygha deyin kónilsiz kýy keshken kýli auyl júrty ''qúrmetti qonaqty''    ózderi  óltirgendey bolyp bir týrli boldy da qaldy.

1976 jyly qytaydy, baqanday 10 jyl  alasapyrangha salghan aty shuly «Mәdeiyet tónkerisi» toqtady da 1977 jyldan bastap joghary oqu oryndaryna memlekettik emtihan arqyly oqushy qabyldau tәrtibi ornady. Oghan deyin ata teginde bay sharua bolghan nemese el biylegen eren  adamdardyng túqymy men zobalang zamanda zәbir shegip Sovet jerinen eriksiz auyp barghan elding balalaryn «búlar qos jýrek» dep eshqanday oqu ornyna týsiuine  jol bermey, kerisinshe  taqyr kedey úrpaghyn, auzyng qaysy dese múrnyn kórsetetin momyn, jalynsyz jandardy ghana qabyldaytyn edi. Osy saliqaly sayasattyng arqasynda 1979 jyly men Shinjiang Unversiytetining matematika fakultetine oqugha týstim. Studenttik  kezde, kóbinde jastyq jelekting qyzuymen kóp nәrsege asa nazar  audaryp mәn de bermeysin  ghoy. Dese de, keyde adamdy eriksiz eleng etkizip esinde  mәngilik  shegelenip qalatyn qyzyq jayttar de bolady eken. 1982 jyly jazdyq demalys kezinde auylgha kelgenmin. Kelgen kýnning ertesi, bizding ýiding joghary jaghynda, 10 jyldyq mektepti birge bitirip, tay qúlynday tebisip birge ósken synyptasym Bauyrdan Qojamberdiúlynyng Mәrkiya atty sheshesine sәlem bereyin dep ýilerine barsam, esikting aldynda Mәrkiya apammen eki әiel birlikte aqshatyrdyng ýstinde sary bidaydy sapyryp, tasyn terip  tazalap, bir qyzyqty әngimelerin aitysyp otyrghan eken. Jaqsylap  sәlemdesip bolghan song Bauyrdan ekeumiz anaday jerde  bozbalalyq, boydaq jigittik әngimelerimizdi aitysyp  birazgha túrghanbyz. Álgi apalardyng ýzdik-ýzdik sylqyldap kýlgen kýlkileri eriksiz  nazarymdy búryp bolmaghan son, «Búl kisiler tegi nemenege sonsha mәz eken-ә?!» degen oimen qúlaghymdy salsam: Mәrkiya apam «Oyboy, әlgi Jaugansa bayqús taltandap jýre almay qalypty, obalay ózine. Ónide súrlanyp týsi qashyp ketipti.

– Ei, qalaysyn-ey,  – dep kónilin súrap edim,

– Jaqsy bop qaldym, – dep dausy dirildep. – Zorgha sóilep túr beyshara, –dedi sonan son. Qasynda otyrghan әielderding de jany ashyp:

– IYә, onay deysing be, qayta ólip qalmay jýrgenine tәube. E, bayqús aman bolsyn, kórer qyzyghyn kórip boldy ghoy. Endi bala-shaghasynyng qyzyghyn kórsin de. Bizde baryp kónilin súrap qoyalyq-ey, – dep bir-birine kýlki aralas  kónil-kýilerin bildirisip jatyr. Sosyn, «Búl ne әngime? Jaugansagha ne bolyp edi?» dep, Bauyrdannan súramaymyn ba. Sóitsem, ol bylay bolghan әngime eken:  Biz ortalau synypty oqyp jýrgenimizde әlgi 5-6 qytay otbasynyng balalary da mektep jasyna tolyp úighyr, qazaq aralas bastauyshtan bir-eki taza qytay synybyn ashqan, solargha sabaq beretin Jaugansa degen qytay  múghalim bolushy edi. 1980 jyldar  ýkimet taza qytaylargha «josparly tuyt» sayastyn jolgha qoyyp, sәtti jýrgizu ýshin  әueli әielderding tuyt jolyn  qiyp tastau tәsilin qoldanghan bolatyn. Keyin әielder jaghy «erkekter tynysh jýrse, biz de bala tappaymyz ghoy. Sondyqtan bizdi emes aldymen naghyz qylmysty jasaytyn  erkekterdi shektesin de?!» dep dau kóterip bolmaghan  son, endi «erkekti pishu» deytin danyshpandyq dana sayasatyn shygharghan eken. Osy saliqaly sayasatty jýzege asyru barysynda,  Jaugansanyng 6-7 balasy bolady da odan tys әieli taghy ekiqabat bolghandyqtan, «Búnday úyatsyz erkekti birinshi rette piship toqtatu kerek» dep sheshken jergilikti biylik, bassalyp, әielining qasynda tynysh jatudy bilmeytin Jaugansa múghalimdi piship (enin alyp tastau) tastaghan eken. Álgi kisilerding jany ashyp әngime etip otyrghany, salmaghy jenildep, saly sugha ketip, ayaqjaghynan  auyrsynyp kóshede zorgha jýrgen osy kisi bolyp shyqty. «Oy tәuba» dep myrys etip kýldim de men de jayyma kettim. Ol kezde búl nauqan maghan pәlendey zor әser ete qoymaghan bolatyn. «E, qytaylardyng ózinde bolyp jatqan sharua ghoy, bayaghy» dep qarasam kerek. Keyin arasyn kóp suytpay 1987 jyldar búl sayasat úsaq últtargha da birdey jýrgiziletin bolyp bekitildi. 1990 jyldar jigitter arasynda «Oybay, Tekeste bir  partiya mýshesi qazaq kadrin zorlap pishpek bolyp «pishkishter» ýiine basyp kirgende, әli bayqústy әieli terezeden qashyryp  shygharyp jibergen  eken. Ýkimet qoyady deysing be, andyp jýrip aqyry bir kýni bas salyp ústap alyp, әi-shýige qaratpay piship tastapty. Áyeli jylap-enirep: «Endi qayttim oibay, endi qayttym!» dep botaday bozdap jýr deydi» dep syltyng әngimeler aityp jýrdi. 1996 jyly ata mekenge kóshuge ishtey dayyndalyp, auyldaghy kәri sheshem men agha bauyrlargha qoshtasyp keleyin degen oimen auylgha barsam, bayaghy 5-6 otbasy qytaylarym 50-60 týtinnen asyp, ózderi ynghaylanyp bir auyl bolyp, ortadan oiyp otyryp jeke-jeke әr týrli búiym satatyn dýkender, may tartatyn, biday tartatyn, taqtay tiletin siyaqty  kishikirim zavottar qúryp shirep otyr. E, búnysy jaqsy bolghan eken desem, el: «Oy, qúrsyn búlaryn, óte aram-las eken ghoy. Endi qayttik, býitip kórgen kýnimiz qúrsyn» dep bez-bez etedi. Tegi ne bop qaldy  eken dep, jaghdaydy bilgenim de: Mening bala kezimde auyl ortasyn qaq jaryp  bastauyn tau búlaqtarynan  alatyn  bir tastoghan móldir su sarqyrap aghyp jatatyn.Kýlli auyl adamdary da, qoldaghy bar mal da sol sudan ishetin. Keyindep júrttyng shәiinen bir týrli iyis shygha bastaghan ghoy. Ne bolghanyn qaydan bilsin «ózen basyna maldyng óligi týsip ketken shyghar» dep adam jiberip izdetip te kórgen eken. Biraq eshteme taba almaghan toghan bayaghysha taza bolghan. Sodan kýsh quaty barlar Kishibura sayynan tasyp ishse, quatsyz kәriler amalsyz әlgi sasyghan iyisti sudy ishe bergen. Keyin qarasa, әlgi aqyldy qytaylar aulalaryndaghy dәrethanysyn jer asty arqyly túruba jýrgizip tastoghangha jalghap  aghyzyp qoyghan eken. Búl is bilingen son, auyl adamdary әr bir qytaydyng ýiine baryp «búlaryng bolmaydy, jabyndar» dep ótingen, biraq kýsh bermegen aqyldy agha últ ókilderi sol boyynda qaldyrghan, sonymen bayqús qazaqtar eriksiz  dúmalap saydyng tabanyna biraq týsipti.

1990 jyly M. atty  múghalima ekeumiz Ontýstik Qytay Syshuan ólkesining ortalyghy Shyndu qalasyndaghy Syshuan ýnversiytetine bir jyldyq bilim jetildiruge oqugha bardyq. Syshuan oipatyna týsu ýshin poyyz tau saghalap  úzaq jýredi eken. Tau-tastyng alaqanday ashyq jeri joq, tiytimdey jazyqtau jer kórinse, soghan, oidan topyraq tasyp tógip egin egip qoyypty. Shyndu qalasynyng manyndaghy auyl bitken  týgeldey jer egip, jayqaltyp tastaghan. Álgi eginning retti jasalghan taptúinaqtay  taqtasyna, bir-birine úqsatylmay egilgen ósimdikterding qúlpyra ashqan aluan týsti gýline, bastaryna qazanday-qazanday shiqalpaqtaryn kiyinip, egin eteginde  jýrgen qújnaghan er jýrek  enbekshi búqaragha, byltyrdan qalghan egin sabandaryn jol boyyndaghy qaz-qatar tizilgen aghashtyng biyikteu ashalaryna shómelelep jiyp qoyghan pysyqtyqtaryna  qarap, beyne bir sheber suretshining salghan әsem órnegin kórgendey әserlenesing de, osyndaghy halyqtyng jankeshti enbekshildigine tәnti bolasyn.   Vakzalgha týskenimiz de qaraqúrttay qújnaghan halyqtan, bizdi kýtip alushylardy zorgha taptyq. Mening baghyma jaray ýsh úighyr jigiti barghan eken de, tórteumiz bir bólmede túrdyq. Qiynnyng qiyny M. múghalimagha boldy. Ol jalghyz músylman bolghandyqtan amalsyz ýsh taza qytay qyzymen  birge bir bólmede túrghan edi.  Ár tamaq ishken sayyn, Mýkeng asyn kóterip bizding bólmege keledi de túrady.Tórt erkekting ortasynda bir әiel adamnyng otyrghanyda  ynghaysyz seziledi eken. «Óz bólmende ishe salsanshy» desem: «Bólmege әueli kirip kórmeysing be?» deydi. Shynymen de  ne pәle bar eken dep bólmesine barsam, esigin ashqannan gýp etip bir ashy sasyq iyis múrnymdy jaryp jibere jazdady. Mýkennen «búl ne iyis?» dep súramaymyn ba... Sóitsem iyisting jayy bylay eken: Álgi ýsh qytay qyzdyng jeke-jeke ýsh pylasmas tegenesi bar eken de, azanda әr qaysysy óz tegenege jyly sudy qúiyp oghan sýlgisin salyp, qolyn aldymen tegene ishine juyp, odan betin sol sumen juyp, odan song sýlgisin juyp, sonynda sýlgi suyn syghyp betin sýrtedi eken. Týs kezinde әlgi tegenege tamaqqa dayyndaghan kógenisterin juyp, týsten keyin sabaqtan bosaghan kezde býkil ish kiyimi men qosa bar kiyim-keshegin juady eken.

Búl búl ma? Búl tegenening uniyversaldyghy sonsha,  týnimen ýsh qytaydyng súluy әr qaysy keminde eki ret, bolmasa ýsh retten tegenege bólme ishinde dәretke otyryp, azanda ortaq dәretqanagha aparyp tógedi (qytay nanymynda týnde dalagha shyghugha bolmaydy, eger dalagha shyqsang saytan alyp ketedi-mis.) eken. Sonda mólshermen ayaday bólmede bir týnde 6 dan  9 gha deyin kishi dәret syndyrylyp ýlken dәret otyrylghandyghy sebepti, bólme ishi borsyp, adam otyru óte qiyn bolghandyqtan, Mýkeng amalsyz bizge kele beredi eken.

Kórmegen adam «oy  qoyshy, týnimen otyra beretin bәri shyjyng bop ketti me sonsha?» deui de mýmkin. IYә, alghashynda men de sonday oida bolghan edim. Keyin bayqaghanym onyng ózindik sebebi: Qytay bitken, otyrghan-túrghan jerinde qaynaghan sudy kózi úiqygha ketkenshe  ishe beredi, әri kez kelgen zatty kózi shalsa boldy  toqtausyz jey beretin azqazany temirdey, múrny iyis almaytyn, tili dәmdi paryqtamaytyn tastay berik halyq eken.

Biraz kýn búl ortanyng ystyghyna shydamay, auasyna kóndikpey, beytanys  jandardan  tosyrqap beymaza kýide  jýrdik te «jylqy kisineskenshe, adam týsiniskenshe» degendey әr jerden kelgen: kóbisi hanzu da, ýsh tórt qana túnzu, bәizu, miizular men shýiirkelesip aghayyn boldyq ta kettik. Múndaghy: túnzu, bәizu, miizu degen úsaq últtar qaynaghan qytaydyng ishinde qalypty da, aty bir últ dep atalghanymen zaty bayaghyda-aq tap-taza hanzu últyna balday batyp, suday sinisip  ketken eken. Óz tilin, ne óz mәdeniyetinen dymdy da bilmeydi, bilgisi de kelmeydi. Bizge, tap bir ómiri kórmegen anyn aidalada kórgendey  tosyrqap qaraydy. Hanzu últy turaly lәm auyzdaryn ashpaydy eken.

Mening sol kezderde gitaramen azadap әn aitatyn әuestigim  bartúghyn. Sonyng yqpalynda  qasymda student qyz-jigitter kóp boldy da, әr kýni keshte uniyversiytet aulasy, qala berdi unviyersiytet qabyrghasyna japsarlay ornalasqan Uang jiang gúng yuangha (Uanjiang – qalanyn  bir shetin jaryp aghyp jatqan shaghyn ózen eken de, sol ózen atyna bola, Uanjiang baqshasy dep atap qoyghan siyaqty) baryp әn aitamyz, by biyleymiz, sharshaghanda týp-týp bambok aghashynyng týbine  qoralanyp otyryp, әr taqyrypta әngime dýken qúramyz. Ol ónirde jýz payyz taza qytay últy túratyndyqtan eshqanday  «últtyq mәsele» degen sóz, sóilem, pikip-talas   bolmaydy, tek ózderining enbekshil, batyr, qaysar, myqty, erjýrek halyq ekendikterin, jan sandarynyng әlemde eng kóptigin quanyshty sezimmen aityp otyratyn. Al men últtyq mәsele jóninde kóbirek aitamyn. Qyza-qyza kep kompartiyanyng qylmysyn da qosa ketemin, keyde.  Biraq, olardyng bir qasiyeti «a, solay ma, bizge olay aitpaydy ghoy. Onda onysy dúrys bolmaghan, múnysy dúrys emes» degen siyaqty ýn qosyp, syilap otyrady. Keyde әdeyi teris sóileseng de esh renish bayqatpay, kerisinshe erkeligindi kóteredi. Búndayda ózing de ynghaysyzdanyp, ishtey jenilgenindi moyyndaysyng da әzilge ainaldyryp әngime әuenin basqa taqyrypqa auystyryp qoya qoyasyn. Sóitip dumandatyp jýrgen kýnderding birinde, búlar taghy da batyrlyghyn, enbekshildigin, kóptigin aita bergen son, oiyma qaydan sap ete qaldy, әredik sóz kezeginde: «Áy, sabaqtastar bәring de oqyghan-toqyghan kózdering ashyq kónildering oyau azamatsyndar. Ghylymdy moyyndaysyndar ghoy , solay ma?» dedim

– Solay.

– Al ghylym degenimiz tabighattyng ózinde әu bastan qalyptasqan belgili bir jýie. Solay ma?

– Solay.

– Endeshe tabighattyng zanyn moyyndaymyz ghoy ?

– Moyyndaymyz.

– Onda, biz jasap otyrghan myna kórkem tabighatta jolbarys degen bir ang bar. Ózi  әdemi, aibatty, kýshti, erjýrek, әri tekti albaty soqtyqpaydy. Tirisin bәrimiz qadirleymiz, qasterleymiz, qorghaymyz, ebi kelse jan salyp baghamyz da. Al ólip qalsa terisin alyp qúrmetti oryngha saqtaymyz, sýiegi men qosa bar mýshesin dymyn qoymay dәrilikke istetemiz,  qyl-ayaghy tis-tyrnaghyna deyin alyp sandyqta saqtap qoyamyz. Sol januar estuimshe  12  jylda bir ret balalaydy eken, әri bir tughanda asyp ketse ekeu, bolmasa bireu ghana tuady. Osyghan kerisinshe, tyshqan degen bir januar bar. Onyng adam sýisinerdey óng dese óni, boy dese boyy joq, kim kóringen kórgen jerden jyny qozyp, qolynda ne bolsa sonymen perip nemese ayaghymen janshyp óltirip, ne mertiktirip ketedi. Ólse eti jeuge, terisi kerekke jaramaydy. Biraq sol pәle   jyl qúrghatpay  balalaydy, әri bir tughanda onshaqtyny biraq tuady. Mine tabighattyng zany. Búdan neni bayqaugha bolady? Búdan biz asyl zattyng túqymynyng az, nashar zattyng túqymynyng óte kóp bolatynyn bayqamaymyz ba, solay emes pe?» dedim .

 – IYә, iyә, shynymende solay. Sonda sening aitpaghyng qytay sapasyz halyq demeksing be ?» dedi  otyrghandar jamyrap.

– Jogha, men tek jaratylystyng zandylyghyn aityp otyrmyn ghoy.  Hanzu  halqy shynymen de enbekqor, tózimdi, ónerpaz, sabyrly da  salmaqty,  biraq batyrlyghy qalay ekenin bilmeymin, – dep qoydym. Álgiler bәrin ishtey bilse de maghan bir auyz qarsy әngime aitpay kýndegidey әdemi qalpymyzda  tarastyq. Sonan bastap kóptigin aitpaytyn boldy maghan.

Olargha bizding birden әser etken jaghymyz, tazalyghymyz eken. Meni izdep bizdin  bólmege kiretinderi basqalargha solay dәriptepti. Er adamdardyng bólme ústauy qanshalyqty keremet deysin. Dese de olargha, bizding әrqaysymyzdyng óz kiymimizdi óz tósegimizge rettep jinaqtap qoiymyz, asty tórteumizding ortaq stolda birge otyryp teng bólip  iship-jeuimiz, qalghan qoqyr soqyrdy jiyp-terip  bir paketke salyp, der shaghynda  daladaghy qoqys jәshigine tastauymyz olargha әser etken. Al olar er bolsyn,  qyz bala bolsyn jughan, juylmaghan kiyim-keshegin bólme ortasyna úzynynan bir arqan tartyp qoyyp, sol arqangha bәrin salaqtatyp ilip qoyady eken de, әr kim jatarynda óz óz tósegining aldyn  qos qoldap ashyp quysyna kirip ketedi eken.

As kezinde  otyz myn  shamasyndaghy  studentter men júmysshy-qyzmetshiler qosylyp ydysyna qúiyp alghan ganpanin (kýrish as) qoldaryna ústap unversiytet aulasynda ekiden, ýshten  toptasyp jýrip jiydi de,  byqtyrma kýrishting ýstine salghan quyrmashtaghy (shala tazalanghan (shynyn aitqanda),  tek sumen birer ret shayqap qana qoyghan, shirigin, týbirtegin ondy almaghan) kókónis pen shala quyrylghan donyz etin qolyndaghy qos tayaqshamen qysyp alyp eki jaqqa tastap otyrady eken. Ár kýni solay bolghan song ba,  tazalyq júmysshylary qansha tazaladyq dese de, aula ishindegi kez kelgen kók shópting ýstine senimdi týrde otyra almaysyn. Birde men osy mәseleni topty qytaydyng aldyna «sender nege unversiytet rektoryna úsynys jazbaysyndar? Bәring ashana ishinde as iship, ydys-ayaqtaryndy sonda juyp qaytsandar tazalyq jaghy jaqsy bolmay ma?» desem, olar maghan «Áy, sende qyzyqsyn. Sol rektordyng ózi de solay bolsa, ol qalay aqyl aitady bizge» dep kýlgeni. Sóitsem, olardyng sanasynda jalpy bettik asty bayaghyda  ata-babalarynan qalyptasyp qalghan qaghida boyynsha jýre jýrip jeu ''saliqaly salty'' shegelenip qalghan eken.

Birde, men hanzu halqynyng ýnemshildigin, asta-tók shyghyngha asa bara bermeytin asyl qasiyetin úlyqtap aitqanymda, sózime sýisingen jergilikti studentting aitqan mynaday bir mysaly esimnen әli kýnge ketpeydi. «Bizding osy Shyndu qalamyzda  ertede bir ataqty bay bolypty. Onyng әr kýngi sýiip  jeytin asyn bilesinder me? Joq, bilmeysinder. Ol adam әr kýngi ýsh uaqyttyq  as mәzirine  tek qana tauyqtyng tilin jeydi eken» dedi. Búghan tanqalghan men «Ey, sonda ol sonshama tauyqtyng tilin qaydan tabady? Qansha aqsha júmsasa da әr kýni sondaylyq kóp tildi oghan kim tauyp berui mýmkin? Búl endi kedey-kepshik bayqústardyng baydy maqtap kókke kóterui  ýshin әdeyi qúrastyrylghan qulyghy shyghar» dedim esh senbey. «Jogha, shyn aitam. Negizinde ol baydyng tauyq fermasy bolan eken de, әr kýni neshe jýzdegen tauyqty soyyp, bazargha satatyn kórinedi. Kesip tastalghan kereksiz basty it jeuden búryn jaghyn aiyryp tilin alyp, esh shyghyn shygharmay óz qarnyn baghady eken» degen de, «oypyrmay, júmyrtqadan jýn qyryqqan» degen osy eken-au dep,  shalqamnan týsip ólerdey kýlgenim bar.

Qazir eki el dostyghy berik, ústanghan sayasattarynda da kóp keregharlyq joq. Onyng ýstine bizding el  qytaydyng Evropagha tikeley  ótetin danghyraghan joly. Elimiz kytay kәsipkerlerin osynda kelip kәsip ashuyn, qarjy saluyn, egin egip esesin alyp, esh kedersiz óz elderine  ýptep әketuin barynsha qoldap-quattap, mýmkýndiginshe yntalandyryp ta otyr. Osynday sәtte osyghan deyin tegi qytaydan bizding qazaqqa sinisti bolghan qanday mәdeniyeti boldy eken degen oy mazalap, biraz tolghandym, arghy-bergi ómirimde kórgen-bilgenimdi saraladym, estigenimdi ótirik bolyp qalar degen oimen qaperge almadym, aqyry tapqanym, basqasyn bilmedim, tek taghamynan bizge yaghny qytay qazaqtaryna gәnpәn (byqtyrylghan kýrish) atty qytaydyng ata asy júghysty bolghan eken. «E, dym joqtan kóri, búl da  bolsa bargha esep qoy» dep ózime-ózim tang qalyp otyrmyn. Endi, alda nendey mәdeniyetting kirerin, nendey órkeniyetting ónmenderin bir qúdaydyng ózi bilmese, mening kózim pәlen deuge  jetinkiremey  túrghany.

Shayahmet QALIY

Abai.kz