Biz búryn reformany bilmeytinbiz. Latynnan «ózgeris» degen audarmasy qorqynyshty sóz bolghan son, auyl bitken odan qorqyp jýrdik: ózgerip qayda baramyz dep.

«Inflyasiya», «kriziys» degenderdi biletinbiz. Biletinimizding eki sebebi bar: birinshiden – mynau ýkimet bilgizdi: kriziycpen kózderindi kókshiyteyin dep. Ýkimetting qolynan b...q kelmegen son, eldi osynday krizistik jaghdaygha tap qyldy. Osydan keyin bilmey kór – krizisting qanday bolatynyn.

Ekinshiden, búl krizis bizde búryn da bolghan: bir qapshyq úngha bir qoy berip, jan baqtyq. Tipti auyldaghy tentekter bir qoydy tórt shólmek araqqa aiyrbastaghan kýn de basymyzdan ótti. Jalaqygha kir sabyn, balta men kýrekting basyn, ydys ayaq, kalosh, t.b. kódiy-sódy alghan kezimiz boldy. Onday da kýndi bastan ótkergen son, daghdarys degennen qorqudan qaldyq.

Al mynau «reforma» degen pәleni qolmen ústap, kózben kórmegen son, ne deuge bolady? Ony búryn-sondy eshkim basynan keshirmegen: auylda әrkim әrqalay týsinip jýrmiz. Bireuler ol kózge kórinbeytin, biraq qanyndy ishetin týri-týsi beymaghúlym zat deydi. Endi bireuler eshki men shoshqanyng shaghylysuynan tughan maqúlyq deydi. Tipti bireuler reformany aspannan shúgha jaudyratyn qúdiret dep te atap jýr.

Birdenening iyisin elden búryn sezetin mening kórshim IYisbay: «Sony da bilmeysing be, ol 100 qadam ghoy – bútyndy aiyryp, jýz adym jasaysyng – aldynnan sopang etip, reforma shygha keledi!» – deydi. Sonyng aqylymen kempirim ekeuimiz bir aidan beri auyl syrtynda 100 qadamnyng mynyn jasadyq – reforma týgili, aldymyzdan túra qashqan kesirtke kórmedik.

Al qala jaqqa jii shyghatyn, birdeneni biletin aghayyndar ony Amerika men Europadan qaryzgha alugha bolatyn aqsha deydi. «Aynalayyndar-au, qaryzgha alugha bolatyn dýnie bolsa, bankilik nesiyege batyp-batyp, ýirenip alghan basymyz neden qaymyghady – almaymyz ba qaryzgha, sodan son, shyqpaymyz ba krizisten?!» dep, aiqay salghym keledi.

Osylaysha әne-mine aighaylaymyn dep jýrgende, auylgha týsindirushiler keldi. Búl reforma qúrghyry halyqty damyghan 30 elding qataryna alyp baratyn qújat eken. Kәdimgi qaghazgha jaqsylap otyryp, mayyn tamyza jazylghan qújat. Búdan búryn da osynday qújattyng qat-qabatyn kórgen edik – joldaudan bastap, itjegir innovasiyagha deyin. Biraq ózgerip ketken eshtene joq: Menshikbay mehanik sonau 90-jyldary jekeshelendirip alghan bayaghy «MTM»-nyng býginde qanqighan tórt qabyrghasy ghana qaldy; Nansoghar naghashym menshiktep alghan naubayhana qazir toyhanagha ainalyp ketti; Kezindegi kenshardyng garajy Gýjirbaydyng mal qorasyna ainaldy – innovasiyanyng iyisin sezgen eshkim joq.

Al týsindirushilerding aituyna qaraghanda, endigi reforma bizdi Europadan bir-aq shygharady eken. Europagha kim barghysy kelmeydi deysin, tәiiri. Reformanyng týp-túqiyanyn týsinip qaytqan kórshining kempiri keshe maghan bylay deydi:

«Shalymyz ekeuimizding 50-60 myng pensiyamyzgha qarap qalghan mening bala-shagham ol Europada qalay jan baghady?» – dep.

Men aitam: «Barmay-aq qoy – sol atyng óshkir Europagha!».

«Qaydan barmayyn – 100 qadam jýrsen, jetip barasyng dep, týsindirushiler qoyar da qoymay otyrghan joq pa!».

«Ózderi alyp baramyz dep otyr ma?» – deymin men taghy an-tang keyippen.

«IYә, myna qújat túp-tura әneu bir... aty ne edi, qúrghyr... sol qalanyng tóbesinen týsiredi», – deydi.

«Ol qay qala?».

«Men qaysysyn biledi deysin?... Soghys jyldary atam shatyryna tu tigip qaytqan qala she?».

«E-e, Berlin be?».

«IYә, atam jaryqtyq sol qalany typ-tipyl ghyp qayttyq dep otyrushy edi, endi sol Berlining bizge ónege bola qapty da!».

Sodan, kórshi kempirding myna әngimesi qúlaghyma mayday jaghyp, týsindirushilerdi izdep, auyl әkimining kensesine bardym. Sóitsem, bizdi Berlinge jetektep aparayyn dep otyrghan eshkim joq eken. Sózderining au-jayynan úqqanym: Múnay baghasy 30 dollardan domalap, tómen týskende, oghan qarsy túru ýshin ýkimetimiz reforma jasaghan eken. Sol reforma jýzege asyp, baghamen alysu aiqasynan jenip shyqsaq, Europany quyp jetedi ekenbiz!

Osy arada men tenkiygen týsindirushige súraq qoydym: «Meyli, jón-aq bolsyn, biraq bizding auyl sol reformany neden bastauymyz kerek?» – dep.

«Enbek etu kerek, kýndiz-týni tynbay qylyp!» – deydi әlgi.

«Auylda itpen izdeseng júmys joq, ony qalay qylamyz?».

«Daghdarystyng jaqsylyghy sol – qyludyng jolyn izdeu kerek, sizderge búl reforma sonday mol mýmkinshilik berip otyr. Janasha jolyn tauyp alasyz da, qyla beresiz... enbekti», – dedi anau.

Basym әnki-tәnki bop, ýige qayttym. Keldim de kempirime:

«Áy, kempir, dayyndal, qylamyz!» – dedim.

«Oybay! Neni, kimdi?! Mening oghan shamam kelmeydi...» – dep, kempirim baj ete týsti.

«Neni bolushy edi – enbekti! Oiyn qarashy-ey mynanyn!».

«E-e... Sol-aq pa?».

«Sol-aq, reforma jýru ýshin osylay etu kerek eken!».

«Áy, shal, ózing ete ber, men ete-ete bolgham, pensiyagha shyghyp ketkenime jiyrma jyl ótken joq pa?!».

Men ishimnen oiladym: «Bala-shaghanyng bolashaghy ýshin, etpeske amal joq, kempir! Enbek etu kerek!».

Biraq taghy da ishimnen oilaymyn: «Mektep bolsa anau – oqushylar ýsh auysymda oqidy. Jol joq, auyz sudy astyryttaghy aryqtan tasyp ishemiz, bar maldy balalardyng oquyna aiyrbastap bitirdik... Europagha baru ýshin reforma bizding ne tenimiz, ә?!».

Ýiding janynan radiosyn sanqyldatyp, týsindirushilerding mashinasy ótti: «100 qadam... Jana arman... Damyghan elderge bastaytyn últtyq jospar...» – dep.

Eralhan JYLQAYDARÚLY

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» №3 (320) ot 21 yanvarya 2016 g.