GÝLDÁRIYa ÁShIRBAEVA QAYTARYM (ÁNGIME)
Sol jyly qúrbym Lәziza ayaq astynan kýieuge shyghyp, artynsha toygha shaqyryldym. Albyrt abituriyent shaqtan bastap, bir-birimizben jaqyn aralasqan dostar edik. Barayyn desem, jer shalghay. Mankent pen Jәrkentting arasy jerding týbi deuge kelinkireydi. Barmayyn desem, dos kónilin qimaymyn. Qúrbymnyng men degendegi kirshiksiz sezimine tiytimdey de qylau týsirgim joq. Ári oilanyp, beri oilanyp, ýi-ishinen әzer degende rúqsat súrap, jol jýruge qamdandym. Barar joldy, qaytar joldy esepke alyp, aqysyz enbek demalysyna shyqtym. Temirjol beketinen biyletter jәne toy saltanatyna layyqty kóilek satylyp alyndy.
Saryózek demekshi, naghashymnyng úly Bauyrjan sol jerde әskerde edi. Jolay oghan da soghyp, hal-jaghdayyn bilgim keldi. Saparym jayly estigen naghashymnyn: «Balama sәlemdeme» dep, bir sómkeni syqityp, myng tengemen qosa berip jibergeni. Ózimning jenil-jelpi kiyim-keshegimmen birge, jas júbaylargha arnalghan syilyq salynyp, ekinshi sómke toldy. Iyghymda − shaghyn qolsómkem jәne bar.
Belgilengen merzimde Mankentten poezgha otyrdym. Plaskart vagonda kisi kóp. Ornyma jayghasqannan keyin, kórshi otyrghan jasy egde qariyalarmen qatarlasyp, men de syrtqa kóz saldym.
«Alghash meni kórgende, Lәziza qanday sezimde bolar eken? Ne de bolsa, әiteuir quanar. Barlyq dostardyn, qala berdi býkil kurstyng atynan, bir ózim bara jatyrmyn. Oraldaghy Armangha, Chardjoudaghy Múratqa ókpe joq qoy, sirә! Almatydaghy Aynagýlge, Qapaldaghy Dәurenge, Baqanastaghy Basqarbekke ne joryq?! Olargha Jәrkent tiyip túrghan joq pa?! Toydyng sybysy shyqqannan shetinen habarlasyp, bәrining de bara almaytynyn estidim. Jolym jinishke bolsa da, dostyq ýshin, ózen-kólder men orman-toghayly dalalardy artqa tastap, jol ýstinde kele jatqanym mynau. Qúday ózi jol bersin!».
Týs әletinde poyyzdyng qaynaghan-qaynamaghany belgisiz, syr bermey sazaryp túratyn samaurynynan, kópshilik alyp jatqan son, men de bir shәinek shay alyp, qariyalargha demdep berdim. Jaydary jandar bolyp shyqty. Dastarhan basynda atamyz ben apamyz әngimening tiyegin aghytty. Mening saparymnyng maqsatyn súrastyrdy. Tipti alystaghy әke-sheshem, bauyrlarym, oqu-júmys jaghdayymnan da qúlaghdar bolyp aldy. Ózderinde de mendey nemerelerding birnesheui bar eken.
Poezd Almatygha ayaldaghanda, janymyzgha әskery kiyim kiyingen orta jastaghy er adam jayghasty.
─ Jol bolsyn, balam? ─ dedi qariya.
─ Saryózekke, aqsaqal. Bizdiki júmys baby ghoy, әrli-berli tynbaymyz.
─ Jón-jón, Saryózekten týsetin bolsan, myna qyzymdy ózine tapsyram. Qaranghyda týsedi eken. Ári qaray Jәrkentke baruy kerek. Onyng ýstine Saryózektegi әskery bólimshede boryshyn ótep jýrgen inisin kóre ketpekshi. Ózinmen birge erte jýr, qaraghym, qyz balasy.
─ Maqúl, aqsaqal. Biraq bizding Saryózekte әskery bólimsheler kóp. Solardyng qaysysyna barady?
─ Ayta ghoy, qyzym. Qay bólimshe?
─ Qazir nómirine qarayyn ata, biraq «Qyryq shaqyrym» dep atalatyny esimde.
─ Áә-әә-ә. Ol ─ úzaq. Saryózekten qyryq shaqyrym qashyqtyqta ornalasqandyqtan, solay atalyp ketken. Qoryqpa, qaryndasym, jol-jónekey ýsh bólimshege soghyp, sharuamdy rettep bolghasyn, seni jetkizip salayyn.
─ Áp-bәrekeldi, balam! Biz kempirimiz ekeumiz Qyzylordadan mindik. Semeyde túratyn balamyzgha bara jatyr edik. Myna qyzymyz keshe Mankentten otyrghan. Saparlas bolghan son, jol jónekey shýiirkelesip, qyzymyzday bop ketti. Aydala. Tanymaytyn jer. Tas qaranghyda, qalay, qaytip, kimmen barady degen uayymmen otyrghanymyzda, seni bizge qúday jetkizdi ghoy, ainalayyn!
Ishimnen men de quanyp otyrmyn.
«Jaqsy boldy ghoy».
Saghat týngi on bir jarymda poyyz Saryózekke kelip jetti. Atam men apam praporshik aghagha meni qayta-qayta tabystap, jyluarly qoshtasty.
Perronda qara suyq jel.
Uu-uu-u! Úly ma?! Guildey me?! Bastapqyda vagondardyng ekpini shyghar desem, dalada alay-dýley dauyl. Poyyz beketten alystaghannan keyin, ýstimdegi júqalau qara palitonyng etegi jelmen jelbirep, túla-boyymdy suyq kerney bastady. Ontýstikting jaymashuaq tabighatyna beyimdelgen aqymaq basym, kartadaghy Jetisudy: «Ontýstikte ghoy» dep, jenildeu kiyine salyppyn. Borandy beket − Saryózekten ótip, tau baurayymen jolaushylaytynym este bolsashy... Iyghymdaghy sómkemning kólemi shaghyn bolghan son, ol da adamdy jelmen birge әbirjitip, olay-bylay yrghatyluda.
«Adamzattyng Aytmatovy» ─ «Borandy Beket» hikayatynda osy Saryózek turaly jazghan ghoy. «Adamdary, әsirese tabighaty qanday qatal edi,» − dep, oqyp shyqqannan keyin tanyrqap edim. Sol Saryózekke dәm-túz aidap kelip túrmyn, mine.
Bir top әskeriyler praporshik aghany mana kýtip alyp, qorapqa salynghan jýkterdi vagonnan asyghys týsirgen. Poyyz jýrip bara jatqanda, júmystaryn әreng ayaqtap, әredikte túrghan jýk kóligine qalay bolsa solay laqtyra salghan qoraptardy úqyptap tiey bastady. Qoraptar týgel tiyelip bolghan song ghana, praporshik maghan moyyn búryp:
─ Jýre ghoy, qaryndasym! ─ dedi.
Búl kezde óne boyym týgel múzdap, qarashanyng qara suyq yzghary tabanymnan ótip, ýskirik suyqtan tisterim saqylday bastaghan.
Jýk kóligi ynyranyp qozghaldy da jýrip ketti. Al praporshik appaq «Jiguliy» avtomashinasynyng janyna kelip kidirdi. Qasyndaghy әskery kiyimdi jýrgizushisi bolar, sirә, mashinanyng jýk salghyshyna mening jol sómkelerimdi jayghastyryp, artqy salonnyng esigin ashty.
Kólik ishinde birte-birte deneme jan kirip, jylynayyn dedim. Praporshik bolsa, aldynghy oryndyqta qaqqan qazyqtay qaqiyp otyr.
Tas qaranghyda avtomashina jenil jýrip keledi. Joldyng eki qaptalynda dalighan jotalar men tau silemderi qarauytyp qalyp jatyr. Tausylmaytyn taular tegi. Birinen keyin biri aspan tirep, terezeden kóz almay kele jatqan maghan aibat shekkendey. Menireu tynyshtyq. Jana ghana Saryózekting tóbesindegi samaladay janghan shamdar, jelmen yrghalghan baghanalardaghy elektr symdary, sonday qorqynyshty kórinip edi. Ol týk emes eken. Kóz ýirenbegendiki me, tas qaranghy týnde taulardyng arasymen sapar shegu degeniniz, maghan súmdyq qorqynyshty әser etti. Áyteuir kólik búzylyp qalmay, mejeli jerge aman-esen jetse iygi edi...
Bir kezde kólik toqtady. Jýrgizushi jýgirip baryp, mashinanyng aldyn kólegeylegen adamgha qújattaryn kórsetti. Sol-aq eken, qaqpa ashyla bastady. Aulanyng ishki qaptalyna kelip toqtay bergende, bekette kórgen jýk kóligi de sonymyzdan kelip jetti.
─ Qaryndasym, jýre ghoy. Múnda kóp bógelmeymin, biraq otyra bersen, tonyp qalasyn. Bizben birge jýr, − dedi praporshiyk.
Kólik ishinde jalghyzdan-jalghyz otyrghan da ynghaysyz. Praporshikting sonynan ilbip kele jatyrmyn. Ol kensege kirip, qújattaryna qol qoydyrdy. Qol qoyghan әskery adam jauyngerler týsirgen qoraptardy sanap aldy. Sonymen praporshikting júmysy bitip, odan әri jýrip kettik.
Keng dalamen jýitkip, taghy bir әskery bólimshege ayaldadyq. Taudyng quys-quysy men dalanyng qonysh-qoynauy әskery bólimshege lyq toly ma dersin?!
Búl joly qol sómkemdi búlghandatpay-aq qoyayyn dep, salon ishine tastap kettim. Kólik janynda qarauyl jauynger qaldy.
Praporshik qújattaryn qúshaqtap, әldebir kabiynetke kirdi de, biz jýrgizushi ekeumiz dәlizde kýttik. Bir kezde esik ashylyp, praporshik kabiynetten qolyna sigaret qystyrghan kýii dalagha bettedi. Artynsha oralyp, qújattaryn ala shyqty da, dәl baghanaghyday, әskery qyzmetshimen birge jýk kóliginen týsirilgen qoraptardy birme-bir sanap týsirdi.
Bolghasyn keri qayttyq. Ornyma otyra bergende, jýregim tas tóbeme shyqty. Sebebi sómkemning auzy ashyq, әri ishindegi zattarym aqtaruly jatyr. Jalma-jan aqsham salynghan әmiyanymdy izdedim. Ishinde jýz tengelikten on bes dana tenge men úsaq tiyn-teben boluy kerek edi, ashyp qarasam, − bos túr. Bәrin birge qaqshypty. Endi qayttim? Aytpaqshy, qaytar jolyma dep, sómkemning jan qaltasyna salghan myng jarym tenge qarajatym aman ba?! Qolymmen syrmasyn syryp jiberip, sausaghymdy sýngitkenimde, qansha ekenin qaydam, әiteuir qaghaz aqshanyng túrghany bayqaldy.
Apyray-ә, jana qarauyldap túrghan jas jauynger jylmyndap qaraghanday edi. Nede bolsa, búl sonyng tirligi boldy-au.
«Joq, olay emes, Dana! Órimdey sarbaz ózinen joghary shendige qalay batynady?! Sonda, sonda... Álgi praporshiyk... IYә, ol temeki shegip qaytqan kezde, mening aldymnan birtýrli býgejektep ótkendey boldy ghoy. Ýp-ýlken kisi... Mýmkin emes...»
Endi qaytsem eken? Jeti týnde kimnen pana súramaqpyn? Búl jayynda praporshikke aitsam ba eken, aitpasam ba eken, ә?! Aytpay-aq qoyayyn... Ynghaysyz ghoy. «Sening úryng kim?» − dep, kólikten týsirip ketse she? Jaraydy, kim de bolsa, bir qúdaygha ayan. Sәl sabyr etse, dittegen jerge de jeter...
«Pysyqtyghym ústap, qaytar joldyng biyleti men artyq aqshamdy bólek salghanym qanday jaqsy bolghan!»
Jýrgizushi men praporshikte ýn joq. Artymyzdan auyr jýk kóligi qalyspay kele jatyr. Bir kezde taghy bir jerge ayaldadyq. Týsken kezde sómkemdi tastamay, ala jýrdim. Búl jerde de kóp bógelmedik.
─ Mine, keldik, ─ dedi praporshik bir kezde. Kólikten týsip, bólimshening postynda otyrghan kezekshi jauyngerge inimning aty-jónin aityp edim, tizimde bar bolyp shyqty. Jýrgizushi − jol sómkelerimdi tabystap, praporshik − úsynghan bes jýz tengemdi an-tang qaraspen aldy da, jyly qoshtasyp jýrip ketti.
Dalada ýskirik dauyl. Kýshtiligi sonsha, bet qaratpaydy. Sәl túrsan, beting ýsip keterdey. Kezekshi jauyngerding janynda inimdi kýtip otyrmyn. Sýt pisirim uaqyttan son, esik aiqara ashylyp, naghashymnyng balasy kirip kele jatty...
Bólimshe komandiyri ekeumizdi onasha bólmege jayghastyrdy. Mening izdep barghanyma inim qatty quandy. «Osy − ónim be, týsim be?» degendey, әlsin-әlsin qúshaqtap, erkelep qoyady. Bauyrjangha әke-sheshesining sәlem-sauqatynan auyz tiygizip, auyl-aymaqtyng habaryn aityp, ertengi kýnge kónlim alang qalypta, tang atqangha deuir úiyqtamadym.
Tanerteng sarbazdarmen birge tamaqtanyp, Bauyrjannyng ýiining sәlemdemesin qylday bólip berdim. Taghy bir-eki sómke jyly-júmsaq ala kelmegenimdi qarashy! Saqyrlaghan sarbazdargha bir sómke júghym da bolmaytynyn, әsker kórmegen basym, qaydan bileyin.
Bólimsheden Saryózekke qatynaytyn әskery jýk kóligine meni shygharyp salyp túryp, inim aqsha súrady. «Qap, qúdayym-ay! Adamdargha sengishtigim men anqaulyghym-ay osy. Naghashymnyng Bauyrjangha ataghan amanatyn jetkize almaghanym qanday ókinishti!»
«Qoy, aqshamdy úrlattym» − desem, ótirik aitqanday bolam. «Az da bolsa, kóptey kór,» ─ dep qolyna bir bes jýz tengelik qystyrdym. Qalghan songhy bes jýz tengemen ilalap Jәrkentke jetsem, Lәzizanyng ózi kómektese jatar...
Týs әletinde Saryózekten Jәrkentke qaray, jolaushylar avtobusy shyqty. Salon ishi úyaday jyp-jyly eken. Jol úryp tastady ma, әlde týngi úiqy qysty ma, denem balbyrap, kirpikterim aiqasa berdi. Avtobus terezesinen qu mediyen taqyr dalagha, jaqpar-jaqpar taulargha, jәpireygen shaghyn ýilerge qarap otyryp, qalghyp ketippin. Qansha jýrgenin qaydam, avtobus toqtaghanda kózimdi ashsam, jolaushylar apyl-ghúpyl týsip jatyr. Jәrkentke jetip qalyppyz. Jolaushylardyng sonyn ala men de týstim.
Yghy-jyghy sapyrylysqan adamdar. Bizding jaqtyng kóshelerinde kәuәp pen palaudyng iyisi anqityn edi, múnda laghmannyng iyisi búrqyrap túrdy.
Sóilesu punktine baryp, Lәzizanyng әke-sheshesining ýiine qonyrau shalyp em, tútqany tәtesi aldy:
─ Áә, ainalayyn! Dana búl sen be?
− IYә, tәte men.
─ Qayda túrsyng qazir?
─ Jәrkentting avtostansiyasynda.
─ Onda qazir jýretin kez kelgen avtobusqa minip, Tórtaraldyng túsyndaghy jol qiylysynan týsip qala ghoy. Sol jerden seni Aydar qarsy alady.
─ Jaraydy, tәte!
Men Taldyqorghangha jýrgeli túrghan avtobusqa qayta otyryp, «Tórtaral» dep battityp jazyp, strelka qoyghan jerden týsip qaldym.
Lәzizanyng inisi Aydar turaly syrttay estigenim bolmasa, kórmep edim. Tura qúrbymnyng ózine tartqan súnghaq boyly, әdemishe bozbalany kórip:
─ Aydar! Búl sen be?! ─ dedim.
─ IYә! ─ dedi ol qúshaghyn jayyp.
Jol soghyp, jaurap qalghan men, ózimnen boyshang Aydardyng keudesine basymdy qoyghan kýii, enirep jylap jiberdim.
Ol:
─ Qoyynyz! Qoyynyz, tәte! Jylaghanynyz ne? ─ dedi sasqalaqtap.
Adam balasy quanyshtan da jylaydy ghoy. Men de sóittim.
Lәzizanyng ýlken bauyrlary Gýlbarshyn tәte men Múrat aghany jaqsy tanitynmyn. Sebebi olar Almatyda túrady. Anda-sanda qúrbymmen birge ýilerine baryp, jataqhananyng tar bólmesinde qysylyp qalghan kensirigimiz ashylghanday, solardikinde aunap-qunap qaytushy edik. Kópshilikting arasynan olar birinshi kelip amandasty. Lәzizanyng ata-anasymen qauyshtym...
Qúrbym Jәrkentting arghy shetindegi Túrlan aulyna kýieuge shyghypty. Kýieui Baghlan ─ mal dәrigeri bolyp, auylynda júmys isteydi eken. Ýiining kenjesi kórinedi. Jigit qyzgha bir kórgennen ghashyq bolypty da, alyp qashypty. Búl әngimeni Múrat aghanyng kelinshegi Núrgýl aitty.
«Tu-uu-u, Lәziza-ay! Sonynnan qansha jýgirgen Kenjehangha qaramay, endi qarashy!? Qaydaghy bir mal dәrigeri... Baghlandy bilmedim, kórmedim, al Kenjehan jigitting súltany edi ghoy. «Jýgirgen jetpeydi, búiyrghan ketpeydi» degen osy. Meyli, baqytty bol, janym!»
Býgin keshke toy. Men Lәzizagha qyz joldas bolatyn boldym. Toy aldynda seyilge shyqqan kýieu bala men qalyndyqtyng kerueni ýige soghyp, meni әdeyilep alyp ketti.
Alghash kezdeskende, qúrbymnyng bet-әlpetinen quanysh pen baqyttyng nyshanyn bayqadym. «Alyp qashyp ketti» degende, qatty ayaghan em. Qazir jaghdayy qalypty siyaqty. Kýieuimen tanystyrdy. Úzyn boyly, shashy seldir, badyraq kóz, shiykil sary.
Jas júbaylar bastaghan saltanatty sheru Jәrkent qalasyna ayaldap, kýieujigit gýl izdedi. Múndaghy gýlpazdardyng qatal tabighatqa qaramay, gýl egip-satuy ýlken erlik siyaqty kórindi. Jerde appaq qar. Saqyldaghan sary ayaz. Al gýl satushylardyng aldyndaghy su qúiylghan shelekte aq, qonyr qyzyl, sary, alqyzyl týsti hrizantemalar kózding jauyn alyp túrdy. Ol kezde el-júrt sap-sary, kýn sary hrizantemalardy «uayym, qayghy, qasiret shegu» dep jaqtyrmaytyn. Qazir ghoy, dәl osy týster sәnde. Taghy kerisinshe, «baqyt, baylyq shaqyrady» − dep, gýldestening ishinde, meylinshe, sary týsting basym bolghanyn qalaydy. Kýieujigit, sol dәuirdegi óz zamanymyzdyng týsinigine oray, sary jәne sarghysh týsterden qashyp, qalyndyq pen qyzjoldasqa, hosh iyisti, týrli-týsti hrizantemalardy kýlimsirep úsyna berdi.
«Týu-ýu-u, iysi netken keremet!»
Ásem gýldesteni múrnyma taqau aparyp, qúshyrlana iyiskedim. Aytpaqshy, «Hrizantema» gýlining qazaqshasy − japon tilinen audarghanda «Baqyt gýli» dep atalady.
«Baqyt gýlderin qúshaqtaghan jas júbaylar! Sender de baqytty bolyndar!»
Appaq kóilektegi, aiday tolyqsyghan qalyndyq qanday әdemi! Qyzyldy-jasyldy kiyinip, jas júbaylardy qolpashtap jýrgen jastardyng әzili qanday jarasymdy! Qarashanyng qara suyghynan, qoynymyzdaghy quanyshymyz basym týsip, estelikke suretke týstik.
Mine, Lәziyzә men Baghlannyng saltanatty ýilenu toyy. Yghy-jyghy halyq. Kýieu jigit, qalyndyqpen birge men de baqyttyng qúshaghynda terbetildim. Joldas jigit ─ joldas qyz bolyp, shyrq ainalyp biyledik. Lәzizanyng bal-búl janghan jýzin kórip, kónlim kókte qalyqtady, kýlkim jerde sharyqtady. Álemdegi eng baqytty adamdar biz siyaqty. Baqytqa maspyn. Kóz aldyma Almatyda QazMÚU-de birge oqyghan kurstastarym elestedi. Kenjehan Tәnirbergenov, Múrat Jetekbay, Dәuren Quat, Aynagýl Esimbekova, Raushan Isabekova, Gýlsaya Seydeghaliyeva, Nauryzbay Jarbosynúly, Jarylqasyn Jappasov, Shadiyar Moldabek, Álibek Shegebaylar dәl osy aradan tabylghanda, toydyng týbin týsirer edi. Ózderi − aqyn, ózderi − әnshi, biyshi, dombyrashy, gitarist qyz-jigitter myna toydy jandyryp jiberetin edi. Aytamyn-aq, basqa-basqa Kenjehannyng býgingi sauyqqa zauqy bolmaytyny belgili. Eh, dostar! Jan qúrbymnyng ýilenu toyynda, quanyshtan kónlim tasyp túrghanymen, sender maghan sonshalyq jetpey túrsyndar. Senderdi, aru Almatyny saghynyp kettim...
Toydan keyin, Lәzizanyng janynda birneshe kýn boldym. Ekeuara aitylmaghan әngime, shertilmegen syr qalmady. Jolda basymnan ótkergen oqighalar da aityldy. Qaltamda kók tiyn qalmaghanyn estigende:
─ Jaraydy, bastan qúlaq sadagha. Baghlangha aityp, jolyna qarajat alyp beremin, ─ dedi.
Men ynghaysyzdanyp:
─ Saryózekke deyin jetsem boldy. Ári qaray poyyzgha biyletim bar ghoy, ─ dedim.
Búl taqyrypqa keyin qayta oralghym kelmedi.
Kýnde keshke Baghlannyng joldas jigiti Janat keledi. Baghlanmen birge sovhoz әkimshiliginde bas zootehnik bolyp birge isteydi eken. Tórtpaq deneli, qara tory, qoy kózdi jigit, maghan bir kórgennen-aq únamaghan. Týr әlpeti, kiyim kiyinisi, ózin ortada ústauy bәri-bәri. Jasyqtau siyaqty ma, qalay? Birtýrli suqanym sýimedi. Maghan «manghaz qyzmetker» bolyp kóringisi kelgen bolar, bayghús, ketkenimshe kәstóm-shalbar, aq kóilekti galstugymen taghyp, qylghynyp kep túrdy. Keshegi toy saltanatynda janynda jarqyldap jýrgenimdi basqasha oilap qalghan-au, әsti...
Baghlan sheber dombyrashy bolyp shyqty. Tәp-tәuir әn aityp, kýmbir-kýmbir kýy shertedi. Men de qarajayau emespin. Ár kýni ýide otyryp-aq, ózara sauyq qúramyz. Sahnada Baghlan men Dana kezek-kezek óner kórsetedi, al Janat pen Lәziza − kórermen. Basynda Janattyng ýndemey, telmirip qarasynan ynghaysyzdanushy edim. Kele-kele, onyng bar-joghyn elemeytin boldym.
Bir kýni Lәziyzә:
− Dana, bizding Janat saghan ólerdey ghashyq, − dedi onashada.
− Ras pa?
− IYә, shyn aitam. Ózine aitugha batyly jetpey, Baghlangha aitypty.
− A-ha-ha-ha-aa! − shek-silem qata kýldim.
Lәziyzә maghan antaryla qarap:
− Qoy, endi. Jigitti ayasanshy, − dedi.
− Meni she, meni kim ayaydy? It ólgen jerge mahabbat emes, dos izdep kelgem joq pa?
− Janat jaqsy jigit. Azdap úyalshaqtyghy bar. Sen onyng sezimine kýlme. Oghan túrmysqa shyqsan, dostyghymyz jalghasar edi. Jaqyn jýrer edik.
− Meni, taghdyrymdy oilaghanyna rahmet! Biraq qashyqta jýrsek te, dostyghymyzdy ýzbey, odan әrmen sabaqtau ózimizge baylanysty. Maghan ghashyq jigitterdi ózing de bilesing ghoy. Solarmen salystyrghanda Janat kim? Jay ghana kóldeneng kók atty bireu.
− Úlyqbekti aitamysyn?! Ol da úzaqta túrady emes pe? Mankentten Ózbekstannyng Ýshqúdyghyna qatynaghanynsha, Qazaqstannyng Jәrkenti jaqyndau túr. Bolashaghyndy oilashy. Onyng mamandyghy − jurnalist, әri ketse, bir redaksiyany basqarar. Al Janattyng bolashaghy zor dep oilaymyn. Bildey bir sovhozdyng bas zootehniygi. Bir sekirse, diyrektor bolyp shygha kelmekshi. Otbasylyq jaghdayy da jaqsy, bay-baquat túrady. Ne kiyem, ne ishem demeysin.
«Qúdayym-au, myna sózdi shynymen mening qúrbym aityp túr ma? Qas pen kózding arasynda qalay ózgerip ketken? Perishtedey, tap-taza edi. Túrmys qúrghan son, demde әieldikke salynyp, toghysharlyq payda bola bastaghan-au...»
Búryndary bizding kózqaras, dýniyetanym, talgham, týsinik, bәri-bәri ajyraghysyz bolatyn. Kýndiz-týni ekeuara әngimemiz tausylmay, tannan-tangha jalghaushy ek. Qúrbymnyng sózine janym jadap ketti.
Búdan keyin olar mening jadyraghan keypimdi kórgen joq. Sýlesoq jýrdim. Kýnilgeri qaytar jolgha biylet alyp qoyghanyma ókindim. Toydan keyin-aq, sypayy-syrdang jýrip ketuim kerek edi. Qap, әttegen-ay! Qúrbyma kónlim suyp qaldy.
Sol kýnderi Lәzizanyng ýiinen shyghuy da múng boldy. Kýieuin tanerteng shygharyp salady, keshke kýtip alady. Arasynda: «Týstik asy men shayyn әzirleymin,» − deydi. Qasynda men jýremin kirip-shyghyp. Sonday zeriktim. Oqiyn desem, әngeredey ýiden bir kitap, ne bir japyraq gazet-jurnal tapsam-shy. Jas, ziyaly otbasy! Amal-joq, ýidegi kempir-shaldy jaghaladym. Men biletin qariyalar әngimeshil bolushy edi, búlar ýndemeydi eken. Tomyrayghan atay ertemen shayyn iship alyp, mal baghugha óriske attanady. Sodan inirde bir-aq keledi. Al enesi abajaday peshting týbinde otyryp alyp, tang atqannan kýn batqangha deuir toqyma toqidy. Tis jaryp, jan balasyna lәm-mim demeydi. Tipti kelini Lәziyzәgha da sharua jayyn jaybaghystap, bir auyz sóilegenin estimedim. Ýy ishinde maghan belgisiz bir salqyndyq bar. Uaqyt ótkizu ýshin, men de Lәziyzәning enesimen birge jarysyp, toqyma toqugha kiristim.
Bir kýni әzer degende Baghlan-bastyq Jarkentke alyp shyqty-au. Biraq bazar aralatyp, kafege otyrghyzumen shekteldi. «Qonaq − qoydan juas» qoy, ne deyin!.. Jәrkentting ólketanu múrajayyna baryp, aty әigili túlghalardyng izi qalghan tarihy jәdigerlerdi tamashalap qaytugha qansha ansarym audy, әtteng qaltam tesik. Áytpese, Ábilhan Qasteevtey úly suretshining shygharmalary men ýshin tәlim alarlyq dýniyeler edi. Osy ólkede Shәken Aymanovtyng «Atamannyng aqyry» kórkem filimi týsirilip, basty rólderde Asanәli Áshimúly men Núrmúhan Jantórinder oinaghanyn bireu bilse, bireu bilmes. Qazaq-qytay shekarasyna kelip túryp, «Qytay qorghanyn» kórmedim desem, kim sener?! Talay marghasqa aqyn-jazushynyng shygharmasyna arqau bolyp, nebir ataqty adamdardyng tabany tiygen Jәrkenttey kiyeli ólkege endi qaytyp kelemin be, joq pa?!
Keterimde olar meni avtostansiyagha ertip keldi. Ýsheuara perronda túrmyz. Qarajatsyz sapargha shyqqaly túrghanym eske týskende, janarym eriksiz jer shúqyghan...
«Lәziza nege keshiktirip jatyr, әneugýni Baghlannan әperemin degendey edi... Mýmkin meni úyaltpas ýshin, onashada bergisi kelgen shyghar...»
Sol oimen:
─ Lәziza jýrshi, limonad alayyn, ─ degen sóz qapelimde auyzdan shyghyp ketti.
Anaday jerde túrghan úsaq-týiek satatyn dýngirshekke
baryp men:
─ Limonadynyz bar ma, «Buratino»? ─ dep edim, satushy:
─ Limonad joq, susyndar bar: fanta, kola, sprayt, ─ dedi jalma-jan.
─ A-a, olarynyzgha rahmet!
«Joq buratinony tauyp súraghanym-ay... Bar bolghanda she?! Qay aqshama satyp alar edim? Janymda Lәziza bar emes pe, sol tóler edi. Onyng ýstine aqshamnyng joghyn biledi ghoy. Aytpaqshy, ol nege beretin aqshasyn bermey, kesheuildetip jatyr. Baghlannyng kózinshe berip úyaltpay, onashada ústata salsa qaytedi?!»
Osy oimen qúrbymnyng betine qarasam, esh uayym-qayghysyz, kónli toq, kóilegi kók kele jatyr. Kózinde núr oinaydy. Iltipatty, izetti keskininde pandyqtyng taby payda bola bastaghan siyaqty.
Kelsek, Baghlan bizdi kýtip túr:
─ Kel, Dana! Múnda otyr. Adam tolyp qaldy.
Jol sómkemdi bagajgha salyp qoyypty. Ekeui de betimnen sýiip, qúshaqtap qoshtasty.
Jenil kólikke otyryp, esigin japtym. Olar maghan qarap, kýlimsirep túr. Qol ústasyp alghan. Mashina otala bastady.
«Baghlan qazir beretin shyghar. Kóp adam elding kózinshe kisimsip bergendi únatady ghoy...»
Joq, olar miz baqpay túr. Lәziza qolyn әlsin-әlsin búlghaydy.
«Áynekti ashyp jiberip, Lәzizanyng esine salsam ba eken, ─ úmytyp ketken shyghar?!»
«Qoy, sabyr qyl! Kópshilikten úyat-ty. Bermegenin tartyp alasyng ba?!»
Mashina ornynan bayau jyljy bastady.
«Men degende Lәzizanyng shyghargha jany joq edi ghoy. Bereyin dep túrghan aqshasyn Baghlan úmytyp ketip, bәlky qazir kólikting sonynan túra jýgirer...»
Sol ýmitpen artyma songhy ret búrylyp qaraghanymda, qol ústasyp, jaybaraqat ayandap kele jatqan jas júbaylardy kórdim. Ekeui de maghan qarap mәz.
Men de songhy ret qolymdy búlghadym.
Mashina oqtay týzu kóshege búrylyp, jyldamdyghyn ýdetti.
«Shynymen-aq, bir tengesiz jol jýrip ketkenim be? Endi qayttim?! Qansha uaqyt senip kelgen, jer týbinen izdep kelgen dosymnyng dostyghy osy boldy ma?!»
Jaghdayymdy óz qúlaghymen estidi. Bet-әlpetimdegi әbirjudi qalay ghana bayqamaghan týr tanytty?! Tabalaghanday, maghan jymiyp qaray bergeni nesi?! Jýrek ezildi, qabyrgha sógildi, jan-dýnie astan-kesten...
Ishimnen qinalyp túrsam da, salon ishin kózben sholyp ýlgerdim. Taksist − orta jastaghy kisi. Onyng qasynda deneli, jasy elulerden asqan әiel adam otyr. Mening janyma 35-40 jastardaghy eki er-azamat jayghasypty. Olar ekeuara shýiirkelesip keledi. Árkim ózimen-ózi.
Kelerde jýregim alyp-úshyp, quanyp kelip edim. Qaytarda aghyl-tegil jylap baram. Qimastyqtan emes...
«Qúday-au, qazir taksistke ne deymin? Qazaq bolsa bir sәri, últy basqa siyaqty... Úighyr ma, dýngen be? Aydaladaghy bógdening tabasyna qalghansha, jana nege әinekti ashyp jiberip, Lәzizadan aqsha súramadym eken, ә?!»
Taram-taram aqqan jas betimdi juyp ketipti. Palitomnyng jenimen múrnymdy tartqansyp, kóz jasymdy sýrtip alam. Ótirik dalagha qaraghansyp, egilip kelem.
«Mýmkin, ekeuinde de aqsha bolmaghan shyghar, sonda da Baghlannyng әke-sheshesi, ózining әke-sheshesi, bauyrlary, dos-jarandary bar degendey, auysa túrugha bolmas pa?! Ózegim órtenip, ystyq-ystyq jas ytqyp-ytqyp tómenge syrghyp jatyr.
Jeme-jemge kelgende, jýrgen-túrghanyng qaltadaghy qarajatqa kep tireletini ras. Tobymyzda Gýlbanu atty atyraulyq qyz oqydy. Kekireygen bolmysyna qarap, ony bәrimiz «Raysa Maksimovna» − dep ataushy ek. Jarassyn, jaraspasyn songhy sәn ýlgisimen kiyinip, bes batpan boyanyp alatyn Raysa Maksimovnamyz, bir kýni aqshadan qatty taryqty.
Sәnqoy sylqymymyz dýkenge barsa, izdep taba almay jýrgen iyis suynyng satylyp jatqan ýstinen týsip, qaltasyndaghy songhy aqshasyn júmsaydy. Artynsha júpar anqyghan iyis sudy sebinip alyp, jataqhanadaghy bólme-bólmeni adaqtady:
− Qyzdar, qarajattan kómektese túryndarshy! Ýiden aqsha kelisimen, qaytaryp beremin ghoy.
− Bizding de tengemiz tausylyp, kimmen auysarymyzdy bilmey otyr edik, − dedi Lәziza.
Men búl jauapqa tang qaldym. Sebebi keshe ghana Lәzizanyng ýiinen tәtesi kelip, qomaqty qarajat tastap ketkenin kóz kórip, qúlaghym estigen. «Jaqsyly-jamandy kýnde jýz kórisip jýrgen joldaspyz ghoy, qaraylasa túrsa qayter edi?!» − dep oilagham ishtey. Kýndiz-týni janynda jýrgesin, sol tengesi qúrghyrdy onyng júmsamaghanyn da bilem. Raysa Maksimovnadan úyalghanym sonshalyq, artyq-auys tiyn-tebenimdi saudyratyp alaqanyna salyp edim sonda.
Balday tәtti student-qúrbylardyng arasynan Lәzizanyng sarandyghyn birneshe ret bayqamadym emes, − bayqadym. «Óner dese, ishken asyn jerge qoyatyn» dostar jii bas qosyp, teatrda jýretin jana qoyylymdardy jibermeytinbiz. Sonda Lәzizanyng bir ózi: «Teatrgha barmaymyn,» − dep әlek salghanda, jalynyp-jalbarynyp, biyletin әperip, ertip barushy edik. Búl jaghday keyin qalypty kóriniske ainalyp ketken-di.
«Qúryp ketsin!»
Terezeden tysqa kóz saldym. Tóbemnen taular tónip túr. Meni mazaqtaghanday, birinen keyin biri, tegi tausylsa-shy?!
«Ey, taular! Qanday tәkәppar edinder jәne salqynsyndar da! Dәl osy qalyptarynmen qanshama ghasyrdyng kuәsi boldyndar eken?! Qoynauyndy qanshama at-kólikke meken etip, qanshama jolaushynyng saparyna tilekshi bolghan, kók tiregen qarly shyndarynmenen, asqaqtaghan qúzdaryn, mendey paqyrdan da raqymyn ayamasyn-shy... Laumen jýretin bayaghy zaman bolmasa-daghy, jýitkigen jiguliyding jýrgizushisin meyirimdi ete gór...»
«Taksiyding qúny Saryózekke deyin bes jýz tenge ekenin bile túra, múnda nege otyrdym, a?»
Jol biyleti arzandau avtobusty biraz kýtuge tura keldi. Taksy aghylyp jatqannan keyin, Baghlan ghoy, «otyr-otyr» dep keu-keulegen.
«Taksisten de, jolaushylardan da úyat bolatyn týri bar endi... Taksistke aityp, týsip qalsam ba eken?»
Oyymdy oqyp qoyghanday, mashina kilt toqtady.
─ Benzin qúiyp alayyn, ─ dedi taksist týsip bara jatyp.
Aydala. Japan dalada janar-jaghar may qúy stansasy.
Al endi týse ghoy, Dana!
«Oybay-au, ainalanyng bәrinde tau múnartady. Myna aradan týsip qalsam, ang jep qoysa da, eshkim bilmeytin týri bar. Menireu daladan góri, el ishinen týsip qalayyn da».
Serik Janәbil «Ol erteng atylady» hikayatynda, aqyn Saranyn
Bozjorghagha mine sala, Birjan saldyng artynan quyp shyghyp, týn ishinde menireu taudan adasyp, shoshynyp, tang atqanda ony esi kiresili-shyghasyly jatqan jerinen el-júrty tauyp alghanyn aitady.
«A, qúdayym! Sonday qauip-qaterinnen saqtaghaysyn».
Erkelikten shyghar, kózimnen jas aqqanda, múrnym qosa syr berushi edi. Sol әdet ýdep bara jatqan son, palitomnyng qaltasyndaghy bet oramalyma qol jýgirttim. Jany nәzik qyz balasy bolghasyn ba, jasqa shylanghan kózderimnin, beytanys janarlarmen týiisip qaluynan saqtanyp otyrmyn.
Ghabit Mýsirepovtyng «Qazaq soldaty» romany: «... Zytyp kelem, zytyp kelem... Artyma qaray-qaray zytyp kelem,» ─ dep bastalushy edi ghoy. Sol jerde Qayrosh zytyp kele jatyp, jylap kele jatady. Jylap kele jatyp, baydan kórgen zorlyq-zombylyghyn kóz jasymen búlaydy. Shirkin-ay, keng dalanyng tósinde emin-erkin jylaghan Qayrosh qanday baqytty! Ókirip jylasa da, baqyryp jylasa da, ishindegi zapyranyn tolyq syrtqa shyghara aldy. Sol mýmkindik dәl qazir mende bolmay, tar jerde qystyghyp otyrghanymdy qarashy!
─ Qaryndasym, nege qamyghyp kelesin?
Tútqiyldan qoyylghan súraqqa әueli ne dep jauap bererimdi bilmedim. Maghan taqau otyrghan agha eken.
─ Jәi, agha! Kónlim bosap ketkeni, ─ dedim odan beter bir uys bolyp.
─ Qoy, ainalayyn! Manadan beri múrnyng pysyldap, mazamyzdy alyp kelesing ...
─ Keshiriniz!
─ Jolgha shyqqanda jylaugha bolmaydy, qalqam. Jana seni shygharyp salghandar kimder?
─ Dos qyzym men onyng kýieui.
─ Ózing qayda túrasyn?
─ Mankentte.
─ Oo-oo! Dos qyzyng múnda qalay keldi?
─ Túrmysqa shyqqan.
Ar jaghynda otyrghan agha:
─ Qoy men qyzdyng jýrmeytin jeri joq qoy, sen de qyzyq súraq qoyasyn, Asqar, ─ dedi maghan jaqtyrmay qarap.
Taksist kelip, kólikti otaldyrdy.
Betimdi terezege búryp alyp, teris qarap otyrudy әdepsizdik sanadym da:
─ Dosym ─ Panfilov audanyna qarasty, Tórtaral aulynyng qyzy. Ekeumiz birge Almatyda oqyp edik, agha. Sol qyz kórshi auyldyng jigitine túrmysqa shyghyp, toygha kelgem...
Asqar agha sabyrly qaraspen:
─ Jaqsy ainalayyn! Toydan qaytsan, quanyp qaytpaysyng ba? Nege jylap kelesin? ─ dedi.
«Nem bar edi, tynysh otyra bermey... Ústalghan jerim osy... Tanymaytyn kisilermen kórgensiz adamday shýiirkelesip...»
«Oybay-au, nemenege kerilesin? Álde jan qinalysyn esinnen shyghyp ketti me? Ayt endi bolghan jaydy...»
─ Toygha quanyp kele jatyp, jolda Saryózekting garnizonynda, ózimning salaqtyghymnan, sómkemdegi qarajatymdy úrlatyp aldym. Sodan kónilsiz otyrmyn.
─ Apyr-ay, ә?! Dosyng she? Dos qyzyng bile me?
− IYә, aitqam.
Kónilding kiri − aitsa ketedi. Jana ghana dariyaday lyqsyghan kóz jasym sap tyiylypty. Múrnym ghana pys-pys etedi.
─ Oibu, ainalayyn-ay! Áybәt bala ekensin. Endi qarajatyng joq pa? ─ dep ayaushylyq bildirdi aldynda otyrghan apa.
─ IYә! ─ derin dedim de, taksistke úrlana kóz tastadym.
Qazir búlqan-talqan ashulanyp, kilt toqtaydy da, meni týsirip ketedi. Qay jerge keldik? Dalagha qarasam, jer men kók tútasyp ketken, salbyraghan sústy taulardyng súlbasy... Altynemelden asyp qalyppyz.
Sol kezde Shoqan babam tirilip, maghan qúshaq jayghanday, qúzar shynnan kýn jarqyrap shygha keldi. 1835 jyly Qostanay oblysy, Qúsmúryn aulynda dýniyege kelgen ol, 1865 jyly jer jәnnәti Jetisuda, Tezek tórening aulynda, jaryq dýniyeden ozghan edi. Sol ýshin de Jetisu jeri maghan ystyq. Saparghaly Begalinning «Bala Shoqan» hikayaty, Mәjit Begalinning «Shoqan Uәlihanov» atty kórkem filimi men Sәbit Múqanovtyng «Aqqan júldyz» romany úmytylmas tuyndylar retinde, al aqqan júldyzday ómirden ótken Shoqan babam da, Tezek tóre de ataqty Abylay hannyng shóbereleri dep qaster tútam...
Joq, taksist óitpedi. Aynasynan bir qarap aldy da, lәm-mim demesten, kóligin jýrgize berdi.
─ Apyray-ә! Jerlesterimiz ýshin úyalyp qaldym ghoy, qaryndasym, ─ dedi Asqar agha.
─ Endi qayda barasyn? ─ dedi Asqar aghanyng serigi.
─ Mankentke. Saryózekten poyyzgha otyram, ─ dedim bәseng ýnmen.
─ Sonda Mankentke jetkenge deyingi jolkireng qansha bolady?
─ Biyletimdi aldyn-ala alyp qoygham. Biraq jana ózderiniz kórgen dosym men onyng kýieuine senip, bir tengesiz jolaushylap kete bergenime әri ókinip, әri sizderden úyalyp kele jatyrmyn, ─ dedim mýshkil halimdi jasyrmay.
─ Atyng kim, qalqam?
Qasyma tayau otyrghan Asqar aghanyng ýni qanday qamqor, týsi qanday jyly edi?!
─ Dana.
─ Dana. Biyleting bolsa, kórsete qoyshy...
─ Qazir, minekey.
Sómkemdi ashyp, janqaltasynan jol biyletimdi úsyndym.
─ Im- mm. «Saryózekten minip, Mankentten týsemin» deding ә?
─ IYә, agha!
─ Ary qaray qayda barasyn?
─ Sol jerde qalam. Audan ortalyghynda júmys isteymin, qúday qalasa, erteng tanerteng júmysta boluym kerek.
─ Oi, ainalayyn! Sen siyaqty mening de qaryndastarym, jelkildep ósip kele jatqan kishkentay qyzdarym bar edi. Jastyq − bizden de qalghan. Dostyqqa adaldyghyng únap túr maghan. Bayaghyda Shymkentting jigitterimen birge әsker qatarynda qyzmet etip, Týrkistan, Temirlan, Shúbar degen auyl-qalalarynan dәm auyz tiyip qaytqam. Keyin túrmystyng iyleuinen asa almay, qarym-qatynasymyz ýzilip qaldy. Endi sol jigittermen kórisemiz be, joq pa, qúday biledi...
Ótken ómirin saghynyshpen eske alyp, kýrsinip qoydy.
─ Dana! Mine ala ghoy, myng tenge jete me saghan?
─ O ne degeniniz! Kóp kerek emes. Maghan bes jýz tengeni Saryózekke deyin tóleseniz boldy. Meken-jayynyzdy jazyp beriniz, jetkesin poshta arqyly salyp jiberem.
─ Qoy, ainalayyn! Arzymaytyn aqshagha bola, qaytesing meken-jaydy... Mendey aghalaryng kóp bolsyn! Azarlyghy keyin bayyghanynda, kýle-kýle esine alyp jýrersin. Mә, ala ghoy endi, ─ qusyryp otyrghan alaqanyma eki bes jýz tengelikti qystyrdy.
Ol kezde myng tengening qúny orasan.
Qarsylasugha úyaldym. Aynalamdaghy adamdardyng jan jyluynan ba, әlde ishki tolghanysym әser etti me, betimning órttey qyzara bastaghanyn sezdim.
Biz әngimemen jol qysqartyp, Saryózekke de kelip qalyppyz. Olar meni temirjol vokzalyna jetkizip salyp, әri qaray Taldyqorghangha sapar shekti. Jolaushylarmen qoshtasyp túryp, taksistke Asqar aghanyng bes jýz tengesin úsynyp edim:
─ Qaryndas, aqshang kerek emes, aman-esen ýiine jetip al. Mening saghan kómegim sol bolsyn, ─ dedi jymiyp.
Mәssaghan, baqanday myng tengeni qaytem? Jýrgeli jatqan kólikke qayta jarmasyp, bes jýz tengelikting birin Asqar aghanyng aldyna óngere qoydym.
─ Joldan keregindi alasyn. Qoya ghoy deymin!
─ Sizderge kóp rahmet!
Asyghyp túrghan taksy qúiyndatyp ala jóneldi. Asqar agha ústatqan eki dana bes jýz tengelik eki alaqanymda jelbirep qalyp ketti. Qayyrymdy adamdar mingen kólik kóz úshynan tasa bolghansha, sondarynan qimay qarap qaldym.
Vokzal many. Kýn qaq tóbeden shaqyrayyp, shuaghyn tógip túr. Basyna aq sәlde oraghan qarly shyndar kýn núrymen shaghylysyp, ainaday jarqyraydy.
Men kýtken poyyz inir qaranghysynda kelip jetti. Alakeuim vagon terezesinen, songhy ret dalagha qarap túryp, ainalasyna aibat shege asqaqtaghan taulardy kórdim. Jol azabynan qútylghanyma jәne dostyq paryzymdy ótegenime quandym.
─ Qosh bol, Jәrkent! Qosh bol, Saryózek! Qosh bolyndar, jany jomart adamdar!
* * *
Qys mezgili. Dәristen shyqqan edim.
Appaq qar jamylghan ainala qúlaqqa úrghan tanaday typ-tynysh. Aq ton býrkengen aghashtar ayazgha úrynyp, býrseng qaqqan kempir-shaldy eriksiz eske týsiredi.
Jol jiyegindegi jalghyzayaq sýrleu jolmen, palitomdy qausyrynyp, jaybaraqat kele jatyrmyn.
─ Ápke, maghan kómektesinizshi! ─ degen jasóspirimning ayanyshty ýni estilip, kónlim nildey búzyldy.
─ Maghan aitasyng ba? ─ dedim ózimmen qatarlasa qalghan jas jigitke bajaylay qarap.
─ IYә, әpke! Maghan kómektesinizshi... Alys auyldan, osy qalada túratyn әpkemning ýiine kelip em. Kelgen song habarlassam, ol basqa qalagha qonaqqa ketip qalypty. Bara salatyn eshkimim de joq. Maghan auylgha jetip alugha myng tenge jolkire bere túrynyzshy. Jana ghana songhy tiynyma nan alyp jedim. Bergen qarajatynyzdy keyindeu qaytaramyn. Seniniz...
Taldyrmash, óndirdey ghana jetkinshek eken. Ýsti-basy jinaqy bolghanmen, bet-әlpeti sharshanqy synayly.
─ Aqsha deymisin?!
─ IYә, әpketay! Joq demenizshi... Býgin ýiime jetip alayyn, ─ dedi
sózin nygharlap.
Alghashynda jol toryghan úry ma, tiyn súrap dәnikken ishkish pe dep, sekemdengenmin.
«Mynau − shynymen-aq, mәjbýrlikten súrap túr».
Ámiyanymda myng tengeden kóbirek qarajat bar eken. Balagha ústata qoydym.
─ Rahmet sizge, rahmet sizge! ─ dey berdi bozbala rizashylyghyn bildirip.
Ilgeri jýre bergenimde:
− Keshiriniz, әpke! Telefon, adresinizdi jazyp berinizshi, kelerimde habarlasayyn, − dedi qayta búrylyp kelip.
− Oi, ainalayyn-ay! Ony qoya ghoy, shyn niyetimmen berip túrmyn. Qaytarymsyz-aq, al endi!
Rahmetin aityp, qolyn keudesine ústaghan jetkinshek kóshede anyryp qaldy.
GÝLDÁRIYa ÁShIRBAEVA
Abai.kz