Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyn,
Premier-ministr Kәrim Qajymqanúly Mәsimovtin,
Memlekettik syilyq jónindegi komissiyanyng nazaryna

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyn,
Premier-ministr Kәrim Qajymqanúly Mәsimovtin,
Memlekettik syilyq jónindegi komissiyanyng nazaryna

Ádebiyet pen ónerge eki jylda bir beriletin Memlekettik syilyq ótken joly eshkimge berilmey qaldy. Ýmitkerlerge Memlekettik syilyq jónindegi komissiya tarapynan kópe-kórineu qiyanat jasaldy. Ol turaly respublikalyq baspasóz betterinde ýlken shu kóterildi. Qazaq ónerining bilgiri, Memlekettik syilyqtyng laurea¬ty, Memlekettik syilyq jónindegi komissiyanyng mýshesi, jazushy, mar¬qúm Aqseleu Seydimbek aghamyz «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynda bylay degen edi: «Qazaq halqy halyq bolyp úiysyp, memleket bolyp ense tiktegeli sóz óneri eng ruhany basty qyzmetshi bolyp kele jatyr edi. Áli de solay ekenine eshqanday kýmәnimiz joq. Ruhany mәdeniyetting basqa tolyp jatqan salalarynyng barlyghynyng kóshbasshysy – sóz óneri. Barlyq mәdeniruhany salanyng irgetasy, ózegi bolyp kele jatyr. Qazaqtyng sóz óneri búl qyzmetinen bir sәt kirpik qaqqan joq, bir sәtke jaltaryp kórgen joq. Al, endi, biylghy dodany sóz ónerining qadir-qasiyetin paryqtaugha kelgende jiberilgen kemshilik dep esepteymin. Búl – ýlken orny tolmas ókinish. Múny qajet bolsa, sayasy ústanymdaghy qatelik dep esepteymin. Biyl iriktelip, súryptalyp shyqqan eki aqynymyz (Nesipbek Aytúly men Serik Aqsúnqarúlyn aityp otyr – redaksiya) otyzgha tarta bәigege týsken sóz ónerining ishindegi eng әdil súryptalyp shyqqan, eng quatty aqyndarymyz edi. Búl azat ruhymyzdy jyrlaghan, azat ruhty әdebiyetimizdi jana dengeyge kótergen sapaly sóz iyeleri edi eki aqyn. Osyny tany almaghanymyz, tany túrsaq ta sayasy qisyndardy jeleu etip, solardyng qadir-qasiyetin týsine almaghanymyz meni qatty ókindiredi. Preziydenttik syilyqtyng baghasyn arttyramyz dep, әdebiyetimiz ben ónerge bagha berudi shektesek, ol bizding sayasy qateligimiz bolady. Ári sayasy qatelik dep túrghanym, Tәuelsizdik alghannan keyin búl bizding ruhany bedeulikke úshyraghanymyzdy kórsetkendey qisyn bolady. Biraq búl shyn qisyn emes. Búl asyldy tany almaghan, shyn biyik ónerdi paryqtay almaghan bizding toghysharlyghymyz bolady-au dep oilaymyn. Ádebiyetke qatysty adamdardyng ghana dauysyn irikteu kerek edi. Al endi qúzyrly komissiyanyng ishinde qazaqsha oqymaghan, qazaq tilin bilmeytin basym kópshilik adamdar otyrdy, olar keldi de asyl әdebiyetimizding parqyn bilmegendikten syzdy da tas¬tady...».
Qayran Aqang aituyn aitty. Biraq oghan tórde otyrghandardan qybyr etken jan, eleng etken qúlaq bolmady. «Bayaghy jartas bir jartastyn» kebin kiyip, eskerusiz, eleusiz, janghyrdy da qala berdi.
Memlekettik syilyqqa ýmitkerler¬ding 2010 jylghy dodasy da bastalyp ketti. Memlekettik komissiya Almatyda mausymnyng 3-i kýni ótken alghashqy otyrysynda qazaqtyng eki úly perzenti, marqúm Shәmshi Qaldayaqov pen Júmeken Nәjimedenovti kóldenennen әkep bәigege qosty. Búl qúzyrly komissiya tarapynan jiberilgen ótken jolghydan da soraqy qatelik boldy. Qatelik bolghanda eshbir qisyngha da, eshbir qaghiy¬dagha da, kerek bolsa músylmandyqqa da syimaytyn, eldikke de, azamattyqqa da syn, konkurstyng shartyn óktemdik¬pen óreskel búzghan sholaq sheshim boldy.

Búlay deytinim:
1. 2010 jylghy Ádebiyet pen óner salasyndaghy Qazaqstan Respublikasynyng Memlekettik syilyghynan ýmit¬ker¬lerge 29 jeltoqsan 2009 jyly jariyalanghan konkurs sharty boyynsha konkursqa shygharmalardy qabyldau 2010 jyldyng 1 aqpanyna deyin ghana jýrgiziledi dep anyq jazylghan. Osy kórsetilgen merzimge deyin búl avtorlardy eshkim úsynbaghan. Júmeken Nәjimedenov pen Shәmshi Qaldayaqovtyng aty-jónderi protokolda joq.
2. Konkurs shartynda: «Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Jarlyghyna sәikes Memlekettik syilyqty alugha júmystardy qabyldau ayaqtal¬ghangha deyin bes jyldan әri emes jәne keminde bir jyl búryn kópshilik ainalym ýshin oryndalghan bir avtordyng nemese avtorlar újymynyng júmysy qabyldanady» delingen. Sharttyng búl talaby boyynsha әldeqashan qaytys bolghan avtorlardyng shygharmalary konkursqa qabyldanuy tiyis emes. Búl – zan! Osyny kóre-bile otyryp, Memlekettik syilyq jónindegi komissiyanyng tóraghasy, onyng ýstine basqa emes, EQYÚ-na tórelik etip otyrghan adam Qanat Saudabaev myrzanyng ózi bas bolyp, demokratiyalyq-qúqyqtyq memleketke tәn zandylyqtardy komissiyanyng óreskel búzuyna jol berip otyrghanyn qalay týsinuge bolady? Búl – halyq bar-au, el bar-au demeushilik, tizege salyp, belden basushylyq! Ádebiyet pen óner adamdaryn búlay basynu búghan deyin tarihta bolmaghan!
Men búl jerde pendeshilikke salynyp, óz basymdy oilap otyrghan joqpyn. Imanday shynym. Aruaqtarynan ainalayyn, Júmeken men Shәmshi aghamyzdyng qay-qaysysy da qanday da bir mәrtebeli syilyqqa layyqty túlghalar. Olargha enseli eskertkish qoysa da, qaharmandyq ataq berse de artyq emes. Attary atalyp qalghan eken Memleket¬tik syilyq berilsin! Eki qolymdy kóterip qoldaymyn. Búl pikirimdi biyl¬ghy Memlekettik syilyqtan ýmitker mening basqa әriptesterim de quattaydy dep oilaymyn.

Dey túrghanmen, ou, aghayyn, qay zamanda halqymyz óli men tirini bәsekege salyp jarystyrushy edi? Biz – aruaq syilaghan elmiz. Qazaq «aruaq attaghan onbaydy» dep jatady. Ar¬uaqpen jarysyp, ólining aldyna týsken jan búryn-sondy bolghan emes. Bolsa bilmestik¬ten, pendeshilikten abaysyzda ketken birer jaghdaylar bolghan shyghar. Tirining tartysyna óli aruaqty sýirelep әkelip salu – jaqsy yrym emes! Úly túlghalardyng kózi tirisinde óz baghasyn ala almaghany – әriyne, ýlken ókinish. Sonda ótken ókinishting ornyn toltyrudyn, óli aruaqty razy etuding joly osy ma edi? Ólining tynyshyn alyp, tirining saghyn syndyru kimge kerek boldy? Turasyn aitsaq, búl – ólini de, tirini de qorlau. Namysqa tiyetin mas¬qara qylyq. Nemese tirining jolyn kesu ýshin óli aruaqty әdeyi kóldeneng tartqan әlde¬kim¬derding jymysqy, pasyq әreketi. Eng kóp dauys alyp, konkurstyng ekinshi kezenine shyqqanyma qaramastan, men ózimdi qazir aruaq attaghanday sezinip otyrmyn. Eger búl mәseleni әu bastan ashyp aityp, «Júmekenge Memlekettik syilyq bereyik» degende kim qarsy bolatyn edi? Onda búl joly bizder konkursqa qatyspay-aq qoyatyn edik qoy. Komissiya bizdi óte ynghaysyz jaghdaygha qaldyrdy.
Teledidardan komissiya tóraghasynyng auzynan: «Dý¬niye¬den ótken talanttargha Mem¬lekettik syilyq beru – 1997 jyldan beri dәstýrge ainalyp keledi» degen sóz estilip qaldy. Men tóraghany syilay otyryp, onyng búl pikirimen mýlde kelispeymin. Búl – oilanbay aitylghan asyghys sóz, aghat pi¬kir. Múnday isti dәstýr týgili әdetke ainaldyrudyng ózi úyat. Ras, búghan deyin Asqar Sýleymenov pen Múqaghaly Maqa¬taev marqúmdargha Memlekettik syilyq berilgen. Alayda, ókinishke qaray, olardy da tirimen talastyrdyq. Biraq olargha әldeqalay kezendik jaghdaygha baylanysty berilgen bolar dep oilap, endi qaytalanbas dep sendik. Soghan say ile dýniyeden ótkenderdi syilyqqa úsynudy toqtatu jóninde arnayy qauly da shyqqan edi. Úmytpasam, 2006 jyly sol qaulyny tilge tiyek etip, Memlekettik komissiya talantty aqynymyz mar¬qúm Jarasqan Ábdirәshevti konkursqa jibermey, ústap qalghany esimizde. Áytpese, Jarasqan kimnen kem edi?

Endi sol alynghan qauly da, toqtasqan pәtua da dalada qalyp otyr. Aruaqty taghy da qozghadyq. Eger Shәmshi men Júmekenning jóni bólek, Mem¬lekettik әnúrannyng avtorlary retinde konkurs shartyna qaramay-aq, orta joldan qostyq deytin bolsa, onda әnúran mәtinining ekinshi avtory preziydentting de aty-jóni nege atalmaydy? Áytpese, tirilermen jarystyryp, aruaqtardy mazalamay-aq, erekshe qúrmet kórsetip, arnayy Ýkimet qaulysymen marqúmdardyng ózderin jeke nege marapattamasqa? Memlekettik saralaudan ótken, Parlament bekitken, mәtinning jana núsqasyn Núrsúltan Ábishúly Nazar¬baevtyng ózi jasaghan qasiyetti әnúrandy kezinde úsynbay, endi әkelip konkursqa saludyng bizge belgisiz әldebir syry bar ma? Sondyqtan da bizder ózimizdi-ózimiz syilaytyn bolsaq, memleket¬tik rәmizderimizdi qasterleytin bolsaq, Ánúran avtorlaryna olardyng mәrtebesin tómendetpey, jalpymen jarystyrmay, jeke qúrmet kór¬setu kerek emes pe?! Al, olay bolmaytyn bolsa, osy ke¬lensizdikti dәstýrge shyn ainaldyrghymyz kelse, aruaqtardy alalamay, últ mýd¬desi túrghysynan tútas qarayyq. Arygha baryp, Abaydy mazalamay-aq qoyayyq, Alash arystarynan bastap, kenes zamanynda dýniyeden ótken әigili túlghalardyng bәrin týgendep shyghayyq. Últ ýshin bastaryn oqqa baylaghan Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Maghjan Júmabaevtardyng qayratkerli¬gin bylay qoyghanda, arttaryna qaldyrghan asyl múralarynyng kez kelgeni Memlekettik syilyq alugha qaqyly. Sonyna «Kýi», «Kýishi», «Qúlagerdey» poemalar qaldyrghan Iliyas Jansýgirovti, qara sózding maytalmany Beyimbet Mayliyn¬di, syrly sazdy Sәken Seyfullindi, qazaqty әlemge tanytqan jyr alyby Jambyldy, dastan dýldýlderi Isa Bayzaqov pen Núrhan Ahmetbekovti, Múqaghalidyng ózi tabynghan Qasym Amanjolovty, sóz zergeri Zeyin Shashkindi qayda qoyamyz? Odan beri týssek, keshe kózimiz kórgen Tólegen Aybergenov, Saghy Jiyenbaev, Ospanhan Áubәkirov, Tәken Álimqúlov, Qanipa Búghybaeva, Zeynolla Shýkirov, Erkesh Ibrahiym, Saghat Áshimbaev, Júmatay Jaqypbaev, Kenshilik Myrzabekov, Jarasqan Ábdirәshev, Marat Qabanbaev taghy basqalar bar.

Muzyka salasyna kelsek, Parijde әlemdi qazaq әnimen tanghaldyrghan Ámire Qashau¬baevty, «Qorlanday bir әn shygharsam armanym joq» dep Shәmshining ózi tabynghan Estay Berkimbaevty, әigili «Mahabbat valisinin» avtory Beken Jamaqaevty, qazaq әn ónerining jaryq júldyzy Áset Beyse¬uovti qaytemiz? Dәstýrli әnning búlbúl kómey, jeztandaylary Jәnibek Kәrmenov pen Mәdina Eraliyevany qalay úmytamyz? Zamandasy Qayrat Baybosynov, shәkirti Bekbolat Tileuhanov alghan syilyqty Jәnibekke, әriptesi Maqpal Jýnisova alghan syilyqty Mәdinagha nege bermeske? Osylardyng bәri de Memlekettik syilyqqa layyq marghasqalar! Sondyqtan dýniyeden ótken¬der¬di ret-retimen, jón-jobasyna qaray kezekke qoyyp, nómirlep, shetinen Memlekettik syilyq bereyik te otyrayyq. Sonda aruaqtar da riza bolady. Mine, «dәstýr» dep osyny aitady.
Al, Tәuelsizdik alghan jiyrma jyldan beri әdebiyet pen óner salasynda әlemdi auzyna qaratyp otyrghan azat Qazaqstannyng býgingi tynysyn tolghaghan, auyz toltyryp aitarlyq talay tamasha tuyndylar dýniyege keldi. Tek ony kóre biletin kóz, tarazylay biletin týisik, saralay biletin zerde, baghalay biletin biyik óre kerek, eng bolmaghanda, kórkem shygharmany qazaqsha týsinip oqy alatyn sauat kerek. Ózgeni aitpaghanda, biylghy Memleket¬tik syilyqqa úsynylyp, al¬ghashqy talqydan ótpey qalghan Múhtar Maghauiyn, Smaghúl Elubaev, Jәrken Bódeshov, Seyit Kenjahmetov, Sofy Smataev, Rahymjan Otarbaev, Adam Mekebaev, Joltay Álmeshev taghy basqalardyng Tәuelsizdik tú¬synda tudyrghan tegeuirindi shygharmalary әdebiyetimizding ýlken oljasy ekeni anyq. Tәuelsiz Qazaqstannyng túghyrly tarihyn jazu, jasampaz kelbetin jyrlau qazaq qalamgerleri barda mәngi jalghasa beredi. Syilyq alsa da, almasa da!

Eger eshqanday ózgeris bolmaytyn bolsa, Memlekettik syilyqtyng biylghy jylghy bәigesin endigi jerde әri qaray jalghastyrudyng mәni joq dep bilemin. Osymen toqtatsa da bolady. Óitkeni, tarihta ar¬uaqpen jarysyp abyroy tap¬qan adam joq! Marqúm Júmeken men Shәmshi aghalarymyzdyng ruhtary razy bolsyn! Mәsele syilyqta emes, aruaqty syilay bilude! Óli aruaqpen jaghalasyp, etegine jarmasyp jatu tirige jaraspaydy. Mening búl pikirime bәigege týsip jatqan qalamger әriptes¬terim de qosylatyn shyghar. Arjaghyn Memlekettik komissiya mýshelerining ar-ojdany bilsin. Ólgenmen jarysyp, ónege qaldyrmay-aq qoyayyq! Ólgennen keyin bizding de kezegimiz bir kele jatar...

Jas Alash №46 (15504) 10 mausym, beysenbi 2010 jyl