Ótken jyly Mәskeu resmy týrde Astanagha 5 birdey S-300PS zenitti-zymyrandyq keshenin beretini turaly aqparat taraghan bolatyn. QR Qorghanys ministrligi mәlimdegendey, bes zamanauiy  zenitti-zymyran keshenderi «qaytarymsyz» sharttar boyynsha RF Qorghanys ministrliginen QR Qorghanys ministrliginin  arsenalyna berilgen.

Jaqynda RF Qorghanys ministri Sergey Shoyga myrzanyng atalmysh zymyran keshenderin tolyq tasymaldap bolghandyghy turaly mәlimdemesi reseylik jәne qazaqstandyq BAQ-ta jariyalandy. Keyin anyqtalghanday, eski hәm jana odaqtasymyz Resey jarylqap bergen zenitti-zymyrandyq keshenderge kýrdeli jóndeu júmystary jýrgizilui kerek eken.

«Biz qaytarymsyz sharttar boyynsha Qazaqstangha zenitti-zymyrandyq S-300PS keshenderin tolyq jetkizip berdik. Búl shekaralas jәne seriktes memleketting qorghanys salasyna kórsetip otyrghan ýlken jәrdem bolmaq»,-deydi Sergey Shoyga myrza.

Búl turaly Ol Mәskeude ótken TMD Qorghanys ministrlerining kezekti sammiyti ayasynda, Qazaqstannyng Qorghanys ministri Imanghaly Tasmaghambetovpen kezdesuinde bayandaghan.

Resey ministrinen keyin sóz alghan Imanghaly Núrghaliyúly ózining reseylik әriptesine rahmetin aitqan. Dese de, «Azattyq radiosy» taratqan aqparattargha sýiensek, Qazaqstannyng qorghanys ministri Sergey Shoyga myrzanyng derekterimen tolyq kelispeydi. Sebebi, Rese tarapy uәde etken 5 zymyran keshenining tek ekeui ghana berilgen. Qalghan ýsh birdey keshen әli Resey aktiyvinde.

Sonday-aq, Resey Ýkimeti qaytarymsyz sharttar boyynsha Qazaqstangha syilaghan keshender kýrdeli jóndeu júmystaryn talap etedi. Sondyqtan, jaqyn kýnderi búl keshender Qorghanys salasynyng aktivterine qosylmaydy.

Búl aqparatty Azattyq saytyna súhbat bergen QR әue qorghanysy kýshterining bas qolbasshysy, general-moyor Núrlan Ormanbetov te rastaghan.

«Resey Qorghanys ministrligigen bizge berilgen S-300 keshenderi jaqyn arada qoldanysqa engizilmeydi. Qazirgi tanda eki keshen tolyq tehnikalyq tekseristerden ótkizilude. Al qalghan ýsheuine Resey tarapy jóndeu jýrgizip jatyr»,-deydi general-moyor (http://rus.azattyq.org/content/rossiya-peredala-kazakhstanu-pvo-s-300-byvshie-v-upotreblenii/27454674.html).

Endi jogharydaghy aqparatty kenirek payymdap kóreyikshi. Reseyding ózge bir memleketke esh qaytarymsyz әskery tehnikalyq zamanauy qarudy bere saluynyng astarynda ne jatyr?  Qazirgi ortalyq, postkenestik territoriyalyq ekspansiyany kýsheytuge tyrashtanuynyng bir kórinisi emes pe búl?

Bizdegi biylik basynda otyrghandardyng belgili bir bóligi – keshegi klandyq elitalyq toptardyng shengelinde tәrbiyelengendigi belgili. Álemding sayasy kartada – jana postkommunistik jýieni qúryp, bir ortalyqtan basqarugha memleketter túrghyndarynyng 70 payyzanan astamy kelispeytini de aighaq. Endeshe eski shekpennen shyqqan qos memleketting arasynda qorghanys salasynda ortaqtasu, birigu,  bir-birin kenet «jarylqau» degen qanshalyqty aqylgha qonymdy? Jәne qorghanugha tiyisti obiektiden qorghanatyn qaru súraghanymyz qalay?

Key zertteushilerding aituynsha, múnday jaghdaylarda (memleketter bir-birin esh qaytarymsyz qarumen jarylqau) qanday da bir barlaushylyq, tynshylyq faktileri boluy bek mýmkin. Osyghan deyin әlemdik búqaralyq aqparattarynda jazylghanday, key memleketterde jasalghan avtomattar men joghary tehnikalyq qarularda arnayy aqparat jinaytyn «chipter» ornalastyrylghany mәlim bolghan. Reseyding jarylqap bergen bes zymyranynda da postkommunistik kenistikte qanday jaghdaylar bolyp jatqanyn bilip otyru ýshin osynday tynshylyq funksiyany atqaratyn «qúrylghy» ornalastyrylmaghanyna kim kepil bola alady?

1991 jyly qylyshynan qan saughalaghan  kenestik jýie kýirep, onyng qúramyna kirgen 15 respublika jeke-jeke memleket retinde shanyraq tikti. Sol kezde kýrkiregen imperiyanyng yadrolyq jәne әskery tehnikalyq arsenaly da 15-ke bólingeni belgili. Álemdik iri derjavalar әlem kartasynda jana payda bolghan, jas tәuelsiz elderdi әskery tehnikalyq jasaghyna yqpal ete almaghanymen, yadrolyq qarulardan bas tartugha mәjbýrlegeni de jasyryn emes.

Ol kezde әlem memleketteri Qazaqstannyng birinshi bolyp eng joyqyn qarudan bas tartqany ýshin, onyng territoriyalyq qauipsizdigin qorghaugha uәde berdi.

Endi arada, shiyrek ghasyrgha juyq uaqyt ótkende,  eski hәm jana odaqtasymyz ortagha kirip, әskery tehnikamen jabdyqtaugha septik etkendey pighyl kórsetude.  Resey jarlyqap bergen S-300PS zamanauy zenitti-zymyran keshenderi qazirding ózinde Almaty manyna ornalastyrlyghan. Búl egemendik konsepsiyalarymen qanshalyqty qabysady? Jaqsy delik. Zamanauy úshqyr әskery tehnikalar Qazaqstannyng әskery әleuetin arttarady deyik. Biraq, tәuelsiz memleketter arasynda qorghanys salasynda dostyq bolady deuge senuding ózi qiyndau ekenine kelisersizder.

Álemde qalyptasqan daghdy boyynsha, memleketter ózge memleketterge – óz qaruyn sata alady. Biraq tegin jarylqaudyng astarynda bir pighyldyng jatqany sózsiz.

Soltýstiktegi kórshilerimizding onsyz da orysy mol aumaqtargha kózin alartyp otyrghany belgili. Erteng alaghay da búlaghay kezeng tua qalsa, Putin myrzanyng pighyly auysyp, orystildi túrghyndardyng qúqyghy degendi jeleu etip, basyp kirui de ghajap emes. Onday jaghdayda qazirgi jarylqap bergen qarulary qazaqtyng ózine qarsy baghyttalmasyna da eshkim kepil bola almaydy.  Búghan qosa,  Qazaqstan aumaghyndaghy Reseyge jalgha berilgen aimaqtardyng mәselesi túr.  Búl tek Bayqonyr qalasyna qatysty emes, Bayqonyrdan ózge Qazaqstanda 11 million gektar jer Reseyding әskery poligonyna ainalyp otyr. Osy poligondardy jabu mәselesine kelgende biylik basyndaghy biyshikter beytaraptyq tanytyp otyrghany turaly osyghan deyin de jazyp kelgen bolatynbyz.  Sondyqtan, Qazaqstannyng yadrolyq arsenalyn qaytaru mәselesin kýn tәrtibine shygharmay jatyp  ormandaghy kórshilerimizge onsha bir sene beruimizge bolmas sirә. Qorghanys salasy deymiz, sonda biz kimnen qoghanyp jýrmiz? «Orystan dosyng bolsa, aibaltang qasynda bolsyn» degen halyq endi zamanauy aibaltany sonyng ózinen alyp otyrghany qalay?

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz