Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 19008 1 pikir 29 Jeltoqsan, 2015 saghat 17:55

1966 JYLY KENESTER ODAGhYN MASQARALAGhAN TUYNDY

 

Kenester odaghynyng qylyshynan qan tamyp, auzyn ashqannyng tilin júlyp alatyn kezende totalitarlyq jýiege qarsy birqansha shygharmalar jazylghanyn tam-túmdap bilemiz. Desek te, solardyng soqtalysy 1966 jyly «Qazaqstan pioneri» gazetinde ýzindisi ghana jariyalanghan Berdibek Soqpaqbaevting «Ergejeyli eline sayahat» shygharmasy edi. Nege ekeni belgisiz, berdibektanushylardy bylay qoyyp, әdebiyettanushylar búl shygharma jayly (birli-jarym aitqandar bolmasa) jaq ashqan emes. Búl tuyndy ghalamgha qater tóndirer qarumen qúrsaulanyp, atom bombasymen әlemge aibat shekken KSRO-nyng sayasatyn ashyq synaydy. Synap qana qoymay, otarlaushy imperiyanyng qabyrghasy sógilip, shanyraghy ortasyna týsetinin boljaydy. Túspalmen emes, ashyq aitady, ashyq jazady. Jazushynyng sheberligi sol, tapqan formasy ghana ony jazadan qútqaryp qalatynyn bayqaysyz. Mәselen, osy hikayatta mynanday joldar bar.

– Ergejeyli halqyn baqytqa jetkizushi danyshpan kósem Jasabol jasasyn! – dep, aiqay salghan úranmen ayaqtadym.

Eldeser mening әr sózimdi Ergejeyli tiline audaryp túrghan. Songhy sózimdi audarmay betime bajyraya qarady.

– Men boldym, audar, – dedim.

– Bizding preziydentimizdi sizding jәbirliginiz kele me?

– Qalaysha?

– Pendeni kózine maqtap qolpashtau, bizding elding dәstýrinde óte úyat mәsele. Jәbirlep tildegenmen birdey sóket kylyq.

Men әri sasyp, әri qysylyp qaldym.

– Oibay, onda audarma! – dedim.

Ras. Keshegi KSRO kezinde kósemdi úlyqtau, oghan tabynu dәstýr boldy. Bizding halyq ol dәstýrdi әli de qaza etpey kele jatqany mәlim. Demek, úlyq Berdibekting sol tústaghy narazylyghy әli óz kýshinde túrghanyn moyyndauymyz qajet.

Múnyng bәrin bylay qoyyp, qazirding ózinde geosayasatymyz ushyghyp, irgedegi Resey «Ergejeyli KSRO-gha» ainaldy. Atom bombasymen әlemge aibat shegip, ghalam tynyshtyghyn búzyp bitti. Putinning әr qadamyn kórgen sayyn Bekenning «Ergejeyli eline sayahatyn» әlem tiline audarsa ghoy» dep armandaysyn...

Álemdi bylay qoyyp búl shygharmany óz qazaghymyz oqyghan joq. Eng alghash tolyq núsqasy 1990 jyly ghana «Júldyz» jurnalyna jariyalandy. Odan keyin Soqpaqbaevtyng eshbir kitabyna engen emes. Biz býgin sol olqylyqtyng ornyn toltyryp, «Abai.kz» aqparattyq portalyna hikayatty týgeldey jariyalap otyrmyz.

«Atom» degen tajal sózding songhy «m» әrpin aldygha shygharyp, «mato bombasyna» ainaldyrghan Batyr Berdibekting búdan da basqa Siz oqymaghan shygharmalary jeterlik. Aldaghy uaqytta jariyalay jatarmyz! Endeshe, iske sәt!

Qanat Ábilqayyr

 

 

ERGEJEYLI ELINE SAYaHAT

(hikayat)

Men búl povesti búdan shiyrek ghasyr búryn jazghan edim. Shaghyn ýzindisi «Qazaqstan pioneri» gazetinde (1966 jyly, №2-4) jariyalandy. «Júldyz» jurnalyna berdim, baspady. Sol kezdegi Bas redaktor (atyn aitpay-aq qoyayyn) maghan renishpen bajyraya qarap: «basa almaymyz, shygharmanyz iydeyalyq túrghydan bizdi qanaghattandyrmaydy. Qaydaghy bir ergejeyli elin bizding sonialistik elden artyq kórsetesiz. Osy jaray ma?» – degen tәrizdi sózder aitty. Talasyp jatudan payda joghyn bilemin, biylik kimde bolsa, sonyng sózi dúrys.

Mine, ana zaman ózgerdi, shygharmamdy bir sózin ózgertpesten «Júldyzgha» qayta berip otyrmyn. Zaman da, jurnaldyng apparaty da ózgergen kez. Naghyz ýlken ózgeris, ýlken tónkerister әli alda ekenine mening senimim kәmil. 

AVTOR.

I

Qystyng ornyn jaz basyp, jarqyrap jylyna bastaghan kezde qystaudan jaylaugha auysatyn әdetim bar. Qystauym – kabiynetimdegi divan-kereuetim, jaylauym – balkon. Kýn jylynysymen ýide úiyqtaudy dogharyp, taza auada úiyqtaymyn.

Taza auada úiyqtaudyng paydaly ekenin júrttyng bәri biledi. Biraq bәri birdey iske asyra bermeydi. Bireulerding búghan jaghdayy kelmeydi (aytayyq, pәterinde balkon joq,) endi bireulerge «kәri jezde» – jalqaulyq bóget jasaydy. Shoyynday auyr alaqanymen eki iyqtan janshyp basady da: «Áure bop, tasymaldanyp qaytesin. Jyly ýi, júmsaq tósekte úiyqtay salsanshy» deydi. «Kәri jezde jalqaulyqtyn» kónilin kóp júrt qiya almaydy, aitqanyna kónedi, aidauyna jýredi.

O basta men de sonday edim – jalqaulyqtyng yrqyna kóngish edim. Sóitsem, odan tabar paydam joq eken, sheger zalalym úshan-teniz. Sodan song jezdekeme aitar sózimdi bekemdep biraq aittym: «Sen meni iyqtay bergenindi qoy, sening dostyghynnan da maghan densaulyghym qymbatyraq. Men endi taza auada úiyqtaudy әdetke ainaldyrugha belimdi bekem bughan adammyn» dedim.

 

***

IIni aiynyng bastapqy kýnderining biri, tanertengi mezgil. Álgi aitqan rahat balkonda týnep shyghyp, endi-endi túrayyn degen oimen tósegimde shalqamnan kerile týsip jatyrmyn. Kýn әli shyqpaghan, aqshyl qyzghylt shúghyla shyghys kókjiyekte jana-jana keneyip aiqyndalyp keledi. Bizding ýy qalanyng qaq ortasynda, toghyz joldyng shuy mol torabynda bolsa da tanertengi sergek tynyshtyq әli búzyla qoymaghan, júrt ayaghy japa-tarmaghay әli qozghalmaghan.

Býgin men ýide jalghyz edim. Áyel, bala-shaghamdy keshe keshte poyyzben Semeyge qayyn júrtyma attandyryp salgham.

Áyelimning el-júrt, tughan-tuysqanyn kórmegenine birtalay jyl. Kýieuge shyqqaly, yaghni, menimen túrmys qúrghaly, tyrs etip tórkin jaghyna at izin salghan emes. Endi ol býkil bir ailyq demalysyn sonda ótkizip qaytpaqshy. Barsyn, agha-jenge, әkpe-sinili tәrizdi ansaghan jaqyn tumalarymen mәre-sәre qauyshyp, mauqyn bassyn. Tuyp-ósken kalasynyng kóshelerin aralap, keshegi balday tәtti balalyq shaghyn esine týsirsin. Kishkentay qos tentegim: ýsh jasar Ály men eki jasar Múhtar ýshin de búl sapar zor mereke emes pe?! Tughaly beri qaladan úzap eshqayda shyghyp kórmegen sәbiyler bylayghy keng dýniyemen didarlasyp, tamasha etsin, poyyz ýstinin, jol jýruding qyzyghyn bastan keshsin. Naghashylarynyng tórinde asyr salyp oinap, múndaghy mening ghana emes, olardyng da biraz mazalaryn ketirip, esin alsyn.

Al men bolsam, búl kýnderi onasha tynysh ýide qúlshyna enbektenip, zaya ketip jýrgen uaqytymnyng esesine biraz sharualar tyndyryp tastamaqpyn.

Oyanyp alyp jatqanda, basyma osy tәrizdi oilar keldi. Koy, endi túrayyn, tirshilik qamyna kiriseyin. Kenet, dәl osy kezde, salmaghy bala mysyqtyng salmaghynday bir zat joghary jaqtan kórpening ýstine, (dәl kindik túsyma) top etip qúlap týskeni. Kýtpegen jaghday bolghasyn selk etip shoshyp qaldym. Bizding ýy eng ýsti – tórtinshi etajda. Bizden joghary eshkim túrmaydy. Endeshe, búl ne boluy mýmkin? Shatyrdyng shetimen kele jatyp, tayyp jyghylghan tәjiriybeeiz bala mysyq bolar dep oiladym da, basymdy kóterip alyp qaradym. Qarasam, ýstimdegi әlgi zat mysyq ta, eshtene de emes, tiytimdey quyrshaq. IYә, iyә, quyrshaq. Adam tәrizdi basy, eki qoly, eki ayaghy, kózi bar. Bizding auzymyz tәrizdi auzy bar, ýstinde adamsha kiygen kiyimi bar. Onysy jay kiyim emes, aumaghan kosmonavsha.

Myna ghajapqa karanyz: quyrshaq jandy quyrshaq bolyp shyqty. Qúlap týsken ornynan adamsha úshyp týregelip, tónirekke alandap qaraumen túr. Men osy qayda týstim? Mynau ainalamdaghy ne dýnie degendey tanyrqap, әbigerlene qaraydy. Basynda kәdimgi kosmonavtar kiyetin skafandr-shlem. Ýstinde qolbighan kókshil kombiynezon, ayaghynda jyltyr qara bәtenke. Ol, sirә, aspan jaqtan parashutpen týsken bolugha kerek, kólemi qol oramalday kókala jibek parashut, úp-úsaq jip-baulary shúbatylyp, qasynda jayylyp jatyr.

«IYә, taghy ne ister eken?» dep eshqanday qimylsyz qatyp qarappyn da qalyppyn. Álgining quyrshaq ta emes, tipti, jandy quyrshaq ta emes, tiri maqúlyq ekenine mening kózim jete bastady. Noqattay jyltyraghan qara kózderi skafandr әinegining ishinen tyshqannyng kózindey jylt-jylt etedi. Kebersigen qyzghyltym erinderin, qas-qabaq, kirpigining qozghalysyna deyin anyq kórip otyrmyn. Bir kezde ol betindegi skafandrdy ashyp qaqpaghy tompaq әinekti eki qolymen joghary qaray syrghytyp jiberdi. Ertengi salqyn auany keude kerip, raqattana jútady. Mandayy tership, busanyp, azyraq entigip túr. IYә, iә quyrshaq emes, tiri maqúlyq. Kәdimgi ózimiz tәrizdi jany bar adam. Ayyrmashylyghy tek tiytimdeyligi. Boyynyng úzyndyghy shamamen, bir sýiemnen aspaydy.

Quyrshaq kosmonavt parashuttyng óz denesine baylanghan baularyn bir-birlep sheship, aghytugha kiristi. Men әli sol qybyr etpey, tanyrqap qaraudamyn. Basymdy úmtyla kótergen qalpym, ýn-týnsiz baqylaumen otyrmyn. Bir kezde ol ózine ýnile qarap qalghan meni kórdi. Ekeuimizding kózderimiz toqaylasyp qaldy. Kórgeni týssin, beysharanyng zәresi úshyp ketti, dәl bir jan alghysh әzireylini kórgendey boldy. Noqat kózi shaqshiyp sharasynan shyghyp barady. Ón-týsi lezding arasynda kýnge kýigen shýberektey quaryp ketti.

Shynymdy aitsam, men sasynqyrap qaldym. Ónimdi dereu jylytyp, kýlimsiregen boldym. Qolymmen isharalap: sen menen qoryqpa, shoshyma. Men saghan tiymeymin. Eshqanday jamanshylyq istemeymin degen sózderdi aittym. Mening ne aityp jatqanymdy ol dәlme-dәl týginbegenmen, beyilimning júmsaqtyghyn angharatyn tәrizdi. Ýreylengen qalpynan biraz basylyp, bet-jýzinen azdap ta bolsa sezim belgisi bilineyin dedi. Qolyn keudesine qoyyp, enkeyip, inabatpen taghzym etip, nәzikteu jinishke dauyspen ol daghy birdeneler aita bastady. Ýninde, bet-jýzining qúbylys qozghalysynda ayanyshty jalynyp-jalbarynu bar: taqsyr, ayaushylyq ete kóriniz, men de óziniz tәrizdi tiri pendemin. Mening de sizge ister eshqanday jamanshylyq-jaulyghym joq deytin tәrizdi.

Enkeye týsip ýsh sausaghymen әlgini belinen eptep ústadym da, beri kóz aldyma alyp keldim. Anyqtap ýnilip qaray bastadym. «Qoryqpa. Men saghan tiymeymin. Qasyng emes dosynmyn» dep ekinishi qolymmen basynan maydalay sipap, taghy da úghyndyra týsip jatyrmyn. Búghan ol basyn iyip, birdeneler aitady. «Taqsyr, qúp bolady. Mening taghdyrym endi sizding qolynyzda, ne isteymin deseniz istey alasyz» degendey, eshqanday qarsylyqsyz, sanaly týrde baghynghandyq bayqalady týrinen.

Mine, endi ol ekeumiz as ýide, stol basynda shay iship otyrmyz. Men ózimning kýndegi daghdyly ornymda otyrmyn da, qonaghym as ishetin stoldyng ýstinde bir jaq shetine taman otyr. Astyna oryndyq etip sirinke qorabyn, stol etip aldyna shay salatyn qanyltyr qobdishany qoyyp berdim. Kobdishanyng ýstine dastarqan etip bir japyraq aq qaghaz jaydym. Býnyng bәrin tiynimdey qonaghym men tarapynan kórsetilgen zor jaqsylyq retinde qabyldap, kónili sabasyna birshama týsip boldy. Óz ýiinde óz dastarqanynyng basynda otyrghanday ara-túra jadyray kýlimsirep qoyady. Álginde, asqa otyrarda ol ýstindegi qalbighan qalyng kombiynezondy sheship, vannada mening kómegimmen beti-qolyn jaqsylap jughan. Kombiynezonnyng ishinen qabattap kiygen jenil qonyr shalbary, jýnnen toqylghan әdemi sviyteri bar eken. Shalbarynyng balaghy jiptiktey. Boyyna jarasymdy jenil kiyimderimen qúnttay bop, óte biyazy, әri yqsham otyr.

Adam quyrshaqtay bolghan song súlulanyp kete me, joq әlde, mynau ózi sonday súlu ma, әiteuir, kórkine kóz toyghysyz. Ón-týsinin, shashynyn boyaulary kisi tanghalghanday aghy aq, qarasy qara – ap-ayqyn. Ong jaghyna qisayta taraghan qoy shashy kómirdey qap qara. Kózderi qaraqattay móp-móldir. Kýlimsiregen kezde marjan tisteri appaq bolyp jarqyrap kórinedi. Eki betining úshyndaghy qyzghylt qoldan qondyrylghan boyau tәrizdi. Oimaqtay kishkene auzy sәby auzynday montiyp, erinderi jana pisip kele jatqan shiyedey qyzghylttanyp, uyljyp túr.

Qonaghymnyng aldyna aq nannyng júmsaq jerinen úsaqtap turap qoydym. Shay kasyqpen alyp may qoydym. «Je, jey ghoy» deymin. «Togol» degen sózdi aitty da, ol kómeylene asap jey bastady. Beysharanyng qarny ashqan bolugha kerek.

Shay qasyqpen bir qasyqtay sýt ishti. Bir jarym qasyq shay ishti. Onyng boyyna shaq ydystyng bolmauy biraz ynghaysyzdyq jasady. Staqangha nemese kesege qúiylghan shaydy kóterip alyp ishuge shamasy kelmeydi. Sondyqtan qasyqpen onyng auzyna tosyp ishkizuime tura keldi. Qúitaqanday bir týiir irimshik jedi. Sonymen mening kókten týsken olja qonaghym nyqsyrap toyyp ta qaldy.

Tamaq ýstindegi bir bayqaghanym, tiynimdey qonaghymnyng as ishudegi әdet-mashyghy sonshalyq tiynimdey nәzik, óte bir mәdeniyetti jan ekeni bolmashy әr qimylynan bilinip túr, nandy asa eppen sausaghynyng úshymen ýzedi, maygha batyrghanda eppen batyrady, shaynaghanda auzyn ashpay, myljandamay, ýndemey shaynap, jútqanda bildirmey jútady. Shaydy, sýtti úrttaghanda da sonday.

Toydym, boldym degendi bildirip, alaqanynyng qyrymen tamaghyn syzyp kórsetip «togol», «togol» degen sózdi jәne birneshe qaytalap aitty. Búl sózding maghynasyn men keyinirek bildim, – raqmet degeni.

Tiynimdey qonaghym mening tamaq jesime ghajaptana qaraydy. Onysy týsinikti, mening bir asaghan nanym oghan bes kýnge azyq bolar edi. Bir otyrysta iship-jegenderim, eng kemi, bir aigha azyq. Soghan ol tanyrqamay qaytsyn. «Oypyrmau, myna dәuding tamaq jesi súmdyq qoy. Naghyz jalmauyzdyng ózi shyghar. Eger jeymin dese, meni de shaq etuge shamamdy keltirmey, biraq qylghyp jútuy taqyq-au».

Adamnyng tua bitken minezi kashan da kórinip qalyp otyrady. Men ózim әzil-әjuagha beyim janmyn. Basyma qyljaq bir oy sap etip kele qalmasy bar ma? «Ergejeyli qonaghymdy qorqytyp kórsem, qalay bolar eken?» dedim de, auzy-basymdy sýrtinip, tamaghymdy kenep jótelip aldym. Sodan song ónimdi kýrt suytyp:

– Al endi men seni jeymin,– dedim. Qonaghym kazir ghana sol jymiya týsip, maghan qannen qapersiz tamashalap qaraumen otyr edi. Myna sózdi estigende eleng etip, ýrkip qalghanday boldy. Kirpigi jypylyq-jypylyq etip, ón-týsi súp-súr bolyp ketti. Men bolsam, odan beter yzbarlanyp, kózderimdi jogharyly-tómen dónbekshite tónkerip, esinep aldym. Sodan song tiynimdey qonaghymdy belinen әlgindegishe ýsh sausaghymmen qysyp ústadym da, auzymdy aranday ashyp, jaylap alyp kele jattym. Basynan bastap qylghyp júta salatyn tәrizdimin.

Qoysanshy, shybyn jany týskir tәtti ghoy. Tiynimdey qonaghymnyng bir ghana ret shink etuge shamasy keldi. Sirә, bittim, qúrydym dep oilasa kerek. Kózderi júmylyp, moyny bylq-sylq etip taldy da qaldy. «Men búlay bolady-au dep tipti de oilaghan joq edim. Shynymdy aitsam: jaman sastym. bayqústy alaqanyma salyp, betine ýrlegishtep jatyrmyn. Biraq esin jiyatyn emes. Kezderi ólermen bolghan torghaydyng kózindey kilegeylene jabysyp, basy olay audarsam olay, bylay aunatsam bylay bylq-sylq.

Endi ne isteymin? «Oyynnan órt shyghadynyn» keri keldi-au! Osy kýide búl endi esin jimay, ólip ketse ne bolmaq? Taghdyrdyng oilamaghan jerde menimen kez keltirgen, mening qolyma әkep bergen ghalamat qúbylysy edi. Sonyng endi birde-bir syry ashylmay, ókinishti júmbaq bop qalmaq pa? Áy, osy mening jeniltektik minezim-ay, birdeneni keyde oilanbay istey salyp, artynan opyq jep, barmaghymdy tistep jýrgenim.

Tiynimdey qonaghymdy as ishetin stoldyng ýstine shalqasynan jatqyza saldym da, jýgirip dәlizge shyqtym. Noli ýshti búrap, jedel jәrdemge telefon soghyp jatyrmyn: – Allo, jedel jәrdem be? Tezirek kelsenizder eken. Múnda bireu talyp, esin jiya almay jatyr, neden, qoryqqannan... IYә, qorqyp, sodan talyp, mm... bylay: men... neden qoryqqanyn siz qaytesiz, odan da tezirek kelip, jәrdem beruleriniz kajet koy. Jo, bala emes, eresek. Jo, jo, mas emes. Sau. Sap-sau. Komsomol jәne Kosmonavt kóshelerining búryshy. Jaqsy, tosyp alayyn.

Áyneginde krest tanbasy bar aqsary mashina zyr etip kele qaldy. Men ony kóshede, ýiding qasynda tosyp aldym da, aulagha bastap kirip, tura bizding podezge jetelep әkeldim.

Dәriger jastau jigit eken. Qasyndaghy sanitarlaryna:

– Zembildi alyp jýrinder, – dep búiryq berdi.

-         Joq, zembilding keregi joq.

– Nege?

Kishkentay... Zembil kajet emes.

– Joq, bala emes, ýlkendigi mynaday – quyrshaqtay ghana. Dәriger an-tan.

– Siz ne aityp túrsyz? Siz bizdi tәlkek etip túrghannan saumysyz?

 Osyny   aityp  basqyshpen   jogharygha   jýgire   jóneldim. 

Basqyshtyng eki-ýsheuin birden qabattap attap, qúighytyp kelem. Tórtinshi etajgha lezde kóterildim. Tiynimdey qonaghym sol men jatqyzghan ornynda súlyq jatyr. Ony-múny zat alghanday ilip ala saldym da, sol ekpinimnen tanbastan qayta jýgirdim. Órtten bezip qashqanday janúshyryp tik tómen zyrlap kelem. Mine, birinshi etajgha týstim. Syrt esikten shygha bergen kezde, sol arada esikti ashyq túru ýshin tirep qoyatyn dobalday bir tas bolushy edi. Qyrsyq shalyp, әlgi ayaghymdy qaghyp kalmasy bar ma?.. Úzynymnan sozylyp, tayaq tiygen kóbelektey qúlap týstim. Onbay qaldym.

Esikting shygha beris bet aldy oyan. Jauynnyng jan-jaqtan sarqyn aqqan shalshyq suy әlgi aragha jiylyp jarqyrap jatady. Býgin de solay edi. Etpetimnen sozylyp qúlap týskende, kolymdaghy adam úshyp ketti de, shalshyq sudyng dәl ortasyna baryp bylsh ete qaldy. Dәriger de, onyng qasyndaghy sanitarlar da búnyng bәrin kórip, qarap túrghan. Dәriger meni aqymaq dep, mening qolymnan úshyp týsken adamshyqty jay quyrshaq dep oilasa kerek.

– Tfu, sumasshedshiy! – dep, jerge bir týkirdi de, mashinalaryna otyryp, jónele berdi.

– Doktor! Joldas doktor, toqtanyz.

Toqtamaq týgil tyndaghan da joq. Belinde kóksholaq syzyghy bar túrqy úzyn qúla mashina búlang etip qaqpagha qaray búryldy da, tartyp otyrdy.

 2.

– Keshir, keshire gór, ainalayyn. Búl mening qaljynym edi. Oiymda saghan degen bir týiir jamanshylyghym bolsa, búiyrmasyn. Búlay bolaryn tipti de bilgen joqpyn. Múnshama tamaq túrghanda, seni jeytin kisi jegish jalmauyz emespin ghoy.

Búl – mening tiynimdey qonaghym esin jiyp, ózine ózi kelgesin jalynyp aityp jatqan sózim. Ol әuelgi talyp qalghan kezde-aq betine suyq su shashuym kerek eken. Esik aldyndaghy shalshyq sugha bylsh ete týsui paydaly boldy. Basyn titirkene shayqap, ýsti sýme-sýme bop tirilip túryp kele jatqanyn kórgende quanghanym-ay.

Endi, mine, tiynimdey qonaghym su ishinen su qúiyp shygharghan tyshqanday malshylanyp aldymda túr. Kózderinde maghan degen senimsizdik ýrey bar. Joq, men ózimning әlgindegi búghan istegen aqymaqshylyghymdy eshuaqytta da keshirmeymin. Jamannyng aqyly týsten keyin kiredi dep, sonday da qaljyng bola ma eken?

Tiynimdey qonaghymnyng bylghanghan syrt kiyimderin týgel sheship aldym. Ish kiyimderi kәdimgi bizdiki sekildi trusi, mayka. Tonghandyqtan ba, joq әlde, qoryqqandyqtan ba, jaghynyng jýni ýrpiyip, dir-dir etedi. Iyghyna bir nәrse jabayyn desem, ne jabarymdy bilmeymin. Mening kiyimderim oghan kiyim bolmaytyny belgili. Sosyn, ary oilap, beri oiladym da, aqyl taptym. Ishi jýn, jyp-jyly teri biyalayym bar. Sonyng bireuin stol ýstine әkep qoydym da, tiynimdey qonaghyma: «Mynanyng ishine kirip jata túr. Men sening bylghanghan kiyimderindi tazalap keptirgenshe osynda jatyp dem al, jylynasyn» dedim. Mening aitqandarymdy ol týsindi. Úiyqtaytyn qapqa kirgen adamsha biyalaydyng ishine ayaghymen sýngip kirdi de ketti. Basyna qol oramalymdy әldeneshe qabattap jastap biyigirek ettim. Biyalaydyng auzynan qonaghymnyn qylqiyp basy ghana shyghyp jatyr. Raqat. Búl tәrizdi әri mamyqtay júmsaq, әri jan-jaghy biteu úyaday jýn tósekte ol, sirә, búryn-sondy úiyqtap kórdi me eken.

Tiynimdey qonaghymnyng su bolyp, bylghanghan kiyimderin balkongha alyp shyghyp, kepsin dep, jayyp qoydym. Keppey tazartugha bolmaydy. Sosyn qaytadan kabiynetime kirsem, ergejeyli qonaghym qúndaqtauly baladay balbyrap, kózderi júmylyp úiyqtaghaly barady. E, beysharanyng úiqysy kelgen eken ghoy, úiyqtasyn dedim de, jýzine qyzyqtap biraz qarap túrdym. Oiymda neshe týrli júmbaq: Yapyrau, búl neghylghan jan?! Búnyng eli, jeri kayda? Kenet mening esime bayaghyda Gulliyver sayahattay baratyn ergejeyli eli týsti. Mynau sol elden bolmasa neghylsyn?! IYә, iyә, ergejeyli elining azamaty. Boyy, minez, qabileti bәri de sol Gulliyver sypattap aitatyn ergejeyli adamdaryna dәl keledi. IYә, sol, sonyng ózi.

 

***

Álginde jaman shoshytyp, óltirip qoya jazdaghan qonaghymdy endi myqtap bir quantsam degen oigha keldim. Ayybymdy solay juyp, tazalauym layyq tәrizdi. Balalar әlemi deytin magazinde neshe aluan oiynshyq nәrse dýniyeler, búiymdar, oiynshyq mebelider bar. Qazir tez baryp, solardy satyp alyp kelip, kabiynetimning anau onasha búryshyna jayghastyryp qoysam. Qonaghymnyng úiqysyn búzbay eppen alyp baryp kýmistey jarqyraghan, serippeli әdemi oiynshyq keruetke jatqyzsam. Sosyn ol bir uaqyttan keyin oyanady ghoy. Oyanghan bette ózining stol ýstinde, teri biyalaydyng ishinde, jatpaghanyn kóredi. Óz boyyna shaq әsem keruette jatyr. Asty-ýsti tap-taza aq shanqanday aqjayma. Basynda mamyq jastyq. Ol әueli tanyrqap ne bolghanyna týsine almaydy. Ónim be, joq týsim be dep oilaydy. Jan-jaghyna qarasa, neshe aluan әdemi jihaz búiym... Sosyn búnyng bәri týsi emes, óni ekenine onyng kózi jetedi, quanady. Mening oghan shynayy dostyq beyildegi adam ekenim óz-ózinen aiqyndala týsedi.

Qonaghymdy oyatyp almas ýshin ayaghymdy úshynan basyp kabiynetimnen shyqtym. Syrt esikti kilttedim. Bizding ýiding dәl irgesinen balalar әlemine deyin trolleybus qatynaydy. Soghan otyrdym da, zyr ete qaldym. Izdegen nәrselerim tipti artyghymen bar bolyp shyqty. Ýsh som toqsan tiynnyng әdemi bir kúrama oiynshyq ýii týsipti. Tóbesinde shatyry, esigining aldynda jazyp qatar qalqymasy bar. Eki qabyrghasynda eki terezesi kәdimgidey ashylyp jabylatyn esigi bar. Oiynshyq ýy bolghanmen, mening tiynimdey qonaghym ýshin taptyrmaytyn әsem pәter-jay. Sol ýidi satyp aldym. Jasauy tamasha. Júqa taqtaysha tayanyshtardy qúryp, op onay túrghyza salugha әdem-aq oiynshyq keruet, oghan layyq oiynshyq garderob, tórt oryndyghymen oiynshyq stol, birsypyra oiynshyq ydys-ayaq satyp aldym.

Osylaysha ergejeyli qonaghyma onasha ýy de, ol ýiding ishin jasaulap jaynatyp jibererlik jihaz-dýniyeler de op-onay tabyla ketti. Búdan keyin endi ol әiel әper dep qighylyqty salmas pa eken dep, óz ózimnen jymiyp kýlip qoyam.

Bazar bazarlaghan adamday ýige bir qúshaq nәrse arkalap keldim. Ergejeyli qonaghym әli úiyqtap jatqan bolar. Úiqysy әbden qanyp oyansyn degen oimen ayaghymdy taghy da úshynan basyp kabiynetime kirdim. Sóitsem, tiynimdey qonaghym oyanghan. Biyalaydyng ishinen shyghyp stoldyng qaq ortasynda qas-qabaghy kirtiyip, әldenege renjip túr. Meni kórip, stol ýstindegi siya sauytty núsqap kórsete beredi. Siya sauyttyng bireuinde siya bar edi de, ekinshisi bos edi, bayqasam, sol bos siya sauyttyng ishine týsi bólek sarghyshtau súiyq zat qúiylyp qalghan eken. Mm... ne bolghanyn birden bildim. Qonaghymnyng kýizelu sebebi belgili boldy. Biraq búl ýshin men oghan eshqanday da renish bildirgem joq. Onym orynsyz bolar edi. Óitkeni biz sekildi ol daghy tiri jan. Onyng da tabighy múqtajdyqtary boluy zandy nәrse. Sony kýni búryn eskerip, jaghday jasamaghanyma kinәli ózim edim.

 3.

Búl kýni týnde men, әdetimshe, balkongha shyghyp jatpadym. Valkonnyng esigin aiqara ashyp tastadym da, kabiynetimdegi divan-kereuetime jattym. Óitkeni tiynimdey meymanymdy bólmede jalghyz qaldyrghym kelmedi.

Tanerteng әldenening tysyr-tysyr etken dybysynan oyanyp kettim. Basymdy kóterip alyp qarasam, tysyrlatyp jýrgen mening tiynimdey qonaghym. Ol menen búryn oyanypty. Edende tek trusiysheng kýii sekirip yrshyp, shapqylap jýgirip jýr. Búnysy nesi dep, әueli tanyrqap edim, sóitsem, dene shynyqtyru jattyghularyn jasap jýr eken. Jýgirip kelip, qos ayaqtap, yrshyp sekirgende, rezinka dopsha atylady. Qoldaryn tik joghary tarbita sozyp, býkil denesimen qyrynan әulirlep domalaghanda tegershiktey zyr qaghyp jóneledi. Atlet bolsan, osynday bol dep әri sýiinip, әri qyzyqtap qaraymyn. Bәse, dene túlghasynyng әdemiligi de erekshe edi. Denesining ózge mýshesimen salystyrghanda eki sany buranyng sanynday júp-juan, typ-tyghyz. Beli biykeshterding belindey jinishkeleu. Qarny qabysynqy da, onyng esesine iyq degening qaqpaqtay, bileginin, tósining jonarqa iyqtarynyng búlshyq etteri týiin-týiin bólek jýr.

...Kýn artynan kýn syrghyp ótumen boldy. Ergejeyli ekeumiz birge ómir sýrip túryp jattyq. Orystyng birining ishinen biri balalap shygha beretin aghash quyrshaghy tәrizdi bir ýiding ishinde jәne bir ýi. Ýlken ýide, kabiynette men túryp enbek etem. Kabiynetting tór jaq búryshyna qoyylghan taqtay ýishikte mening tiynimdey qonaghym.

Kesh týskende eki ýiding ekeuining de óz shamdary janady. Qonaghym túratyn ýishikke elektr týsirip bergem. Búl tipten onay boldy. Ýide elkanyng úsaq lampochkalary bar edi, sonyng birin jinishke symnyng bir jaq basyna jalghap ornattym da, ýishikting terezesinen kirgizip, dәl tóbege shege qaghyp, salbyrata ildim. Symnyng ekinshi ýshin tok bólgishpen (rozetkamen) jalghadym.

Men әdette, týske deyin tapjylmay otyryp jazu jazam. Búl kezde mening tiynimdey qonaghym da, kóbinese ýiinde bolady. Neghyp otyr eken dep terezesinen baqylap qaraymyn. Sóitsem, basyn bir jaghyna әntek qisayta ústap, shúqiyp ol da jazu jazyp otyrghanyn kórem. Juandyghy tebendey ghana kókshil sharik qalamy, birneshe әsem qalta dәptersheleri bar. Soghan sýiketip jazady da otyrady. Men oghan bóget jasamaugha tyrysam, kónilin bólmeymin. Tez jazuynyng týrin kórip qyzyqtaymyn, biz qúsap soldan ongha tura sozyp jazbaydy. Dәpterding bir búryshynan ekinshi qighash búryshyna qaray shúbaltyp iyrektep әketedi.

Ergejeyli adamdarynyng ghylym, bilimge, әr nәrseni ýirenuge óte qabiletti keletinin bayaghyda, óz әngimesinde Gulliyver aitqan bolatyn. Sol ras eken. Bas-ayaghy tórt-bes kýnning ishinde tiynimdey qonaghym qazaqsha eptep sóileytindi shyghardy. Al on shaqty kýn ótkende menimen kәdimgidey úghynyp әngimelesuge jarap qaldy. Onyng kim ekeni, qaydan ekeni tolyq ashyldy.

Áneugi topshylauym dúrys eken. Búl sol Gulliyver sypattap jazatyn ergejeyli elinen bolyp shyqty. Ózining aty-jóni Eldeser Sapa.

Ergejeyli eli kosmosty bayaghyda iygeripti. Songhy uaqytta Aygha raketalar jibere bastapty. Eldeser Aygha úshyrylghan túnghysh ergejeyli-kosmonavt. Oghan mynaday tapsyrma berildi. Aygha jaqyndap baryp, qonbay ainala úshyp, baqylau jýrgizu. Ay betin jaqynnan suretke týsirip alu, keleshekte jiberiletin raketa-korabliderding qonuyna ynghayly oryndar qarastyru.

Eldeser Aygha aman-esen jetedi, programma boyynsha kórsetilgen tapsyrystardy týgel oryndaydy. Sodan qayta qaytqan kezde, jolda kenet raketa-korabliding basqaru tetigi aqaulanyp istemey qalady. Kabinadaghy aua kýrt ysyp ketedi. Jermen (ergejeyli elimen) radio-baylanys ýziledi. Eldeser sonda da sasyp saldyramaydy, qoldan kelgen amaldyng bәrin isteydi. Biraq raketanyng auasy týzelmeydi. Kabinadaghy aua ysyghan ýstine ysyp, әr-berden song tipti tózuge mýmkin bolmaydy. Kýiip-janyp ólip bara jatqan son, Eldeserge katapulita knopkasyn basyp qap sekiruden basqa amal qalmaydy.

Aspanda qansha uaqyt qalyqtap úshyp jýrgenin Eldeser bilmeydi. Óitkeni katapulita knopkasyn basar kezde kireli-shyqtyly ghana esi bolady. Sodan song esinen tanyp qalady. Qaytadan esin jighanda, qalyqtap әli de úshyp kele jatqanyn kóredi. Bir uaqyttarda tómengi jaqtan jer bayqalady. Búl qay materik boldy eken dep ýnilip qaraumen bolady, óz elining qalalaryna úqsamaytyn, aumaghy orasan zor, ýileri zәulim ýlken keremet bir qala kórinedi. Ol bizding Almaty. Búdan keyin ne bolghany oqushygha belgili. Taghdyr Eldeserdi mening balkonyma, mening dәl ýstime әkep top etkizip qondyrady.

 

* * *

Bir kýni men Eldeserge Gulliyver turaly aittym. Osynday da osynday, búdan ýsh jýz jyl shamasy búryn Ýndi múhitynda aghylshyn elining bir kemesi apatqa úshyraydy. Adamdary sugha batady. Solardyng ishinen Gulliyver deytin bireuin tolqyn shala jansar kýide bir qúrlyq aralgha shygharyp tastaydy. Sóitse ol aral ergejeylining eli eken. Gulliyver birneshe ay sonda ómir sýrip talay qyzyq uaqighalardy bastan keshedi. Keyin eline qaytyp kelgesin kórgen bilgenderin әngimelep aityp beredi. Sizding el turaly bizding estip-biluimiz, mine, sodan dedim.

Eldeser mening әngimemdi den qoya tyndap aldy da:

– Men búl uaqighany bilem, – dedi.

– Qaydan bilesin!

– Búl uaqigha bizding elimizding tarihynda jazylghan. Biraq bizde ony Gulliyver demeydi, Tau adam dep ataydy. Elimizding ortalyq qalasy Milidendoda Tau adamgha ornatylghan ghajayyp eskertkish bar. Eskertkishting ýlkendigi shamamen dәl sizding boyynyzday.

Men ýshin búl tanqalarlyq jay boldy.

 

4

Eldeserdi uyzday jas jigit bolar dep oilaghanym dúrys eken. Óz esepteri boyynsha onyng jasy eki jýz otyzynshy aigha ayaq basypty. Ergejeyli elining astanasy Miliden qalasynda múghalimning semiyasynda tughan. Áuelde jýz on ailyq mektepte oqyghan. Odan song BZIY-ding esep-filologiya tarmaghyn bitirgen. BZY degenderi bizding uniyversiytet tәrizdi eng joghary oqu orny bolsa kerek. Eldeser ýilenbegen boydaq eken.

– Elinde sýietin qyzyng bar ma? – desem.

– Bar, – deydi.

– Ádemi me?

– Ózime únaydy.

Eldeser maghan jaqsy ermek, serik bolumen qatar, pikirles dosym bolugha ainaldy. Aqyl oigha alghyr, óte sezimtal jan. Ne turaly bolmasyn sәbiydey adal oilap, adal topshylaydy. Ol ekeumiz týsten keyingi uaqytymyzdy negizinen demalugha arnaymyz. Eldeser ýshin demaludyng tamasha joly tabyldy. Bizding ýide balalarym shomylatyn kishkene vanna bar. Sony tanerteng balkonga shygharam da, toltyra su qúyam. Kýnning qyzuymen ol su týs qaytqansha jylyp, jyp-jyly bolady. Keyde kýn óte ystyqta ysyp ta ketedi. Eldeser sheshinip tastaydy da, sol suda rahattanyp shomylady. Beyne bir akvariumgha salyp qoyghan balyq tәrizdi o shetinen jýzip bú shetine, bú shetinen jýzip o shetine barady.

Ábden shomylyp bolghan son, syrtqa shyghady da, balkonnyng yp-ystyq tas edeninde denesi jez qúmanday qyp-qyzyl, kýp-kýreng bop kýnge qaqtalady da jatady. Kara tenizding jaghasynda domalaghannan bir kem emes.

Keshki uaqytty kóbinese, әngimemen ótkizemiz. Televizor qaraymyz. «Sizding elde televizor bar ma?» – dep súraymyn. «Bar. Bizdegi televizor týrli-týsti boyaularmen kórsetedi» – deydi.

 

* * *

Bir kýni Eldeser:

– Tau agha, maghan qalany aralatyp kórsetseniz qalay bolady? – dep, ótinish jasady.

– Jaraydy, kórseteyin.

Osynyng bәrin men Eldeserge týsindirip aittym.

Osylay dep aitarymdy aitsam da, oigha qaldym. Onyng sebebi mynau edi. Eldeser jóninde bir adamgha lәm-mim dep aitqan joqpyn. Júrtpen songhy kezde, jalpy, az aralasam. Kensede qyzmet istemeymin. Tvorchestvolyq enbekpen ghana shúghyldanyp, basqanyng bәrine qolymdy siltep qoyghan janmyn. Eldeser turaly elpeng qaghyp eshkimge aita qoymauyma birinshi sebep osy.

Ekinshi sebep, men búl kezde óte bir tyghyz júmystyng ýstinde otyr edim. Sony bitirmeyinshe eshqayda qiya basyp shyqpaudy, eshkimmen aralaspaudy ózime mindet etip qoygham.

Eldeser jayly bireuge birdeme dep aitar bolsam, ol jәne bireuge aitady jәne bireu jәne bireuge aitady. Adamdardyng әuesqoylyghy qanday ekeni maghan jaqsy mәlim. Otyz tisten shyqqan sóz tabanda otyz ruly elge jayylady. Sodan son, qazirgidey uaqytym tapshy kezde maghan tynyshtyq bola ma? Aynalayyn, kórsetshi, sening ýiinde tiynimdey ergejeyli bar deydi ghoy, – dep tanityn, tanymaytyndar qaptap, shúbyryp kele bastamay ma? Istep jatqan júmysym, odan song qalmay ma bir dalada?

Osynyng bәrin men Eldeserge týsindirip aittym. Ázirshe sening basqa júrtqa mәlim bolmay túra túrghanyng maqúl dedim. Búghan ol birden kelisti. Tipti, quana kelisti. Júrtqa bir kóringen son, ózine de maza qalmaytynyn ol da jaqsy biledi.

Al qalany aralap kóruge qúshtar bolsan, onyng bir amalyn tabayyq,– dedim.

Mening onay-ospaq portfelim bar. Ári portfeli, әri chemodan ornyna ústaymyn. Eldeserdi kóshege sonyng ishine otyrghyzyp alyp shyqpaqshy boldym. Astyna ózining bir oryndyghyn qoyyp, jayghastyryp otyrghyzam. Dәl túsynan samoletting illuminator terezesi tәrizdendirip kishkentay tesik tesem. Sodan song portfeli ústaghan adam bop jayymen kóshe aralap ketip bara jatam. Eldeser bolsa túsyndaghy oiyq terezeden bәrin kórip otyrady.

Búl aqylym Eldeserge únady. Tek portfelidi tese bastaghanymda:

– Tau agha, su jana portfeli eken. Býlinetin boldy-au, – dep ayaushylyq bildirdi.

Men qaljyn-shynyn aralastyryp:

– Tәiiri, portfeli degen ol ne, búiym ba? Dos kónili ýshin búdan da zor qúrbandyqqa barugha bolady, – dep jauap berdim.

– Tau agha, siz óte meyirban adamsyz. Tiri bolyp sau jýrsem, maghan istegen jaqsylyqtarynyzdy qalay da qaytarugha tyrysyp bagharmyn.

 

***

Minekey sary portfelidi qolyma salaqtata ústap kóshege shyghyp kelem. Onyng ishinde ne baryn oqushy biledi. Men bilem. Basqa eshkim bilmeydi. Ádettegishe, olay-bylay qatty shayqamay, tynysh ústaugha tyrysam portfelimdi. Shayqasam, Eldeserding basy ainalyp qúlap qaluy mýmkin ghoy. Oqta-tekte onashalau jerde toqtaymyn da, portfelimning auzyn ashyp, Eldeserge: «Hal qalay?» deymin. Ol bas barmaghyn kórsetedi. Onysy «hal myghym» degeni.

Kele jatqanym Komsomol kóshesining boyy. Kommunist prospektisine jetip, órge qaray búryldym. Jazushylar odaghynyng kensesine bas súqpaghanyma birtalay uaqyt ótken edi. «Ne janalyq bar eken?» dep oiladym da, kire shyqpaq boldym. Esik aldynda tórt-bes adam toptalyp túr. Ishterinde sayqymazaq Qalmúqan. Shetterinen qol berip amandasyp jatyrmyn.

– Sen, nemene,  portfeli ústaytyn  bolghanbysyn? – dep  Qalmúqan birden mening kolymdaghy portfelime nazar audardy.

– E, ústasa nesi bar?

Búl bir janalyq eken. Ishinde ne bar?

– Ne deysin, aqsha da. Qalmúqan qarqyldap kýlip aldy.

– Aqsha deymisin? Kórsetshi?

– Nemene, aqsha kórmegen be edin?

– Búl portfeliding ishinde ne bar ekenin men kórmey-aq aitam. Al ait?

– Múnyng ishinde jamatugha apara jatqan eski bәtenkennen ózge týk te bolsa, búiyrmasyn.

Qalmúqannyng auzynda tynym bolmaghan jerde kolynda da tynym joq. Ol dereu mening portfelime jarmasa bastady. Ishin ashyp kórset deydi. Men onyng qolyn kaghyp jolatpaymyn. Qalmúqannyng bayqaghysh timiski kózi portfeliding býiirindegi tesikti bayqap qaldy.

– Ói, mynau tesiging ne? Jap-jana portfelidi býldirip, әdeyi teskenbisin?

– Sharuang bolmasyn.

– Ei-ey, toqtashy. Tesikten birdene jyltyrap kórinedi. Portfelinning ishine tyshqan kirip ketkennen sau ma ózi?

– Eger bilging kelse, men shynyn aitayyn – búl portfeliding ishinde sen tәrizdi tiri adam otyr. Kórsetsem, talyp jyghylar edin. Sondyqtan da kórsetpeymin.

Qalmúqan da, onyng qasyndaghy basqa adamdar da mening búl sózimdi qaljyng dep úqty. Eshkim mәn bermedi. Jabysqaq Qalmúqannan tezirek qútylghansha asyq bolyp, kensege de kirmesten tartyp otyrdym.

Qalany әbden sharshaghansha aralap kayttym.

5

Syrt esikting konyrauy jedeldep shyr-shyr etti. Jýgirip shyqsam, pochta tasushy. Telegramma úsynady. Oqysam Semeyden, әielimnen. «Besinde samoletpen shyghamyz, Seksen besinshi reys». Besi erten.

Búl habardy Eldeserge aittym. Eldeser әbigerlenip qalghanday boldy. Onysy týsinikti. Bir úyadaghy eki balapanday ol ekeumiz birimizge-birimiz bauyr basyp, yn-shyny joq onasha oqshau tirshilikke әbden ýirenip edik. Endi mine túrmystyng qalyptasqan aghyny búzylayyn dep otyr. Aldaghy uaqytta jaghdayym qalay bolady dep oilamaydy, tolqymaydy deymisin.

Men bolsam Múhtar men Áliyden qauiptenem. Ol ekeui әli aqyl-sana kire qoymaghan sәbiyler. Eldeserdi kórer bolsa, olar ony ózderindey tiri jan dep, tipti de oilamaydy. Quyrshaq dep oilap, bassalulary dausyz. Jәne qay bir jónimen bassalady. Men alam, men alam dep talasyp әpter-dәpter bolady. Sóitip tiynimdey beysharany kókpar etip tartqylap, óltirip qoylary әbden mýmkin ghoy.

Magazinnen bir aghylshyn kúlybyn satyp әkeldim. Álgini kabiynetimning esigine ornattym. Kirgen, shyqqanda ylghy da saqtanyp bekitip jýrmekshimin. Múhtar men Ály ózdikterimen mýlde basyp kire almaytyn bolsyn degenim.

Samolet keler uaqytta taksy alyp aeroportqa bardym. Balalarym meni kórip tompandap jýgiristi. Saghynyp kalypty. Olardy men de saghynghan edim. Mәz-mәiram qúshaqtasyp, sýiisip jatyrmyz.

Eki balam da marqayyp óse týsken. Kýnge kýiip qarayyp totyqqan. Uaqyttarynyng kópshiligin ashyq auada Ertisting jaghalauynda ótkizgenderi bilinip túr.

Taksiymen ýige qaytyp kele jatyrmyz. Eki balam búl saparda kórgen-bilgenderin, naghashylarynyng qolynan ne iship, ne jegenderine deyin byldyrlap aityp keledi. Men olardyng ózderin ghana emes, tәtti tilderine deyin saghynghanmyn. Qúlaghymdy taqata tosyp tyndaymyn. Tek әielim ghana bir týrli tomsarynqy. Kózderin tónkere qarap:

– Biz joqta bir ay boyy ne kórdin? Jýdep qalghan joqsyng ba? – deydi.

Shyny ma, mysqyly ma, týsinu qiyn. Áy, osy әielder-ay! Ish qatparynda ne búghyp jatqanyn bilip kór.

– Men qazir ýide jalghyz emespin, biz ekeumiz,– dedim.

– Ol kim taghy?

– Qasymda bireu bar Sender ketkeli beri ol ekeumiz birge túryp jatyrmyz.

– Áyel me, erkek pe?

– Erkek bolat ta. Sender ketken kýnning ertenine maghan serik bolayyn dep, aspannan Qúday jiberipti.

– Ne deydi?

– Ras aitam. Ghajayyp adam. Boyynyng ýlkendigi bir sýiem...

– Osy sen menimen qosylghan kýnnen beri bir dúrys sóilep kórgen joqsyn.

– Dәl osy jolghy sózimning dúrystyghyna bәs tiguge barmyn.

Osy tәrizdi әngimemen ýige keldik. Qaltamnan kilt alyp, syrtqy esikti ashyp jatyrmyn. Kirdik.

Jayghasyp bolghan son, әielimdi as ýige onasha alyp bardym da, Eldeserding jayyn týgel aityp berdim. Ol jymyn-jymyng kýledi, senbeydi. Ras bolsa kórsetshi dep, taghat qylmay asyghady.

Áyelimdi kabiynetke ertip kirdim. Esikti balalar kirmes ýshin dereu kilttep jauyp aldym. Eldeser kórinbeydi.

– Eldeser, qaydasyn? Myna jengeng keldi.

Ýishikting tókimdey esikshesi syrt dep ashylyp, Eldeser shygha keldi. Áyelimning kózderi shaytan kórgendey baqyrayyp ketipti.

– Tau jenge, salamatsyz ba? At-kólik aman kelip qaldynyzdar ma? – dedi Eldeser aitar sózin kýni búryn jattap alghanday taq-taq etip.

Áyelimde tanyrqaudan es qalmady. Eldeserding sanaly tiri jan ekenine ol әli de senbey túr.

– Berdi, mynau bir keremet qoy. Adam qúsap kәdimgidey ap-ayqyn sóileydi.

– Adam qúsabyng ne? Men saghan aittym ghoy...

– Berdi, onbay keteyin, adam emes. Sen búl ghajap oiynshyqty qaydan aldyn, a?

– Oi, sen úghamysyn, oiynshyq bolsa, sóiley me?

– Tau jenge, men oiynshyq emespin.

Eldeserding tiri jan ekenine әielimning kózi әreng degende jetkendey bóldy.

 

***

Eldeser bir kýni ólim auzynan qaldy.

Kabiynetimde júmys istep otyrdym da, az ghana uaqytqa shyghyp esikti kilttemey kettim. Qayta qaytyp kelsem, әlginde ghana óz bólmelerinde typ-tynysh oinap otyrghan Ály men Múhtar kókten týskendey osynda, Eldeser túratyn ýishikti qúlatyp búzyp tastaghan. Ýishikting shatyry bir jaqta, qabyrghalary bir jaqta jayrap jatyr. Áldenege talasyp, júlqylasyp, shúrqyrasyp jatqan eki búzaqynyng ýstine keldim. Sóitsem talasyp jatqandary Eldeser eken. Jasy kishi Múhtar ony eki qolyna qysyp ústap, keudesine basyn alghan. Ály odan tartyp almaqshy bolady. Múhtar kishkene bolghanmen shaqar, shyr-shyr etip bermeydi.

– Oi, oi, óltirdinder, tastandar! – den, aqyryp jiberdim. Eldeserdi qoldarynan júlyp alyp qarasam, bylq-sylq: bet-jýzi, moyny, qoldary qantalap, qyp-qyzyl bolghan. Áyteuir, esh jeri synbaghan, qiramaghan tәrizdi. Keudesinde jany bar. Divangha shalqasynan jatqyzdym da eki qolyn bir joghary, bir tómen sozyp jasandy tynys bere bastadym. Múrnyna mýsәtir spirt iyisketip, әreng degende tiriltip aldym.

Múhtar men Ály an-tan.

– Papa, sen búl oiynshyqqa ne istep jatyrsyn? – deydi.

– Aqymaqtar, búl oiynshyq emes, tiri adam. Endigi әri búghan tiishi, jolaushy bolmandar, – dep  Ály men Múhtardy kabiynetimnen quyp shyqtym.

6

Saghat tanertengi toghyzdy soqqan kezde býkil elimizdegi sekildi Almatydaghy úlyly-kishili myng san mekemeler ózderining qajyrly enbek kýnderin bastaydy. Dәrejeleri, әri alatyn jalaqylary, ishetin tamaq, kiyetin kiyimderi әrqalay, biraq maqsattary bir myng san qyzmetkerler eselegen jigermen qúlshyna kelip, әrqaysy ózining tiyesili júmys oryndaryna otyrady. Myng san qalam jorghalap, myng san telefon shyldyrlap, kәdimgi ózimizge tanymal kense ómiri, kense tirshiligi bastalady.

Qúiynday úitqyghan osy ómir aghynyna býgin men de aralastym. Saghat dәl toghyzdy úrghan kezde astanadaghy eng biyik mәrtebeli kensening bireuine telefon soghyp, әueli ózimning jer betinde bar joghymdy bildirdim. Sodan song «Tóraghasynyng ózi meni qabyldauyn ótinemin, manyzdy sharuam bar» dedim.

Men telefon soqqan kense – respublika preziydentining kensesi edi.

Ar jaqtan jastau erkek dauysy estildi. Preziydentting kómekshisi bolugha kerek.

– Sharuanyz qanday sharua? – dep súrady.

– Keshiriniz, men ony preziydentting ózine ghana aitpaqshymyn.

Orta qol tórelerding múndayda shyr etip jәbirlene kalatyny bolushy edi. Mynau onday emes eken. «Jaraydy, bәlen uaqytta keliniz» dep preziydentting qabyldaytyn merzimin aitty.

Lauazymy joghary kenselerge men ózim kóp jolamaymyn. Birinshiden, sharuam bola bermeydi. Ekinshiden, zәuide bir ising týsip bara qalsan, qajet degen adamyna birden ene qon qiyn. Qabyldau bólmede kezek kýtip otyryp qalasyn. Múnday kýtu keyde tym úzaqqa sozylady. Maghan osynysy únamaydy.

Ózimdi-ózim, qolymnan kelgeninshe, tәrtipke baulityn adammyn. Preziydent kensesine dәl aitylghan uaqytta jetip keldim. Oilaghanymday boldy, qabyldau kýtip otyrghan biraz adam bar eken. Shet jaqtan men de jayghastym. Dәl qasymda juan qaryn, shong jelke bireu. Pysynap, terlep, moyny basyn qol oramalymen sýrtkilep, mazasy ketip otyr. Sәl qimyldap qozghalsa, astyndaghy shiybút oryndyq dirdektep syqyr-syqyr etedi. Synatyn boldym-au dep, jylap aryz aitqanday bolady.

Mine, kezek maghan keldi. Tesik býiir sary portfelimdi qolyma ústap kirdim, kabiynetke. Portfelisiz kiruimde maghyna joq. Qos qabat esikting ar jaghynan tay shaptyrym úzyn kabiynet kórindi. Bylqyldaq qalyng kilemining ýstimen tórge jetkenshe birtalay uaqyt ótedi. Sәuletti zor kabiynet qansha tәkkappar bolsang da ózinning týkke túrmaytyn úsaq adam ekenindi úghyndyryp tastaghanday bolady.

Preziydent mosqal jastaghy adam. Ornynan túryp, stolynan beri taman shyghyp, qol berip, iltifatpen qarsy aldy. Jasy da, lauazymy da ýlken bola túryp kishipeyil minez kórsetti. Únap qaldy. Júmsaq kreslogha shóge týsip jayghasyp otyrdym. Preziydent mening kim ekenimdi aty-jónimdi bilip otyr eken. Birden ne sharuamen kelding demey, әueli әdebiyet jaghdayyn auzyna aldy. Jazushylar, haldering qalay? Ne jazyp jýrsinder? Dýniyege nendey jaqsy kitaptar kelip jatyr? Halturshik jazushylar azaydy ma? Joq, әlde, aram shóptey qaulap kóbeyip kele me? Jastardyng jay-jaghdayy qalay, eshkim olardy renjitpey me? – degen sekildi kәdimgi ózimiz ben ózimiz әngimeleytin shynayy tirshilik sózin bastap alyp jóneldi. Men búnysyna sýiindim.

Álden uaqyttan song ghana:

– Ne sharuamen kelip edin? – dedi.

– Kelgen sharuam bir oghash sharua, – dedim de, aita bastadym. Onym Eldeserding jayy. Bastan ayaq týgel bayandadym. It toyghan jerine, er tughan jerine degendey songhy kýnderi Eldeserding elin oilap ansay beretini, Otanyna qaytudyng bir joly tabylmas pa eken dep, arman etetinin, Qazaqstan ýkimetinen soghan jәrdem tileytinin aittym.

– Ol ózi qazir qayda, sening ýiinde me?

– Joq, osynda.

Portfelimning auzyn ashtym da, Eldeserdi alyp shyqtym. Preziydent stolynyng ýstine qonggha batpay, qolymda ústap otyrdym. Eldeser sypayy iyilip sólem berdi.

Preziydentting jýzinde tanyrqaudan góri qyzyqtau basym. Eldeserdi stolynyng ýstine qongdy ótindi. Sodan song dәrejesi ózimen teng syily adammen sóileskendey, sypayylap sóilese bastady. Ergejeyli elining jay-jaghdayyn qazbalap kóp súrady.

Preziydentting eng sonynda aitqany:

– Men sizding mәselenizdi tayau kýnderding ishinde sheship beruge tyrysarmyn. Elinizge aman-sau qaytu ýshin qoldan kelgen jәrdemning bәrin isteymiz.

Oljagha batqan adamday kónildenip qayttyq.

 

7

 Mazasyz kýnder, mazasyz saghattar bastaldy. Eldeser jayly habar lezde býkil kalagha jayylypty. Bizding ýiding telefonynda tynym joq. Qaptap adamdar kele bastady. Kópshiligi gazet-jurnal qyzmetkerleri, tilshiler. Eldeserden de, menen de maza ketti. Istep jatqan júmysym jayyna qaldy.

Ghylym akademiyasynda press-konferensiya boldy. Eldeserge kóptegen súraqtar berildi.

Odan song Jazushylar ýiinde, jurnalister ýiinde Eldesermen kezdesuler boldy. Kezdesulerding sonynan ergejeyli kosmonavtyng qúrmetine qonaqasy beru – iship jeu.

Búl júrtty qoysanshy, buryldanyp alghan song dýniyening bәrin úmytady, eshtenemen sanaspaydy. Eldeserdi dәl ózderindey kóredi. Onyng tiynimdeyligin esine almaydy,   «ish-ish» dep zorlaytynyn kaytersin. Ishpese ókpe aitady.

Kay bireuler Eldeserge koniyakty ózderi ishetin rumkaday rumkamen úsynady. Biz ýshin oimaqtay kórinetin rumka Eldeser ýshin shelekpen teng ekenin eskermeydi. Kisi shelektep koniyak ishe ala ma?

– Uaqa emes, ishsin. Biz shyn kónilimizden úsynyp otyrmyz, – deydi zorlyqshylar.

Jazushylar odaghynda berilgen qonaqasy Eldeserge auyr soqty: «Zәm-zәm suyn» jek kórmeytin eki jas aqyn eki jaqtan qorshay otyrghan eken. Qyza kele zyqymyzdy әbden shyghardy. «Kosmonavt joldas, kettik», – dep, rumkalaryn tónkerip, qadalumen bolady.

Eldeser kónilshek jan, ishkisi kelmese de ótingen sózdi qiya almaydy.

Ishimdik it jaman ghoy, tizginindi bir tartyp alsa, onaylyqpen qayyrym bermeydi. Eldeser birazdan song qatty qyzyp qaldy. Mana kesh bastalghannan momaqan tynysh otyr edi. Endi jelpinip ne bolsa soghan qarqyldap kýletindi shyghardy. Júrt sózine aralasqysh bolyp aldy. Ol júrt tamaqtanyp otyrghan stoldyng ýstinde mening ong jaghymda otyrghan. Ornynan әlsin-әlsin túryp ketip, әrkimning aldyna bir baryp, qisalandap, «keshirim etiniz» dep, búryn bayqalmaghan nebir oghash minezder kórsete bastady. Ara-túra qúlaghyna sybyrlap:

– Eldeser, ne bolghan saghan? Ózindi-ózing ústasanshy, úyat bolady, – deymin.

– Tau-agha, qúp bolady, ústaymyn.

Stoldyng ekinshi jaghynda bizben betpe-bet K. degen jazushy әielimen otyr. K-ning әieli betinen núry tamghan, kózderi oinaqshyghan tartymdy súlu adam. Eldeser bir kezde sonyng aldyna baryp basyn sәnmen iyip sәlemdesip:

– Keshiriniz, sizben tanysudy ózime zor baqyt sanar edim, – demesi bar ma?

Men K-ni óte jaqsy bilem, baryp túrghan qyzghanshaq adam. Áyelin júrttan qyzghanghanda jarylyp ólip kete jazdaydy. Eldeserding qylyghyna jaman sastym. K. oghan әielin qyzghanyp bir soyqan istemese jarar edi dep oiladym. Áyel bolsa eshqanday abyrjymady. Kýlimsiregen jýzben Eldeserge súq qolynyng sausaghyn sozyp úsyndy. Tyrnaghyna qyzyl boyau jaghylghan sýiiriktey әsem sausaqty Eldeser qadalyp sýiip jatyr. Abiyr bolghanda, qyzghanshak K. keremettey ústamdylyq kórsetti. Ol daghy jaybaraqat kýlimsirep qarap otyra berdi.

Ertesinde Eldeserge: Týnde qonaqasynyng ýstinde osynday-osynday ynghaysyz minez-qylyqtar kórsettin», – desem, bilmeydi. «Tau agha, júrttyng kónilin qimay – ishe berem dep mas bop qappyn. Ne istep, ne qoyghanymnyng biri esimde joq» deydi.

Búdan keyingi qonaqasylarda ol ishimdikti tatyp almaytyn boldy.

Eldeserdi Moskva shaqyrtyp jatyr.

– Eldeser dosym, quana ber. Endi úzamay eline qaytasyn, – dedim.

– Kóziniz anyq jete me?

-         Jetkende qanday?

Bir top adam bolyp Eldeserdi keshki úshaqpen samoletke shygharyp salyp qayttyq.

– Tau agha, tiri bop jer basyp jýrsem, sizding jaqsylyqtarynyzdy eshuaqytta úmytpaymyn, – dep, ol menimen jylasyp ajyrasty.

 8

Arada, eki-ýsh jyl ótkende telegramma aldym. «Otanyma qaytatyn boldym. Sizdi jan-tәnimen sýiip, qúrmetteushi Eldeser» depti.

... Arada eki ay ótti. Kýz kezi, ystyq qaytqan, qalada túru, júmys isteu jazdaghyday emes, edәuir jenildegen. Bir kýni ýide tek ózim kabiynetimning terezesin aiqara ashyp tastap jazu jazyp otyr em. Kenet jylap oyanghan baladay telefon oqys shyldyr ete qaldy.

– Búl respublikalyq syrtky ister ministrliginen. Bizge tez kelip ketseniz, – deydi.

– Maqúl,– dedim de trubkany ilip qoydym. «Syrtqy ister ministrligining mende ne sharuasy bar? Shet elding bireuine elshi etip jibergileri kele me?»

«Nege shaqyrdy eken?» dep yntyq bop kidirissiz keldim. Ministr ózi otyr. Kýlimdegen jýzben qarsy aldy.

– Soqpaqbaev joldas, sizge ózgeshe bir elden kelgen shakyru bar. Bir ay merzimge qonaq bolyp qaytugha shaqyrady. Qalay, barasyz ba?

– Qay elden?

– Óziniz qay elden bolar dep oilaysyz? Men iyghymdy qompang etkizdim.

– Shaqyru sizge ergejeyli elinen kelipti, – dedi ministr.

– Ergejeyli elinen?

– IYә.

Men birden Eldeserdi esime aldym. «E, búl sonyng isi eken ghoy» degen oy basymda jarq ete qaldy.

– Shyn aitasyz ba?

Ministr myrs etip kýlip jiberdi.

– Mine, qyzyq. Sizdi qaljyndasugha shaqyrdy deysiz be? Ángimening shyn ekenin bilgen son:

– Eger baru mýmkin bolsa, barayyn, – dedim.

-         Onda dayyndalynyz, әueli Moskvagha barasyz. Saparynyzdyng egjey-tegjeyimen sonda tanysasyz.

Samoletpen Moskvagha keldim. Mine, SSRO Syrtqy ister ministrliginde otyrmyn. Shegetin saparymnyng sypat ereksheligi mýlde ózgeshe. Sonau bayaghy zamandaghy Gulliyverden keyin, Ergejeyli elining topyraghyna ayaq basqaly otyrghan ekinshi «alyp» adam men ekem. Gulliyverden keyin eshkim onda baryp kórgen emes. Óitkeni, Ergejeyli elinde sol erte uaqytta zang bar kórinedi. Ol zang boyynsha, alyptar elinin, yaghni, biz tәrizdi elderding bir azamatyna Ergejeyli eline, al Ergejeyli elining birde-bir azamatyna alyptar eline barugha tyiym salynghan. Ol zandy kimde-kim búzsa, ólim jazasyna kesiledi. Ergejeyli elining ózge dýniyemen eshqanday qarym-qatysy, baylanysy balmay kelui sondyqtan eken. Álgidey zang baryn bilgen song men shoshyp qaldym.

– Barghan son, ólim jazasyna kesilip jýrmeymin be? – dedim.

– Joq, qoryqpauynyzgha bolady, – dep jauap berdi syrtqy ister ministrligindegi joldastar. Sóitsem, meni qonaqqa shaqyru mәselesin ergejeyli memleketining eng jogharghy zang shygharu orny – Últtyq Sovetting ózi qarap sheshipti. Men sonyng arnayy qaulysy boyynsha shaqyrylghan ekem.

Eki kýn samoletpen úshtym. Odan song vertoletke otyrdym. Kýndizgi uaqyt, aspan ashyq. Terezeden kóz salyp qarap kele jatyrmyn. Astymda shetsiz-sheksiz kók teniz. Ýndi múhity. Bir zamanda Gulliyver mingen jelkendi keme osy múhittyng osy túsynda apatqa úshyraghany esime keledi. Ol kezde samolet, vertolet týgil motorly kemening ózi joq edi.

Kenet mening oiymdy úshqyshtyn:

– Ergejeyli elining samoletteri, – dep dauystaghan ýni bólip jiberdi. Terezege ýnile týsip qaraymyn. Samolet tәrizdi eshtene kórinbeydi. Tek aldynghy jaqtan ýlkendigi tyrnaday onshaqty aq qús eki qatar bop ýshkildene sap týzep úshyp keledi. Sóitsem, Ergejeyli samoletteri osylar eken. Bizdi qarsy alyp, qoshamet kórsetuge úshyp shyghypty. Bes-besten eki topqa bólinip, vertoletting eki jaq qanatynan tizile qorshap aldy. Kabinadan úshqyshtyng bastary qyltiyp kórinedi.

Taghy biraz úshqan song kók tenizding ortasynan aumaghy ýlken aral kórindi. Ergejeyli eli osy dep habarlady vertolet komandiyri. Menen jerge týsuge dayyndaluymdy ótindi. Vertolet qonbaydy, qonugha rúqsat etilmeydi. Jerge qaray shúbatylyp úzyn jip saty tastady. Men sonymen týsuge tiyispin. Moskvada birneshe ret jattyqqanym bar. Mine týsip kele jatyrmyn. Men týsip bolghan song vertolet jip-satyny jinap alady da, izinshe keri qaytady. Dәl bir aidan son, mening búl elde qonaq bolu merzimim bitken kezde, qayta oraldy. Taghy da jerge qonbay, әuede qalyqtap túryp, tómen qaray shúbaltyp jip-saty tastaydy. Meni búl elden solay alyp jóneledi.

Shaghyn ergejeyli elining eng zor aerodromdarynyng biri bolugha tiyis. Ong jaq, sol jaghym qaz-qatar tizilip qonyp otyrghan kóp samoletter. Ergejeyli elining samoletterining ýlkendigi, shamamen qazday. Syrt túlgha kórinisi zulap úshyp kele jatqan qarlyghashqa úqsaydy.

Men sonynan búl samoletterding qalay úshyp qonatynyn kórdim. Kәdimgi qús tәrizdi jerden birden jyldam tike kóterilip úshady, jerge tike qonady. Olardyng úshyp-qonuy ýshin arnayy aerodromnyng bolu-bolmauy shart emes.

Ergejeyli elinde soghys samoletteri atymen joq. Onyng sebebin oqushy әngimening keyinirek túsynan biletin bolady.

Men týsken alang ainanyng betindey tep-tegis, jyp-jyltyr múzdyng ýstinde túrghan tәrizdimin. Alghashynda men búny mәrmәr kók tas bolar tóselgen dep oilap edim. Sóitsem, asfalittarynyng ózi osynday eken. Aytularyna qaraghanda, beriktigi tastan da myqty. onaylyqpen tozbaydy.

Tura bet aldymda óte bir әdemi stilimen salynghan eki qabat aerovokzal ýii. Onyng qasynda meni qarsy alugha jiylghan qara qúrym qalyng top. Kóbi – aq kiyimdiler. Barlyghy qoldaryna birdeneler ústap alghan, sóitsem, olary gýl eken.

Qalyng top maghan karay qozghaldy. Aralarynan bireu suyrylyp shyqty da jýgirdi. Nege jýgirip kele jatqanyn úgha almay, qaradym da túrdym. Ábden jaqyn kep qalghanda bayqap tanydym. Eldeser! Mening Eldeser dosym.

Shynayy saghynysyp kóriskende qalay bolatyny belgili ghoy. Ekeumiz de arsalandap mәz bolyp kýle beremiz. Eldeser mening uysymda túr. Qúshyrlana qysyp jýregime basamyn.

– Eldeser, barmysyn, amanbysyn? – deymin.

– Barmyn, amanmyn. Sizdi kórgenime sheksiz baqyttymyn.

Mosqal jasty, dene túlghasynan bitimindegi әdemilikti әli joghaltpaghan, súnghaq boyly, kelbetti ergejeyli qalyng toptyng aldynda oqshauyraq keledi. Búl – ergejeyli elining basshysy, ataqty Jasabol preziydent eken. Jasaboldy men syrttay (Eldeserding aituynan) óte jaqsy bilem. Eldeser mening qolymda túrghanda ol turaly kóp aitqan, danyshpannyng danyshpany retinde jer-kókke syighyzbay maqtap, dariptegen. «E, sol danyshpan Jasabol osy eken ghoy».

Men bir tizerlep otyra qaldym da, basymdy birneshe qabat iyip, iltipatpen sәlem berdim. Osy kezde qaydan jetip kelgenin bilmeymin, ýsti ashyq qara mashina Jasabol ekeumizding aramyzda payda bola ketti. Jasabol men Eldeser artqy esikten mashinanyng ishine kirdi. Sol kezde o ghajap, mashinanyng artqy eki adam (eki ergejeyli) otyrugha arnalghan qoraby mashinanyng ózge denesinen bólinip, tik joghary qaray kóterile bastady. Jipke baylap úshyrghan shar tәrizdi. Qoraptyng astynghy jaghyndaghy kótergish-tireuish qyldyryqtay jinishke sym. Salmaghy әjeptәuir qorap pen onyng ýstindegi eki ergejeylini әlgi jinishke symnyng qalay mayyspay kóteretinine adam tanqalady.

Qorap kóterilgennen kóterilip mening boyymmen shamalas dengeyge jetip toqtady. Maghan endi tizerlep otyrudyng qajeti bolmay qaldy. Qorap kóterilgen sayyn ornymnan men de kóterile berdim. Endi mine tikemnen-tik túrmyn. Jasabol men Eldeserding boyy mening boyymmen tenesti. Solay túryp Jasabol mening búl elge keluimdi qúttyqtap sóz sóiledi. Ergejeyli halqy meni kóruge qúshtar ekenin, ózderining erjýrek batyr úldary Eldeserge mening istegen jaqsylyq-qamqorlyghymdy eshuaqytta úmytpaytynyn; uaqytymdy búl elde kónildi ótkizip qaytuyma bar jaghdaydy jasaytyndaryn aitty. Jasaboldan keyin men sóiledim. Sózimning sonyn:

– Ergejeyli halqyn baqytqa jetkizushi danyshpan kósem Jasabol jasasyn! – dep, aiqay salghan úranmen ayaqtadym.

Eldeser mening әr sózimdi Ergejeyli tiline audaryp túrghan. Songhy sózimdi audarmay betime bajyraya qarady.

– Men boldym, audar, – dedim.

– Bizding preziydentimizdi sizding jәbirliginiz kele me?

– Qalaysha?

– Pendeni kózine maqtap qolpashtau, bizding elding dәstýrinde óte úyat mәsele. Jәbirlep tildegenmen birdey sóket kylyq.

Men әri sasyp, әri qysylyp qaldym.

– Oibay, onda audarma! – dedim.

9

Mening mәrtebeme qúrmetti qarauyl qoyylghan eken. Sonyng aldynan óttik. Men jayau óttim. Eldeser men Jasabol әlgi sol qara mashinanyng ýstinde qorap-múnarada tikelerinen tik túrghan qalyptary menmen katar jýrip otyrdy.

Ayta ketetin bir nәrse. Múnda qúrmetti qarauyldy әskerden qoymaydy eken. Tipti erkek te emes. Kileng jas, әdemi qyzdardan qoyady eken. Kiyimderi birdey: aq kofta, qonyr yubka. Qoldaryna myltyq emes, bir-bir shoq gýl ústaghan.

Ergejeyli elinde әsker atymen joq Tek tәrtip saqtauyn baqylaytyn, qylmyskerlerdi ústap jazalaytyn adapsolar (Adapso – bizdegi milisiya tәrizdi mekeme) ghana bar. Búghan kýshi myghym jas jigitter qabyldandy eken.

Sóz arasynda aita keteyin, osy kýngi Ergejeli elinde ghylym men tehnika ghajap órkendegen. Enbekti jenildetuge arnalghan myng týrli mashinalar kóresiz. Óner tabu, janalyq ashu búl elde asa qúrmetteledi.

Meni qarsy alugha baylanysty sәn saltanat býkil elge televizor arqyly kórsetilip, radiodan berilip jatty.

*    *    *

Imperiyanyng astanasy Milidendo qalasynda ishine elu myng ergejeyli siyatyn jabyq stadion bar eken. Maghan reziydensiya (qonaq ýi) retinde sony dayyndapty. Odan basqa ynghayly ghimarat tabylmaghan.

Aeroporttan Milidendo qalasyna deyin onsha qashyq emes kórinedi. Býkil elde meni kótererliktey mashina bolmaghan sebepti preziydent Jasabol menen keshirim ótinip, astanadaghy reziydensiyama jayau jýrip baruyma tura keletinin aitty. Men búghan quana-quana kelictim. Birinshiden, jayau jýrudi sýietin adammyn, búghan eshtenem qúrymaydy. Ekinshi – búl óte qolayly ekenin aittym.

Aynaday jarqyrap sozylghan oqtay týzu asfalit jol. Jol – myng eki, shamamen, elu-alpys santiymetrdey. Mening qysylmay erkin adymdap jýruime bolady. Jol ýstinde búl kezde bir qybyr etken kara joq. Jýristing bәrin tyiyp tastaghan. Tek mening aldymda bes metrdey jerde preziydent mashinasy jol bastap keledi. Mashinanyng әlginde aspandap kóterilgen artqy qoraby ornyna qayta týsirilgen.

Kýn ashyq, jyly. Búl elde qazir jaymashuaq kýzding kezi bolu kerek. Joldyng eki jaq qaptaly sary ala týsti әdemi kilem tósep tastaghanday. Jemisi mәuelegen baular, taqta-taqta baushalar, oidym-oydym synaptay jarqyraghan móp-móldir aina kólder. Men ghajap bir oiynshyq dýniyeni nemese teatr sahnasyna arnap istelgen әsem dekorasiyany aralap kele jatqanday әser alam. Ong jaghynda asfalit jolmen jarysyp, dombyranyng qos ishegindey temirjol. Onymen jolaushy poyyzy zyrlap ketip barady Otyz shaqty әsem vagondary bar. Jolaushylar terezelerge japyrlay jabysyp, maghan tamashalap qaraydy. Qoldaryn búlghap qoshamet kórsetedi. Men de qol búlghap jauap qaytaram.

Bir jerde qauyn qarbyz jinap jýrgen sharualar kezikti. Qauyn-qarbyzdarynyng ýlkendigi qoydyng qúmalaghynday. Eng zor degeni týienin

qúmalaghynday. Bir ergejeyli sharua eng ýlken degen qarbyzdy qúshaqtap

myqshiya kóterip alyp, maghan qaray jýgirdi. Shinkildey aiqaylap, birdeneler

aytady. Bizding qolymyzdan dәm tata ketiniz deytin tәrizdi. Men enkeyip

qarbyzdy aldym. Ortasynan qaq bólip qarasam, qyzyldyghy qanday. Jep

kórsem, sizge ótirik, maghan shyn balday. Balday emes-au, baldyng naq ózi. Men

osy ómirimning ishinde dәl múnday tәtti qarbyz jep kórgen emen.

 

Ózen boylarynda qoy, eshki, siyrlar jayylyp jýr. Kólderde jýzip jýrgen myng san qaz-ýirek. Al ýirek-qazdary bizding kara shybyn shamalas.

Jol boyy shoghyr-shoghyr derevnyalar. Ár ýy óz aldyna oqshau. Ýilerining syrtyn aqpen boyap, júmyrtqaday jarqyratyp qoyady eken. Tóniregi sayaly bau. «Shirkin, ómir osylardiki eken-au» degen oy basyma myqtap ornady.

Bir derevnya joldyng dәl ýstinde eken. Asfalit jol derevnyany qaq jaryp ótedi. Álgige kep qalghanymda, tauyq-qazdar kanqyldap, maldar ýrkip, itter ýrip, azan-qazan boldy. Sirә, meni qozghalyp kele jatqan tau dep oilasa kerek.

Bir kezde aldymyzdan Milidendo qalasynyng tóbesi kórindi. Bayaghy Gulliyver әngimesinde búl qalanyng syrty tórt búryshty qorghanmen kórshalghan. Ýileri sol qorghannyng ishinde. Birin-biri kesip ótetin basty eki kósheleri bar. Qalghan kósheleri tar, ýileri ýsh-bes etajdy deytin edi ghoy. Osy kezdegi Milidendo Gulliyver sypattaghan qalagha esh úqsamaydy. Jiyrma, otyz qabat biyik ýiler, keng týzu prospektiler. Kóshelerinde adamnan mashina kóp. Qalada jer astynyng katynas joly metro bar eken. Gulliyver Milidendo qalasynda bes jýz myng túrghyn túrady deytin edi, qazirgi túrghyn sany bes millionnan asatyn kórinedi.

Qalagha kire beriste dóng ýstinde ýlkendigi dәl bizdey qalpaq kiygen bir alyp adam eki ayaghyn joldyng eki jaghyna taltayta qoyyp, ary qarap túr. Men kele jatqan asfalit jol әlgining ayaghynyng arasynan ótedi. Men ghajap qaldym. «Menen basqa da múnda «alyp» bireu kelgen be?» dep oiladym. Biraq, әlgi adam qybyr etip qozghalmaydy. Ásem qalany qyzyqtap ózge dýniyeni týgel úmytyp, qarauylday qazdiyp qatqan da qalghan.

Aldymda ketip bara jatqan preziydent mashinasy әlgige jaqyndaghan kezde toqtady. Jasabol men Eldeser jerge týsip jatty. Sóitsem, búl túrghan jany bar adam emes, bir kezde osy elge taghdyr aidap kelgen Gulliyverge Ergejeyli elining ornatqan eskertkishi eken. Bir saghattay bógelip, eskertkishpen tanystym.

Ghajap! Adam tanqalatynday erek nәrse. Gulliyver eki qolyn shalbarynyng qaltasyna salyp, әsem astanagha biyikten asqaqtay qarap túr. Eki ayaghynyng arasynan ótip jatqan asfalit jol araghyraq barghan song qalanyng eng basty da aituly prospektisine ainalady. Ol prospekt Gulliyverding qúrmetine Tau adam prospektisi dep atalady eken.

Eskertkish týgeldey qoladan qúiylyp istelgen. Ish jaghy quys. Jәne ol qaqyrap bos túrghan quys emes.

Gulliyver-eskertkishting jer basyp túrghan eki ayaghy – syrtqy eki tobyghynyn  ornynda sopaqsha dóngelekteu eki esik bar. Álgining bireuinen júrt shúbap kirip jatsa, ekinshisinen shyghyp jatady. Kirgen júrt qayda barady?

Eskertkish-Gulliyverding siraqtarynyng boyymen joghary-tómen zyrqyrap jýrip túrghan lift bar. Kirgen júrtty lift zyr etkizip joghary kóterip әketedi. Gulliyver eskertkishting qarnynyng ishine alyp barady. Búl ara dóngelek kelgen biyik jal. Onda balmúzdaq jep, tynyghyp otyratyn kafe ornalasqan.

Zaldyng tóbesi ish jaghynan qaraghanda kýmbezdenip, tarylyp keledi de, dóngelek apan ýngirge ainalady. Ol ýngir – Gulliyver eskertkishting óneshi. Oghan kóteriletin ainalma saty bar. Sonymen ýngirge kóteriluge jәne ýngirding ishinen ary bastyng ishindegi quysqa ótuge bolady

Bastyng ishi ol daghy shaghyn dóngelek zal. Múnda eshtene joq, bos. Tek әuestengish júrttyng osy arada zanghar biyikte túryp qalagha tamashalap qarauyna arnalghan. Ýlken astana búl jerden alaqangha salghanday sayrap kórinedi. Eskertkish Gulliyverding eki kózining ornynda formasy kóz tәrizdes eki tereze. Tanaudyng eki tesigining ornynda uildep aua kirip túratyn eki tesik-jeldetkish.

Búl ghajap eskertkishti kórmekke júrt imperiyanyng týkpir-týkpirinen keledi eken.

 

 10

Mynau, mine, qaladaghy eng ken, eng әsem Gulliyver prospektisi. Men preziydent mashinasynyng sonynan ilesip kele jatyrmyn. Kóshening transport jýretin orta túsy bos. Al eki jaq shette birneshe qatar bolyp tizilgen qújynaghan halyq. Meni tamashalay kóruge astananyng býkil halqy jinalghan tәrizdi.

Búl kóshening boyyndaghy ýilerding kópshiligi jiyrma, otyz qabat ýiler. Jiyrma qabat ýiding biyiktigi shamamen bes-alty metrdey. Otyz qabat ýiler segiz-toghyz metrdey, yaghny mening boyymnan әlde qayda biyik. Kóshege syimaghan júrt qaptap sol biyik ýilerding shatyrlaryna shyghyp alghan. Ýilerding balkondaryna, terezelerine shyghyp alghan ergejeyliler qanshama.

Óz tilderinde ulap-shulap birdeneler aitady. Men anyqtap týsinbegenmen qoshamet sózder ekenin әbden jaqsy sezinem. Eki qolymdy aspandata búlghap bir qolymmen bir qolymdy qysyp, qoshametpen jauap qayyram.

Jogharghy jaqtaghylar tóbemnen qarsha boratyp buma-buma gýl shashyp laqtyrady. Men ol gýlderding birazyn qúshaghym tolghansha jinap alam da, biyik ýilerding ýstinde, balkondarda túrghandargha qayta laqtyram. Qyzyldy-jasyldy keremet júpar gýlder izimde nópir bolyp tóselip qalyp jatyr.

Kóshe bir kezde ýlken bir alangha tirelip túiyqtalady eken. Ishine elu myng ergejeyli syyatyn jabyq stadion. Mine, osy arada keng alannyng qaq ortasynda ýlken әsem darbaza esik preziydent mashinasy jaqyndaghanda ashyla berdi. Mashina toqtamay kirip barady. Sonynan men de kirdim.

Jabyq stadionnyng mólsheri qanday ekenin bilu ýshin aumaghy jiyrma sharshy metrdey, biyiktigi ýsh metrdey sәl úzynshalau tóbesi әinek tәrizdi móldir zatpen itarqalanyp jabylghan bir bólme әsem ýidi kózinizge elestetiniz. Men, mine, sol ýiding ishinde ghajaptana qarap túrmyn. Almatydaghy óz ýiimde, ózimning júmys kabiynetimde túrghandaymyn. Mynau qayta jalpaq ta, keng divan, ortagha ýlken stol, júmsaq kreslo qoyylghan. Edenge kózding jauyn alghanday әdemi qyzyl ala jana kilem tóselgen. Kire beristegi ong jaq búryshta kisi boyy әsem sharayna, sol jaq búryshta kiyim iletin dóngelek sәndi ilgish. Osy atalghan jihaz-dýniyelerding bәri de ýlkendik jaghynan kәdimgi bizdegidey. Biz tәrizdi «alyptardyn» paydalanuyna arnalyp jasalghan. Meni ghajap qaldyrghan da osy edi. Búnyng bәrin búlar qaydan aldy? Qalay tasyp jetkizdi? Mine, osyny súraghanymda Eldeserding aitqany.

Tau agha, búnyng bәrin de biz siz keletin bolghan song sizge arnap, óz óndiris oryndarymyzda jasattyq. Stol, oryndyq, divan-kreslony osyndaghy mebeli fabrikasy jasady. Myna edendegi kilemdi kilem toqityn fabrika toqydy. Aynany aina zavody jasady. Anau siz úiyqtaugha arnalghan kórpe-jastyq, siz tamaq ishetin ydys-ayaqtargha deyin bәri ózimizding sheberlerding istegenderi. Men odan beter ghajap qaldym.

– Sizderding ózderiniz múnshalyq kishkentay halyq bolghanmen, óndiristerinizding kýshi, mýmkinshiligi keremet eken! – dedim.

– Amanshylyq bolsa, siz bizding elde búryn ótken keremet nәrselerdi kóresiz.

Mening reziydensiyama jәne onshaqty mashinalar kelip kirdi. Bәrinen de ergejeyliler týsip jatyr. Áyel, erkegi aralas elu shaqty ergejeyli jinaldy. Búlar ministerler, ghalymdar, belgili jazushylar, óner qayratkerleri, qysqasy, últtyng sýt betine shyghar yghayy men syghaylary eken. Aralarynda júmysshy-sharualary da bar.

Osy toptyng arasynan taldyrmash deneli bir jas qyz qalyng júldyzdyng ishindegi sholpan júldyzynday kózge oghash shalynady. Oipyray, pendening de dәl múnday súluy bola beredi eken-au. Álgining әdemiligin sypattap aitugha mening tilim jetpeydi. Jo-joq ergejeyli dep, pende dep aitu layyqsyz. Ertegilerde aitylatyn hor qyzy, perishte degen nәrse ras bolsa, mynau sonyng dәl ózi. Al ótirik bolsa, onda әlgindey qajetti ataular tek osyghan, osy qyzgha ghana berilui kerek. Jer betinde qor kyzy atanugha, nemese perishte bolugha layyq búdan basqa әiel zaty bar degenge men ózim basymdy kesip alsa senbeymin. Áy, senbeymin-au!

Mine, osy súlu qyzdy sizder kim dep oilaysyzdar? Búl – mening Eldeser dosymnyng kalyndyghy eken. Bayaghyda Eldeserden «elinde sýietin qyzyng bar ma?» dep súraghanymda, bar dep edi ghoy. Sol osy eken. Eldeser ony ózge júrttan bólektep mening aldyma ertip әkeldi. Sodan song óte sypayygershilikpen tanystyrdy. Adal dostyng quanyshy óz quanyshynnan kem bolmaydy eken. Men әsem qyzgha ózim ýilenetindey quandym.

– Shyraqtarym, baqytty bolyndar! Ýbirli-shýbirli bolyndar! – dep, aghymnan jarylyp, batamdy berdim.

 11

Preziydent Jasaboldyng atynan mening kelu qúrmetime qonaqasy berildi. Qonaqasy qyzyq jaghdayda ótti.

Bólmening (jabyq stadiondy endi osylay ataghanym jón bolar) dәl orta túsyna qoyylghan ýlken úzyn stol bar emes pe? Sonyng ýsti qatarynan taqta-taqta etilip ýsh alangha bólingen. Onyng biri maghan tiyesili, yaghny mening aldymdaghy dastarqanym. Jana jaughan qardan da appaq aq dastarqannyng ýstinde ergejeyli elining ne bir ataqty sheber aspazdary әzirlegen neshe aluan dәmdi taghamdar, bótelke-bótelke ishimdikter. Mening aldymdaghy sharap qúiylghan bótelkelerding ýlkendigi, shamamen jýz elu, jýz alpys gramdyq. Búny da múndaghy әinek zavodynda arnayy men ýshin jasatqan eken. Úzyn stoldyng bir jaq shetinde men onasha otyrmyn.

Ýlken stoldyng orta túsy, yaghni, ergejeyliler men mening dastarqanymnyng eki aralyghy keng alan. Ol duhovoy orkestrding otyruyna jәne biyge arnalghan. Júrt iship-jeuding ara aralyghynda, júbaylarymen әlgi aragha shyghyp by biyleydi. Men ergejeyli adamdarynday әserli, sәndi biyleytin halyqty kórgen emen.

Tamaqty maghan vertoletpen tasyp әkeledi. Ýsh pe, tórt pe vertolet birinen song biri almasyp keledi de túrady. Múndaghy vertoletter úshqanda daryldap paryldamaydy eken. Sarymasaday sәl ghana yzynmen kelip qalady. Sodan song vertoletting omyrau túsynan tómen qaray esik ashylady. Esikting bir sheti jerge (stoldyng ýstine) tirelip, enkish kópir bolyp túrady.

Sol kópirding ýstimen ofisianttar maghan arnap әzirlegen taghamdardy ydys-pydysymen vertoletten qolarbasha iyterip syrghanatyp týsiredi. Men ýshin isgelgen әr ydystyng týbinde shariyk-dóngelekteri bar. Sol dóngelekterding arqasynda ofisiant ergejeyliler ózderinen birneshe ese ýlken auyr ydystardy op-onay syrghanatady eken.

Tamaghy jelingen bos ydystardy, sharaptan bosaghan bótelkelerdi әlgidey әdispen vertoletke tiyep qaytyp alyp ketedi. Búlaysha tehnikanyng kómegine sýienbese, meni kýtip-syilau búlargha onaygha týspes edi.

Mening adresime birsypyra qoshamet sózder aityldy, tostar kóterildi. Qaryzdar bop qalmaugha men de tyrysyp baqtym.

Ergejeyli sharaptarynyng dәmi ghajap. Ishsen, ishe berging keledi. Al koniyaktary kýshtiligi jaghynan bizding koniyaktargha qaraghanda bәseng be dep qaldym. Biraq onyng da dәmi sonshalyq únamdy.

Qonaqasynyng sonynan Milidendo qalasynyng aituly artisteri óner kórsetti.

 12

Ergejeyli eli jaghasy jaylauynan kelip, onasha oqshau jatqan el emes. Onymen kórshi jәne bir kýshti imperiya Blefusku imperiyasy bar. Búny biz bayaghy Gulliyver әngimesinen de biletinbiz. Gulliyver әngimesinen bizding jәne biletinimiz: búl atalghan eki el ol zamanda birimen-biri araz. Ol arazdyq әueli úsaq nәrseden bastalady. Ergejeyli elining imperatory júrtqa pisken júmyrtqany ýshkil jaghynan jarmay, doghal jaghynan jarugha mindettep ukaz shygharady. Halyqtyng bir bólegi búl ukazdy qabyldaydy, bir bóligi qabyldamaydy. Qabyldamaghandardy ókimet qudalap, ólim jazasyna kesetin bolady. Qughyn kórushiler elden qasha bastaydy. Kórshi Blefusku eline ótip jan saughalaydy. Blefusku eli zәbir-japa kórushilerge qamqorlyq jasaydy Minekey osy ýshin Ergejeyli eli Blefuskumen araz boldy. Búnyng bәri Gulliyver әngimesinde aitylghan.

Sodan beri birneshe ghasyr uaqyt ótse de eki elding arazdasuy toqtamapty. Aralarynda talay-talay qaqtyghystar, soghystar bolyp kelgen. Talay myng halyq bostan-bosqa qyrylghan, talay qala órtenip, talay qazyna talanghan.

Soghys pen soghystyng eki aralyghyndaghy beybit kezenderding ózinde el beysharanyng ishken astary boylaryna taramaydy. Qanattanyp ómir sýrgen bir kýnderi bolmaydy. Qaydan bolsyn, qúlaytyn jartas tәrizdenip tóbelerinen kýndiz-týni soghys qaupi tónip túrsa... Eki elding ekeui de myng millionday armiya ústaydy. Qarulanghan ýstine jantalasyp qarulanady. Qazyna-baylyq el iygiligine júmsaludyng ornyna qarap bop soghys maqsatyna júmsalyp jatady. Tepse temir ýzetin jas jigitter enbek etip el baylyghyn molaytudyn, ata-anasyn asyraudyng ornyna soghystyn, kisi óltiruding aila tәsilin ýirenedi. Eshkim soghystan qútyludyng jolyn taba almaydy.

Ár halyqtan әr jýz jylda bir danyshpan dýniyege keledi deydi ghoy. Sol, sirә, ras bolsa kerek. Ergejeyli elinen Jasabol deytin torsyq sheke úl tuady. Ghylym, bilimge keremet jetik bolady. Ol ózining boyyndaghy kemengerlik aqylyn, kýsh-quatyn sarp etip halyqtyng baqytty ómir sýrui ýshin, beybitshilik ýshin kýresedi. Qarapayym enbekshil júrttyn, әsirese, kedey-kembaghaldyng qamyn Jasabol kóp oilaydy eken.

Jasabol kóp-kóp enbekter jazady. Onyng jazghan kitaptary, sóilegen sózderi júrt kóniline qona ketkish bolady.

Halyq Jasaboldy preziydent etip saylaydy.

– Biz әueli bayandy beybitshilik boluyn qamtamasyz etuimiz kerek. Onsyz baqytty bola almaymyz, – deydi Jasabol preziydent. Blefusku eline ózining aqyldy degen ministrlerin kelissóz jýrgizuge jiberedi. Maqsat: armiya ataulyny mýldem taratu, qaru-jaraqty joi.

Kelissóz birneshe aigha sozylady. Esh nәtiyje bermeydi. Jantalasa qarulanu eki elding ekeuinde de órshy týsedi. Kelissóz jýrgizetinder әbden til men jaghyna sýienip ysqayaqtanyp alghan su júqpas dilmәrlar. Birining sózin biri andyp qylt-sylt ete qaluy tipten onay. Negizgi basty mәsele eki jaqtyng ekeui de kelisken bolady әueli. Al biraq qolma-qol taldap sheshe bastaghanda, aldarynda myng da bir qoldan jasap alghan tosqauyl túrady.

Mәselen, bir jaq aitady: qarusyzdanudy әueli tankterdi joidan bastayyq deydi. Ekinshi jaq búghan kelispeydi, shalqasynan týsedi. Joq, tankterdi emes, zenbirekterdi jondan bastaghan jón deydi. Búghan ana jaq kónbek emes. Osydan keledi de tabandasqan teketires tuady. Bireuine bireui jol bergisi kelmeydi. Búny olar maydalap «kelissózding túiyqqa tirelui» dep ataydy eken.

 

*   *    *                                       

 

Jantalasa qarulanu eki elding ekeuinde de órshigen ýstine órshidi. Eki alyp imperiya biri men biri bәsekelesip, qarudyng ne bir tajal súmdyk týrlerin oilap shygharumen bolady.

Blefusku memleketi mato karu deytin jana qaru jasaydy. Álgining bulatu kýshi keremet bolsa kerek. Bir mato bombasyn tastasa, bir qala órtenip, qirap joq bolatyn kórinedi.

Biraz uaqyttan keyin búl súmdyq qarudy Ergejeyli eli de jasap alady. Soghys qaupi búrynghydan da kýsheyedi.

Mato qaruynyng bir súmdyq qorqynyshty jeri ony synap jarghanda, aua ulanatyn kórinedi. Ol u jandy-jansyz tirshilikke birdey qauipti. Taghy da kelissózder jýrgiziledi, taghy da esh nәtiyje bermeydi. Jasabol «Ne ómir, ne ólim» degen kitap jazady. Eki imperiya da óz kórlerin ózderi qazyp jatqanyn; endi soghys bolsa, jenushi bolmaytynyn: eki elding ekeui de birdey qúritynyn dәleldeydi.

«Soghys apatynan qútyludyng qazir endi bir ghana joly bar – ol әr el bireuine-bireui eshqanday shart qoymay, talap qoymay, armiyasyn ózdiginen týgel taratu, qaru-jaraqty týgel joi, yaghni, bireuine-bireuining senui»...

«Búnsyz is bitpeydi, býgin búny istemesen, erteng kesh boluy mýmkin» dep tújyrymdaydy Jasabol.

Ministrleri men sarapshylaryn jinap alyp, oiyn ortagha salady. Aldaghy qolayly degen kýnderding birin «Beybitshilik kýni» dep belgileydi. Sol kýni armiya ataulyny taratyp, qaru-jaraq ataulyny týgel qúrtayyq deydi.

– Endi soghys bolsa, qúrymaytyn el joq. Jantalasa qarulanu órshy týsip otyrghanda soghys bolmaydy deuge qisyn jәne joq. Sonda bylay da, bylay da qúritynymyz anyq bolyp shyghady. Auruy bel alyp ólerine kózi jete bastaghan adam em-domnyng nebir qatal týrine, pyshaqtaudyng qandayyna bolsa da kóner bolar. Qazir biz sol haldemiz. Mening úsynar emim – әlgidey...

Jasaboldyng kókeyge qonymdy sózin ministrler men sarapshylar sýttey úiyp tyndaydy.

– Jaraydy, óz tarapymyzdan armiyany tarattyq. Qaru-jaraqty joydyq. Al Blefusku memleketi búnyng birin de istegen joq. Sonda qalay bolady?

– Onda Blefusku memleketi býkil dýniyejýzi halqynyng aldynda ózderining naghyz soghysqúmarlar ekenin, beybitshilikting jauy ekenin ashyqtan ashyq dәleldegen bolyp shyghady.

– Al, eger, Blefusku imperiyasy bizge shabuyl jasasa qalay bolady?

– Birde-bir soldaty, birde bir oq shygharar qaruy joq elge shabuyl jasap basyp kiru – ol qiyn sharua. Búghan, bәrinen búryn, sol basyp kiretin armiyanyng ózi jol beruge tiyisti emes. Óitkeni qarsy soldat ta adam, onyng da ary bar, úyaty bar. Aldarynan qarsy myltyq kezengen bir adam kórinbegen song olar qayda bara jatyrmyz, nege bara jatyrmyz demey me?

Mәsele talqylanady. Aqyry Jasaboldyng úsynysy tәuekelmen qabyldanady. Ýsh myn   alty jýzinshi aidyng on besi kýni býkil Ergejeyli imperiyasy boyynsha eng zor mereke     «Beybitshilik kýni» bolyp taghayyndalady. Sol kýni armiya týgel taratylyp, karu-jaraq týgel joyylugha tiyis. Júrt ol kýndi asygha kýtumen bolady.

 

***

Kýtken kýn kelip jetedi. Búl kýni Ergejeyli imperiyasynda búryn-sondy eshbir el, eshbir jerde bolmaghan ghajap úly oqigha bolady. Býkil әsker kiyimin kiygender iyqtaryndaghy pogondaryn júlyp ap, tabandaryna salyp tastaydy. Qarularyn tasqa úryp qiratyp, temir synyghyn ýigendey shómele-shómele etip ýiedi. Oq-dәri saqtalatyn qoymalardyng esikteri aiqara ashylady. Jer betine ómir emes, ólim sebuge arnalghan jәshik-jәshik ajaldar (bomba, snaryad, oqtar) kók tenizge kýmpildep qúlatylumen bolady.

Pildey-pildey tankter, kenirdegi sorayghan zenbirekter, olar da qiratylghany qiratylyp, qiratylmaghany bólshektenip, tau-tau bolyp ýiilgen metall synyghyna ainalady.

Sosyn samoletteri jay azamattyq samoletke, soghys kemeleri jay jýk tasityn kemelerge ainaldyrylyp, qayta jabdyqtalady.

Ýsh kýn, ýsh týn elde meyram bolady. Ýsh kýn, ýsh týn halyq kóshede by biylep, óleng aitady. Búl kýnderi ashana, restorandar tamaqtaryn tegin beredi. Dýkender araq sharapty tegin bosatady. Transport atauly tegin, taksy tegin. Armiyadan bosap, jaghalary jaylaularynan kelip, ýilerine qaytyp bara jatqan soldattar, ofiyserler...

Dәl múnday úlan-asyr shattyq mereke búryn-sondy eshbir el, eshbir jerde bolghan emes.

13

 

– Al Blefusku imperiyasy qaytedi?

Sabyr, oqushym, sabyr. Qazir ony da aityp berem. Blefusku imperiyasynyng biylep-tósteushileri әuelgi kezde ergejeyli elinde osynday oqigha bolghaly jatyr degenge senbeydi. Búl әnsheyin nasihat ýshin qajet, júrtshylyq pikirin aljastyru degen mәlimdeme jasaydy. Al sodan song atalmysh kýn jetip, ergejeyli elinde әsker shynymen taratylyp, qaru-jaraq joyylghanyn kórgende, olar ne aitargha bilmey sasady. Ergejeyli eli beybitshilik kýni karsanynda Blefuskuge: «Ókilderinizdi jiberinizder. Bizde ne bolyp, ne qoyghanyn kórsin» dep, shaqyru jibergen eken. Blefuskuden birtalay adam kelgen. Olar әlgi sharanyng bәrin de óz kózderimen kórgen, ózderi kuә bolghan. Kórgen-bilgenderin óz ýkimetterine aityp barghan.

Blefuskuding basshylary birneshe kýnge sozylghan qúpiya kenester ótkizedi. Aqyrynda mynaday mәlimdeme jasaydy: «Ergejeyli elining búl istep otyrghandary – kózboyau. Olardyng jer astyna salghan qúpiya soghys qalasy, soghys zavodtary bar. Mato bombasyn kóp etip tyghyp alghan».

Ergejeyli elining basshylary búny estip kýledi. Jasabol «Senbeushilik arazdyqtan da – jaman» degen ýlken maqala jazdy Kórshi otyrghan eki el birine-biri senbese, bayandy beybitshilik bolmaytynyn, búnday sayasat qater ekenin dәleldeydi.

Blefusku elining biylep-tósteushileri búghan qúlaq aspaydy. Jantalasa qarulanu sayasaty jýrgizile beredi. Ras, el ishinde biraz tolqular bolyp, múnda da әskerding taratyluyn, qaru-jaraqtyng joyyluyn talap etken eken. Ýkimet onday talap qoyshylardy qudalap, ergejeyli elining agentteri, Otannyng qorghanys kýshine qastandyq jasaushylar retinde qatang jazalay bastapty. Halyq qamyn oilaushy talay asyl bozdaqtardy atyp-asyp joq etipti.

Blefuskuding basshylary Ergejeyli elining ýkimeti qarusyzdanu jolynda әlgindey batyl qadam jasaydy, kóz júmbay erlikke barady dep, shynynda da oilamaytyn, búghan asa zor kýdikpen qaraytyn bolulary kerek. Olar songhy uaqyttary shekaralaryn myqtap bekitip alady. Úshqan qústan basqa ne ary, ne beri tiri pendeni ótkizbeydi. Ergejeyli elimen eshqanday qarym-qatynas jasamaytyn bolady. Qysqasy býkil imperiyany lep shyqpas temir qorshaumen qorshap alady.

Ergejeyli eline men qonaqqa kelgen kezdegi eki elding arasyndaghy jaghday, mine, osynday eken.

 

* * *

Armiya qalay taratylyp, qaru-jaraq qalay joghyldy, Ergejeyli elining hal-túrmysy gýldenip jýrip beredi. Júrt tútynatyn zattar, taghamdar kóbeyedi, bagha arzandaydy. Jauynnan keyin qaptap ósetin sanyrauqúlaqtar tәrizdenip jana әsem ýiler túrghyzylady. Ansaghan armandaryna qoly jetken enbekshi el beybit kýnning raqatyn kórip, jemisin teruge birjola bet qoyady.

Múndaghy júrttyng auzynda erekshe ardaqtalyp atalatyn bir esim bar. Ol – Jasabol. Ergejeyli elining oghan degen sýiispenshiligin tilmen aityp jetkizu qiyn.

Osy kýngi Ergejeyli elinde pәter tapshylyghy degen joq. Halyq әdemi, әsem, keng ýilerde túrady. Enbekaqyny mol alady. Kiyim, tamaq, túrmysqa qajetti mebeli, ydys-ayaq jәne basqa búiymdar óte arzan. Ghylym men tehnika keremet damyp ósken, qol enbegi deytindi bilmeydi, júmystyng bәrin mashina atqarady.

Ergejeyli elining zan-tәrtibi, kóp jaghdayda bizdikinen ózgeshe. Men sonyng qay birine toqtala keteyin.

Preziydentti búl elde birinshi elbasy sanaydy. Onyng orynbasary ekinshi elbasy. Búl ekeui әr otyz aida jasyryn-jabyq dauys jolymen qayta saylanyp otyrady.

Bir oryngha birneshe adamdy úsyna beruge bolady, shek qoyylmaydy. Úsynylghandardyng ishinen kim de kim eng kóp dauys alsa, sol saylanghan bolyp tabylady. Ótken jolghy saylauda, mәselen, birinshi elbasylyqqa jeti adam úsynylghan eken. Jasabol eng kóp dauys alghan.

Ergejeyli elinde júmysshy men sharuagha qúrmet erekshe. Olardyng omyraugha taghyp jýretin arnayy belgileri bar. Sharuanyng belgisinde bir tal masaqtyn, júmysshynyng belgisinde balghanyng sureti salynghan. Búlargha ne nәrse bolmasyn kezeksiz bosatylady. Birinshi elbasynyng alatyn jalaqysy eng ozat júmysshynyng alatyn jalaqysymen qaraylas.

Partiya búl elde joq. Basqaru qyzmetindegi adamdardyng barlyghy tek saylanyp qoyylady. Ár kollektiv ózining júmysy ýshin ózi jauap beredi. Bireuding ýstinen bireu jogharygha aryz aitu, shaghymdanu, sóitip ózining de, ózgening de basyn qatyryp, miyn shaghyp әure-sarsangha týsu kezdespeydi. Búnda bәri de ashyq aitylyp, ashyq talqylanady. Qanday mәsele bolmasyn júrttyng jappay qatysuymen ashyq sheshiledi. Zavodtyng júmysshylary, mekemening qyzmetshileri ózderine únamaghan basqarushyny kez kelgen uaqytta qyzmetten alyp tastay alady. Únatqan adamdaryn saylay alady.

Qylmys búl elde joqqa tayau. Óitkeni qylmys istegen adam jazalanbay qalmaytynyn biledi. Eshqanday keshirim degen bolmaydy. Zandary qatal da, әdil. Eshkimning danq dәrejesine, ótkendegi qyzmetine qaramaydy. Bir ret úrlyq jasaghan adamnyng bir sausaghyn, eki úrlyq jasaghan adamnyn eki sausaghyn shauyp tastap otyrady. Kisi óltirgendi dargha asady.

Dargha asu júrt kózinshe, halyqtyng eng kóp degen jerinde, kóbinese bazar alanynda jýzege asyrylady. Bireuding ómirine qastandyq jasaghysy keletinderge búl myqty soqqy.

Ergejeyli elinde bir ay bolghanda, men kóshede mas bop jýrgen bireudi kórgen emespin. Mas boludy múnda masqarashylyq dep qaraydy. Kóshege mas bop shyqsa, eshkimge tiyissin, tiyispesin aparyp qamaydy da, jazagha tartady.

Ergejeyli elinde, birli-jarym bolmasa әielder júmys istemeydi eken. «Búl qalay?» dep tanyrqap súraghanymda: «Áyelder ýy ishine qaraydy, balalaryn tәrbiyeleydi. Búl az júmys pa?» – degen jauap estidim.

Ádette, әr semiyada ekiden artyq bala bolmaydy eken. Nemese odan kóp balalary barlar ókimetke salyq tóleydi. Bala neghúrlym kóp bolsa, salyq ta kóp (búl halyq sanyn belgili mólsherden artyqqa ósirmeuding sharasy kórinedi).

Qyzdargha jasy eki jýz on alty, úldargha jasy ýsh jýz on aigha tolmay nekelenuge rúqsat joq. Boydaqtardy múnda qatty qúrmetteydi. Memleket olargha ay sayyn aqshalay syilyq berip túrady eken.

Ergejeyli elinde halyqtyng ósu mólsheri tym az. Janadan qala salyp, ýy salyp adamdardy syighyza almay olargha júmys tauyp bere almay jantalasyp jatpaydy.

Nekelesu ýshin de birtalay jaghday kerek. Boyjetken qyzdar kýieuge shyqpas búryn arnayy kurstan ótip, analyq pasa (diplom) aluy shart. Onda (kursta) olar ýy ústay biludi, tamaq isteudi, kiyim tigudi, bala kýtudi, kýieuimen syilasudy, qonaq qabyldaudy, t.b. ýirenedi. Ol kim kóringenge berilmeydi. Belgili bir mamandyqqa ie bolghan, semiyasyn baghugha shamasy keletin deni sau, aqyl oidan kemshiligi joq jigitterge beriledi. Aldy-artyn oilamay sýidik-kýidik dep, býgin nekelesip, erteng yryn-jyryng ajyrasyp jýru búl elde kezdespeydi eken.

Ergejeyli elinde jas balalargha soghys oinaugha qatang tyiym salynghan.

 

*   *   *

Ergejeyli elining maghan kórsetken syi-qúrmeti ghajap. Imperiya jerining qay búryshyna baram desem, bardym. Kimdermen kezdesip, әngimeleskim kelse, әngimelestim. Sonyng bәrinde Eldeser dosym qasymda birge erip jýrdi.

Ózim jazushy bolghandyqtan búndaghy jazushylardyng ómirine basa nazar audaruym zandy shyghar. Sol tarapynan azyraq әngimelep bereyin.

Ergejeyli elinde býkil jazushyny bir ortalyqqa baghyndyratyn úiym joq. Ár týrli baghytta, әr týrli sypatta kóptegen gazet-jurnaldar shyghyp túrady. Aqyn-jazushylar, mine, solardyng tóniregine toptalady. Kim ne jazam dese, erki. Qalamaqy sol kitapty satudan týsken paydanyng mólsherine qaray tólenedi. Qanday kitap bolmasyn әueli az ghana tirajben shygharylady. Júrt únatyp, talap alyp jatsa, ýstin-ýstin shygharyla beredi. Júrt almasa, eselep basylmaydy.

Al eger shygharylghan kitap mýldem ótpese, onda bar shyghyndy avtor kóteredi. Sondyqtan da óz talantyna ózderi senbeytin darynsyzdar jazushy bolam dep oilamaq týgil qiyaldamaydy eken.

Halyq únatqan ótimdi, jaqsy kitaptar eselep basyla beretin bolghandyqtan odan týser payda kóp. Payda kóp bolghan song avtordyng alatyn qalamaqysy da kóp. Talantty jazushylar bir jaqsy kitap jazyp ta bayyp ketedi eken. Talapsyzdargha әdebiyetke keler jol joq.

Jazushygha danq әperetin, materialdyq jaghdayyn kóteretin jazghan kitaptarynyng sany emes, sapasy. Sondyqtan da búndaghy jazushylar shygharmalaryn meylinshe jaqsy etip asyqpay, qoldan keler ónerin barynsha júmsap jazugha tyrysady eken.

Bizdegi tәrizdi kórkem әdebiyetting eng tandauly shygharmalaryna jyl sayyn syilyq berip otyru múnda da bar. Biraq ony komissiya qarap sheshpeydi. Qay kitap kóp basylsa, tirajy neghúrlym kóp bolsa, syilyq sol kitaptyng avtoryna beriledi. Talantty avtorlar men talantty kitaptardy kótermeleuding búl da bir joly.

 

14

Elge qaytuyma eki kýn qalghanda Eldeser men onyng perishte qalyndyghynyng ýilenu toyy boldy. Toy mening pәterimde, yaghni, jabyq stadionnyng ishinde ótip jatqan. Toygha shaqyrylghan júrttyng sany on mynnan asady. Dәl múnday saltanatty, dәl múnday jomart toydy men ómirimde kórgen emen.

Búl demalys kýni kýndiz bolatyn. Tamashanyng naghyz qyzghan kezi. Jarym-jarty júrt dóngelene by biylep, jarym-jartysy ózara әngime-dýken qúrysyp, bireuler billiard oinap, bireuler әn tyndap, әrkim uaqytty ózinshe ótkizude.

Kenet jerding asty dýr ete qaldy da, biz ýstin basyp túrghan qara jer oqystan shayqalyp ketti. Ýiding tóbesin qúray bekitken karkas temirler, әinekter birneshe jerden satyr-sútyr syndy. Jer silkindi. Júrttyng bәrining basyna kelgen birinshi oy osy edi. Áyelderining qay biri shynghyryp, qay biri baqyryp, erkekter ýdireyisip, toygha kelgen on myng halyq ýrikken qoyday opyr-topyr bolysty. Birin-biri basa kóktey jýgirisip syrtqa shyghyp barady. Júrttyng sonyn ala men de shyqtym.

Qala halqy týgel u-shu. Ýilerinen qashyp shyghyp jatqan ýreyli halyq, key jerde ýiler qirap, órt shygha bastaghan. Sonday órt shyqqan ýiding bireui biz túrghan jerden onsha qashyq emes, jabyq stadionnyng dәl qasynan ótetin ózenning arghy betinde. Órt sóndiretin mashinalar jópeldemede kelip ýlgermedi. Al ýsh etajdy kóne aghash ýy birinshi etajynan bastap lapyldap janyp barady. Ol ýide túratyndar nәrselerin terezelerden laqtyryp, shyryldap jylaghan balalaryn órtting ishinen kóterip shyghyp, jantalasyp jýr. Esteri shyqqan bógde júrt eshqanday jәrdem kórsete alatyn emes.

Iske mening aralasuyma tura keldi. Ergejeyli elining ózenderi bizde aryqta aghyp jatatyn su shamalas. Eki ayaghymdy eki jaghagha qoyyp, taltayyp túra qaldym da, enkeyip eki alaqanymmen sudy jedeldete kýrep alyp, órt shyqqan ýige shasha bastadym. Múndaghy ýilerding terezeleri ózderine qaraghanda ýlken bolady. Shashqan suym terezelerden dәl baryp kirip jatyr. Álginde ghana qyzyl tilin sýirendetip ýlken ýiding ishindegi zat mýlkimen týgel jalmap qoymaq bolghan asau órtting tynysy taryla bastady. Birazdan song byqsyp sónuge ainaldy. Men sonda da shasha berdim. Órtti әbden typ-tipyl etip biraq toqtadym.

Batys jaqtan kókjiyekting aspanmen astarlasqan túsynan orasan zor qop-qong qaraqoshqyl týtin kóterilip keledi. Órt! Órt bolghanda da ghajap ýlken órt. Býtin bir dýnie órtenip, janyp jatqanday. Stadionnyng qasyndaghy biyik múnaranyng basyna shyghyp baqylaghandar:

– Órt bizding jerde emes, dariyanyng ar jaghynda, Blefusku elining jerinde, – degen habar jetkizdi.

Júrttyng shoshynuy odan beter kýsheydi. Álginde ghana toy-tamashagha belsheden batyp sayrandaghan halyq onyng bәrin úmytty. Alystaghy apat órtting lezde qonyrsyq jaman iyisi endi birazdan song auada biline bastady. Múnshama zor órt neden shyghuy mýmkin dep, búndaghylar bile almay dal boldy.

Jasabol ýkimet mýsheleri men sarapshylaryn jiyp, tabanda osy aranyng ózinde, tótenshe mәjilis ótkizdi. Ózara pikir alysqan song barlau jasap bilip qaytugha Blefusku eline birneshe samolet jiberuge úigharym qabyldandy.

Samoletter asa súmdyq jamanat habar әkeldi: Blefusku elining astanasyn týgeldey qyp-qyzyl órt basyp ketken. Qala manyndaghy temir jol boylarynda ólgen jylandar tәrizdenip qirap jatqan sostavtar. Olardyng da qaybiri órtenip jatyr. Key jerlerdi su basyp ketken. Búryn joq ózen kólder payda bolghan. Eldegi býkil armiya órt basqan qalagha karay aghyluda.

Blefusku elining asa zor apatqa úshyraghany aiqyn edi. Ol apat neden boldy? Asa kýshti jer silkinuinen boldy ma? Joq, әlde, basqaday sebep pe? Ol turaly múndaghy oqymysty mamandar әr týrli boljamdar aityp jatty.

Baqytsyzdyqqa úshyraghan Blefusku memleketine jәrdem kórsetetin tótenshe komissiya qúryldy. Komissiya bastyghy – Jasabol. Birsypyra shúghyl sharalar istele bastady. Apatqa úshyraghan halyqqa jýk tasityn samolettermen, kemelermen kóptegen dәri-dәrmek, kiyim-keshek, tamaq jóneltilip jatty. Myndaghan dәrigerler, emshiler, auru-syrqaugha jәrdem kórsetuge attandy.

Eki elding ortasyndaghy teniz onsha tereng emes. Kóp jerin mening keship ótuime bolady. Dәl orta tústa azdaghan tereng jer bar. Odan jýzip ótip, Blefusku elinde ne bolghanyn mening de óz kózimmen kóruime bolatyn edi. Kórgim kelip te edi. Biraq uaqyttyng tapshylyghynan oghan mýmkindigim bolmady.

...Mine, mening býgin elime qaytatyn kýnim. Milidendo qalasynyng qasyndaghy anada ózim kelin týsken aerodromda túrmyn. Ergejeyli elining menimen qoshtasugha jinalghan myng san halqy. Boyjetken súlu qyzdardan qoyylghan qarauyl. Jasabol bastatqan ýkimet mýsheleri týgsl osynda. Ózining jas súlu júbayymen Eldeser dosym da osynda. Endi jarty saghat uaqyttan keyin aspanda vertolet payda bolady da, tómen qaray salbyratyp jip-saty tastaydy. Men sol satymen kóterilip, vertoletke minem. Qonaqjay Ergejeyli elimen eng songhy ret qol búlghay qosh aitysam.

Aeroport basyndaghy qalyng júrtty kaq jara asyghys kelip bir mashina toqtady. Ishinen jenil sidam kiyingen jas ergejeyli jigit týsti. Qolyndagy paketti Jasabolgha tabys etti. Jasabol ashyp oqy bastady. Preziydentting jýzi bir quaryp, bir súrlanady.

Oqyp boldy da, ol tisterin shyqyrlata tistenip, ernin qisayta qymqyryp sýley sopa túryp qaldy. Sodan song qasyndaghy júrtqa birdene aita bastady. Preziydentting ne aityp jatqanyn biluge men de yntyzar boldym.

Sóitsem, Blefusku elinen habar kelgen eken. Onda eldi baqytsyzdyqqa úshyratqan apattyng neden bolghany jazylghan. Songhy uaqytta Blefusku imperiyasynyng basshylary astana túrghan jerding astynan mato bombasyn jasaytyn zor qúrylys – zavod salghan kórinedi. Sol zavodta, әiteuir, bir sebepten jarylu bolghan.

Ýsh million halqy bar ýlken qaladan eshqanday tamtyq qalmaghan.

Kók tenizding ýstimen vertolet paryldap úshyp keledi. Men túnjyrap oigha kalyp otyrmyn. Álginde estigen súmdyq habar býkil jan jýrek sezimimdi biylep, jaylap alghan. Oilanbasyma qoymaydy.

Berdibek SOQPAQBAEV

1966 jyl

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270