Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Qogham 8065 0 pikir 25 Jeltoqsan, 2015 saghat 13:03

QOY TERISIN JAMYLGhAN QASQYR JYLY NESIMEN ESTE QALDY?

Áure-sarsangha toly 2015 jyl da ayaqtalyp, jana 2016 jyl jaqyndap keledi.  Kóshelerge әshekeyler ilinip, Elbasy jana jyldyq shyrshanyng shamyn jaqty. Endi, qazaqstandyqtar Memleket basshysynyng qúttyqtauyn estu ýshin teledidar aldyna jinalady. Áriyne, dәstýr boyynsha. Qoy jylyn ótkerip, meshin jylyna ayaq bastyq. Qoy jylynda qoydan juas halyqtyng qorasynda qoqym tastar túyaq qalmaytynda daghdarystardy ótkerdi. Tóbemizden biylik jýrgizetinder tól tengemizding túqymyn túzday qúrtyp tynugha әrekettenude. Osy jәne ózge de este qalar iri oqighalardy eske týsireyik. Dәstýr boyynsha ótip bara jatqan jyly Qazaqstanda bolghan basty oqighalar jayly qorytyndy jasau әdetke ainaldy.

 Qazaqstannyng syrtqy qaryzy 7 trillionnan asyp jyghyldy


2015 jyldyng jeltoqsan aiynyng kórsetkishi boyynsha Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik qaryzy 7,68 trillion tengeden asyp jyghyldy. Búl somany 17 millionan asar-aspaytyn halyqqa bólip esepteu ýshin kәduilgi kalikulyatordyng da kýshi jetpeydi. Mysaly, salystyrmaly týrde qaraytyn bolsaq, 2005 jyldyng 1-qantarynda búl kórsetkish 1,33 trillion tenge bolghan.

Kezekten tys Preziydent saylauyn ótkizdik


26 sәuir kýni Qazaqstanda kezekti ret kezekten tys Preziydent saylauyn ótkizdik. Búl saylauda memleket tizginin 25 jyl boyy ústap kelgen qazirgi Preziydentimiz – Núrsúltan Nazarbaev aiqyn basymdyqpen jeniske jetti. Ayqyn deytinimiz, songhy saylauda Elbasyna dauys berushilerding payyzdyq kórsetkishi – 97,7-ni qúrady.

Darigha Núrsúltanqyzy Nazarbaevanyng jana qyzmeti


11 qyrkýiek kýni Darigha Núrsúltanqyzy Nazarbaeva QR Premier-ministrining orynbasary bolyp taghayyndaldy. Búghan deyin Nazarbaeva hanym besinshi shaqyrylymdaghy Parlament Mәjilisining viyse-spiykeri bolghan. Darigha hanymnyng jana taghayyndauyna qatysty әleumettik orta men sayasy sarapshylar tarapynan týrli boljamdar aityldy.

Tól tengemizdi erkin ainalymgha jiberdik


20 tamyz kýni Qazaqstannyng Últtyq banki jana valutalyq sayasatty jýzege asyratynyn mәlimdep, tengeni erkin ainalymgha jiberdi. Al osy sheshimnen keyin Qazaqstannyn  últtyq valutasy 87 payyzgha qúldyrap, Europa men TMD elderi arasynda eng qúnsyz valutagha ainaldy. Osylaysha, bas bankir bolghan Kelimbetov  kóke iz-týssiz joghalyp ketti. Ornyna Aqysheev keldi. Biraq, tengeni túraqtandyrugha Aqysheevtyng da shamasy jetpedi. Kerisinshe, jaghday ushyqqan ýstine ushyghyp ketti. Osylaysha, 1 jyldyng ishinde eki mәrte devalivasiyany ótkerdik.

Aynalymgha 20 myng tengelik kupura engizildi


Últtyq ekonomikamyz 100 payyzdyq devalivasiyany ótkerip jatqan kezde,  ainalymgha 20 myng tengelik kupura engizildi. Búl da óz kezeginde  inflyasiya ósimi men tengeni targetteu jýiesine birden kóshuge tura kelgendigin kórsetedi. Demek, bas bankirding basqa amaly qalmaghany. Tipti, jana kupuragha qatysty Elbasynyng ózi otandyq telearnalardyng birine súhbat berip, qaljyndaghan bolatyn. «Endi toylargha barghanda qinalmaytyn boldyq. Birden syilyqqa osyny aparasyndar»,-degen Elbasy.

Qazaqstan Yadrolyq bankti iske qosty


Qoghamdyq ortanyng qarsylyghana qaramastan, Qazaqstan ýkimeti Halyqaralyq atom energetikalyq agenttigi (MAGATE) men  elimizding territoriyasynda tómen bayytylghan bankin ashu turaly kelisimderge qol qoydy. Sonday-aq, Qazaqstan ýkimeti yadrolyq bank onyng ainalasynda ornalasqan eldi-meken túrghyndarynyng densaulyghyna zalalyn tiygizbeytinin aityp sendirdi.  Alayda, sarapshylar búl pikirmen kelispeydi. Sonymen, endi Qazaqstan topyraghy MAGAET-ning óte qauipti uran qaldyqtaryn saqtaytyn qoqys  alanyna ainalady. Al búl qoymalyq ýshin el budjetine ne bolghany – 10 million dollar tóleydi eken.

Aydyn Ayymbetov gharyshqa úshty


2-10 qyrkýiek aralyghynda ýshinshi qazaq gharyshkeri Aydyn Ayymbetov halyqaralyq ekipajdyng mýshesi bolyp, Halyqaralyq gharysh stansiyasynda bolyp qaytty. Keyinnen, Qazgharysh agenttigi – Ayymbetovtyng gharyshqa úshuynyng qúny -  el budjetine 20 million dollar salmaq salghanyn aitty. Dәl osynday somany Bayqonyrdaghy Resey ýkimeti talap etken. Ayta keteyik, Bayqonyr gharysh ailaghyn jalgha alyp otyrghan Resey ýkimeti jyl sayyn Bayqonyr ýshin 40 million dollar tóleytin.

Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap óttik


Resey Preziydenti Vladimir Putinning qúityrqy mәlimdemesinen keyin (Ol qazaqtarda búryn memleket degen atymen bolmaghan degen) Elbasy arnayy tapsyrma berip, Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap óttik. Tarazdaghy toydy úiymdastyru júmystary, Elbasynyng janynda baqyttan basy ainalyp jýrgen  Mәdeniyet pen sporttyng ministri Arystanbek Múhamәdiyúlyna tapsyrylghan. Osy dóngelek datagha oray «Qazaq eli» serialyn týsiru turaly sheshim shygharylghan. Alayda Ábraymovqa bergen qarajat qayda ketkeni týsiniksiz, aqyrynda halyqtan jylu jinaugha kiristi. Nәtiyjesinde saryla kýtken serialdyng tek treylerin ghana kórdik. Al serialdyng ózin keler jyly kórip qaluymyz yqtimal.

MS-ler payda boldy (Saylaubek, Kәrim, Ahmetjan)


Kóshe sharlap, sharap iship jýrgen Saylaubek degen atyraulyq azamat bir-aq, kýnde internette júzdyz atandy.  Ózir ónerpazbyn dep esepteytin MS Saylaubek týsiniksiz tilde rep oqyp, estradagha esirip keldi. Endi ol toylardan-toylargha shyghyp, kiyeli sahnada tayrandaydy. IYә, ónerding qúny osynday dengeyge týskenin biz qoy terisin jamylghan qasqyrjylynda ghana bildik.

Sonymen qatar, qazaqstandyq sheneunikter de Saylaubekten qalyspady. Olimpiadany Almatyda ótkizu ýshin jantalasqan Almaty qalasynyng eks-әkimi Ahmetjan Esimov te, Halyqarylyq komissiyanyng aldynda kýlkige qalghan edi. Ahannyng aitqan «vy nid zis geym» degen sózi әleumettik jelide hitke ainaldy. Osylaysha MS-lerding sany ekeu boldy. Keyinirek, Ýkimet tizginin ýzdiksiz ústap kelgen Kәrim Qajmúqanovich te, Qytaygha jasaghan resmy saparynda «qytaysha» sóileymin dep, MS degen ataqqa ie boldy. Memlekettik tilge maqúrym Mәsimovting qytayshasy da jetisip túrmapty.

Qazaq biyligining negizgi opponeti – Áliyev ózine-ózi qol júmsady


2015 jyly Qazaqstan biyligining dissiydenti, eks-elshi Rahat Áliyev, Avstriyanyng Vena qalasyndaghy týrmede asylyp qaldy. Avstriyanyng Kurier basylymynyng mәlimetinshe, Áliyev kamerada asylyp qalghan kýii tabyldy. Al advokat Áliyevting suisidke barghanyna kýmәn keltiredi.

Týiin: Qoy terisin jamylghan qasqyr jylyn jarty qúrsaq, jarym yrys bolyp ótkerdik. Kele jatqan jyl – meshin jyly. IYә, búl jyl da bizding halyq ýshin onaygha soqpaytyn sekildi. 1 qantardan bastap qymbatshylyq bastalady. Bir ghana mysal, 2016 jyldyng 1 qantarynan bastap Qazaqstanda ishki qatynastardaghy temir jol baghasy 7 payyzgha qymbattaydy. Búl turaly «Qazaqstan temir joly» últtyq kompaniyasy AQ  viyse-preziydenti Berik Qamaliyev mәlimdegen. Derek «Dat» tәuelsiz basylymynan alyndy. Dayyndalynyzdar, daghdarys әli ayaqtalghan joq. Aytpaqshy, kýntizbelik jana jyldarynyz qútty bolsyn!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6021