Biraq býtin kirpish syimay qalatyn, qiiyna kelmey qalatyn aralyq payda bolady bir sәtterde. Sonda qaytesiz? Sóz joq, jaltaqtap, әlginde ghana óziniz kerek emestey aulaqqa laqtyryp jibergen jerinizden jarty kirpishterge qaraylay bastaysyz. Sol laqtyryp jibergen jerinizden bir jarty kirpishti mәpeley kóterip alyp kelip, mәpeley әlgi ketigine keltiresiz. Sosyn, bitken júmysynyzgha rahattana, toghaya qaraysyz. Jarty kirpishting ornyn eshqanday da býtin kirpish ala almaydy! Jarty kirpishti eshqanday býtin kirpish almastyra almaydy…
Kinoda da eshqanday da «halyq әrtisi» toltyra almaytyn ketikter bolady. Olardy toltyratyn adamdar bolady. Ardaq Ámirqúlovtyng «Hosh bol, Gýlsary» filiminde kolhozbastylyqty oinaydy ol kisi. Sonda Stalinning portretining astynda túryp: «Biz Stalin desek, sanamyzda Lenin túrady» degen «asqaq» sózin odan basqa әrtis aitady dep elestete almaymyn.
Ol kisining qalpy manghaz, jýrisi syrbaz. Adamgha shalqalay amandasyp, pang qaraydy. Sosyn… sosyn, jasynyz kishi ghoy, býgejektey səlem beresiz:
– Assalaumaghaleykum…
– Uaghaleykumassalam…. Tanauyng tanys, qay elsin-ey?
– Úly jýzbin ghoy.
– Onyng ishinde kimsin?
– Dulatpyn…
– Dulat?
Ol kisi endi sizge shekeley qarap, qasyn keredi. Basynda sizding ata-teginiz turasynda san týrli oilar qaghysyp jatyr-au dep oilaysyz birden. Ol kisi baylamyn aitugha asyqpaydy biraq:
– E, Dulat de… Onyng ishinde?
– Janyspyn.
– Janys? «Janys kóp pe, qamys kóp pe» degen… Osynda sening aghang bar…
– Kim? – Elendep-aq qalasyz endi.
– Satybaldy Tekeev degen…. Sosyn Ardaq bar… Sosyn…
– Ary qaray tizbelep ala jóneledi. Keybirining atyn iltipatpen atasa, keybirine zərin tógip tastaydy:
– Oi, əken… adam ba sol. «Bay bayyghan sayyn qaltyrauyq» degen, qusang – qúmalaq týspeydi… Sen maghan naghashy boldyng onda.
– Men… sizge naghashymyn ba?
– IYə, naghashysyn… «Qyryq serkeshim» bar sende alynbaghan… jigit bolsan, eptep tóley ber… bitirersing əyteuir, bir jyldary…
– Sonda… qanshadan tóleyin?
– Əzirshe, elu tengesin berip qoy (ol kezde avtobustyng jol jýru baghasy elu tenge bolatyn), odan kóp aqsha joq-au sende, tanauyng solay deydi.
Óz sózine ózi riza bolghan ol kisi mol denesimen selkildey, kishkene tompaq kózderi júmyla kýledi. Siz qúnjyndap qaltanyzdyng týbin qazyp ketesiz. Ol kisi endi dausyna meyirim aralastyrady:
– «Keng bolsan, kem bolmaysyn» degen… Eshqashan tarynba… Sening ana Ardaq, Túnghyshbay, Səken aghalaryng mələdes qoy… Mələdes olar. Solardan ýlgi al sen.
– «Qyryq serkeshin» ótedi me olar?
– Ótegende qanday? Endi ekinshi ainalymgha ketti.
Ol kisi siz qalta týbin qazyp jatqanda bos túrmaydy, sizding seriginizdi qajay túrady:
– Əy, sening sýmpiyip túrysyng jaman, qyryq ýidi qyryq miynótte qyrqystyrar qu bolarmysyn… Qay elsin?
– Kishi jýz… Tórtqara…
– Tórtqara? «Shitiry shornie kidalshikiy» desenshi… Ol kisi taghy da tompaq kózderi júmyla, selkildey kýledi…
Keyin jaqyn bolyp kettik. Syrttay estiymiz ghoy, ol kisini Satybaldy (Narymbetov) agha «boytúmarym» deydi eken. Men «Qazaqfilimning kiyesi» deymin ózimshe. Shynymen de solay kórinedi. «Qazaqfilimnin» berekeli kezi bolghan bir jyldary. Sol kezde kýnde kóretinmin. Býginde siyrek kórinedi… kinodan da əl kete bastaghanday…
Studiyada ol kisi qúiryq basar belgili kabiynet joq bolatyn. Kóbine dəlizde jýretin. Sapyrylysqan júrttyng ishinen ózine iltipatpen amandasqanynyng qolynan shap berip, ústap, arqandap qoyyp qajap túrghany sol.
Búl kisiden qashqalaqtaytyndar kóp. Biraq jaqyn tartyp jýretinder de barshylyq. Satybaldy Tekeev qoltyqtap bargha bet alyp bara jatatyn. Ashanada aldyna ýime tabaq tamaghyn qoyyp, Erik Joljaqsynov «əngimesine úiyp» otyratyn. Núrlybay Esimghaliyev aghamyz ertip bara jatatyn əldeqayda tompandatyp… Ssenarlyq-redaksiyalyq alqanyng kabiynetine kirgizip alyp, Bolat Jetekbay shaymen suaryp jatatyn. «Shaymen suaryp» degendi ersi kórmeniz, ol kisi shynymen de shaydy kóp ishetin. «Men ýide saparkesemen shay ishem» deytin
maqtanyp. Ol kisige shay qúiyp ýlgeru ýlken júmys. Ony ózi de jaqsy biledi, sizdi mazalamay shay qamyna ózi jýgirip ketetin sonynda.
Ol kisining pang kelbetine kesek turaytyn sózderi ýilesip jatatyn. Tayauda kezdestik ekeuimiz. «Qazaqfilimnin» barynda. Sol bayaghysha sózderi kesek-kesek, tónkerilip týsip jatyr:
– Búl akter degenimiz – əruaqty, qasiyetti, qasterli, kiyeli óner iyeleri. Akterlikti oqymaydy, tuady. Akterding ishki əlemi oidan túrady. Mysalgha, men toygha baratyn akterlerdi akter dep eseptemeymin. Olar akter emes. Olar – naghyz halturshikter men naturshikter. Naghyz jasandylar – solar. Akter oinamau kerek, akter oilau kerek. Oy arqyly mýsindeu kerek. Oilanghan akter oqystan sony obraz jasaydy…
– Siz toygha barasyz ba?
– Men toygha barmaymyn… Toygha da barmaymyn, qoygha da barmaymyn… Akter ózining professiyasyna (osy sózdi sýiirlep, əuezdep ədemi aitady), mamandyghyna adal boluy kerek… Akter ózining mamandyghyn sýngi kerek.
– Toygha barghan adamnan eshtene kýtpeysiz ghoy?
– Eshtene kýtpeymin! Əuezov teatryn «teatr traktoristov» deymin. Otalyp túrghan «kasemsot» shetterinen. Akterlarynyng bəri toyda. Qatyny da, qyzy da solay…
– Meninshe, kýnkóris degen bar…
Ol kisi myrs ete qalady:
– Ne, kýnkóriske jýz qyryq myng tenge jetpey me?
– Olardyng jalaqysy solay ma eken?
– Əriyne! Men de jýrmin ghoy qyryq myng tenge alyp… Toygha barghan akter jasandylyqqa, jalbaqaylyqqa ýirenedi. Toygha emes, oigha ynghaylanu kerek adam…
– Aytpaqshy, siz qayda júmys istep jýrsiz qazir?
– Memlekettik kino saqtau qorynda…
– Kim bolyp isteysiz?
– Saqtaushy… «Kino saqtaushy» deydi bizdi.
– Siz «Qazaqfilimnin» kiyesi» ghana emes, saqtaushysy da boldynyz ghoy, – deymin men ózimshe tauyp aitqanday məz bolyp. – Jaqsy akter bolsanyz, nege kedeysiz?
Ol kisi oilanyp qaldy. Sosyn yrjiyp, jayylyp sap otyrghan beynesinen arylyp, qayta manghaz qalypqa týse qoydy:
– Búl zamanda shyn óner, shynayy óner taqtan týsip, jalbaqaylar atqa qonghan zaman… Baghalau joq. Týsinu joq. Týisinu joq. Shyn talant baghalanbaydy. Men bireuge jaghynudy bilmeymin, jalbaqtaudy bilmeymin, qalbaqtaudy bilmeymin. Tik sóileymin. Beting bar, jýzing bar demeymin. Sosyn meni eshkim shaqyrmaydy. Kino joq. Kino joq bolghan son, aqsha joq. Aqsha joq bolghan son, kedeymin da…
– Siz kinogha týspegeli qansha boldy?
– Segiz jyl boldy….
– Eshkim shaqyrmay ma?
– Eshkim shaqyrmaydy!
– Nege?
– Ózderinen súra…
Rejissersymaqtar shyn talanttardy baghalamaydy. Kino ólgen býgin. Basqa akterler bar. Akterler negizi birneshe topqa bólinedi.
– Qanday?
– «Hodovoy akter» jəne «seryy potok» deydi.
– Sonda eki topqa bólinetin bolyp túr ghoy?
– Ekeuge bólinedi.
– «Hodovoyy» qaysy?
– Ol – talanttyng ornyn alyp jýrgen, ótip ketetin, dejurnyi, alaryn alyp, jelip ketetin pysyqaylar. Olar jaghympazdanudy da biledi, jaghynudy da biledi. Jel jaqqa shyqpay, talanttyng yghynda jýrip, ózin yqtyryp jiberetin qular.
– Al «seryy potogy» kim?
– Olar ana kósheden kelgen jandar. Kósheden kelip, bilim joq, bilik joq, esikten kirip, tór meniki deytin sabazdar.
– Siz qaysysyna jatasyz?
– Men «hodovoygha» da, «seryy potokka» da jatpaymyn. Men shama-sharqym jetkenshe, əl-quatymsha kəsiby aktergha jatam.
– Onda akterlar ýsh topqa bólinetin bolghany ghoy? Eger siz sekildi kəsibiyler bolsa?
– Ýshke bólinedi… Ayttym ghoy kóp topqa dep… Óitkeni, men ózimdi syilaymyn, ónerdi syilaymyn…
Mysalgha, maghan ssenariy únamasa, rejissergha qaytaryp berem. Keshiriniz, mynau mening rólim emes, aqshasy jaqsy eken, dúrys, aqshana da, basqana da rahmet deymin. Ónerding kiyesining nazasyna qalghym kelmeydi. Men basqa ýshin jauap bermeymin. Basqa ne isteydi, onda sharuam joq…
– Səl seninkiremey túrghanym…
– Nege?
– Oibay-ou, múnyng bəri aqsha emes pe? Aqshadan qalay bas tartasyz? Aqsha sizge qajet emes pe?
– Aqsha bolghanda… Aqsha qajet qoy, biraq maghan abyroy kerek…
– Aqsha bolsa, abyroy da bolmay ma?
– Oi, ol saghan milliondap beredi deysing be? Berse, bir-eki aigha jetetin qayyrshynyng aqshasyn beredi bizde. Al, myna shet elderde, Amerikada kinogha týssen, on bes jyl ayaghyndy aspangha asyp qoyyp, shyrt týkirip, qimylsyz jatuyna bolady.
– Aqshasyz adamda abyroy bar ma?
– Abyroy bolady. Aqshasyz adamdar – ózine, ómirge syn kózben qaraytyn adamdar. Men mysalgha, qu bolsam, jaghympaz bolsam, bayymasam da, shópke «kək» etetinderding qatarynda jýretin edim… Biraq oghan mening arym, úyatym, tegim jibermeydi…
– Yaghni, siz jaghympaz emessiz?
– Jaghympaz emespin!
– Biraq men sizding biraz adamdy kópirte maqtaghanynyzdy kórdim…
– Maqtaghanda… jay…
– ….bir otyrystarda… Núrjúman (Yqtymbaev) kirip kelse, ony maqtaysyz…
– Maqtaghanda….
– Satybaldy Tekeev kirip kelse, ony maqtaysyz…
– Óitkeni…
– Satybaldy Narymbetov kirip kelse, ony maqtaysyz….
– Óitkeni, Núrjúman Yqtymbaev – samarodok sary altyn. Traktorshydan Halyq ərtisi dərejesine jetu kim bolsa sonyng qolynan kelmes edi. Talant bar, biraq mektep kórmegen.
– Yaghni, «jaqsynyng jaqsylyghyn ait» deysiz ghoy?
– Jaqsynyng jaqsylyghyn aitu kerek, Núrjúmannyng boyynda tabighy talant bar… Izdenedi…
– Basqasy she?
– Basqasyn bilmedim…
– Oibay-ou, basqasyn kórseniz de maqtay jónelesiz ghoy?
– Kimdi?
– Tekeevti mysalgha?
– Ol kisi endi rejisser ghoy… Ol kisining joly basqa… Men óz kollegalarymdy aityp otyrmyn… Kollegalarymdy…. Osy sózdi taghy da əndete, soza aityp, mening qamauymnan jaltarghany ma, sózining sonyn qiqyldaghan, qystyqqan kýlkimen kórkemdep jiberdi. Men endi sózdi basqagha búrugha məjbýrmin:
– Aqshaly emes ekeninizdi bilem, ýige aqsha aparmaytyn adamnyng ýide qadiri bolmaytyn edi…
– Alla Taghalanyng maghan bergen ýlken syiy men baghy – myna jengen. Mening uayymsyz, qayghysyz jýrgenim sol kisining arqasy… Sózding adamymyn ghoy, qynyr sóilep, qyjyrtyp, jýikesine oinap, jýregin ústatyp, myjyp otyryp miyna qan qúiyp jiberu men ýshin týk emes, – dedi ol kisi rahattana kýlip, zaty tauyp sóilegenine ózi riza bolyp ketti-au. – Sonyng bərine kónedi ol kisi.
– Jengemizding aty kim?
– Saudabaeva Almagýl. Ol kisi óner adamy bolmasa da, óner adamyn jaqsy týsinedi.
– Ol kisining sizding qayda ketip, qaydan kelgeninizde, birdene tauyp keldiniz de, beker ainalyp shauyp keldiniz be, sharuasy joq pa sonda?
– Sharuasy joq. Ol kisining úrany: «Sen aman bol!»
– Keyde siz óziniz qinalmaysyz ba, «əy, men eshtene tappaymyn-au, ýmitterin aqtamadym-au» dep…
– Ýirenip kettim…
– Ýirenip kettimi qalay?
Búl joly men kýldim. Kýlip otyryp betine bajaylay qaraymyn, shyn aityp otyr ma, ózine shang juytpay otyrghan adam ayaq astynan nege sylq ete týsti deymin. Ol kisi de rahattana selkildeydi:
– Tabys tappaugha ýirenip kettim… Men ýide shege qaqpaymyn ghoy jəne…
– Jəne shege qaqpaysyz… Sonda siz nege kereksiz, quyp jibermey me?
– Bir qasiyetim bar shyghar… Bala-shagha jaqsy kóretin bolar… Jaman adamnyng bir jaqsylyghyn tapqan bolar. Búl jengenning aqyl-parasaty.
– Siz turaly anyz bar…
– Qanday?
– Bir ózi bir qoydyng etin jeydi degen. Ana Səbit Qúrmanbekovting «Əurelen» filiminde siz somdaghan keyipkerding əreketine qarap aitylghan sóz be əlde?
– Odan emes. Shynymen de bir qoydyng etin bolmasa da, bir marqaany bir otyrghanda qúrsaghyma attandyryp túryp kete berem.
– Bərekeldi!
Biz shay ishe otyryp biraz əngime aittyq. Ol kisi eki shəynek shay aldyrghan.
Biri – sýtpen. Ekinshisi – jay, aqsu. Ol eselep otyru ýshin kerek eken, birinen birine qotara otyryp, úzaq shay tartty. Úzaq əngime aittyq. Útymdy oralymdargha keziktim. Talay adamnyng aty ataldy, adamgershiligi jikteldi. Ardaq Əmirqúlovty asyra, toqtausyz maqtady. Qazaq kinosynyng biraz betkeústarlary «jaramsyz» bolyp qaldy. Biraq… olardy búl jazbagha kirgizbedim. Kim biledi, kópshilik jerde jýretin adam, sondaghy jýzdesulerinde betine shirkeu bola ma…
Úzyn sanyn shúbatyp jibersek, týsken filimderi ózining aituy boyynsha, alpystan asatyn ol kisi osy jyly ózi de alpysqa kelmek. Qútty bolsyn! Alpysynshy belesine shyghyp, artyna kóz jibergen aghamyzdyng aitarynyng bir parasyn úsyndyq, mine.
Qysqy uaqyt qoy, erterek qas qaraytyp, «Qazaqfilimnin» barynan shyqtyq. Júmys uaqyty ayaqtalmasa da, bayaghyday sapyrylysyp jatqan eshkim joq dəlizde. Ol kisi sol… bayaghysha, qalpy manghaz, jýrisi syrbaz… Al, sózinen biraz nərse angharsanyzdar, ózin tanystyrar uaqyt keldi, ol kisining aty-jóni – Esbolghan Óteulinov. Akter. «Qazaqfilimde» A.Əmirqúlovtyng «Otyrardyng kýireui» (Jendet), «Jas Abay» (Ədilbek), Sh.Aytmatov povesining negizinde týsirilgen «Qosh bol, Gýlsary» (Kolhoz bastyghy), S.Aprymovtyng «Sergelden» (milisioner), S.Narymbetovtyng «Kózimning qarasy» (Esbolghan), S.Qúrmanbekovtyng «Əurelen» (Sushy) filimderinde ýlkendi-kishili obrazdar somdady. «Mosfilimde» V.Krasnopoliskiy, V. Usikovtyng «Ermak» (Kópes) jəne taghy basqa jiyrma shaqty filimde, «Ózbekfilimde» Ə.Hamraevtyng «Kiyikter» (Ohotanadzor), Polishada R.Yaruzeliskiyding «Týp tamyryna balta shabu» (Aziyalyq), «Qyrghyzfilimde» J.Soodanbekting «Týstiktegi jylqylar» (Boltaghay) filimderine týsken.
P.S. Osynsha kinogha týsken Esbolghan qanday akter? Ol nege ýsti-ýstine kinogha týspeydi? Shynymen de nege bayyp ketpegen? Onday tipaj kýnde kele me qazaq kinosyna? Əlde rejisserlar qajetsinbey me? Qarap otyrsanyz, osynyng bəri Esbolghannyng ghana basyndaghy jaghday emes. Búl, shynyn aitqanda, qazaq kinosynyng basyndaghy jaghday!
Daniyar Salamat
(«Aq jelken», №11. 2015 jyl)
Abai.kz