Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 5076 0 pikir 21 Jeltoqsan, 2015 saghat 11:43

NÚRLAN BALHAShÚLY. ETIK

(әngime)

Demalys.

– Balagha bazardan baryp etik alu kerek, – dedi júbayym. Dauys mәnerine qaraghanda búl isti búdan әri sozugha kelmeytin siyaqty. Otbasymyzben kólikke otyryp bazargha qaray qisyq – qisyq jol tarttyq. Terminalgha toqtap jalaqynyng songhy bóligin aldym. Kólikti ot aldyryp, bir kóshe ainalghanda MAY qyzmetkerleri tayaghyn búlghady. Ádettegidey shapshang túla boyymdy sholyp shyqtym: beldik taghylghan, qújattar týgel, jyldamdyq qalypty taghy ne kerek – oibu jaryqty qosudy úmytyppyn. Qarmaghyna balyq ilikken balyqshyday quanyshyn jasyra alamaghan tәrtip qorghaushy ýstime tóne berdi.
– Bar bolghany eki-aq miynót jaryqsyz jýrippin, soghan bola aiyppúl salasyndar ma?
– Salamyz aghasy, salamyz.
Kólikke qayta otyryp jatqanda, nayzaday shanshylghan júbayymnyng kózine qaraudan qashtym, balamnyng etikting sapasy jayyndaghy sózderin estimegendey boldym. Radionyng dauysyn úlghayttym. «Mekenim Qazaqstan» әni salondy kernedi.
***
Qonaqta otyrmyz. «Alty alashtyng basy qosylsa tór múghalimdiki» emes qazir. Tórde jyltyr kóilekti, jyltyr bet, osynda óte qymbat kólikpen kelgen jigit otyr. Ashyq jarqyn, jiyn toydyng kórki dersin, elmen qaljyndasyp ózin erkin ústaydy eken. Tórt qúbylasy say jigit, әkim qaralardyng bireui shyghar dep týidik. Syrtqa shyghar kezde andausyz kiygen etigim basqa bolyp shyqty, qymbat etik syqyr-syqyr etedi. Janaghy bedeldi jigit te bir orynda shyr ainaldy.
– Áy men basqa bireuding etigin kiyip alyppyn.
– Keliniz auysayyq. Myna etik te meniki emes eken. Álde múghalimning etigimen biraz jýre túrasyz ba? – dedim, ayaq astynan batyldyghym ústap.
– Qoy ei, betin әri qylsyn. Ákel ózimdikin.
Bissimilәsin aityp, etigin kiyip jatqan jigitke qarap kýlip qoydym. Árkimdiki ózine. Múghalimning etigi saunagha qaray jýrmeydi, onymen meyramhanagha bara almaysyn.
***
Ár qily taghdyrlar, adamdar, qogham, ómir. Ýlkenderding әleumettik jaghdayy, janúyalyq kelensizdikter, ónegeli tәrbie de sol tәrbiyening joqtyghy da bolmasa syldyraghan kelisim siyaqty tatu-tәtti baqytty ata analar kelbeti de aldyna kelgen oqushynyng is әreketinen tanylady. Jasóspirimning әrbir qimylynyn, oy órisining týbinde úshqan úyasynan alghan tәrbiyesi móldirep kórinedi. Qolynda bar ata-ana balasyna tәrbie men bilimnen basqanyng týgelin berip-aq tyrysypty, dәuleti ortasha ata-ananyng balasy meyirim men qamqorlyqqa jasynan kende bolmapty, al kedey ata-ananyng balasy – ol qashannan qorghansyz, kedeylikting sebep saldary kóp bolghandyqtan ba eken, әleumettik jaghdayy tómen otbasydan shyqqan balanyng minez qúlqy әr týrli. Keyde, sabaq barysynda, ótken ghasyrdyng basynda auyldan qalagha bilim izdep qashyp keletin kitap keyipkerlerin kezdestirgendey bolasyn. Últtyq sananyng oyanu dәuirindegi, kenes kezindegi sol bilimqúmar balalar eseygen song qazaq әdebiyetinin, mәdeniyetinin, tarihynyng damuyna ólsheusiz ýles qosqan edi.
Búl oqushynyng dýniyetanymy basqalardan kósh ilgeri. Úyandau, ózing súramasang bilgenin jayyp salugha qúmar emes. Ár nәrsege jauaby oily, kitapqúmar. Berligen tapsyrmany býge shigesine deyin oryndaydy. Qazir de oqu materialynan bólek qosymsha kórkem әdebiyetten mysal keltirip túr. 
– J.Aymauytovqa alghashynda asharshylyqqa úshyraghan elderge kómek mal
bólip beruge baylanysty aiyp taghylghan.
– Búl derekti qanday kitaptan oqydyn?
– «Bes arys» kitabynan oqyghanmyn.
Oqushynyng kózderinen maqtanysh, súraghyma rizashylyq sezimi jylt etti. Qalghan balalar ekeumizding aramyzdaghy týsinistikti úgha almas, olardyng alaqanday tar dýniyetanymynda bos oryn da joq. Alashshyl balanyng júpyny kiyimine, kónetoz etigine eriksiz kózim týsti. Qystyng kózi qyrauda. Balanyng әleumettik jaghdayyna mening esh qatysym joq, biraq... Álde ata-anasyna habarlassam ba eken? Jauaby da, sebebi de aldyn ala belgili... 
***
Qysqy dalada mýlgigen tynyshtyq. Bel-belester appaq qargha oranghan. Bir otar qoy beti qatqan qardy túyaghymen qoparyp ashyp, ýngigen jerlerin ainalshyqtap, birynghay qyraulanyp qar basqan bastaryn silkip qap jayylyp jýr. Múghalim dóng basynda qalyng tobylghyny yqtap otyrghan shopangha alqynyp jetti. Shopan sayyn dalada kez kelgen múghalimge tandanys bildirgen joq. 
– Múghalim, kep qaldynyz ba? Keliniz otyrynyz myna jer yqtasyndau. Ózim de elsizde kýnirenip kýn úzyn balalarymdy oilaymyn. Qiynshylyqtyng barlyghyn balang eseygen song kóredi ekensing ghoy. Búlar kishkentay kezinde byldyrlaghan tilderin qyzyqtaysyn, qúldyrandaghan qyzyqtaryna toymaysyn. Úlym men qyzym mektepti óte jaqsy oqydy. Úlym bastauyshta oqyghanda qystaqtan jiyrma shaqyrym ortalyqqa bәsire tayyn minip baratyn. Úlymnyng at jalyn tartyp mingenine quanushy edim. Endi mine, qalay er jetkenderin de bayqamay qaldyq. Kýzde qaladan bir kempirding ýishigin jaldap bergenmin, qoldaghy bar qarajat soghan ghana jetti. Qys ortasyna auyp qalghany mynau, jyly kiyimderin ala almay-aq qoydyq.

– Eh , bizge әnsheyin bәri dayyn túrady ghoy, oilasam kókiregim qars airylady.
Shopan qoynynan tyz -tyz etip habarlama kelip jatqan úyaly telefonyn alyp shyqty. Ejelgi kóshpelining ónertabysy ýzengi, qamshy, ertoqym men túsalghan attyng janynda úyaly telefon dybysy ersileu estiledi eken, әitse de jananyng barlyghy eskini mansúq qyluy mindet emes qoy. Ákesinen shopannyng aq tayaghyn alyp qalghaly da talay jaz shyghyp, talay qys týsken. Jas ósti, alayda jarly bayy qoymady. Búlardyng әkeleri ataqty shopan boldy, kýnde jiyn kýnde toy, jalghandy jalpaghynan basty. Býginde sol qystaqtardyng kóbi bos, qadau qadau sharua qojalyqtarynyng qaladaghy iyeleri, mal baghugha qanghybas ótkeni dýdamal adamdardy әkelip qoyghan. Olardyng súrauy joq, enbekaqysy bir qap ún men bir qap rojki. Búl siyaqty ata kәsipke jasynan beyim otbasyly shopandar neken-sayaq. Qúla dýzde hal súrasyp syilasatyn adam joq. Shanyraghynan qonaq ýzilmeytin bas tartyp, bata bergen, keleli kenes qúrghan bayaghy әkelerining dәureni kelmeske ketkeli qashan. Shopan shaqyryp keltire almaytyn qonaghyna әngimesin jalghap otyr. 
– Bir ainaldyrghandy shyr ainaldyrady demekshi biyl bir qyrsyqtan arylmadyq. Jaz quanshylyq bolyp, osy atyraptyng týgelge juyghyn órt shaldy. Qystaqtyng iyesi, osy auyldyng tumasy, qazir qalada birneshe dýkenderi bar. Órtengen jerden aulaqtau jaylaugha kósheyik degen tilimdi almady. Keluge uaqyty bolmady ma, әiteuir bir joly týspey qoydy. Órtten qalghan qara kýie men qayta qaulaghan kók shópke týsken song kәrtendeu eki iri qara aram qatty. Jylqydan aighyr qughan erkek tay úshty kýili joghaldy. Bir ózim qay jaghyna jetisemin. Eseptese kele qojayyn ólgen maldyn, joghalghan taydyng esebinen eki aidyng alashaghynan qaqty. Bizde kenes ýkimetindegidey jalaqy úghymy joq, alashaq, bereshek degen jana eseptesu týri bar. Jana jyldan song baygha taghy jalynyp balalaryma jyly kiyimderin alyp berermin. Jaghdayymyz osynday, múghalim.
Shopannyng qojayyny – naubayhanalary, dýkender jelisi bar jelikken kәsipker. Balasynyng bir bәtenkesining qúny qoyshysyna beretin aqshadan eki ese artyq. Jol tandamaytyn kólikpen alabajaq soldat kiyimin kiyip dostaryna qystaghymen maqtanyp, angha shyghatyndar qatarynan. Ótkende qúqyq qorghau organynda basshylyq qyzmettegi dosy temir tordyng ar jaghynan bosaghan ýisiz-kýisiz bireudi tauyp bergen. Búl ony salyp úryp qystaghyna alyp keldi. Ayaq jeter jerde araq joqtyghyna kózi jetken sózi súiyq, kózi jylmang kәnigi qylmysker bir aptadan song monshany jeleu qylyp ortalyqqa salt keldi de, iyesining atynan qaryzgha alghan araqqa sylqiya toyyp, odan әri qalagha týsip ketti. Baqan aghashta baylanghan at qaldy. Kómekshisinen airylghan shopan kóp uayymday qoymady, qayta qútyrghannan onay qútylghanyn týsingen.
Qysqy dalanyng tynyshtyghyn qaq jaryp aq úshaq úshyp ótti. Ádettegisinen әldeqayda tómen úshty ma qoyshynyng aty qardyng astyndaghy shópti byrt-byrt ýzgen beybit tirliginen kenet tyiylyp, qimylsyz qaldy, erine kýrsinip qoydy. Tobylghynyng týbinde eski de bolsa jyly tongha oranyp jatyp kózi ilinip ketken qoyshy úshaqtyng әlsiz dybysynan sergek oyanyp sonynda shúbyrghan aq bugha qarap qaldy. 
– Balalardyng múghalimderine de bir jolyghu kerek edi. 
***
Sabaghym әldeqashan bitken. Ádebiyetke beyim oqushym oiymnan shyqpay otyr. Bir mezet, әkesine qonyrau shalyp balasynyng ónegeli tәrbiyesi ýshin, ozyq bilimine alghys bildirgim kelip ketti. Asyghys úyaly baylanysqa jýgindim.
- Allo! Balanyzdyng ...
- IYә, iә men múghalimmin...
Ýzik-ýzik aighaygha bergisiz jauap estildi.
- Dúrys estilmeydi. Boran bizde. Set dúrys ústamaydy.
Bir shudy ekinshi guil quyp ala jóneldi. Ertegiler elimen habarlasqanday boldym.

Núrlan Balhashúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435